Viimastel aastatel on inimeste huvi ilmanähtuste, sealhulgas ka pilvede vastu kasvanud ja sellealane teadlikkus suurenenud. Seda tendentsi on toetanud nii ilmateemadega seotud fotovõistlused (peamiselt ilm.ee korraldatud) kui ka populaarteaduslikud artiklid ja ülevaated, (mini)konverentsid (nt 2009. aasta novembris Tartus peetud meteoroloogiaõhtud, 8. augustil 2012 hiidpagi tähistamine ilm.ee kontoris, 10. jaanuaril 2013 Tartus toimunud tsüklonaalsete tormide konverents), lisaks pilve- ja äikeseteemalised grupid sotsiaalvõrgustikus Facebook jpm.
Nii tekkis mõte, et võiks ka blogi kuidagi efektiivsemalt sama vankri ette rakendada ning ilmateemade kohta järjest teadlikkust tõsta ja huvi tekitada, tehes seda pilvede pildistamise kaudu.
Blogi „Ilm ja inimesed“ koostöös ajakirjaga Horisont kuulutab välja fotovõistluse „Pilvepiir 2013“.
Vaata tingimusi osalemiseks lähemalt http://www.horisont.ee/node/2036.
Võistlus on eraalgatuslik ning näitab blogipidaja soovi toetada ja motiveerida juba olemasolevaid ilmahuvilisi ning tekitada uutes inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.
Kes hindavad?
Pilte hindab kolmeliikmeline fotograafidest/pilveasjatundjatest koosnev žürii.
Jüri Kamenik (1988) on Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafiatudeng ning vabakutseline ilmahuviline. Teinud ilmavaatlusi alates 1998. aasta veebruarist, lemmikteemad on äike ja pilved. Alates 2009. aastast seotud ilm.ee-ga ning korraldanud Baltimaades äikesejahte.
Hiljuti uuendatud koduleht: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/
Sander Elb (1994) on vabakutseline fotograaf. Ta on tegelenud fotograafiaga kolm aastat, tõsisemalt viimased kaks aastat. Enim meeldib talle loodus- ja makrofotograafia, kuid ta ei pelga tegeleda ka teiste žanritega. Pildistamiseks kasutab ta Nikoni fotoaparaati ja mitut liiki objektiive. Tehnilise varustuse seatavatest piiridest tähtsamaks peab ta siiski inimest kaamera taga. Lisaks fotograafiale on ta hobiks motokross.
Tema fotodest huvitatud saavad neid tellida aadressil sanderelb@gmail.com või helistades telefonil 5333 9659.
Tema fotode veebileht: http://www.flickr.com/photos/sanderelb/
Facebook: https://www.facebook.com/pages/Sander-Elb-Photography/474123292627988Ellu Vibur (1958) on ilm.ee toimetaja, kontakt: http://ilm.ee/kontakt
Auhinnad
I koht: ajakirja Horisont aastatellimus + raamat „Lehed ja tähed 6. Mitmekesisus – maailma loov alge“. Tutvustus: http://www.horisont.ee/node/1939
II koht: ajakirja Horisont aastatellimus + „Looduse raamatukogu“ sarja raamatud „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“ ja „Riigita rahvad. Kaukaasia“. Tutvustus: http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/looduse-raamatukogu/
III koht: ajakirja Horisont aastatellimus
5 publiku lemmikut (internetihääletusel): auhinnaks saab valida „Looduse raamatukogu“ sarja raamatu „Higgsi bosoni lugu“ või „Riigita rahvad. Kaukaasia“
Auhindu ei saa välja võtta rahas. Auhinnad saab kätte Horisondi toimetusest Rahvusraamatukogust (Tallinn, Tõnismägi 2).
Lisateave: kamenikmeister@gmail.com märksõnaga „Pilvepiir“ või telefonil 59093905
Pilvemaastik 17.6.2012 Harjumaal
Suurepärased läätspilved (Altocumulus lenticularis) 3.7.2013 Tallinna kohal
4. juuli öö 2013 pakkus erakordset polaarmesosfääripilvede vaatemängu.
4. juuli loojangupilved oli punased kui veri (Laagris)
Energia vabanemine 5. juulil Tallinna kohal
32 kommentaari:
Oleks minu otsustada, siis nimetaks helkivad ööpilved näiteks helkivateks kiudpilvedeks, kuna nad on nagu kiudpilved, ainult, et helkival kujul :).
ma paneksin nimeks helendavad kiudpilved
Morfoloogiliselt on tegu kiudpilvede sugulastega, aga tekkimist ja kohta arvestades on mõistlik eristada need kindlalt kiudpilvedest.
Ma eelistan ja soovitan kasutada mõistet polaarmesosfääripilved, ehkki eesti keelt rõhutades kasutan ka helkivad ööpilved päris sageli.
Kuidas seal flickr keskonnas oma kontolt pilti sinna võistlusele saaks panna
Selleks minge siia: http://www.flickr.com/groups/2219255@N24/, liituge grupiga ja valige lisa foto (http://www.flickr.com/groups/2219255@N24/pool/add/) ja laadige sinna üles. Kui sellega tekib probleeme, andke teada.
Jüri, kas sa see nädal Tallinnas? kas sa teed vaatlusi ka Tallinnas?
Tere, 8.-12. juulil olen Lätis Salacgrīvas ühes asjahuviliste Laagris ja teen vaatlusi-pilte seal niipalju kui võimalik. 12. juuli õhtul olen jälle Tallinnas.
jüri, miks sul 'laagris' suure tähega on :)?
Millal jälle +30 kraadi tulemas on?
juulis igaljuhul mitte - wetterzentrale.de gfs-mudel näitab paaril päeval eesti kohale 850hpa pinnal +10 kraadi, kuid see tähendab, et aluspinna lähedal tuleb max +27.
(andmed kell 11:27)
valgevenes ilge pagijoon tekkinud!
Ilmselt harjumusest mõelda laagri all kohanime. Seda ei pane ise tähelegi.
Lähiajal päris kuuma ilma ei tule. Kuu lõpu kohta ei saa midagi öelda.
kui kriitiliselt öelda, siis saab. iseasi, kas öeldu täppi läheb :).
Jüri, kuidas siis on üle pika aja taas kodumaal olla :)?
Liisa.
kas tänane öö tuleb sama 'krõbe' kui möödund öö oli?
Huvitav kogemus, saab asju jälle pisut teise pilguga vaadata. Samas, eks laager oli päris piiri lähedal, nii et pigem tuleb huvitavus sisse just infokanalite poolest.
Eks jah siin mõni aeg tagasi ju sai hoiatatud, et juuli keskpaigaks võib päris jahedaks minna. Tegelikult on siiski olnud oodatust soojem.
Kui vaadata öised miinimume, siis oli jahedavõitu mõnedes kohtades (miinimum 6-9 kraadi), maapinnal ka vähem kui 5°C.
Kastepunkt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820 näitab, et vähemalt mõnel pool peaks öine miinimum tulema 5°-9°C.
wetterzntrale järgi peaks ülejäänud juuli ilm tulema eestis külmem kui põhja-jäämerel, sest sinna lubatakse 850 hpa pinnal isegi 10..15 kraadi, samal ajal eestisse 'vaid' +5..+10.
jüri, kui palju kraade oleks põhjapoolusel, kui +15 kraadi isoterm jõuaks täpselt sinna? aga +10 kraadi korral?
kas nii sooja õhumassi poolusele jõudmine on üldse võimalik? kui jah, siis millal viimati?
tänud!
Kiirguskliima on seal siiski teistsugune kui siin. Loode-Venemaal, sh Koolal võib küll olla siis 30 kraadi, nädala eest muide oligi, aga kaugemal põhjas see nii päris pole, sest lisaks kiirguskliima erinevustele on ka aluspind teistsugune.
Mõne aasta eest korraldati Põhja-Jäämerel polaarekspeditsioon “Tara-Arctic 2007–2008”, mille üheks eesmärgiks olla sealse ilma uurimine (vt http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=2193). Erilise vaatluse alla võeti piirkiht ja sellega seotud inversioonid. Selleks tehti sondeeringuid 1000-1500 m paksuses aluspinnalähedases õhukihis. Meteoroloogilisi mõõtmisi septembrist 2006 kuni märtsini 2007 tegi Tara meeskond, sealt edasi intensiivsed mõõtmised olid vahemikus 23. märtsist 2007 kuni 19. septembrini 2007 (Timo Palo).
Too aasta juhtus olema ka selline, kui Arktika jää sulas erakordselt palju. Selle põhjuseks oli meridionaalne tsirkulatsioon, mis tõi Beringia poolt Vaikselt ookeanilt korduvalt kuuma õhumassi (nagu küsimuses kirjeldatud) kohale. Nii tõusis intensiivse kuuma õhu advektsiooni tingimustes mõnel päeval 85. ja 90. pl vahel temperatuur 1000-1200 m kõrgusel enam kui 10 kraadini. Aluspinna lähedal oli temperatuur aga nullis, sest soojus kulus ju jää sulamiseks ja ilm pilves-sombune. Arktikas on kuuma õhumassi korral on ilm tavaliselt sombune ja temperatuur aluspinna lähedal nullis (parimal juhul paar kraadi sooja) ehk tegu on sulaga.
Niisiis Arktikas ei tõuse temperatuur naljalt üle nulli või 1-2 plusskraadi. Kuuma õhumassi sissetungil tekivad tihti tugevad inversioonid, mis võivad olla mitmekordsed.
Konkreetsed andmed sealse (Arktika) atmosfääri kohta ongi tegelikult olemas vaid ekspeditsioonidest. Muudel juhtudel on tegu vaid modelleerimistega, mis ei pruugi olla eriti täpsed, sest vaatlusandmeid ju pole.
saaremaal äike tekkinud!
margus arge, tee palun sellest pilvest pilte ka :).
Sat24 järgi tundub, et Soome edelanukist ulatub külm front üle saarte Lääne-Lätti.
Liisa.
Nüüd on seda väga hästi näha.
Liisa.
kui suur öösel äikese tõenäosus on?
Kagu-Eestis ja Peipsi ääres on võimalik.
aitäh!
kuid kahjuks läheb ilm lääne poolt hoopis lauspilve :(
Jüri, millal sellist sadu Tallinnasse oodata on, et sellest tolku ka on?
Viimati oli selline 1. juulil alles.
Väike vihm nüüd Tallinnas oli, kuid see parimal juhul 2-3 mm. Suurem on saju võimalus 16. ja 18. või 19. juulil (edaspidi sisemaal), aga sademeid ilmselt kõikjal ei tule.
Öösel äikest pole oodata.
miks edaspidi sisemaal?
kas seepärast, et tuul hakkab merelt puhuma?
ECMWF mudel pakub jälle teistsugust arengut: väga soe õhumass jõuab Eestisse kagust lõunatsükloni tõttu.
Kui Soome või Venemaa kohal on tsüklon ja pilved liiguvad seetõttu loodest kagusse, siis jõuavad need rünksajupilvedeks areneda sisemaal.
andke selle mudeli link palun.
EMHI peab küll öist äikest Peipsi ääres võimalikuks.
http://www.emhi.ee/index.php?ide=19&prognoos=1
ECMWF mudel: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html, konkreetne kaart: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2162.html.
Endine EMHI toetub sellele mudelile.
Praegune äike Tartu kohal võib öö hakuni kesta, aga ööseks ilmselt ikkagi kõik äikesed hääbuvad. Praegu pole lihtsalt nii suurt kontrasti, sooja või väga aktiivset külma fronti, mis äikest toetaksid ka öösel.
Postita kommentaar