Õhumassivahetust võib märgata mitmel viisil, mõnikord toimub asendus järk-järgult ja mingit järsku muutust polegi.
Selge õhumassivahetus oli 8. juuli õhtul ja öösel. Siis võis läänest ja edelast märgata kirkama taevaga ala lähenemas. Sellest piirist ida pool oli niiskust märksa enam, oli soojem ja ebapüsivam, lääne pool aga sinisem taevas, kuivem ja jahedam õhk ning märksa suurem stabiilsus.
Vine serv Tallinnast idas 10. juuli õhtul
.
Vine serv Tallinnast idas 10. juuli õhtul
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
9. juuli õhtul võis jälgida, kuidas vine levis edelast ja läänest ida suunas. See oli märk veidi soojema ja niiskema õhumassi saabumisest, kuid veel kuumast. Nüüd, 10. juuli õhtul levis juba palju paksem vine ida suunas ja seda võib pidada märgiks, et kuum õhumass on edelast kohale jõudnud.
Eestis on suvel tüüpiline, et 1,5 km kõrgusel on temperatuur 5-10°, juulis on 0° vähetõenäoline, augusti lõpus ja septembris enam mitte. Palavas õhumassis on sooja 1,5 km kõrgusel 10-15 kraadi, kui üle 15° on juba väga erandlik. Ka 2006. aasta juulis palavuse tipphetkel oli 18° sooja (maapinnalähedases õhukihis piisab sellest, et temperatuur tõuseks soodsate tingimuste puhul 35 kraadini). Kas ka 20 ja rohkem kraadist õhumassi on olnud, seda ei oska öelda, igal juhul oleks see äärmiselt haruldane sündmus.
Eesti absoluutne rekord kordub ajakirjanduses iga kord, kui läheb vähegi palavamaks. Sel päeval (11.8.1992) mõõdeti kõrgeim temperatuur Himmistes, milleks oli 38°, kuid ametlikuks rekordiks see ei saanud. Ühes kaua aega tagasi ilmunud artiklis räägiti ka sellest, kui kõrgele üldse teoreetiliselt saab temperatuur Eestis tõusta. Sünoptikud hindasid selleks 38-39 kraadi, kuid 40° ei pidanud nad tõenäoliseks. See oli siiski arvamus ega põhinenud täpsemal infol või andmetel.
Veidi võrdluseks Soomega, seal on kõrgeim temperatuur mõõtmiste jooksul mõõdetud Turkus, 9.7.1914.a. oli seal maksimumiks 35,9 kraadi (Eestis 35,6°) ja selle suve kõrgeim temperatuur on mõõdetud Puumalas 32,8° 8. juulil. Eestis pole sel suvel ametlikult veel 30-kraadist palavust mõõdetud, kuid ilmselt 11. juulil see juhtub.
Lõppu lisaks veel ühe tähelepaneku. Sageli kirjutatakse või eeldatakse, et kuumalaine lõppeb äikesega. Tegelikult on üpris tavaline, et õhumassivahetus toimub rahulikult, mõnikord tugevneb tuul. Sageli on äikest mõnes kohas, kuid paljudes kohtades mitte. Meeles tuleb veel sedagi pidada, et külma frondi äikesed ei teki sageli mitte otse frondil, vaid selle ümbruses. Frondi üleminek võib jääda märkamatuks. Selles osas oli huvitav olukord 26. augustil 2005. aastal. Siis tekkis frondieelne pagijoon tugevate äikestega. Äikeste taga oli mõõdukalt tuuline, taevas liikus räbalpilvi ja nende kohal oli ühtlane kõrgkihtpilvede loor. Kui front hiljem ise kohale jõudis, tõusis tugev tormituul, mis murdis oksigi, samuti kaasnes tugev vihmahoog, kuid äikest polnud. Äikestega seotud pagi oli puid murdnud Tallinnas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar