Soojad ilmad tulevad taas - polaarfront läheb uuel nädalal Eestist põhja poole ja ookeanilt jõuab tugevas edelavoolus suvine õhumass siia, aga ilmselt on tuuline ja üle 20 kraadi ei tõuse. Senikaua räsivad Eestit orkaan Leslie jäänused, mis saabusid kauge kaarega viimaks parasvöötmelisena siia.
Maailma meteorolooge ja klimatolooge vapustas WMO pressiteade (uudis) sellest, et 90 aastat tagasi Liibüas mõõdetud planeedi kuumarekord on vale. Nüüd on selleks Kalifornias Surmaorus 10. juulil 1913. a. 56,7°C.
*************************************************************
Täna räägime konveierilintidest ja mitte neist, mis kuskil vabrikus, vaid ikka kaasaegsest barokliinse tsükloni mudelist. See mudel on seotud Norra koolkonna tsükloni ja polaarfrondi teooriaga, esimest korda käidi idee välja 1969. a., kuid lõplikult formuleeriti alles 1980ndatel. See aitas lahendada ka igivana mõistatuse tsüklonite ja antitsüklonite omavahelistest seostest.
Mudel on kolmemõõtmeline ja kirjeldab väljakujunenud, st juba okludeeruvat barokliinset (parasvöötme) tsüklonit. Selle kohaselt areneb tüüpiline tsüklon kolme õhuvoolu võrgustikus, neid õhuvoole nimetatakse konveierilintideks ja need transpordivad õhku nii horisontaalselt kui vertikaalselt.
Selgelt väljakujunenud sooja frondi ees on külm konveierilint. See saab alguse aluspinna lähedalt ja kogub oma teel niiskust. Läände või loodesse (põhjapoolkeral) liikudes kogub see tasapisi niiskust ja tõuseb kõrgemale. Tsükloni keskme lähedal ja selle põhjaservas jõuab see tõusva õhu piirkonda (tsükloni keskmes liigub konvergentsi tõttu õhk kõrgustesse), mistõttu vabaneb niiskusest ja moodustub väga paks pilvemass, vahel komakujuline ja tuleb kõvasti sademeid, mõelgem kasvõi Monika peale 2010. a. detsembris. Kui külm konveierilint saavutab tsükloni keskmest veidi põhja või loode pool maksimaalse kõrguse (umbes kiudpilvede kõrgus), siis hargneb see kaheks. Üks haru keerdub ümber tsükloni keskme ja teine liigub antitsüklonaalselt itta, liitudes läänevooluga. Esimene haru põhjustabki tsükloni spiraalsed pilved, kui see okludeerub ja kaugemas lõunaservas koos külma õhuga umbes 500 hPa pinnal aitab tekitada ägedaid sajuhoogusid (indutseeritud konvektsioon, hiljutine 8. septembri äike ja rahe on selle näiteks).
Tsükloni soojas sektoris on soe konveierilint. See transpordib väiksematelt laiustelt sooja ja niisket õhku sooja sektorisse ja sooja frondi kohale. See tõuseb sarnaselt külma konveierilindiga kõrgustesse, kuid läheb üle sooja frondi ja külma konveierilindi, nagu umbes on olemas eritasandilised maanteed, millest üks läheb teistest üle. Soe konveierilint saavutab suurema kõrguse kui külm ja liitub viimase ületamisel läänevooluga. Tsükloni tsirkulatsioon tirib põhjapoolset osa soojast konveierilindist läände, mistõttu see õhuvool deformeerub ja moodustab sageli S-kuju. Seda on vahel satelliidipiltidelt väga hästi näha ja märgib tsükloni okludeerumist (maksimaalne arenguaste on saavutatud).
Sooja konveierilindi S-kuju on Norra kohal näha. Samuti paistab ilma külma konveierilindi komakujuline pilvemass ja Baltikumi kohal kuiva konveierilindi järsk pilvepiir külma frondi taga. http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Soe konveierilint on siin punase noolega tähistatud. See tõi 12. septembriks Eestisse kuuma ja niiske ilma. Sinine nool külma frondi taga on kuiv konveierilint. NB! See kaart on tasapinnaline!
Allikas: Unwetterzentrale Deutschland
Kaugemalt loodest ja väga suurelt kõrguselt (tropopausist) laskub kuiva õhu vool külma frondi taha. See on kuiv konveierilint ja keerdub tsüklonaalselt lõpuks külma frondiga peaaegu paralleelselt oklusioonifrondini üsna tsükloni keskme lähedale. See põhjustab külma frondi taha selge taevaga ala. Pilvemass on sageli nagu noaga lõigatud. Satelliidipildil on see hästi näha.
Konveierilindid kaasaegses tsükloni mudelis
Külm ja soe konveierilint pärineb tsüklonist lõunas või idas olevast antitsüklonist. Kõrgrõhkkonnas õhk laskub ja jõuab viimaks aluspinna lähedale, kus selle omadused muutuvad. See õhk saabki konveierilintide lähtematerjaliks. Nii on seotud omavahel tsüklonid ja antitsüklonid ning viimsed on seega süüdi tsükloniga seotud halvas ilmas, sest toidavad neid. Kuiv konveierilint on stratosfäärilise päritoluga (pärineb tropopausist).
See konveierilintide mudel on lahe, kuid on avastatud puudusi. Alati ei pruugi lindid olla hästi eristatavad või on neid mõnedes tsüklonites erineval arvul. Samuti paistab mudel olevat ülelihtsustatud. Ometigi selle didaktiline väärtus säilib ja tore on sellest aeg-ajalt ikka rääkida.
2 kommentaari:
Ohh, see konveierlintide jutt meeldib väga, esiteks kuna pole varem isegi kuulnud selliste asjade olemasolust, teiseks, jutt on väga asjalik ja huvitav, mis hoiab lugejat teksti juures. Sain ka ise targemaks teadmiste võrra :)
Lisaksin veel, et ootan väga suure huviga Jürilt näidis- ja selgituspilte uudiste kohta ja üleüldse uusi poste, kuna Jüril on igas heas mõttes pärleid ja ta jutud väga inforikkad ja pildid ilusad .
Postita kommentaar