Reaalsusest

Postitus on kaheosaline (reaalsuse probleem atmosfäärioptiliste nähtuste näitel ja teine osa pilvede vaatlemisest).

Halodest, vikerkaartest jt optilistest nähetest võiks mõelda ka mitte ainult kui füüsikalistest nähtustest, vaid ka kui ainult tajuproduktidest. Need on granuleeritud optilised nähtused, mis tähendab seda, et moodustuvad paljudest, st sadadel tuhandetel ja miljonitel jääkristallidel või veepiisakestel toimunud peegeldunud ja/või murdunud valguse vilgetest.

Põhimõtteliselt näiteks vikerkaare puhul tekitab ju iga piisk päikesevalguse pealelangemisel pisikese spektri. Kui kuskil eemal eksisteerib tajuaparaadiga vaatleja, näiteks inimene, siis ta silma jõuab olenevalt piisa asukohast vaid mingi kindel kitsas lainepikkuse vahemik ehk põhimõtteliselt üks värvus, teised lähevad mööda. Paljudelt piisakestelt ei jõua üldse silma mingit valgust (need piisad, mis ei ole vikerkaare asukohas). Need tuhanded ja miljonid vilked, jõudnud inimese silma, liidetakse viimaks taju poolt vikerkaareks. Halodega on põhimõtteliselt sama asi - valgussamba puhul kõik peegeldunud valguse vilked, mis silma jõuavad, liidab taju sambaks jne.

Kui siit edasi minna, siis võiks väita, et halod, vikerkaared jt sarnased nähtused, mis tekivad paljude osasüsteemide liitumisel, on olemas vaid vaatleja olemasolu korral. Kui pole vaatlejat, siis pole ka neid nähtusi, sest füüsikaliselt on ju näiteks vikerkaare puhul olemas lähtuvalt geomeetrilisest optikast kiirte käik selles, teises, kolmandas jne piisas, kusjuures murdumise tõttu eralduvad valgest valgusest spektrivärvid jne, natuke on ka difraktsiooni jmt, aga see ei muuda põhimõtet, et terviklikult näeb seda optilist nähtust ikkagi vaatleja, kelle taju liidab üksikutelt piiskadelt tagasituleva valguse vikerkaareks (teiste optiliste nähtuste puhul enamasti sama põhimõte).

Ses suhtes on vikerkaartele, halonähetele jne väga (või pealtnäha?) sarnased näiteks sellised pettepildid http://www.mindfake.com/illusion_22.html Enamik inimesi ilmselt nõustub, et seal on dalmaatsia koer. Tegelikult pole seal mingit koera, lihtsalt me teame, milline on dalmaatsia koer ja kuna mõned laigud on nii asetatud, siis taju ütleb, et on koer. Kui olla siiski võimalikult aus ja objektiivne, siis on pildil lihtsalt värvilaigud (või õigemini mustad ja valged piirkonnad). Muide, kõik inimesed, kuigi nad teavad väga hästi, milline on dalmaatsia koer, ei näe seal koera isegi mitte siis, kui näpuga näidata, kus enamik inimesi koera näeb (olen inimestelt küsinud-uurinud ja selline asi on selgunud). Kuid neid inimesi on väga-väga vähe.

Muidugi annab sellele väitele, et mitmed optilised nähtused on vaid vaatleja olemasolul olemas, vastu vaielda, sest üheks lihtsamaks argumendiks on see, et on ju olemas fotoaparaadid, mis jäädvustavad samuti vikerkaare või samba, kuigi vaatlejat nagu polegi. Siit jõuabki edasi reaalsuse küsimuse juurde, et mis ikkagi on reaalne, kas ainult see, mis on nö füüsikaliselt ja objektiivselt olemas või see mida me näeme, tajume, mõistame, ette kujutame jne (oluline on see, et inimene saab maailmast ainult vahendatud, mitte otsest infot, st vaja on mingit tajusüsteemi vms, et midagi ümbritsevast teada). Küllap on see kokkuleppe küsimus.

.

Probleem vaatlustega - näiteks pilved

Nii et ma arvan seda, et võiks mõelda ilmanähtustele (antud juhul näidetena toodud halonähted) ka nii, sest näiteks vaatlemine, ilmanähtuste tõlgendamine jne on eriti tugevasti sõltuvad konkreetselt vaatlejast ja kui andmed on näiteks puudulikud (kliima puhul väga tähtis küsimus ja probleem), siis võib seal näha (andmeid ja lünki tõlgendada) igaüks seda, mida ta tahab.

On tuua üks konkreetne näide, mis päris hästi sobib siia postituse teemasse. Nimelt oli kord EMHIst ühe inimesega juttu pilvedest. Jutt läks viimaks selle peale, et kuidas pilvede vaatlemisega on lood jne ja mul tekkis kohe see probleem, et kui ma tahaks hakata näiteks uurima, et kui palju on Eestis üht või teist pilveliiki, mis ilmatüüpide puhul üks või teine liik ja kui sageli on, siis mida teha lauspilves ilmaga?

Asi on selles, et kui ilm on lauspilves, siis pannakse vaatlustesse ju kirja, et taevas on näiteks kihtsajupilved koos räbalpilvedega või et on kihtpilved, mitte aga neid pilveliike, mis on lauspilvisust põhjustavate pilvede kohal ja seetõttu vaatluste põhjal võib väita, et neid pilvi nagu polekski olemas olnud. Ta väitis, aga see pole ju tähtis, et kui ilm on lauspilves, siis see üks-kaks kiudpilvekest ei muuda midagi. No juba satelliidifotodelt võib veenduda, et lauspilves ilma korral on väga sageli taevas olulises koguses ka ülemiste kihtide pilvi ja kuidagi ei saa väita, et see pole tähtis või ei muuda midagi. Mõistagi teevad vaatlejad õigesti, et ei hakka spekuleerima ja oletama, mis lauspilvisuse kohal veel võiks olla, vaid pannakse kirja see, mida nähakse (nähti). Siiski on oluline seda probleemi või andmevajakut tunnistada, seega osutus küsimuseks suhtumine ja avatus. Kahjuks see teema jäigi temaga lahendamata, sest ta ei võtnud kuidagi omaks mõtet, et lauspilvisuse puhul on võib-olla päris tihti oluline osa pilvedest varjatud ja see on väga suur lünk antud juhul pilvede vaatlustes. Lihtsalt selline jutuajamine või olukord või probleem paneb mõtlema mitmete asjade üle ja rikastab heal juhul ka uute vaatepunktide, aspektide või mõistmistega.