Nendel päevadel oli võimalus Osmussaarel ringi vaadata. See on väike saareke Eesti looderannikust umbes 7 km veel loode pool. Ajalooline nimi on Odensholm ehk Odini haud ja jääb Noarootsi valda. Rannarootslaste ajaloolise asustusala tõttu on sealsed nimed kõik rootsikeelsed. Saar
Saarel elas tippaegadel 150 inimest, praegu ainult üks inimene saare keskel asuvas talus. Ta peab silma saarel ja sõidab autoga iga päev mitu ringi, et oleks ülevaade. Saarel on üllatavalt tihe teedevõrk, kõikide teede pikkus kokku 15-20 km. Saareelanik tõi sinna paar-kolm aastat tagasi ka lambaid, praegu on neid seal tuhat. Lambad on paari aastaga saare välimust just taimestiku mõttes tundmatuseni muutnud. Matkarühmast olid mõned saarel väga palju kordi käinud, mõned aga enne lammaste toomist ja nad teadsid rääkida, et varem oli kõik teist moodi, taimestik lopsakas, teised liigid jne, praegu oli aga varasema lopsakusega võrreldes saar samahästi kui paljas, liigid ja nende leiukohad olid täiesti muutunud. Sel hetkel võis tajuda eriti jõuliselt Van der Maareli karusselli mudel paikapidavust. Selle kohaselt on vähemalt niitudel taimede dünaamika sarnane sellega, mis juhtub lastega siis, kui nad tahavad saada kiiresti pöörlevale karussellile. Mõned neist ei pääse üldse ligi, vaid lüüakse pöörlemise kuid tõttu sealt uuesti välja, need, kes saavad, püsivad ka üldiselt vähe aega ja asendatakse peatselt mõne teisega. Sama toimub ka looduses taimestikus, mida on uuritud just niitudel. Kui me vaatame mingit rohumaad, siis on tunne, et seal on kõik paigas ja taimestik on staatiline, suurt ei muutu, sest enamik on ju püsikud ja aja jooksul kõik välja kujunenud. Kuid nii see pole, seal toimub pidev tõmblemine - kui uurida näiteks 1x1 m laiku ja arvet pidada seal kasvavate taimede üle, siis selgub, et igal aastal kasvavad seal uued liigid, taimed on asukohti vahetanud jne. Selleks loodigi metafoor karuselli ja lastega, et ilmekamalt seletada, mis toimub.
Enamus päevi oli päikesepaistelised ja liiga soojad, kuid oli ka pilvi ja koos seltskonnaga kulus isegi kuni pool ajast nende vaatlemisele. Äikest nägime 18. juuli öösel eemal mere peal. Välgud käisid mööda pilve alumist pinda, mistõttu kasutati iseloomustamiseks väljendit "äike nagu Aafrikas". Troopilistel aladel, eriti kuivemates kohtades on hästi tüüpiline, et välgud on just jooksmas pilvede alumisel pinnal. Meil parasvöötmes on äike teistsugune, pilve alused on enamasti väga madalal ja sellist vaatemängu, et välgud jooksevad mööda pilvepinda, ei näe kuigi palju, vaid pigem on äike pilvedes või pilvede-maapinna vahel. Vihma sealt ei tulnud, üldiselt on Osmussaarel ilm kuiv terve suvi, st juunist augusti-septembrini, põhjuseks ikka mere mõju.
Paaril ööl võis jälgida ka helkivaid ööpilvi, kuid neid oli vähe ja maksimaalne heledus ainult kaks. Meeldetuletuseks, et helkivate ööpilvede heledust hinnatakse viiepallisel skaalal.
Lähenemine Osmussaarele
Huvitavate värvidega loojang. Pane tähele videvikukiiri.
Keegi oleks nagu pilvedest mustri kudunud taevasse.
Need on kõrgrünkpilved ja mitte segi ajada kiudrünkpilvedega!
Rünkpilved
Nagu meduusid taevas. Kiudpilvetompude all on sajuväädid - nii näeb välja lumesadu paljude km kauguselt.
Videvikuvastased kiired. Mõned neist pärinevad kiudpilvede tompudest.
Noa laevad. Need näitavad peaaegu kindlasti lähitulevikus ilma halvenemist, nagu vaatlused on näidanud. Ilm halvenes alles järgmisel päeval.
Kondensjäljed on kõverdunud, sest tuule kiirus on erinev.
3 kommentaari:
Kas Osmussaare sademete hulki on põhjalikumalt uuritud? Iseenesest väga huvitav lokaalne erinevus.
Kahjuks ei ole, rääkisin sealsete inimestega ja nendega, kes seal palju käinud ja usaldasin, et tavaliselt ei saja seal suvekuudel (just juunis ja juulis). Seetõttu oldi seal meeldivalt üllatunud, et selle aasta juunis ikka on vihma tulnud.
Mingisuguseid ülevaateid saarte kliimast on ikka tehtud, üritan nende kohta uurida, äkki leian midagi.
Ma uurisin veidi uurimuste kohta. Olukord on selline, et TÜ professor Jaak Jaagus on teinud Eesti kliima rajoneerimise ja selle raames on uurinud ka saarte kliimat, uurimust ma lugenud ei ole veel, aga vähemalt mingi ülevaate ikka peaks saama.
Mul ei ole andmeid, et keegi oleks spetsiaalselt saarte kliimast uurimuse teinud, vaid on uuritud ja tööd tehtud ikka mingi muu projekti või uurimuse raames, nagu Jaaguski. Probleem on ka see, et andmeid pole kuskilt võtta - ilmajaamad asuvad ju ainult mõnel saarel ning Hiiumaal ja Saaremaal on nad ainult rannikul või selle lähedal, mitte aga sisemaal.
S.-E. Enno on näiteks teinud tööd Vilsandi rahvuspargi püsiekspositsiooni tarbeks saarte ilmastiku eripärast.
Üldise mõtleb loomulikult ise välja, et rohkem tormipäevi, väiksemad temperatuuriamplituudid (NB! Kehtib rannikul, Hiiu-Saaremaa siseosas võib see olla peaaegu nagu mandri siseosas) jne, kuid eripärade ja iseloomuliku täpse ulatuse selgitamiseks oleks tarvis ikkagi pidevaid vaatlusandmeid ja neid pole kuskilt võtta.
Ka turismindusega seotud raamatutes leiab üht-teist saarte ilmastiku ja kliima kohta, kuid see võib-olla pigem ilukirjanduslik kui tõsiteaduslik.
Postita kommentaar