Äike 22/23. oktoobril

Kui olin üht välku õhtul läänetaevas näinud, siis ei osanud rohkem midagi oodata. Radariandmed näitasid, et läänest lähenev rünksajupilvede süsteem oli nõrgenemas, seetõttu konkreetselt see süsteem äikest enam põhjustanud. Vaatlejatel kinnitusel aga põhjustas see süsteem merel olles siiski mitu välku ja need siis enne, kui ise välku nägin.
Pärast välgu nägemist hoidsin sel siiski silma peal. Õnneks tegi kuupaisteline öö pilved nähtavaks ja andis piisavalt valgust, et saaks pildistada. Märgata võis, et süsteem liigub väga kiiresti ja pilved ülemised osad valgusid laiali ulatuslikuks alasiks. Süsteemi lõunapoolses osas oli näha arengut:

.
.
.
.

.
Kui see üle läks, siis tõi kaasa teralume ja lumekruubisaju, samuti tuuleiilid. Huvitav oli see, et pilvesüsteem lähenes täielikus tuulevaikuses. Pärast üleminekut enam tuul ei vaikinud, vaid tugevnes ja saavutas lõpuks pärast põhiäikese üleminekut pea tormi tugevuse.

.

.

.

.

.

.

Kui süsteem oli üle läinud, oli läänetaevas uusi kiiresti kasvavaid rünki näha:

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Kell oli juba öösel pool üks läbi. Rünkpilved kasvasid kiiresti rünksajupilvedeks, seejuures oli liikumine väga kiire. See liikus üle, tõi ka hoogsaju endaga kaasa. Siis selgines ajuti taevas, eemaldumas võis näha suure vertikaalse arenguga pilvi.

.
.

.

.

.

.

.

.
.

.

.

.
Ümbruses, eriti põhja-ja läänesuunas, kasvas uusi rünki. Viimaks ühinesid need kõik uueks süsteemiks ja see liikus koos tiheda teralume ja lumekruubisajuga pea kohale. Tuul oli puhanguline, aga ei midagi erilist. Sadu kestis umbes 10-15 minutit ja jäi siis kiiresti järele, ent pilve alasi oli veel pea kohal. Ja siis oli praktiliselt pea kohal (veidi siiski ida pool) pikk välk lõunataevast põhjataevani ja tugev müristamine. Väikese vahe järel oli veel teinegi ja kolmaski välk. Neljas välk oli juba kaugemal, aga selle kuma õnnestus fotole saada. Nüüd oli pea kohal taevas juba selge, aga põhjataevas mere kohal sähvisid üsna väikeste ajavahemike tagant välgud (välkude vahe umbes 0,5-2 minutit), paar välgulööki oli ka veel ida-ja kagutaevas. Kõik toimus umbes poole tunni jooksul pärast kl 1 öösel.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Seejärel võis jälgida põhjataevas mere kohal kiiret arengut ja lahkuvaid rünksajupilvi peamiselt kirdetaevas:





















.

.

.

.

.

Selle ja järgmise pildi vahe on ajaliselt 3 minutit.



















.
.
.

.

.
Talvist äikest on kuskil Eesti nurgas igal aastal, kuid tavaliselt on asi piirdunud 1-2 välgu/müristamisega, seega oli see juhtum tugevuse poolest eriline. Ühest küljest pole talvine äike midagi väga erilist, ent siiski seda näha on harv juhus.
Antud äikese võib liigitada advektiivseks, mis tähendab, et külm õhumass voolab soojale aluspinnale (meri, päeval oli sobiv ka maismaa) ja seetõttu tekivad tõusvad õhuvoolud. Sellised tingimused valitsevad tsükloni ja külma või oklusioonifrondi tagalas. Ka antud juhul oli see nii, sest saabuv õhumass oli külm, meri aga soe ja andis niiskust lisaks.