Meteoroloogiateemalised raamatud

Etteavaatust, siinne kriitika on väga otsekohene! Järgnev pole üksnes minu arvamus, vaid põhineb ilmahuviliste kogukonnal.

Eestis on üldiselt vähe meteoroloogiakirjandust. Järgnevalt tutvustan neid, mida on vähemalt poodidest või raamatukogudest (Rahvusraamatukogu, Keskraamatukogu, ülikooli raamatukogud) võimalik hankida. Kokku olen jõudnud lugeda ja uurida üldse umbes sadakond meteoteemalist raamatut, kogumikku, monograafiat ja lõputööd. Nendest siis ongi kättesaadavust arvestades mõningad valitud.

Eestikeelsed trükised

a) M. Jürissaare õpikud. Siia kuulub vähemalt kolm raamatut: Meteoroloogia (1998) ja selle kordustrükk (2011) ning Lennundusmeteoroloogia (2007), mis kõik on teatud määral isegi kurikuulsad (põhineb ilmahuviliste kogukonna arvamusel!).
Raamatud annavad üsna põhjaliku, kuid konspektiivse ülevaate meteoroloogiast, rõhuasetusega lennundusele, eriti (2007), kuid sobivad ka üldõpikuteks. Konspektiivne seetõttu, et seal pole asju lahti kirjutatud (või on seda minimaalselt tehtud), tagapõhja tutvustatud või põhjendatud, vaid et lihtsalt nii on. Suhteliselt hästi sobivad algajatele, kuid peab arvestama teatud ohtusid. Nimelt on mõnes kohas teemakäsitlus ebatavaline ja küsitav, on hulgaliselt ebatäpsusi ja isegi mõningaid vigu. Kõige kahtlasemad peatükid on pilvedest, kus on antud vananenud, ebatäpset või valet infot, mõned pilveliigid on valesti või küsitavalt määratud; ja troopilistest tsüklonitest, neist tõsisem lk 96 (1998), kus on juttu tugevusest ja seda ülehinnatud.
Näiteks: ·  lk 96: Väide: „Tuule kiirus ületab 33 m/s, sageli võib ulatuda 90-100 m/s“. Pean väidet küsitavaks - praegustel andmetel ei ole nii tugevate keskmiste tuultega orkaani vähemalt Põhja-Atlandi ookeani regioonis veel esinenud. Kõige tugevaimad orkaanid on olnud keskmiste tuultega kuni 85 m/s. 90 m/s on Saffir-Simpsoni skaalal sama hästi kui skaalalt väljas – viidates ülitugevale 5. kategooria orkaanile, millist, nagu ennist mainitud, polegi vähemalt Põhja-Atlandi ookeanil veel esinenud. Küsitavust lisab ka see, et viienda kategooria orkaanid on siiski harvad – on olnud hooaegu, mil 5. kategooria orkaane pole Põhja-Atlandil üldsegi esinenud. Seni on 5. kategooria orkaane esinenud eelmainitud regioonis kümnendi jooksul 2-5 korda. Igatahes ei pea tõenäoliseks, et iga teine troopiline tsüklon tugevneb 5. kategooria orkaaniks. Olles jälginud Atlandi ookeani troopilisi tsükloneid üle viie aasta, olen sageli näinud siiski nõrgemaid kategooriaid.
Nurinatest ja kõhklustest on teinud kokku kokkuvõtte T. Tanilsoo. Selliseid ebakohti saab selgitada osaliselt kindlasti sellega, et autorit on tugevalt mõjutanud vene koolkond, mille seisukohad võivad erineda Lääne ja eriti USA omadest. Raamatute suurimateks tugevusteks on nende eestikeelsus ja mõnus asjakohane sujuv keelekasutus, ka interpunktsioonivigu pole peaaegu üldse silma hakanud. Lennundusmeteoroloogia tugevus on mitmekesisus, põhjalikkus ja vähekäsitletud teemade puudutamine (tuumameteoroloogia).
NB! Need õpikud ei ole toodud kriitikale vaatamata halvad, vaid pigem on nad saanud kiita mitmes ülikoolis, et midagi on ära tehtud. 2011 a. trükk esitati Eesti parima ülikooli õpiku konkursile. Oli napilt tunnustuseta komisjoni poolt jäänud. 

b) M. Jürissaare Pilveaabits (2006). Idee on hullult hea, aga teostus on kehvapoolne. Piltide valik pole minu meelest õnnestunud, sest pilved on seal kas halvasti nähtavad, ebaselged või pole esiplaanil. Infot on minimaalselt, nii et põhikoolitasemele on see tõepoolest suunatud, kuid suuremale huvilisele kindlasti ei piisa. Kahjuks on mõned liigid valesti määratud või vähemalt küsitavad ega pole kuigivõrd määramist põhjendatud.  Seega kokkuvõtlikult on võrdlemisi kahvatu. Tugevusteks on siiski mitmekesisus, sest on ka optilisi, elektrilisi jt nähteid, ning atraktiivsus. 

c) Kogumik Inimene ja ilm (1970). See on väga laia teemaderingi kattev artiklikogumik. Mõned neist on huvitavad ja vähekäsitletud, näiteks polaarmeteoroloogia või astronoomia ja ilm. Sobib hästi algajatele ja huvi tekitamiseks. Suurim pluss väga kerge kättesaadavus, sh antiigist, oli kunagi ülipopulaarne. Puuduseks siiski vanadus ja sellest tulenev mitteajakohasus.

d) Kogumik Universum valguses ja vihmas (2005), mida võib pidada eelmise uusversiooniks, kuid ülesehitus ja teemad on siiski teised. Kui keegi tahab teada, mida sõna universum seal teeb, siis see kogumik kuulub sarja Universum, mille tõttu on pealkiri vastavalt seatud. Teemavalik on samuti väga mitmekesine ja sobib suurepäraselt algajatele ning huvi tekitamiseks. Ka põhjalikkusega ei ole liigselt kokku hoitud. Kvaliteet on üsna kõrge ja vaeva on teosega nähtud. Plussiks on veel suhteline ajakohasus ja hea kättesaadavus.

e) Õpik Üld- ja agrometeoroloogia (1964), mis on ebatavaliselt laia teemavalikuga, sest hõlmab ka põllumajandust, kuid on ajale jalgu jäänud. Tol ajal ei olnud isegi solaarkonstant täpselt teada. Mitmes kohas on jäetud väga üldsõnaliseks. Äärmiselt lihtsa keelekasutuse tõttu sobib algajatele, kuid lugedes peab olema ettevaatlik. Mõnes kohas on kahtlaseid väiteid või millele on tänapäevaks leitud usutavamad selgitused. Sellele vaatamata peetakse seda parimaks erialaseks õpikuks, sest midagi sarnast pole ju ilmunud. M. Jürissaare õpikud on spetsiifilisemad ja märksa kitsama teemavalikuga.

f) Käsiraamat/juhis Pikne ja piksekaitseseadmed (1939) on küll vana, aga väga huvitav teos. Seal on palju huvitavaid tähelepanekuid ja küsimusi. Väärtuslikuks teeb selle ka praktilisus.

g) Pilvevaatleja käsiraamat, see on tõlketeos. Ei soovita, sest on väga halvasti ja vigaselt tõlgitud ning seetõttu on üsna raske lugeda või aru saada, millest räägitakse ja kuidas on asjad tegelikult. Kõige suurem äpardus on kindlasti jugavoolud, mis on tõlgitud lennukiviirud (jet stream otse tõlkides saabki sellise tulemuse). Originaalautor on kasutanud tohutult kujundlikkust/loomingulist lähenemist ja seda erialaga põiminud, mis nõuab kindlasti meteoroloogias või nefoloogias kodusolevat tõlkijat, kes valdab mõlemat keelt vähemalt C-tasemel. Lohutuseks võib öelda, et selle järg, Lainevaatleja käsiraamat, on võrreldamatult paremini õnnestunud tõlketeos, sest sellega on tõesti vaeva nähtud ja julgen küll soovitada.

g) Kogumik/infoaabits Eesti ilma riskid (2008, taastrükk 2012) on huvitav ja väga tänuväärne teos, mõeldud praktikutele, kuid kahjuks erinevalt eelmistest kogumikest väga ebaühtlase kvaliteediga ning mitme autori artikli pädevus on kaheldav. Seetõttu pigem ei soovita. Puudujääkide põhjuseks liigne kiirustamine, seega mingil määral andeksantav. Järeltrükis on vigu vähemaks võetud, kuid kahjuks kõike pole välja õnnestunud võtta. Endale tundub, et kõige paremini on kirjutatud hüdroloogia osa, kuid see on akadeemikute poolt jällegi  just kahtluse alla seatud, nii et kuidas kellelegi, ega päris rahul vist ei saagi kõik olla.

Ingliskeelsed raamatud

a) The Book of Clouds (2005) on väga ilus ja odav pildiraamat. Juures on ka asjatundlikku juttu. Sobib algajatele. Autor on pilvefüüsik ja pilvedega juba üle 50 aasta tegelenud. 

b) The Cloud Book (2008) samuti ilusate piltidega raamat, samuti sobilik algajatele, kuid peaks siiski ütlema, et vähegi suuremale huvilisele pole see ammendav. 

c) Instant Weather Forecasting ja selle taastrükid on väga hea juhis kesklaiuste (läänetuulte vööndi) ilmakapriisidega toimetulemiseks ja muutuste tähelepanemiseks. Seal olev ei kehti lähistroopilistel ja troopilistel laiustel, samuti võib pooluste lähedal olla olulisi erinevusi. Sobib samuti algajatele ja huvi tekitamises.

d) Instant Storm Forecasting (2009) on eelmisega analoogne, kuid pühendatud ohtlikele nähtustele.

e) Instant Wind Forecasting ja selle kordustrükid on eelmistega analoogne, kuid tuulele pühendatud. Väga põhjalik ja asjatundlik, segatud autori rohkete isiklike kogemustega

f) The Weather Handbook (2007, kuid on mitmeid trükke) on lausa jalustrabavalt hea raamat, kuid raske lugeda. Selle mõistmiseks peab oskama üsna hästi inglise keelt ja olema põhjalik meteoroloogia taust, sest muidu ei saa muffigi aru. Kiiduväärne on autori vaba, loominguline ja kogemustega põimitud käsitlusviis.

g) The Seabreeze Handbook (2012) on briisidele pühendatud väga huvitav raamat. Kuna autori põhialaks ongi tuuled, siis on see väljapaistva kvaliteediga. Käsitletakse pea kõiki Euroopa rannikualade kohalikke tuuli, kahjuks ainult mitte Läänemere ja Skandinaavia põhjaosa. 

h) 50 Ways to Improve Your Weather Forecasting (2008) annab konspektiivses või lühiselgituslikus vormis näpunäiteid ilmakaartide lugemiseks ja tõlgendamiseks, kuid ka mereilma mõistmiseks ja sellega toimetulemiseks.

i) Tornado Alley (1999) on huvitav raamat konvektiivtormidest. Antud on huvitav ja põgus ülevaade konvektiivnähtuste fenomenoloogiast. Mõnes kohas minnakse sügavuti ja antakse asjatundlik ülevaade, lisaks on rohkelt autori kogetud seike ja tähelepanekuid. Kahjuks on raamat üsna vana ja selle sisusse tuleks ettevaatlikult suhtuda. Samuti on teos piiratud vaid USAga ja sealgi mõningate osariikidega. Vajalik on üsna hea keeleoskus ja tugev meteoroloogia või füüsika taust, sest muidu on arusaamine väga piiratud. Valemitega seal siiski ilmutatud kujul ei tegeleta.

j) Mitmesugused õpikud, mis on ülikoolide raamatukogudes kättesaadavad, näiteks: Meteorology today, millest on hulga trükke ilmunud ja on väga hea raamat algajale. Üldiselt on teemaarendus ladus ja sisult kvaliteetne, paar ebakohta on silma hakanud. Akadeemilisel tasandil peetakse seda küll pildiraamatuks, kuid minu meelest ei tohiks selle väärtust alahinnata, sest sellele võrdset eestikeelset teost ei ole. Lisaks on olemas valemitega õpikud.
Üldse tasuks õpikutega tegeledes välja uurida, millise valdkonna spetsialist on autor, sest vastav osa on ka kõige paremini kirjutatud. Näiteks Atmospheric Physics (1996) autor on piirkihi spetsialist, niisiis on see osa õpikus ka kõige parem, samas optika osa on jälle nõrgem. 

Mainida võiks ka klimatoloogia eestikeelseid õpikuid. Üks sellisteks on Klimatoloogia (1990), mis on sisutihe ja mitte kõiki teemasid kattev õpik, kuid huvilisele piisav. Edasijõudnutele on soovitatav tutvuda näiteks Füüsikaline klimatoloogia (1994), mille teemakäsitlus on füüsikapõhine ja väga huvitav, kuid jällegi vaja on korralikku reaalteaduslikku alust, et mõista.

Siinset nimekirja võiks mitmekümne trükise võrra pikendada, lisaks mitmed artiklid ja ülevaated, kuid need on üldiselt raskesti kättesaadavad. Nii mõnigi raamat on tulnud tellida USAst või Suurbritanniast ja maksnud üle 100 euro, mistõttu neist räägin siis, kui kellelgi on eriline huvi. 

Artiklid, ülevaated ja pisitrükised võtan vast teinekord vaatluse alla, sest neid on ilmunud isegi eesti keeles omajagu, kuid on pillutatud perioodikas jm laiali. Olen püüdnud neid kuidagi koguda ja koondada, aga too projekt võttis paar aastat aega ja kõike ikka ei õnnestunud hankida. Siiski kogunes üle 1000 lk materjali.