18. juuli pakkus suurepäraseid näiteid konvektsioonist. Mis see konvektsioon üldse on? Konvektsioon on suurte ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis (erandina ka pooltahketes ja isegi tahketes ainetes, kuid tingimuseks on siiski aine plastilisus, näiteks teatud geoloogilistes protsessides). See tekib raskusjõu toimel, sest erisuguse temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erinev.
Kus võib konvektsiooni näha? Esmalt muidugi atmosfääris, sest konvektsiooni tõttu tekivad kõik rünk- ja rünksajupilved (sageli ka kihtrünk-, kõrgrünk- ja kiudrünkpilved) ning areneb äike. Õhk liigub siis tavaliselt otse üles. Atmosfääri küttekehaks on aluspind, mistõttu konvektsioon tekkimisel on väga oluline roll aluspinna iseloomul ja soojenemisel/jahtumisel.
Konvektsioon on väga oluline ka Maa vahevöös, kus konvektiivseid ainekogumeid nimetatakse pluumideks (kui jõuavad maakoorde, siis diapiirideks), vt https://en.wikipedia.org/wiki/File:Lower_Mantle_Superplume.PNG. Vahevöö küttekehaks on Maa tuum, mis soojendab vahevöö alumist osa (D´´ kihti) 2900 km sügavusel, kust saavad süvapluumid alguse, kuid sekundaarseid tekkekohti on ka maakoorele lähemates kohtades. Ilmselt on üks selline maakoort läbistada suutnud pluumi asukoht Hawaii saarestikus, kus see avaldub aastamiljoneid kestnud ja endiselt jätkuvas vulkanismis. Pluumidega seostatakse ka teisi kuumi täppi, sh Islandit.
Mõningaid näiteid atmosfäärsest konvektsioonist 18. juulil:
Konvektsioon sai alguse juba hommikul (Laagri).
Konvektsioonipilvede alumine osa Tallinna kesklinna kohal.
Selline massiivne tipploor näitab, et konvektsioonivoolude tugevus on üle 10 m/s.
See tekib siis, kui otse üles tõusev õhk lükkab stabiilse õhu kihti kõrgemale, nii et viimane jahtub piisavalt, et tekiks kondenseerumine. Teine võimalus on veel: kui horisontaalselt liikuv õhk ületab mõne teise pilve (otse sellest läbi ei liigu), mis sarnaneb sellega, kui õhuvool ületab mäe vms objekti. Ka siis võib see tõusmisel adiabaatiliselt piisavalt jahtuda, et tekiks kondenseerumine ja seega tipploor.
Ülalolevad pildid Tallinna kesklinnast kl 14-14.20)
Siin on tipploori näha suures kõrguses - vähemalt 7-8 km kõrgusel kiudpilvede lähedal.
Veel mõned vaated tekkinud äikesele (Balti jaam, alates kl 17.05). Ühel pildil on näha, et tipp läheb kiudpilvedest läbi.
Eemalduv äike (pildid Balti jaamast vahemikus 17.19-17.25). Lame pilveosa (alasi) näitab, et konvektsioon on jõudnud tropopausini, mis on stabiilse õhu kiht ja algab enam kui 10 km kõrguselt.
Triibulised rünksajupilved (Cumulonimbus velum), äike oli siis juba Jõgevamaale jõudnud, Kibunas kl 19 paiku.
Velumi teket seletatakse tavaliselt nii, et konvektsioonipilv(ed) kasvab läbi mingi teise pilvekihi, mis jääb seda ümbritsema. Sageli see siiski nii ei ole, vaid need pilveribad tekivad lihtsalt kasvava pilve ümber ja võivad viimase täielikult maskeerida. Enamasti on tegu keskmise kihi pilvedega, nagu kõrgrünkpilved.
26 kommentaari:
millest see äkiline tuule tugevnemine täna kell 21:00 (emhi andmed) põhjarannikul?
Praegu igatahes vaikus. (Vaikus enne tormi)
Liisa.
See oli frondi tõttu.
kas eesti-läti piiril derecho?
nüüd juba peaaegu läti pikkune!
See on joonpagi, mis tekkis seekord otse külmal frondil. See näitab, et tegu on anafrondiga.
kas äikesepilvi võib päevajooksul mandrile juurde ka tekkida?
Jah, rünksajupilvi tekib päeva jooksul juurde ja mõni üksik neist võib tuua ka nõrka äikest. Suuremaks äikeseks ei paista tingimused head olevat.
täpsustuseks ütlen, et suurem tõenäosus eesti lõunapoolses osas.
Esialgu paistab küll nii
Hommikul vara (umbes kella 6.30 paiku) oli Tartus üsna korralik äike.
jah, äike oli korralik, kinniste silmadega oli näha vilgumist
Tundub, et vähemalt järgmise nädalani enam põhjaeestis sadu ei tule ja tuleoht suureneb taas.
Võib tulla küll, kiires õhuvoolus pole sugugi välistatud, et mõni rünksajupilv võiks jõuda Soomest põhjarannikule - täna on seda juba juhtunud.
Kas kusagil on pilte ka tänase hommikuse äikesepilvedest?
Ma pean küsima.
Ei olnud kellelgi anda, peab piirduma sellega, mida siit Tartu kohta näeb: http://meteo.physic.ut.ee/ (valida alates viimasest südaööst).
Need pildid asendavad hommikul toimunut: http://catchstorm.blogspot.com/2013/07/19julijs2013-negaiss-un-speciga.html
Kirjeldus hommikusest Tartust: Ega seal midagi erilist polnud. Kuna ärkasin kõva müristamise peale oli pilv juba peakohal ja sadas vihma,siis polnud nagu midagi erilist pildistada. Niipalju võin lisada, et välgud olid suuremalt jaolt pilvesisesed ja pagi ei täheldanud. Vihma tuli 6 mm.
Ain Vindi. Ega seal midagi erilist polnud.Kuna ärkasin kõva müristamise peale oli pilv juba peakohal ja sadas vihma,siis polnud nagu midagi erilist pildistada.Niipalju võin lisada,et välgud olid suuremalt jaolt pilvesisesed ja pagi ei täheldanud.
Sain lõpuks paar pilti (Värska, Põlvamaa. 19.07.2013 08:00'i paiku): https://dl.dropboxusercontent.com/u/162426043/IMG/SHARE/JURILE/panoa.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/162426043/IMG/SHARE/JURILE/tavaline.jpg
Kui on Facebooki konto, siis näeb videolõiku sellest äikesest (Ihastes) ka siit: https://www.facebook.com/photo.php?v=658377540857092&set=o.455444271171968&type=2&theater
Eilne äikesevihm Kiilis:
http://www.youtube.com/watch?v=epdJAYwHpD4
http://www.youtube.com/watch?v=oYI3La9A9rw
Eemaldumas:
http://www.youtube.com/watch?v=9hsgTiBWAlI
aitäh, vähemalt keegi raatsib filmida ka äikest
See, kas eelistada filmimist või fotografeerimist, sõltub eesmärgist, isiklikest huvidest jms. Kindlasti ei saa nõustuda ütlemisega, et hea, et keegi raatsib filmida - see on ilmselt tema erihuvi või eelistus.
Ma eelistan filmimisele kindlasti fotografeerimist juba pragmaatilistel põhjustel, nagu näiteks paremad võimalused paberkandjal avaldamiseks - videost saab küll kaadreid välja lõigata, aga need pole trükiks piisavalt kvaliteetsed.
Videos on jällegi kogu ülevaade olemas (äikese intensiivsus, tuulepuhangud, pilvede liikumine/areng jms.), mistõttu ei pea olukorda detailselt kirjeldama. Arvan, et äikesetormide puhul on video kahtlemata kaasaegsem valik. Eelistused ja huvid on muidugi teine asi, siiski järjest enam minnakse üle videotele.
vabandust kui solvasin kiili elanikku.
Täpselt sama moodi saab anda ülevaate ka fotografeerimisega, sh saab ju teha piltidest ka video ja anda liikumisest samasuguse ülevaate. Seda peavad võrdseks ja mõned isegi paremaks ülevaate mõttes ka palju äikesejahtimisega tegelevad inimesed.
Muidugi, kui on soov liikumist näidata koos heliga, siis on filmimine mõistlikum valik.
Fotograafia ja selle võimalused on sama kaasaegsed kui videotehnikagi.
See, et rohkem filmitakse, ei tähenda, et minnakse rohkem üle videotele. Võimalik, et on isegi väidetule vastupidine olukord, et fotograafia kogub rohkem populaarsust, filmimine ei jõua järgi, eriti kui arvestada, et kaameraga saab ju ka filmida ja üpris kvaliteetselt.
Postita kommentaar