1) Frontide liikumist saab ekstrapoleerida, kasutades sama kiirust, millega need liikusid eelneva 12-24 tunni vältel.
2) Isallobaaride (õhurõhu tõusu ja langusi ühendavad samajooned) maksimumi ja miinimumi ühendav mõtteline joon näitab madalrõhkkonna liikumise suunda, tsükloni kese liigub paralleelselt selle joonega.
3) Tsüklonid liiguvad tavaliselt piki 700 hPa voolujooni, kiirus umbes 70 protsenti sellel pinnal valitsevast kiirusest.
4) Talvisel ajal on jääst vaba meri lisaenergia allikas, mis sageli äratab ellu ja muudab tormiks juba hääbunud tsükloni. Mere kohal tekivad hilissügisel ja talvel tihti ka konvektiivsed nähtused, mis tekitavad ootamatut lumesadu rannikualadel.
5) Ole uudishimulik iga uue ilmailmingu vastu, olgu see nähtav ilmsi, satelliidipildis, radaril või numbrilises analüüsis.
6) Ära kunagi usu, et seda ilma ma tean. Meteoroloogias ei kordu ajalugu kunagi täpselt, kuigi tüüpolukorrad on enam-vähem samad.
Suure absoluutväärtusega isallobaare (vähemalt ±3 hPa/3h) saab vaadata siit: http://www.uni-koeln.de/math-nat-fak/geomet/meteo/winfos/wetterk_wind_europe.html, kuid see aitab tegelikult vähe, sest isallobaarid on seal üpris ebatäpselt kujutatud ning jäävad enamasti ookeanialade kohale. Tegelikult võib suurema absoluutväärtusega kui 3hPa/3h isallobaare olla ka mandril, sh Eestis, ent reeglina need ei kajastu nendel kaartidel. Lihtsasti ja hästi on sellest temaatikast kirjutatud veel siin: http://www.theweatherprediction.com/habyhints/78/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar