esmaspäev, 19. juuli 2010

Äike 15. juulil

15. juulil oli ebapüsivus suurem ning rünkpilved 14. juuli omadest vastavalt samuti kohati kõrgemad ja kiiresti muutuvad. Tekkimisaeg oli siiski hilisem. Enne rünkpilvi oli taevas kõrgrünkpilvi, mis meenutasid igati rünkpilvi, kuid asusid keskmise kihi pilvede kõrgusel, seega rünkpilvede analoog keskkihi pilvede kõrgusel.
Pilvede areng oli kiire ja esimesed sajupilved tekkisid veidi enne kl 14. See kellaaeg on väga kindel, et suurt enne seda päevase konvektsiooniga vihma ja äikest vaevalt tuleb, hiljem on muidugi vihm ja äike tavaline. Teine võimalus on vihm ja äike öösel ja hommikul, mis on seotud kas merega või mõne frondiga. Termilisel teel (päevane konvektsioon) ei jõua tavaliselt pilved areneda sajupilvedeks kl 12-ks või 13-ks, rääkimata varasemast ajast.
Sealjuures tekkisid alguses madalad rünksajupilved, alles hiljem jäätunud tippudega.
Parasvöötmes on hästi tüüpiline see, et ühe ja sama rünkpilve arengut rünksajupilveks ei saa jälgida, vaid taevasse tekib suuremaid ja suuremaid rünkpilvi kuni lõpuks on kuskil rünksajupilved tekkinud. Need tekivad tihti rünkpilvede kobarast. Troopikas on tavaline, et üks ja seesama konkreetne rünkpilv muutub rünksajupilveks ning seda on võimalik väga hästi jälgida.
Õnnestus pildistada ka nähtust, mida nimetatakse žargoonis inglise keeles rain foot. See kujutab sajukardina kaardumist maalähedases õhukihis pilvest eemale ja näitab üsna suure kindlusega, et pilvest laskub pagi (väljavool).
Lõuna, näha on läätsjaid pilvi ja rünkpilveräbalaid.


Kiiresti tekkis ka üks kõrge rünkpilv.

Videvikukiired
On olemas ka vanarahvatarkus, et kui lämmatavalt soojal päeval kattub taevas üleni pilvedega, siis on äikest oodata. Sealjuures need pilved ei pruugi üldsegi mingid äikesepilved olla. Sel suvel on korduvalt niiviisi juhtunud.
Esimene äikesepilv asus loodes.
Lõunast (jääb paremale) lähenes selle päeva peamine äikesepilv. Sel hetkel seal äikest kuulda polnud.
Äike oli väga nõrk ja pilv tõi kaasa hästi tugeva vihma. Midagi erakordselt seal polnud, kaasnes ka tuul. Vaatlejate sõnutsi muutus pilv hiljem vihmarohkemaks ja äike tugevamaks, üheks põhjuseks oletati sooja merd. Tegelikult oli tegemist pilvekobara loomuliku evolveerumisega ja mere kohale jõudes oli pilv lihtsalt jõudnud küpsusstaadiumisse. Eks soe vesi ilmselt selle hääbumisele muidugi kaasa ei just ei aidanud.
Rain foot. See on kindlasti tähelepanuväärne foto. Kui pilv eemaldus põhja suunas, siis sajupiir oli nagu paraboolselt kõver maapinna lähedal. See näitab, et pilvest laskub pagi ja maapinna lähedal muutub ju vertikaalne tuul rohkem horisontaalseks, kandes endaga ka sademeid, kõverdades selle teekonda vastavalt.
Pärast pilve lahkumist oli jälle päikseline ja 30 kraadi sooja.
 
Arenes ka teine äikeste laine.
Dirhami lähistel. Äikesepilved on Tallinna kohal, kuid siit on näha alasi koos kasvavate rünkadega.

Kommentaare ei ole: