Borges'e "utoopiline" klassifikatsioon

Klassifikatsioon on tegelikult mudel või mõttekonstruktsioon (süsteem), mida inimesed kasutavad, et maailma endale paremini seletada või sellest aru saada.

Ometi on kõik klassifikatsioonid rohkemal või vähemal määral kunstlikud, naeruväärsed ja suvalised, sest klassifitseerida võib mille alusel iganes. Kuid me ei adu tihti seda naeruväärsust või suvalisust, sest see on peidetud rafineerituse taha. Näiteks pilvede puhul on selleks ladinakeelsete nimede süsteem, millele pani aluse Howard ja tema klassifikatsooni kasutatakse üleilmselt tänaseni, sest see töötab väga hästi (muidugi on seda muudetud jne, aga põhimõte on algupärane).

Et avada klassifikatsioonide tegelik pale, esitan ühes A. Rannikmäe loengus käsitletud Borges'e utoopilist klassifikatsiooni. Jorge Luis Borges (1899–1986) oli üks Argentiina kirjanik.

Essees "John Wilkins’i analüütiline keel"(http://www.crockford.com/wrrrld/wilkins.html)
viitab Borges (dr. Franz Kuhn’i kaudu) teatud Hiina entsüklopeediale “Helde teadmise Taevalik kogu”, kus on kirja pandud loomade jaotus:

1. need, kes kuuluvad Imperaatorile

2. palsameeritud loomad

3. need, kes on koolitatud

4. notsud (põrsad)

5. näkid (sireenid)

6. imetoredad loomad

7. hulkuvad koerad

8. need, kes sisalduvad käesolevas klassifikatsioonis

9. need, kes värisevad nagu oleksid nad hullud

10. loendamatud loomad

11. need, kes on joonistatud väga peene kaamelikarvast pintsliga

12. kõik teised

13. need, kes on äsja purustanud lillevaasi

14. need, kes kaugelt näevad välja nagu kärbsed

This classification has been used by many writers. It "shattered all the familiar landmarks of his thought" for Michel Foucault. Anthropologists and ethnographers, German teachers, postmodern feminists, Australian museum curators, and artists quote it. The list of people influenced by the list has the same heterogeneous character as the list itself.

Niisiis on kõik klassifikatsioonid vähemalt osaliselt sellised. Sama kehtib ka pilvede puhul, sest me võime jaotada pilvi ka nii: need, mis annavad jämedapiisalist vihma (alajaotused need, mille saju puhul tekivad veepinnale mullid ja need, mille sadu on nii tugev, et mulle ei erista jne) ja need, mis ei anna sellist vihma. Eraldi klassid oleksid veel need pilved, mis toovad kaasa lumesaju ja need, kust ei saja midagi jne. Kuigi toodud näide võib väga räige tunduda, näitab see kujukalt toodud mõtet. Pilvede puhul töötab väga hästi jaotus, kus on aluseks võetud välimus ja kõrgus kombineerituna (põhimõtteliselt morfoloogiline klassifikatsioon, kuid mitte "puhtalt"), kuid ametlikult jaotatakse veel geneetilistel ja mikrofüüsikalistel alustel.

Howardi süsteem on tegelikult samuti heterogeenne (nagu ka Borges´e klassifikatsioon, millele ingliskeelne kommentaar viitas), mida võiks justkui vältida, st et jaotus peaks olema ühel alusel. Siiski on sobivus ja süsteemi "töötamine" tähtsam.

Mõned uurijad on kasutanud sellist jaotust: kihtpilvede pere, mille hulka kuuluvad ka kiudkihtpilved, mitte vaid kiht- või kihtsajupilved; rünkpilvede pere; sajupilvede pere, viimaste hulka loetakse ka kiudpilved jne ja seda kõike võib aktsepteeritavaks pidada.