27. aprilli hommik oli selge, kuid lõunaks tekkis poolläbipaistvaid pilvi, mis arenesid tükati paksemaks ning muutusid läätse-või õunaseemnekujulisteks, neid nimetatakse lenticularisteks ja süstemaatikas kuuluvad enamasti kõrgrünkpilvede hulka, kuigi lenticularise välimus on vähe või pole üldse rünklik.
Õpikutest võib lugeda, et läätsetaolised pilved ehk kõnealused lenticularised tekivad enne külma fronti, eriti kui viimane liigub kiiresti (II liiki külm front), sest see paneb õhu lainetama. Lisatakse veel, et tekivad samuti enne äikest, sest äike olevat külma frondiga seotud. Viimane väitepool on nii ja naa, külmal frondil võib ilm olla kaugel äikesest, niisiis seos pole nii jäik (ka lenticulariseid ei maksa läheneva äikesega seostada), kuid külma frondi läheduses või külma õhumassiga (tekkides juba selle sees, aga advektsiooni tingimustes) on lenticularis tõepoolest sageli seotud. Olen täheldanud, et tihti on neid just siis, kui õhk on hästi kuiv ja külm õhumass läheneb (27.4. suhteliselt väga kuivast õhust vt http://www.ilm.ee/?47285) ja 27.4. olid need tingimused täidetud.
Lenticularised tekivad ka ebatasase reljeefi puhul, eriti mäestikes, kui ülevoolav õhk on väga stabiilne. Siis kanduvad aluspinna antud mõjutused piisavalt kõrgele, et tekivad seisulained sellises kõrguses, kus laineharjade kohal on võimalik kondenseerumine.
Pilved Tartu kohal: 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar