esmaspäev, 29. juuli 2013

Uusi meteoroloogia mõisteid

Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises. 
Selle teema üle hakkasin rohkem mõtlema 2010. aasta suvel, kui Eestis tuli sageli ette tugevat äikest ning 26. juulil ja 8. augustil tegid üle Eesti palju kahju meil suhteliselt haruldased intensiivsed äikesetormid (sirgäikesetormid, vt allpool). Esimese hooga hakkasime selliseid äikesetorme, mida iseloomustab küll suur intensiivsus, aga võrdlemisi lühike kestus, hüüdma äikesekuningaks. Äikesetorme, mida iseloomustab lisaks intensiivsusele ka pikk kestus, nimetasime pagikuningaks (derecho). Aja jooksul sai selgeks, et need nimetused ei pruugi olla sobivaimad, sest leidus kriitikuid, kelle arvates mõjuvad kuningad meie kultuurikontekstis ja olemasolevaid terminisüsteeme arvestades kentsakalt ja liiga pretensioonikalt. 
2012. aasta detsembris rääkis Vikerraadio saates „Labor“ väga huvitavalt ja kaasakiskuvalt kosmoseterminitest, aga ka üldse oskussõnade väljamõtlemisest ja kasutuselevõtmisest Uno Veisman. See pani mind taas terminiloome üle mõtlema ning julgustas uusi mõisteid välja pakkuma ja propageerima meteoroloogiaski. Lõpliku tõuke uute terminite väljatöötamiseks andis tänavu 10. jaanuaril Tartus peetud tsüklonaalsete tormide konverents ja sellele järgnenud arutelu ühe ilmahuvilise ja Tartu Ülikooli hüdroloogi Arvo Järvetiga.
Koos mõtlesime välja järgmised sõnad, mille kohta küsisime nõu nii teistelt meteoroloogidelt, klimatoloogidelt ja geograafidelt kui ka keeleasjatundjatelt. Kokkuvõttes pooldati järgmisi termineid.
Pagituul tähendab tuule järsku ja lühiajalist tugevnemist. See võib olla konvektiivse päritoluga, aga mitte tingimata. Pagituult iseloomustab tugevus, suund ja kestus. Kompleksne nähtus on pagi, millega kaasneb muuhulgas pagituul. Seda saab klassifitseerida järgnevalt: lihtpagi, mis on seotud mõne üksiku rünksajupilvega*  või nende väikese kogumiga; liitpagi, mis on seotud juba suurema rünksajupilvede kogumiga ja hiidpagi (ingl k derecho), mis tähendab pika elueaga sirgjoonelist äikesetormi (foto). 
*  Sageli kasutatakse sõnu „rünksajupilv“ ja „äikesepilv“ sünonüümidena. Kui lähtume äikese määratlusest välkude kaudu, siis tegelikult pole iga rünksajupilv veel äikesepilv, sest iga rünksajupilvega seoses ei teki välkusid. Seetõttu eelistan kasutada sõna „rünksajupilv“ ka siis, kui peame silmas äikesega rünksajupilvi. Kui aga räägime rünksajupilvede klassifitseerimisest organiseerumise järgi, siis kasutan ka väljendit „äikeste liigid“, seda ingliskeelse kirjanduse alusel, kus thunderstorm tähendab äikest ja nii räägitakse vastavalt thunderstorm classification, single-cell thunderstorm jne. Meeles peab aga pidama, et tegu on siiski rünksajupilvedega, millel on vähemalt potentsiaal tekitada välkusid.

(1)

(2)

(3)
Pagide liike. Ülalt alla: (1) väikese rünksajupilvede kogumiga seotud lihtpagi 18.9.2010 Harjumaal; (2) meridionaalselt üle Baltimaade ulatunud liitpagi 18.7.2010 Raplamaale saabumas ja (3) 8. augusti 2010 hiidpagi Harjumaale saabumas.

„Hiidpagi“ võimalikuks alternatiiviks on pakutud ka „sirgäikesetormi“, mida on mõnikord kasutatud ja seetõttu on see sõna hakanud mingil määral juurduma. Tekkis mõte seda asjaolu ära kasutada, ent samas ei tahaks seda mõistet jätta ainuüksi hiidpagi tähistama, ka mitte alternatiivina. Arutelu füüsikat õppiva (2012/13 õppeaasta seisuga) ilmahuvilise Tarmo Tanilsooga tõi esile, et on mitmeid konvektiivsüsteeme, mida tähistatakse inglise keeles katusterminiga Quasi-Linear Convective System (QLCS), mille ta on eesti keelde tõlkinud kui ’kvaasilineaarne konvektiivne süsteem’, kuid minu arvates võiks selle kohmakavõitu, ehkki täpse termini võtta kokku eestikeelse katusterminina ’sirgäikesetorm’. Vastavad alamkategooriad, mida erialases kirjanduses loetakse sirgäikesetormi (QLCS) hulka kuuluvateks, on liitpagi, joonpagi ja hiidpagi. Nende ühiseks tunnuseks on ulatuslik rünksajupilvede kogum, mis moodustab sirgjoonelise või kergelt kaarja süsteemi. Satelliidipildil võib sel olla ka ümar kuju, kuid radaripeegeldus näitab ulatuslikku intensiivset frondilaadset sajuala, mis on sirgäikesetormidele iseloomulik. 
Eraldi mõisted mõtlesime välja rünksajupilvede organiseerituse tähistamiseks. Lihtrünksajupilv (ingl k single cell thunderstorm) tähendab üksikut, võrdlemisi väikest ja lühiealist rünksajupilve; liitrünksajupilv (ingl k multicell thunderstorm) tähendab juba ulatuslikumat, pikema elueaga ja mitmest rünksajupilvest koosnevat kogumit, kusjuures see jaguneb lihtsaks liitrünksajupilveks ja joonpagiks (ingl k squall line), ja ülirünksajupilv (ingl k supercell) on väga võimas, pika elueaga ja ohtlikke kaasnähtusi, näiteks hiidrahet või tugevaid tornaadosid tuua võiv rünksajupilv. 
 (1)

 (2) 

 (3)
Rünksajupilvede liike. Ülalt: (1) lihtrünksajupilv 28.7.2010 Harjumaal; (2) liitrünksajupilv, mille erinevas arengustaadiumis elemendid on võrdlemisi hästi näha (11.6.2011 Läänemaal) ja (3) 26. juuli 2010 hommikul Tallinna saabunud sirgäikesetorm, mille ees on nii riiul- kui ka rullpilve. 

Alternatiivseteks mõisteteks oleksid „mitmikrünksajupilv“ „liitrünksajupilve“ asemel ja „hiidrünksajupilv“ „ülirünksajupilve“ asemel. Neid siiski konvektiivsüsteemide ja äikeseasjatundjad ei pooldanud. Argumendid on sisulised ja on järgmised. „Hiidrünksajupilv“ viitaks justkui mõõtmetelt tohutult suurele rünksajupilvele, mis on sageli nii, ent sugugi mitte alati. Nii näiteks defineeris meteoroloog Jon Davies alles 1990. aastate algul koguni eraldi pisikeste ülirünksajupilvede tüübi, mida iseloomustab madal tipp – kõigest 6–9 km muidu tüüpilise enam kui 12 km vastu. Seda nimetatakse inglise keeles low-topped supercell, eesti keeles aga madaltipuline ülirünksajupilv. Arvatavasti just seoses viimasega tekkis tornaado 15. juunil 2004 pärastlõunal kella 15 ja 15.30 vahel Viljandi lähedal Pärsti vallas Leemeti küla lähedal. Tromb liikus läänest itta. Määrav on niisiis ehitus ja sellest tulenevad ohud. Seega peaks liide „üli-„ viima mõtte erilisusele.
Ülirünksajupilve defineerivaks ehituslikuks tunnuseks on mesotsüklon, mis kujutab endast pikka aega püsivat pöörlevat tõusva õhu sammast. Sellega on seotud (tugevate) tornaadode teke. Lisaks on määrava tähtsusega veel see, et ülirünksajupilvedes asub tõusva õhu vool laskuvatest õhuvooludest eraldi, mis tagab süsteemile pika, tavaliselt tundidesse ulatuva eluea. Ülirünksajupilved saavad tekkida ainult sellises troposfääris, kus on korraga märkimisväärne suunaline ja tugevus-tuulenihe. 
Millised on sisulised argumendid, et eelistada „liitrünksajupilve“ mõistet „mitmikrünksajupilve“ mõistele? Sellele saab vastata, kui selgitada liitrünksajupilve dünaamikat ja olemust ning kirjeldada, kuidas see paistab nii silmaga taevasse vaadates kui ka radaripildil. Lühidalt on olukord järgmine. Rünksajupilvede ehitusplokiks ehk ühikuks on lihtrünksajupilv (single-cell/unicell). See areneb rünkpilvest,  annab sademeid ja vahel äikestki, ning siis hajub. Kogu elutsükkel kestab umbes tund aega. Niisugune lihtrünksajupilv esineb puhtal kujul üsna harva. Edasi tuleb liitrünksajupilv (multicell), mis on juba teatud määral organiseerunud. See saab alguse sellest, et lihtrünksajupilve maksimaalse arengu staadiumis hakkab pilve servas (tuulefrondil) tavaliselt arenema uus lihtrünksajupilv. See kasvab esialgse lihtrünksajupilve külge ja tekibki liitrünksajupilv. Ajapikku võib sinna külge kasvada veel järgmisigi lihtrünksajupilvi, samas kui süsteemi teises otsas on see esimene lihtrünksajupilv juba suures osas hajunud.
Mitme elemendiga rünksajupilv  (liitrünksajupilv) Lõuna-Järvamaa kohal 2. juulil 2005. Pilv liikus kagusse (fotol vasakule). Kõige ees liikuv rünkpilvestaadiumis pilveelement eristub suhteliselt hästi. Maksimaalse arengu staadiumis ja lagunemisstaadiumis elemendid sulavad rohkem kokku. Siiski võib märgata, et lagunemisstaadiumis pilveelement on hõredam (heledama värvitooniga) kui maksimaalselt arenenud element. Sven-Erik Enno foto

Liitrünksajupilv, mis tekkis 1. augustil 2008 Harjumaal. See liikus itta (fotol vasakule), põhjustades intensiivset hoovihma ja rahet. Välgud aga said alguse maksimaalse arengu staadiumis elemendi tipuosast ja lõid vaatleja suunas pilve ette maha, seega oli tegu klassikaliste positiivsete välkudega. See äike on potentsiaalselt tugev, sest on kompaktne ja mitme rünkpilvestaadiumis elemendiga. 

Niisiis on liitrünksajupilv nii taevast silmaga vaadates kui ka radaril nähtav ühe tervikuna. Eraldi lihtrünksajupilvi võib taevasse vaadates aimata näiteks selle järgi, et liitrünksajupilve ühes osas on kobrutavad terava piiriga rünkpilved, mille all veel sajuala pole. Umbes keskel asub kõige tumedam laialivalgunud tipuga osa, mis ulatub näiliselt maani ehk kus sajab tugevalt ja võivad sähvida välgud. Teises servas on tavaliselt ülemiste ja kõrgete pilvede ala, aga madalaid pilvi ja sademeid enam pole.
Seega on tegelikult liitrünksajupilves need üksikud lihtrünksajupilved nii liitunud, et tavainimene peab seda üheks suureks rünksajupilveks. Inglisekeelses kirjanduses olen näinud ka väljendit, et lihtrünksajupilv on liitrünksajupilve ’building  block’ ehk ehitusplokk. Aga kui õhu liikumist vaadata liitrünksajupilves, siis ilmneb, et igal lihtrünksajupilvel on seal selline oma konvektiivne tuumik või õhuvoolude süsteem, mis eristub teistest. Sellest siis ka need ootamatud ja puhangulised tuuled, mis on tavalised just liitrünksajupilvede puhul ja mida me kõnekeeles nimetame pagiks. Seal on sageli tõesti nii, et üks alles arenev lihtrünksajupilv, mis tõmbab endasse õhku, satub kõrvuti juba väljakujunenud lihtrünksajupilvega* , kus õhk laskub ja laiali voolab. Nende piirile võib kiiresti  kujuneda väga tugev tuul.
* Rünksajupilvedest hakatakse tõenäoliselt tulevikus sagedamini kirjutama. Pilvede vertikaalne ulatus on vähemasti atmosfääri läbiva kiirguse jaoks tähtis tegur, nagu ka pilvede veevaru. Tugevam õhu kerkimine kannab aerosooli toormaterjali ja aerosooli ennast kergemini kõrgele. Mitte ainult aerosool ei mõjuta pilvi ja nende optilisi omadusi, vaid ka pilved kujundavad aerosooli suurusjaotust ning optilisi omadusi. Päikese UV-kiirguse spektraalset koostist mõjutab see töötlemine ka siis, kui kiirgus pilvedesse ei satugi (Kalju Eerme märkus).

***

Viimasel ajal on tulnud ettepanek nimetada termin „kondensjälg“* kohmakuse tõttu ümber mõne mugavama ja eestipärasema sõnaga või võtta uus termin vähemalt alternatiivina kasutusele. Lisaks on kurdetud, et sõna „kondensjälg“ võib kergesti tekitada muid, soovimatuid seoseid. Seda illustreeris gümnaasiumiõpilastelt saadud tagasiside, kui küsisin umbes neljakümnelt õpilaselt, mis neil seostub sõnaga „kondensjälg“. Tuli välja, et ligi kolmandikul seostus see kondensjälgede tekkega haakuvate vandenõuteooriatega (ingl k chemtrail).
Kui võtsin ilmahuviliste seltskonnas selle küsimuse arutusele, tuli rohkesti häid ettepanekuid: „triippilv“, „joonpilv“, „lintpilv“ ja „juttpilv“, aga ka „lennukijäljed“. Kuna tegu on ikkagi oskussõnaga, peaks see olema võimalikult tabav ja samas ka (loodus)teaduslik. Seetõttu langes valik „joonpilvele“, mis iseloomustab seda pilve kui väga kitsast ja pigem sirgjoonelist, ent on samas mugav kasutada ja piisavalt loodusteaduslik. Kuna aga sõna „kondensjälg“ on juba juurdunud ja paljud on sellega harjunud, võiks uus oskussõna vähemalt esialgu jääda alternatiivseks sünonüümiks. 
Esitasin „joonpilve“ mõiste ka õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 koostajatele, kes andsid sellele hea hinnangu ja nõustusid selle lisama veel tänavu ilmuvasse eesti kirjakeelt normivasse sõnaraamatusse. Varem oli keskkonnasõnastikus EnDic sees "kondensjälg", "kondensjoom", mis kirjeldavad seda nähtust eeskätt moodustusviisi järgi (kondenseerumine), seevastu väljapakutud sõna „joonpilv“ kirjeldab just pilve kuju.
Veel üks uus mõiste on „äikesesademed“. See sõna sündis minu bakalaureuse lõputöö tõttu, sest seal kasutasin korduvalt pikka fraasi „äikesega kaasnevad sademed“. TÜ geograafiaosakonnas mõeldi selle asemel välja palju lühem ja suupärasem sõna „äikesesademed“.
Joonpilvedest põhjalikumalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kondensjaljed

94 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas tüüpilist hiidrünksajupilve, mis USA's enim tuntud (ümmargune suur lahmakas), on ka Eestis olnud? Pilt: http://www.history.com/images/media/slideshow/kansas/kansas-supercell-wheat-field.jpg

Pole veel näinud, isegi piltide peal mitte, samataolisest Eestis. Ja ausalt öelda muul kujul ma seda ette ei kujutakski ning kust otsast ma seda Eestis! eristan, kas tegu on hiid- või tavalise rünksajupilvega? Kui see esineb boakrae või vallpilvena, mida ka muidu äikesepilvedega kaasneb, siis mina isiklikult seda küll ei tunnista, olgu ta see või mitte. Ka paljud pildid võivad tegemata jääda, kuna ei osata identida.

Jüri ütles ...

Kontrollisin postituse üle - ei ole teinud sellekohast viga, ilmselt saite siis ise valesti aru. Mesotsüklonit sisaldavat rünksajupilve nimetame ikka ülirünksajupilveks, mitte aga hiidrünksajupilveks.

Ülirünksajupilvi, ka selliseid, on Eestis kindlasti olemas olnud, aga selle kohta puuduvad täpsed andmed. Kindlasti ei ole seda igal aastal. Üks näide selle aasta 23. maist, Raplamaa, Käru vald, kl 19.22
http://ilm.ee/client/failid/galerii81396.jpg
See, kui teie seda eristada ei suuda, ei tähenda, et nähtus poleks eristamisväärne või et seda ei saagi kuidagi kindlaks teha. Jutt on ikkagi rahvusvahelisest standardist, millel on ka suur praktiline väärtus nt ohtlike olukorda prognoosimisel ja kindlakstegemisel.
Ülirünksajupilved on välimuse poolest vägagi varieeruvad, neil on vähemalt 4 vormi/tüüpi: sademetevaene ehk kuiv (LP supercell; LP – low precipitation), tekib siis, kui õhumass on väga kuiv, mistõttu tekib vähe sademeid, kuid on kurikuulsad hiidrahe poolest; klassikaline, mida peetakse tornaadode jälgimiseks kõige sobivamaks; sademeterikas ehk märg (HP supercell; HP – high precipitation), mis tekib väga niiskes õhumassis ja mis on muuhulgas ohtlik rikkalikke sademete poolest; madalatipulised ülirünksajupilved.
Ülirünksajupilved tuvastataksegi just radarite alusel, sest vaja on kindlaks teha, kas on tegu mesotsükloniga, mis ei pruugi välimuses avalduda, või mitte. Seda näitavad vastavad radarisignatuurid, vt http://www.stormtrack.org/forum/showthread.php?23994-How-to-ID-a-supercell-on-radar (ka http://www.theweatherprediction.com/habyhints/237/)
Muidugi sellist luksust enamikes maailma piirkondades (ka meil siin) ei ole. Seetõttu tuleb toetuda pilve välimusele ja kaasnevatele nähtustele. Selleks on olemas juhendeid: http://www.nws.noaa.gov/os/brochures/SGJune6-11.pdf (lk 18 ja 19, alates lk 30) või http://spotterguides.us/advanced/advanced06.htm ja http://spotterguides.us/advanced/advanced08.htm.
Eesti kontekstis on tähtsamad madalatipulised (põhjalikumalt: http://www.crh.noaa.gov/lmk/soo/docu/mini_supercell.php) ja sademeterikkad ülirünksajupilved.

Kokkuvõtlikult: loomulikult nõuab välimuse, aga ka radarianalüüsil ülirünksajupilvede määramine kogemust. Väga sageli aetakse SLC (vt http://www.crh.noaa.gov/mkx/?n=scary-clouds) segamini tõelise madaldumise nagu vallpilvega, mis tõesti näitab mesotsükloni olemasolu.

Mona ütles ...

Oo, väga hea info. Aitäh!

Anonüümne ütles ...

mina kasutan äikesepilve siis kui näen välku ja müristab. kui mitte, siis rünksajupilve.

minu jaoks on äikesega rünksajupilv=äikesepilv. muidu mitte, kuigi välimus võib jube olla.

Jüri ütles ...

Aitäh, tore kui on midagi uut ja huvitavat.

Ega enda harjumusi ja tõekspidamisi, isegi kui need on väärad, on muidugi raske muuta. See, et arvate vanaviisi, ei tähenda, et teil oleks õigus.
Teie kommentaarist tuleb muide välja, nagu oleks äike ainult siis äike, kui sellega seotud välgud on kuuldavus- ja/või nähtavusraadiuses. Ei pea õigeks siduda äikese definitsiooni nii tihedalt vaatlejaga, vaid sel peab olema ikkagi mingi objektiivsem põhi all.
Kirjutan selle natuke pikemalt siin kommentaaris lahti. Et saada selgust, oleks vaja täpsemat ja rohkem aspekte hõlmavat definitsiooni, sest tegu on keeruka nähtuste kogumiga. Seega võiks äikest pidada elektriliseks atmosfäärinähtuseks, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu käigus; äikese kui nähtusega kaasnevad rünksajupilved, sajualad, õhuvoolud, laengud, välgud, müristamine jne.
Äikese tekkeks on kindlasti vaja sorditud ruumlaenguid. Mitte aga tingimata välke, kuigi eeldatavasti on välkude teke väga tõenäoline, st välgu võib vallandada mõni häiring, näiteks lennuki startimine või raketi õhkutõus.
See ei tähenda, et vana ehk üksnes välgulöökidel tugineva definitsiooni võiks kõrvale heita. Näiteks äikesevaatlustel on see endiselt mõistlik ja asjakohane määratlus. Siiski, lihtsuse mõttes ja pragmaatilistel põhjustel eeldatakse, et äikese puhul tekib vähemalt üks välk.
NB! Pange tähele, et traditsiooniline määratlus on tõesti kasulik praktikutele, aga teine, uus ja täpsem (ei ole minu arvamus, vaid olen nõu pidanud ka teiste asjatundjatega) hõlmab lisaks praktilisele väärtusele ka teoreetilise.
Senistes määratlustes on esile toodud veel asjaolu, et vajalik on rünksajupilvede (Cumulonimbus) olemasolu. Samas on teada juhtumeid, kus välgud sähvivad vahel ka lumetormiga, aga rünksajupilvi pole kuskil. Näiteks olid sellised 2008. aasta novembri lumetorm ja 2010. aasta lumetorm Monika. Viimase puhul kinnitasid pealtnägijad, et tol 10. detsembri öösel võis välku Virumaal näha kolme tunni kestel; see pakkus suvistest äikestest palju võimsama elamuse.
Samuti tekib välk tornaadode lehterpilvedes, tuumaplahvatuspilvedes ja vulkaanide tuhasambais, millest vähemalt kaks viimast on otseselt konvektsiooninähtused.
Niisiis ei ole olukord tegelikult mustvalge, et on välgud, järelikult äike, välke ei ole, siis järelikult äikest pole.
Pean oluliseks kommentaari lõpetuseks mainida, et harjumuste ja mõtteviisi muutmises pole mina mingi erand - isegi pärast uue ja täpsema definitsiooni väljamõtlemist kulus 2-3 aastat, enne kui selle lõplikult omaks suutsin võtta. Seetõttu ei saa ka oodata, et kõik inimesed seda kohe aktsepteeriksid.

Anonüümne ütles ...

ma polegi öelnud, et mul on õigus. kasutan, sest nii on mul endal kergem eristada ja lihtsamalt arusaadav.

Algataja ütles ...

Jah, lugesin ise valesti välja.

Kena pilt, kergeid sugemeid Ühendriikide omadest on näha.
Kindlasti suudaks eristada, kui teaks mille põhjal seda teha, siiani aga pole väga palju informatsiooni selle kohta saanud. Juhul kui see sarnaneb tavalise äikesepilvega, siis ei oska selle erilisust ka hinnata.

Tänud vastuse ja linkide eest!

Jüri ütles ...

Selge, vana ehk välgulöökidel põhinev määratlus on tõepoolest praktilistel põhjustel, st igapäevaelu seisukohast täiesti mõistlik kasutada. Äikesevaatlustel ilmselt teisiti ei saakski.
Uus definitsioon on juurde toodud just teoreetilistel põhjustel. Eks tulevikus kindlasti seda veel täpsustatakse.

Jah, välimuse põhjal ülirünksajupilvede kindlakstegemine on tõepoolest problemaatilisem kui radari abil (viimast võimalust tavaliselt ei ole). Ilmselt tuleb teha mingi Eesti tingimustes kasutatav määramisjuhend.
Hetkel kasutasin artiklis rahvusvahelist standardit, sest see on piisavalt universaalne, et igal pool maailmas kasutada, sest rünksajupilved ja nende dünaamika põhineb ju ikkagi füüsikal.
Muidugi on geograafilised tingimused olenevalt maailma piirkonnast erinevad. Seetõttu on mingis kohas olulisemad/sagedasemad ühed nähtused, mujal jällegi teised. Kui teha Eesti (või Baltimaade/Läänemere regiooni) kohta eraldi vaatlusjuhend, siis tuleb seal rohkem tähelepanu pöörata mittemesotsüklonaalsetele tornaadodele (vesipüksid, maapüksid) ja madalatipulistele ülirünksajupilvedele.

Anonüümne ütles ...

saartel juba külm front kohal :/?

Anonüümne ütles ...

kui tõenäoline on, et läti äike pärnumaale jõuab?

kas on oht pagijooneks lõunapool?

Jüri ütles ...

Seal on külma ja sooja frondi äike segamini. Mõnes kohas liigub jahedam õhumass itta ja seetõttu siis on tekkinud rünksajupilvi, aga teises kohas jälle on pealetungil kuum õhumass ja samuti on tekkinud äike, sest õhumass on väga niiske ja seetõttu labiilne.
Praegu ei ole külm front küll kuskil Eestini jõudnud, seda näeks kohe õhurõhu muutumise ja tuule suuna järgi: külma frondi tagalas oleks tuul lõunast, edelast või läänest ja õhurõhk tõuseks.

Äike on küll veel üsna kaugel ja praegu tugevnenud, kuid selle jõudmisest Pärnumaale võiks vast hakata rääkima siis, kui see on jõudnud Liivi lahele. Praegu on selleks liiga vara.

Anonüümne ütles ...

hirlam mudel näitab, et külm front jõuab tallinna alles 31.07 lõunal.

Jüri ütles ...

30. juulil liigub ju Läänemerele lõunatsüklon. See tähendab, et Eesti jääb selle sooja sektorisse. Seetõttu enne 31. juulit ei jõuagi jahedam õhumass kohale.

Anonüümne ütles ...

imelik, et siis juba läti-leedu rannikul äike.

Jüri ütles ...

See on ilmselt sooja frondi äike. Paistab, et seal on tekkinud ka joonpagi.

Anonüümne ütles ...

ja see jätkab tugevnemist. loodetavasti pimedas eestisse ei jõua, kuna paljudele hirmus.

poola suurune kolle on veel, päris ümmargune ka!

Anonüümne ütles ...

kui joonpagi, siis täpselt aasta tagasi sama olukord! hämmastav.

Anonüümne ütles ...

Tänane öö (vähemalt Ida-Eestis) küll troopiline ei tule.

Liisa.

Anonüümne ütles ...

tundub, et homme on eestis pilves praeguste äikesekollete riismete tõttu

Jüri ütles ...

Rünksajupilvedest tekkinud pilved, kui konvektsioon on hääbunud, kaovad mõne tunniga. Ei pea eriti tõenäoliseks, et just selle tõttu on terve 30. juuli päev pilves. Pealegi, kas on kuskilt näiteid võtta, et suvepäev on pilves seetõttu, et kuskil kaugel oli palju äikest?

Anonüümne ütles ...

kas Tallinnas tuleb täna äikest

Jüri ütles ...

Tõenäosus pole eriti suur, kui üldse, siis alles päris õhtul (kl 21 ja hiljem).

Anonüümne ütles ...

Kuidas täna Põhja-ja Kesk Eestis äikesega?
Kas suuremat äikesepuhangut on ka millalgi ette näha?

Anonüümne ütles ...

aga kuidas öösel Tallinnas äikesega on

Jüri ütles ...

Praegu on Liivi lahel korralik äike, mis liigub tasapisi kirde suunas: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/
Kui front on piisavalt aktiivne, jõuab ööseks ehk isegi Põhja-Eestisse. Praegu on muidugi veel vara lootma hakata, et see ka tegelikult siia jõuab. Selle kohta saab siia lisada jooksvalt infot, kui peaks nt olema valmis selle jõudmiseks Harjumaale.

Jüri ütles ...

Praegu on äike jätkuvalt tugevnenud. Müristamist on kuuldud nii Kuressaares kui Pärnus. Äike jätkab liikumist põhja-kirdesse.

Anonüümne ütles ...

Kas võib juhtuda, et äike läheb Viljandist mööda?

Anonüümne ütles ...

see hääbub enne põhja-eestit. vaadake, mis kellaaeg juba on.

Jüri ütles ...

Kui teil puudub ettekujutus sellest, kuidas atmosfäär toimib ja mis tegurid mõjutavad äikese teket, siis palun, ärge võtke sõna. Meil kõigil on olnud öiste äikestega kogemusi. Viimati olid tugevad öised äikesed 29. juuli öösel Poolas, Lätis ja Leedus.

Küsimus Viljandi kohta. Kui äike Viljandisse ei jõua, siis seetõttu, et see võib lihtsalt kaduda. Eks frondist eemaldumine vähendab äikese elujõulisust. Aga mõistagi midagi kindlat lubada selles osas kindlasti ei saa.

Anonüümne ütles ...

Hoolimata lauspilvisusest +26 kraadi täna olnud siin. Uskumatu! Mõnus ilm, polegi päikest vaja, kui kuum on.

Liisa.

Anonüümne ütles ...

kahtlaselt äikesevaene suve teine pool siin põhja-eestis. seda siis maikuus juuli arvelt.

Anonüümne ütles ...

Viljandlane tänab vastuse eest!

Anonüümne ütles ...

võtan küll sõna, sest olen täiesti kindel, et täna äikest põhja-eestis ei tule.

Jüri ütles ...

Jutt ei olnud Põhja-Eestist, vaid Viljandist. Praegu on äike endiselt Viljandi poole liikumas ega ole oluliselt nõrgenenud. Kahjuks kindlat vastust sinnajõudmise kohta anda ei saa.
Ilma puhul peame enamasti rääkima tõenäosuslikult. Kindlad olukorrad, eriti mesoskaalas, on harvad, sünoptilises skaalas juhtub seda sagedamini, eriti kui jutt on 1-3 päevast. See, et äike on Põhja-Eestis pigem vähetõenäoline, juba öeldi. Kuna äike pole nii ettearvatav, siis on vale öelda, et ei jõua, st olla selles kindel. Äikese jätkumine või areng õhtusel ja öisel ajal, eriti kui tegu on frontidega, on üpris tavapärane. Sama võimalus kehtib ka tänase kohta. Seetõttu pole äikese jõudmine, isegi kui seda pidada vähetõenäoliseks, välistatud.

30. juuli 2013 17:57 - Jah, troopilise õhumassi mõjul, ehkki see (õhumass) on praegu kadumas. Selline kuum ja niiske õhumass + frontide lähedus ja et äikest on kuuldud juba ka Raplamaal ja Haapsalus, sunnib endiselt pidama äikese jõudmist põhjarannikule võimalikuks.

30. juuli 2013 18:02 - See loogika ei ole õige, et millegi arvelt. Selle mõtleb inimene oma suva järgi ise juurde. Asi on selles, et ilm, ilmastik, tsirkulatsioon üldse on looduse muutlik komponent. Seetõttu tulebki ette nii jahedamaid kui soojemaid, niiskemaid kui kuivemaid, äikeselisemaid ja äikesevaesemaid perioode. Mõnikord on kogu suvine aeg (maist septembrini) äärmiselt äikesevaene, teinekord jälle äikeserikas (2010, 2011). Sellist asja pole, et kuskil keegi vaatab, et ahhaa, mai-juuni olid hästi soojad, siis paneme nüüd jaheda juuli või augusti otsa (analoogselt siis ka äikese jm nähtuste/ilmaelementide kohta) jne. Kui vaadata viimast 10 aastatki, näeme, et selline mõtteviis ei kannata kriitikat. Sellist oma arvamust toetavate näidete otsimine või esiletoomine kannab nimetust confirmation bias (kinnituste otsimine)

Jüri ütles ...

Viljandlasele niipalju, et õnnestus hankida infot, et äike peaks seal olema kuulderaadiuses. Paistab, et jõuab siis ikka kohale.

Kalle ütles ...

Radaritel on hetkel näha ilus pikk äikesevöönd Mustast merest Liivi laheni.

Anonüümne ütles ...

Jah, miljonid eurooplased on täna äikest näinud või nägemas.

Jüri ütles ...

Ja päris paljud Eesti elanikud samuti. Äikest on juba mitmes maakonnas olnud.
See on ebapüsivusjoon, millel on tekkinud joonpagi. Ilmselt on toonud mõnesse kohta ka purustusi. Kui keegi ootab seda ka siia, siis panen siia tsitaadi Tarmolt: "Kõigil ei ole surmasoovi (kuigi ma ei tea kas filmija varjus lõpuks või mitte). Ja ma ei leia midagi põnevat selles kui tornaadod asustatud kohti tabavad. Selle põneva leidmine on meteoroloogiline sadism.
http://www.washingtonpost.com/blogs/capital-weather-gang/wp/2013/07/29/tornadoes-strike-italy-video/ - Washington Posti Capital Weather Gang'i blogi ütles selle kohta väga õigesti: "The videographer was extraordinarily lucky not to be bombarded and should’ve been nowhere near those windows.""
See ei tähenda, et selle soovimine oleks halb või seda ei tohiks, aga tasub siiski järele mõelda, kas ikka igasuguseid ohtlikke nähtusi on (tingimata) siia vaja.

Anonüümne ütles ...

Meil on vedanud, et sellest paarituhande km pikkusest 'jälitajast' pääsesime kergelt - vaid äärmine põhjatipp riivas Edela-Eestit.

Liisa.

Anonüümne ütles ...

Viljandlane, kes küsib äikese kohta, on tegelikult suur äikese pelgur. Mõistusega saan aru, et minust midagi ei sõltu, aga hirm on suur. Paar aastat tagasi murdis äikesega kaasnev tuul maja kõrvale kaks puud maha ja sellest ajast kardan väga. Sellepärast alati küsingi, et kas jõuab siia ka või pääsen seekord.
V.

Anonüümne ütles ...

kas on uudiseid äikese jõudmisest Tallinnase

Anonüümne ütles ...

viljandlane: pääsed.

jürile midagi: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2522.png

Jüri ütles ...

Igati arusaadav, miks seda infot on vaja. Äikesegrupis kirjutati, et müristamist oli Viljandis kuulda (kl 18-19 paiku), kuid tundub, et päris kohale ei jõudnud. Igatahes äikeseoht ei ole veel kaugeltki möödas - täiesti võimalik, et paari tunni pärast jõuab sinna (taas) äike. Selle tõenäosust hindaks 30-40% juurde.

Äike on nüüd Tallinnale juba märksa lähemale jõudnud - see on hetkel otsaga Lääne- ja Raplamaal. Seega pole äike veel kaugeltki siin põhja pool välistatud.

Anonüümne ütles ...

kui suur Tallinnas äikesevõimalus prosentides on

Anonüümne ütles ...

jah, kuid see jääbki lähimaks otsaks.

Jüri ütles ...

Äike on jõudnud lähemale. Tõenäosust hindaks Viljandi omast võib-olla veel veidi madalamaks praeguse seisuga.
Igatahes Tallinnast edela pool Läänemaal on tekkinud uued äikesekolded ja need liiguvad siia.

Anonüümne ütles ...

ja sama kiiresti need ka kaovad..

kuressaares oli 21:00 pagi?

Jüri ütles ...

Läänemaal olev äike on jõudu kogunud ja tuleb järjest lähemale: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/

Anonüümne ütles ...

jõudu kaotamas ju, sest viimatine ix on must, mitte punane.

Anonüümne ütles ...

ja mitut välku üx ix näitab?

Jüri ütles ...

Just nägin ära välgu edela suunas ja müristamine järgi, seda siis Laagris. Vasalemmast raporteeriti, et äike on seal kohal. Niisiis on äike peatselt Tallinnas.
X vastab teoreetiliselt ühele löögile.

Kalle ütles ...

Üks rist on üks välk. Muidugi, kui välke ühte kohta liiga palju saab, siis üksikute ristide asemel on lihtsalt mingit värvi ala. Tabav nimi sommidel asjale antud - Thorin vihan mittari :D. Igatahes paistab, et ka lõunaeestlased on juba Thori välja vihastada suutnud.

Anonüümne ütles ...

ja see oli ka viimane. järelikult selle lingi lehekülg valetab, kuna sinu kommentaarist pole 10 minutit möödas.

Anonüümne ütles ...

Kuule anonüümne, sina ajadki äikese oma negatiivsusega minema ;).

Jüri, see GFS mudel näitab 10. augusti ööks +20 kraadi isotermi Eesti kohale. Mitu kraadi on sel juhul võimalik kõrgeima miinimumina?

Liisa.

Anonüümne ütles ...

Ja viljandlasele valetasid ka ikka totaalselt!

Liisa.

Anonüümne ütles ...

Paidest lõunas on näha välgusähvatusi.

Anonüümne ütles ...

Ja millise ajavahega?

Liisa.

Jüri ütles ...

Edelas olev äike hääbus just Tallinna piirile jõudes. Aga läänes on näha uut aktiivsust. Samuti on äike muutunud ka sisemaal aktiivsemaks, nagu Kalle juba viitas.

Unknown ütles ...

Noh siin vasalemma piirkonnas on väga kahtlaselt pimedaks läinud ja tugev vihm + tuul. Ja 1 kord oli ainult välku. Mürin kadus ka ära.

Anonüümne ütles ...

Ega täna oligi vist juba 40. lühenev/pimenev päev + veel pilves ka.

Aga jah, esimene tõeliselt pime öö sel sügisesel poolaastal (pärast suvist pööripäeva).

Liisa.

Anonüümne ütles ...

Jüri, kui küsida tohib, kas üldse tohib teie blogi jututoana kasutada :D?
Vabandan.

Liisa.

Jüri ütles ...

Olin korra eemal, et vaadata, mis õues toimub (näha oli rünkpilvede arengut), aga nüüd siis vastan.
Jah, ma arvan küll, et võib kasutada jututoana, ilmahuvilistel peaks olema koht, kus huvipakkuvatel teemadel arutada ja ma arvan, et need kommentaariumid sobivad selleks.

Äike on Tallinna ümbrusest kadunud, aga Liivi lahel arenes taas päris korralik äike, mis liigub põhja-kirde suunas. Samuti on äike aktiivne Eesti sisealadel (Viljandimaa, Järvamaa).
Tegelikult peab tunnistama, et alahindasin äikest toetavate tegurite mõju, st hindasin nii Tallinnasse kui Viljandisse äikese jõudmist liiga vähetõenäoliseks.

Tõepoolest, kiirel pimenemisel on kaks põhjust: (1) paksud pilved (ikkagi ju rünksajupilved) neelavad (2)vähesegi olemasoleva valguse (päike oli loojumas/loojunud). Päeva lühenemine loeb ainult kellaajaliselt.

20-kraadine isoterm tähendab, et selge ja vaikse tuulega on maksimumtemperatuur 30-35 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Lõuna-Viljandimaal jääb hetkel küll rahulikumaks. Päris pea kohale ei tulnud. Ei tea, kas nüüd võiks öö rahulik tulla, või pole see veel kindel?
V.

Anonüümne ütles ...

Mul on väga hea meel, et selle blogi leidsin. :)
V.

Anonüümne ütles ...

Äärmiselt kahju, et blogi ei saa võtta kui foorumit, eriti sellepärast, et puudub tsiteerimise, samuti ka piltide ja videote lisamise võimalus. Need tooks kahtlemata rohkem postitusi juurde.

Jüri ütles ...

Seda on tore teada, kui sellest siin on kasu.
Atmosfäär on endiselt väga rahutu. Liivi lahel on arenenud uus äikesesüsteem, mis võib ka nõrgemapoolseks joonpagiks muutuda. Ei välista selle jõudmist Viljandisse või lähistele, nii et vast tunnike võiks silm peal hoida, mis sellest saab: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1 ja http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/

Jüri ütles ...

Jah, see keskkond ei võimalda selle funktsioneerimist päris foorumina. Aga eraldi äikesefoorum oleks vast väärt küll tegemist.

Anonüümne ütles ...

Jah, kahtlemata oleks väärt.

Jüri ütles ...

Tore, siis saab tehtud :), kui valmis, siis siia teada anda.

Aga koguni kolm teadet on äikesekobarate tekkimise kohta: http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php (SIGMET(WSEO31 teated).

Jüri ütles ...

Siia see äikesehuviliste foorum tuleb: http://aikesehuvilised.web44.net/

Jüri ütles ...

Laagrist on näha lõunas päris tihedat sähvimist. Äike tuleb jälle Tallinna poole - ehk jõuab ka kohale.

Unknown ütles ...

Loodame, et siiski jõuab kohale ja saad ägedaid pilte :).

Kalle ütles ...

Tartus endiselt ilus, vaikne ja soe öö, äikesest ega vihmast pole lõhnagi. Siiski, võrreldes paari tunni taguse ajaga on pilvi taevasse rohkem tekkinud. Eks vaatab veel paar tunnikest (ja siis loomulikult õnnestub mul varahommikune äike sõna otseses mõttes maha magada).

Jüri ütles ...

Tallinnale lähenev äike hakkas hääbuma - välke enam ei teki.

Anonüümne ütles ...

Foorumi pildikontroll ei tööta, vähemalt mul mitte.

Kalle ütles ...

Minul toimib foorum küll kenasti.

Unknown ütles ...

Võtsin pildikontrolli maha. Homme lisan uue.

Jüri ütles ...

Rakvere-Paide vahel on tekkinud uus äike. Välgukuma paistab Laagrisse ära. Mujal paistab, et on juba rahulikumaks läinud ja äikest enam ei tule.

Anonüümne ütles ...

Kiilis ja selle lähedal oli ka (peaaegu igas ilmakaares) sähvatusi näha + kella 2:00 ajal veidrat paigalseisvat rohekat ala põhjataevas.

Päeval ilmast ja sellest alast täpsemalt.

(EestiLoodus)

Anonüümne ütles ...

Kasutaja aktiveerimine samuti ei tööta foorumis.

Kalle ütles ...

Kas oma e-maili aadressile logisid peale foorumisse registreerimist sisse?

Anonüümne ütles ...

millal läheb ilm stabilselt jahedamaks

Unknown ütles ...

Aktiveerimine maha võetud, sest seal on vaja jamada ning hetkel pole aega sellega tegeleda. Teen turva küsimused ja muud, mis kaitseks foorumit.

Jüri ütles ...

Kuigi aktiveerimine võeti maha, saab liituda ikka, sest kes on registreerimise ära saatnud, selle kinnitab administraator.

Kommentaar öise äike kohta, mis liikus Liivi lahelt mandrile, esitan ühe kohaliku inimese kirjelduse: "Nii tugevat äikest kui eile vahemikul 21.00-23.40 Vändra Vallas, Oriküla külas, pole mina aastaid näinud. Kaks suuremat äikesepilve vist kohtusid meie juures (tuleks mainida, et meil tulevad haruharva miskid pilved üles). Kõmmutamine oli pidev, välku lõi mitmes ilmakaares ja lausa korraga. Mitu korda lõi ka kuhugile lähedale sisse. Lähen täna otsin, ehk leian need kohad üles. Igattahes oli eile tunda tugevat puidukõrbelõhna."

Anonüümne ütles ...

Esimesi sähvatusi oli Kiilis näha eile kella 23:00 ajal lõunataevas. See kolle liikus edasi põhjakirde suunas ning jõudis Kiilist idakagusse, kus hajus. Natuke enne hajumist oli edelas uusi sähvatusi näha. Need lähenesid, ning tipphetkel oli selles äikesevööndis sähvatused nähtavad lõunaedelast lääneni. Kella 01:15 ajal sellest vööndist äike hajus ning uued mõned sähvatused ilmusid kagus, kus viimane välk oli nähtav idas. Seejärel oli juba uus kolle, kust olid kagus juba järgmised sähvatused näha. Äike kadus sealt kella 02:00..02:15 paiku. Seega võis äikest imetleda Kiili vallas kella 23:00-st kuni kella 02:15-ni, mis ajaks oli Kuu juba paistmas.

Pärast viimast äikest ilmus põhjataevasse rohekassinine kuma, mis oli vasakult poolt selgelt piiritletud, kuid mujalt hajusa üleminekuga. Ala oli väike. See ilmus nähtavale, kuna pilved liikusid ka sealt lõpuks eest ära.

Jüri, kas teil õnnestus ka seda näha? Võis tegu olla erakordselt ereda helkiva ööpilvega?

Pildid:
http://www.gamefriik.ee/kasutaja/6098/pilt/7ef6a4911ca9cadfa7ca02d98cf63fb4
http://www.gamefriik.ee/kasutaja/6098/pilt/95415fa822df57aad11416c0859d9f10

(EestiLoodus)

Anonüümne ütles ...

Pilte on soovitatav vaadata nii, et oleks heledam. Minu arvuti puhul näiteks nii, et vaadata ekraani suunas mitte otse, vaid pigem veidi kõrgemalt.

(EestiLoodus)

Anonüümne ütles ...

kui suur täna öösel ja homme hommikul äikeseoht on?

Jüri ütles ...

Ohh, aitäh pika kirjelduse eest! Jah, see hele on helkivate tomp, õnnestus näha, aga lühiajaliselt, sest järsku tulid madalad pilved ja katsid ära.

1. augustil on taas oodata äikest.

Kalle ütles ...

Kelle jaoks äikeseoht, kelle jaoks äikeselootus. http://aikesehuvilised.web44.net/showthread.php?tid=4&pid=8#pid8

Anonüümne ütles ...

kas täna öösel tuleb Tallinnas äikest

Jüri ütles ...

Jätsin vastamata küsimuse stabiilselt jaheda ilma tuleku ja püsimise kohta.
Aafrikast tulev õhumass mõjutab Eesti ilma ilmselt 10. augustini (vahel võib-olla väike jahenemine). Seejärel võivad ülekaalu saavutada läänetsüklonid, mistõttu väga sooja/kuuma enam pole, aga lühiajaliselt võib vahele kiiluda ka kuuma ilma. Seda muidugi praeguse seisuga täpsustada ei saa.

30. juuli 2013 21:13 - Ei saa kinnitada pagi olemasolu. Kl 19 ja 20 vahel küll oli tugevam puhang.

31. juuli 2013 16:49 - Öösel vast veel ei jõua, hommikul võib aga küll äikest olla.

Anonüümne ütles ...

to kalle

kelle jaoks äikeselootus, kellejaoks meteoroloogiline sadism.

Kalle ütles ...

Ilmastikunähtuste esinemine paraku inimtahtest ei sõltu ja sellest, kas keegi äikest pikisilmi igatseb või paaniliselt kardab, ei muutu atmosfääris toimuvates protsessides mitte vähimatki. Ainus, mida me saame teha, on enese ilmaalast teadlikkust täiendada ja ohlikuks kippuvates situatsioonides õigesti käituda.

Anonüümne ütles ...

situ-situ-situatsioon. juba viisakuse pärast kasutan 'olukord'.