pühapäev, 2. september 2012

Pilvede 10 põhiliiki

NB! Täiendatud rünkpilvi lisafotoga, iga liigi juurde lisasin, milliste pilvedega on koos/liituvad!
Täna räägime pilvede põhiliikidest. Toon iga liigi puhul ära näidisfoto lühikirjeldusega, ülitähtsad tunnused on boldis. Siiski pole praktiliselt ükski tunnus absoluutne, parem on kombineerida, kuid ka see ei tähenda, et saaks eksimatult kindlaks teha liigi, see vajab kindlasti kogemust. Lisasin enamlevinud väärarvamused, tuues algul arvamuse, mis on kaldkirjas, seejärel hinnangu (õige, osaliselt õige või kuidas on tegelikult) ja lühikommentaari. Teiste pilvede ja põhiliikide erimitega seekord ei tegele.
NB! Kui kellelgi on pilvi puudutav küsimus, märkus, tähelepanek vms, siis andke aga tulla, see võib käia ükskõik millise pilve või selle erimi kohta või üldse pilvede kohta, mitte ainult siin postituses räägitavate põhiliikide kohta. Huvilistel peab olema mingisugune omakeelne koht või kanal, kust nad saavad teada, mida aga ainult tahavad.
Fotod olen teinud viimase kolme aasta jooksul erinevates Eesti kohtades.

Nimetus: kiudpilved (Cirrus).
Kirjeldus: asuvad kõige kõrgemal, koosnevad enamasti jääkristallidest, mistõttu on kiulise ehitusega (on üksikuid erandjuhtumeid), kuid ei moodusta ühtlast pilvekihti, sageli valged või kollakad, madala päikese puhul kollased, oranžid ja punased, halonähted on üsna tavalised, kuid mitte tüüpilised.
Eritunnused: kiulised, tihti niitidega, üksikult või ebaühtlase kihina.
Sarnased liigid: kiudkihtpilved, eriti kui on ebaühtlase kihina ja koos kiudpilvedega.
Kombineeruvad: kiudkihtpilvede ja kiudrünkpilvedega
Väärarvamusi: ei ole sajupilved - vale, tegelikult on küll, kuid siin tuleb selgitada sademete definitsiooni (kas hüdrometeorid peavad aluspinnani jõudma või mitte), igal juhul on sajujooned ja neist laskuvad jääkristallid tavalised; ei varjuta kunagi päikest - vale, sest Cirrus spissatus võib päikese varjutada (vt fotot).
Prognoosväärtus: kõrge, kuid kasulik asetada järgnevuse konteksti. Konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus) näitavad pilvisuse tihenemist, konksjad/üleskäändunud otsaga (suusakujulised) vöödid (Noa laevad, Cirrus radiatuse vorm!) sademeid. Üksikud kiudpilved hajusalt siin-seal ei tähenda midagi.

Nimetus: kiudrünkpilved (Cirrocumulus)
Kirjeldus: kõrgelasuvad peene tekstuuriga (peenekoelised) väikesed valged tupsud ja rüngakesed, üsna sageli lainetena (undulatus), sel juhul on rünklikkus nõrgemini väljendunud, lühiealised ja kiiresti hajuvad/transformeeruvad, sest koosnevad enamasti tugevasti allajahtunud veepiisakestest.
Eritunnused: enamasti väga peene struktuuriga, sageli nagu väikesed kõrgrünkpilved, valged, kogumikena, varjusid ei heida.
Sarnased liigid: kõrgrünkpilved, tihti aetakse omavahel sassi, eriti kui on valgete rüngakestena, kuid meeles peab pidama, et kiudrünkpilved ei varjuta päikest ega heida varju.
Kombineeruvad: kiudpilvedega, kiudkihtpilvedega, sageli nendeks transformeerudes.
Väärarvamusi: ei ole sajupilved - osaliselt õige, kuid sajujooned on üsna tavalised; ei saa olla suurte pilvetükkidena - vale, sest võivad olla, aga pole tüüpiline; koosnevad jääkristallidest - vale, sest koosnevad üleni või suures osas veepiisakestest, kuid need on tugevasti allajahtunud ja muudavad pilved lühiealisteks (faasiline labiilsus); asuvad 6 km-st kõrgemal - vale, sest võivad asuda kõrgrünkpilvedega samal kõrgusel, sel juhul peab kokku leppima, kumb on fundamentaalsem, kas pilvede kõrgus või välimus.
Prognoosväärtus: tähtsusetud, pakuvad ainult silmailu, st võivad olla kõrge esteetilise väärtusega.

Nimetus: kiudkihtpilved (Cirrostratus)
Kirjeldus: enamasti tervet taevast kattev rohkem või vähem ühtlane ja läbipaistev või poolläbipaistev pilvekiht, üsna sageli on näha kiulist ehitust, kuid võib-olla ka täiesti ühtlane piimjas või märkamatu pilvekiht, halonähted on tüüpilised.
Eritunnused: katavad enamasti tervet taevast; päike, olles vähemalt 10-15 kraadi kõrgusel horisondi kohal, tekitab esemete taha täisvarjud, mitmesugused halonähted (rõhtring, 22-kraadine, seniidikaar).
Sarnased liigid: võidakse sassi ajada kiudpilvedega, kui on koos nendega või ebaühtlase kiudja kihina, kuid erinevalt viimastest on kiudkihtpilved ikkagi katkematu pilvekiht tavaliselt üle terve taeva; õhukesed kõrgkihtpilved võivad sarnaneda, kuid sel juhul ei teki täisvarjusid, pole halosid ja päike paistab nagu läbi mattklaasi.
Kombineeruvad: kiudrünkpilvedega, tekkides vahel neist; kiudpilvedega, mis asuvad kiudkihtpilvede kohal.
Väärarvamused: saab ära tunda halode järgi - osaliselt õige, sest halosid võrdlemisi sageli siiski ei ole või on ülinõrgad, ka kiudpilved võivad halonähtusi üsna tihti põhjustada; pilvekiht on sageli silmale märkamatu - tegelikult ikkagi tavaliselt on seda hästi näha, võib-olla tõesti mõni võhklik inimene ei saa õhemate kiudkihtpilvede puhul aru, et tegu on pilvekihiga, kuid vahel siiski on kiht peaaegu märkamatu, siis võivad näidata selle olemasolu halonähted, kuid mitte alati;  ei ole sajupilved - üldiselt õige, kuid vahel võivad nõrka vihma või lund põhjustada ja ka siin Eestis, mitte ainult talvel Ida-Siberis, nagu M. Jürissaar arvab.
NB! Võidakse segamini ajada põuavine või sombaga. Kui taevas on hägune ja valkjas, siis ei tähenda see, et tegu on pilvekihiga. Siin on näha somp - seal, kus pole kõrgrünkpilvi, on taevas tegelikult selge, mitte pilvevines!
Prognoosväärtus: keskmine kuni kõrge, kuid tuleks asetada järgnevuse konteksti, sest võivad tähendada nii ilma paranemist kui halvenemist. 

Nimetus: kõrgkihtpilved (Altostratus)
Kirjeldus: enamasti tervet taevast kattev üpris kõrgel asuv täiesti või üsna ühtlane küllaltki paks pilvekiht, nii et päike paistab nagu läbi mattklaasi või on täiesti varjatud, halonähteid ei ole, mõnikord tuleb (nõrku) laussademeid, sest on segapilved.
Eritunnused: päike paistab nagu läbi mattklaasi, kui üldse, esemete taha ei teki täisvarjusid, halosid ei ole või on seal, kus kiudkihtpilved lähevad üle kõrgkihtpilvedeks, vahel on veidi kiulist tekstuuri märgata. 
Sarnased liigid: vahel sarnanevad paksematele kiudkihtpilvedele, kuid kiuline tekstuur on nõrk või puudub ja mis kõige tähtsam, ei teki täisvarjusid, selline pilvekiht võib suures osas koosneda jääkristallidest; seevastu paks kiht, kui päike ei paista läbi, sarnaneb kihtsajupilvedele, kuid viimaste tunnuseks on laussademed koos märkimisväärse tiheduse ja massiivsusega.
NB! Kui päike paistab nagu ülaloleval fotol, kuid sajab korralikult, määratakse ilmajaamades see läbipaistvateks kihtsajupilvedeks, kuid pean seda vääraks, sest kihtsajupilved on ikkagi väga ulatuslik pilvemass ka vertikaalses mõttes, mistõttu saab päris kindlalt pidada päikese täielikku varjamist selle  (kihtsajupilvede) tunnuseks. 
Kombineeruvad: kõrgrünkpilvedega; kiudkihtpilvede või kihtsajupilvedega (üleminekul).
Väärarvamusedei põhjusta märkimisväärseid või tugevaid sademeid - osaliselt õige, kuid üksikutel juhtudel on isegi tugev sadu võimalik, vaata
Prognoosväärtus: madal kuni keskmine, kuid tuleks asetada järgnevuse konteksti, sest võivad tähendada nii ilma paranemist kui halvenemist, tavaliselt on lähedalt seotud laussademetega. 

Nimetus: kihtsajupilved (Nimbostratus)
Kirjeldus: lauspilvisus, mis näib väga paks, tihe, sageli ka sünge ja vesine; põhjustab laussademeid (segapilved, milles toimub Bergeron-Findeiseni protsess), mis on enamasti nõrgad või mõõdukad, harva tugevad; väga sageli tekivad hatakpilved. 
Eritunnusedülisuur vertikaalne ulatus (mitmeid km), päike ei paista läbi; laussademed, mille intensiivsus võib sujuvalt varieeruda; hatakpilved, kuid neid ei ole alati.
Sarnased liigid: võivad sarnaneda paksudele kõrgkihtpilvedele, kuid sademed on siiski märgatavad ja päikese varjutavad kindlalt; vahel aetakse segi kihtpilvedega, kuid kihtsajupilvedest tuleb ikkagi päris laussadu, mitte uduvihma või lumeteri, kihtsajupilvedest pärit vihmapiisad jätavad lompi kukkudes ringe, need kaks pilveliiki võivad siiski koos olla.
Kombineeruvad: kihtpilvede/kihtrünkpilvedega (hatakpilved); suvisel ajal rünksajupilvedega
Väärarvamused: kuulub madalate pilvede hulka - vaieldav, üldise kokkuleppe järgi kuulub keskmiste pilvede hulka, kuid alus võib paikneda alumiste pilvede kõrgusel, siiski kuna hõivab mitu korrust, paigutatakse vahel üldsegi suure vertikaalse ulatusega pilvede hulka; kihtsajupilved on madal pilvekiht - väär, sest on erakordselt suure vertikaalse ulatusega, alus võib asuda madalate pilvede, aga ülemine osa kiudkihtpilvede kõrgusel; alus asub mõnesaja meetri kõrgusel, vahel ainult 100-200 m kõrgusel - väär, siin on segamini aetud hatakpilvede kõrgus, mis on eraldiseisev pilvekiht kihtajupilvedest, viimaste alumine piir asub ikka enamasti 1-2 km kõrgusel, vahel veel kõrgemal; kihtsajupilved on nõmedad, põhjustavad halba ilma, parem kui neid ikka vähem oleks - see on levinud, kuid rumal arvamus, sest kihtsajupilved on väga olulised, keskmistel ja suurtel laiustel isegi põhilisteks sademete andjateks, täites niiviisi olulist rolli hüdroloogilises tsüklis ja täiendades mageda vee varusid, ka ilusa lumevaiba puhul tuleb olla enamasti tänu võlgu just kihtsajupilvedele jne.
NB! Kihtsajupilved ei põhjusta kunagi hoogsademeid, äikest ega rahet. Kui midagi neist tuleb ühtlase ja lauspilves ilmaga, siis on see märgiks maskeeritud konvektsioonipilvedest, mis liituvad suvisel ajal kihtsajupilvedega üsna sageli.
Prognoosväärtus: madal, sest näitavad juba kohalejõudnud ilma. 

Nimetus: kõrgrünkpilved (Altocumulus, fotol on mitu kihti - duplicatus)
Kirjeldus: väga varieeruvad pilvetükid, vahel rünklikud, teinekord ühtlased ja lamedad pilvekogumid, kuid tavaliselt tervet taevast siiski ühtlaselt ei kata, varjutavad sageli päikest, heites ka varje.
Eritunnused: ebaühtlased pilvetükid, enamasti kogumikena, kuid üsna peenekoelised, mitte räbaldunud servadega ja täiesti ebamäärased tükid, sageli mitme kihina, võivad olla väga pilkupüüdvad.
Sarnased liigid: peenekoeline kõrgrünkpilvede erim sarnaneb kiudrünkpilvedele, vahel on nende vahetegemine täiesti kokkuleppeline ja maitse asi; kõrgrünkpilvede ja kõrgrünkpilvedega võib sama olukord olla, viimased on siiski enamasti väiksemaelemendilised ja peenema tekstuuriga, umbes 2-3 km kõrgusel asub nn hall tsoon, kus vahetegemine võib täiesti meelevaldne olla.
Kombineeruvad: kihtrünkpilvedega, rünkpilvedega, kiudpilvedega, kõrgkihtpilvedega
Väärarvamused: ei ole sajupilved - enamasti õige, kuid vahel tuleb nõrku hoogsademeid; suure vertikaalse ulatusega kõrgrünkpilved on Altocumulus castellanus - alguses mõtlesin ka, aga olen kahtlema hakanud, võib määrata kas keskmisel korrusel asuvateks rünkpilvedeks või võimsateks kõrgrünkpilvede (Altocumulus congestus).
Prognoosväärtus: kõrge, eriti teatud alaliigid, nii näitavad massiliselt tekkivad lopsakad tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved märkimisväärset labiilsust teisel korrusel (troposfääri keskosas) ja suurt äikesevõimalust, sama kehtib võimsate kõrgrünkpilvede kohta, kuid paljud erimid ei tähenda siiski midagi, nagu fotol olevgi.

Nimetus: kihtrünkpilved (Stratocumulus)
Kirjeldus: varieeruvad, sageli ebakorrapärased, omavahel liitunud pilvetükid ja -kogumikud, mis võivad katta terve taeva. 
Eritunnused: liitunud, ebaühtlased, vahel räbaldunud servadega pilvekogumikud, ei ole kuigi peenekoelised, vaid pigem raskepärased või rohmakad. Tekivad sageli rünkpilvedest "luhtunud" konvektsiooni teel (Altocumulus cumulogenitus/diurnalis, õhtul vesperalis).
Sarnased liigid: üsna sageli sarnanevad kõrgrünkpilvedega, teatud kõrguses paiknevate puhul ongi vahetegemine täiesti meelevaldne, siiski on kihtrünkpilved rohmakamad ja enamasti omavahel liitunud; vahel on sarnased rünkpilvedele, kuid viimased ei liitu omavahel või teevad seda võimsate rünkpilvede staadiumis või kihtrünkpilvedeks muutudes. 
Kombineeruvad: kõrgrünkpilvedega, rünkpilvedega
Väärarvamused: vt rünkpilvede alt; vahel peetakse ekslikult sajupilvedeks, kuid reeglina sademeid neist siiski ei tule.
Prognoosväärtus: madal, näitavad sageli seda, et õhumass on hästi segatud (indiferentne), kuid võivad tekkida ka enne konvektsiooni; juhul kui rünkpilved muutuvad kihtrünkpilvedeks, siis näitavad stabiilset vähemuutuvat ilma. 

Nimetus: kihtpilved (Stratus)
Kirjeldus: madal, ühtlane, laineline või räbaldunud ilmega pilvekiht, katab taeva sageli üleni.  
Eritunnusedkõige madalam, sageli mõnesaja meetri kõrgusel, kuid võib Eesti tingimustes uduna olla vahetult aluspinna läheduses; päike on sageli varjatud, ent kui algab aluspinnant, siis võib päike (kuu) nähtav olla; põhjustab vahetevahel uduvihma või lumeteri.
Sarnased liigid: kihtsajupilved, kuid neist sajab tavaliselt märkimisväärselt (vihma puhul ringid lompidel), võivad küll koos olla.
Kombineeruvad: kuigi on sageli koos kiudpilvede ja kiudkihtpilvedega, siis ei ole nendega otseselt seotud; väga harva koos rünk- või rünksajupilvedega.
Väärarvamused: minimaalne kõrgus 50-100 m/udu on sarnane kihtpilvedele, aga ei ole päris pilv jms - põhimõtteliselt väär, sest udu võib vaadelda kui pilvede erijuhtu, mis algab otse aluspinna kohalt, Eesti tingimustes on udu kihtpilvede hulka kuuluv; on sajupilved - osaliselt õige, kuid kihtpilved ei ole siiski tüüpilised sajupilved.
Prognoosväärtus: keskmine, näitab tavaliselt väga stabiilseid tingimusi, eriti kui on mere kohal; maismaa kohal võib suvehommiku udu siiski tähendada labiilsust ja äikesevõimalust, sel juhul tuleb jälgida, kas udu lihtsalt hajub või muutub mingiteks teisteks pilvedeks, viimane tähendab sageli labiilseid tingimusi. 

Nimetus: rünkpilved (Cumulus)
Kirjeldus: eraldiseisvad rünklikud teravate piirjoontega pilved, võivad olla esialgu üksikult.
Eritunnused: rünklikud ja väga teravate piirjoontega, ei liitu omavahel (liitumine võib-olla näiline perspektiivi tõttu), vastasel juhul on muutumas kihtrünkpilvedeks või on võimsate rünkpilvede staadiumis. 
Sarnased liigid: kihtrünkpilved, kuid need liituvad (sulanduvad) omavahel, on ilmetumad ja ebamäärased, sageli räbaldunud; rünksajupilved, kuid nende tipud muutuvad "pehmemateks", st lamenevad kohas, kus tipud jäätuvad, rünkpilvedel nii ei ole. 
Kombineeruvad: rünksajupilvedega, kõrgrünkpilvedega, kihtrünkpilvedega; sageli võivad olla koos kiud- või kiudkihtpilvedega, kuid ei ole nendega seotud.
Väärarvamused: sügisel on tegu kihtrünkpilvedega, alates just oktoobrist - tegelikult võivad rünkpilved tekkida ka oktoobris ja novembris, kuid on siis tihti madalad, narmalised või veidi rebenenud ilmega. 
Prognoosväärtus: keskmine, võivad viidata nii püsivale ilmale (madalad, ei ole tornjad või muutuvad kihtrünkpilvedeks) kui labiilsusele, sel juhul on kiiresti muutuvad, tornjad. 
Tüüpiline taevas Tallinnas ennelõunasel ajal, mis näitab peaaegu kindlat äikest. Ehkki rünkpilved näitavad kihtrünkpilvede tunnuseid, nagu rebenenud servad ja liitumine, näitab siiski nende suur vertikaalne ulatus, muutlikkus ja kalduvus kasvada suurt labiilsust ja seega pea kindlat äikest lähitundidel.

Nimetus: rünksajupilved (Cumulonimbus); ülalolev foto on tehtud varasel augustihommikul 2010. a. Ilmselt ei ole need pilved tekkinud termilise konvektsiooni teel, äikest ei olnud, päeva ilm oli väga muutlik, õhtul oli äikest.
Kirjeldus: kaks varianti - a) võib-olla hästijälgitavate tippudega kõrge, tornjas, mäesarnane pilv või pilvemass, mille tipud on ümarad ja kaotanud oma kobrutava välimuse või tekib alasitaoline osa või venivad kiudpilved välja; b) teine variant on taevast suures või täies ulatuses kattev pilvemass, mille liigilisest kuuluvusest annab märku äike ja/või hoogsademed. 
Eritunnused: ülisuure vertikaalse ulatusega, kobrutava välimusega, kuid jäätunud tippudega; alasi, äike, rahe, teised hoogsademed.
Sarnased liigid: kihtsajupilved, kuid need ei põhjusta äikest, rahet, hoogsademeid;  kihtpilved, kuid neist tuleb vaid uduvihma/lumeteri, mitte hoogsademeid.
Kombineeruvad: rünkpilvedega, kihtrünkpilvedega, kõrgrünkpilvedega, kiudpilvedega, kiudkihtpilvedega; suvisel ajal ka kõrgkiht- või kihtsajupilvedega.
Väärarvamused: on alati äikesega/nimetus äikesepilved - väär, äikest ei ole enamikes rünksajupilvedes, ainult ehk kümnendik või veelgi väiksem osa rünksajupilvedest on võimelised äikest põhjustama, kui peame silmas välkude tekkimist; alus asub mõnesaja meetri kõrgusel - võimalik, seda siiski enamasti saju ees olev madal räbaldunud ja ähvardav pilveosa, sademeid põhjustav osa on sageli 1 km piiril või veelgi kõrgemal.
Prognoosväärtus: keskmine, näitavad labiilsust ja hoogsademete/äikese võimalust, kuid jälgima peab pilvede muutlikkust ja liikumissuunda, eriti kui asutakse saartel või rannikul. 

3 kommentaari:

Janek pärn ütles ...

hea valik.nii nagu kord kogemus näitas seal pilvejahil.on nende kihpilvedega võimalik manipuleerida :-)

Jüri ütles ...

Jah, on küll, sarnaseid liike on ja ega inimesed üldiselt tunne süstemaatikat või oska pilvi väga täpselt/eksimatult määrata. Seetõttu on hea, kui saab tasapisi oma teadmisi ja oskusi täiendada.
Sel eesmärgil on mul plaan oma kodukale varsti üles panna kollaažid pilveliikidest, kuid hetkel ei saa seda teha, kuna pole normaalset arvutit.

Anonüümne ütles ...

Olid need pilveliigid kõik peas ja tundsin enamjaolt ära ka mingi aeg tagasi, enam ei. Mingiaeg peab uuesti käsile tõsisemalt võtma asjja, ehk Jüri viitsib õpetada mingiaeg. Jubetore oleks :)