Maikuu kuumalaine hakkab läbi saama, paar päeva jätkub soojust veel, kuid ööd juba on jahedamad (õhk on kuivem, soodustab jahtumist). Plaanis on kirjutada kuumalaine ja äikeste kohta ilm.ee-sse kokkuvõte ning terve maikuu kohta pikem ja põhjalikum kokkuvõte Horisondi veebi. Maikuu on sel aastal üpriski kontrastne kuu ning tekitanud neis, kes ilma vähem tunnevad, ka parajat segadust.
Saabuv jahedus viib meid tagasi soojalaine-eelsesse jahedusse, kus päeval suurt üle 10 soojakraadi loota pole, eriti just pilvise ilma puhul. Hetkel on veel lahtine, kas ilm läheb pilviseks ja sajab palju või sajab vähe ja aeg-ajalt. Mõlemal juhul on jahe.
Olukorra lühiselgitus on järgmine: kevadel järgneb suurele soojale sageli suur jahedus, selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsioon ning et jahedad õhumassid ei ole veel nii soojad, kui nad on suvel (südasuvel pärast kuumuse lahkumist on ka jahedas õhumassis enamasti vähemalt 15-20 soojakraadi, mais võib sooja olla alla 10 kraadi). Tuleva jahenemise toob läänevoolu taastumine; soe oli aga seetõttu, et läänevool lakkas ja asendus poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga, st idavooluga, mis tõi mandrilt sooja õhku. Selle põhjuseks omakorda oli aga suur planetaarne laine, mis ulatus Venemaa kohal kaugele põhja, Lääne-Euroopas kaugele lõunasse ning määras seega, kus oli ebatavalislt soe, kus aga vastupidi, väga jahe (veel nädal või kaks tagasi sadas Hispaanias lund!). Praeguseks on see olukord juba lagunenud ning läänevool teel Ida-Euroopasse. Edela-Euroopasse on juba naasnud südasuvine palavus.
Ka Soome sai suurest soojast osa, neil oli maksimumtemperatuur 29,6 kraadi, Eestis 28,1 kraadi. See toitis ka nende optimismi ja juba nende meteoroloog ennustab (uudis: http://www.ilmajaam.ee/?id=265176), et tuleb hea suvi (soojuse ja puhkamise poolest). Võib tulla, võib ka mitte tulla, sest isegi kui on täppimineku võimalus näiteks 60-80 protsenti, siis on ikkagi 2-4 juhul kümnest ei tule prognoositud või ennustatud suve (prognoosima öeldakse siis, kui kasutatakse teaduspõhiseid meetodeid, aga ennustama, kui kasutatakse rahvalikke või teaduslikkuse mõttes kaheldavaid meetodeid, kuid neid sõnu kasuatakse läbisegi, ka ise olen üsna segamini neid sõnu kasutanud ja mingit korda pole). Soome meteoroloogile ütleksin seda, et praeguseks pole suvine tsirkulatsoon veel välja kujunenud, vaid see võib nii ühes kui teises suunas minna (juuni kuuga kujuneb enamasti välja, sellel muide põhineb ka nn seitsemevennapäeva rahvalik ilmaennustus - tõetera on sees), kuid tema ennustus suve kohta just eeldab seda. Ka see, et nüüd üks tsirkulatsioonitüüp (poolmeridionaalne läänevoolu vastu) välja vahetub, näitab, et mingit püsivat olukorda veel pole ja suve kohta on ikka veel midagi vara öelda, kuigi on juba mai teine pool.
Ka Soome sai suurest soojast osa, neil oli maksimumtemperatuur 29,6 kraadi, Eestis 28,1 kraadi. See toitis ka nende optimismi ja juba nende meteoroloog ennustab (uudis: http://www.ilmajaam.ee/?id=265176), et tuleb hea suvi (soojuse ja puhkamise poolest). Võib tulla, võib ka mitte tulla, sest isegi kui on täppimineku võimalus näiteks 60-80 protsenti, siis on ikkagi 2-4 juhul kümnest ei tule prognoositud või ennustatud suve (prognoosima öeldakse siis, kui kasutatakse teaduspõhiseid meetodeid, aga ennustama, kui kasutatakse rahvalikke või teaduslikkuse mõttes kaheldavaid meetodeid, kuid neid sõnu kasuatakse läbisegi, ka ise olen üsna segamini neid sõnu kasutanud ja mingit korda pole). Soome meteoroloogile ütleksin seda, et praeguseks pole suvine tsirkulatsoon veel välja kujunenud, vaid see võib nii ühes kui teises suunas minna (juuni kuuga kujuneb enamasti välja, sellel muide põhineb ka nn seitsemevennapäeva rahvalik ilmaennustus - tõetera on sees), kuid tema ennustus suve kohta just eeldab seda. Ka see, et nüüd üks tsirkulatsioonitüüp (poolmeridionaalne läänevoolu vastu) välja vahetub, näitab, et mingit püsivat olukorda veel pole ja suve kohta on ikka veel midagi vara öelda, kuigi on juba mai teine pool.
Lisan veel ühe tähelepaneku ja ühe enda mõttelise teooria. Olukord on hetkel (mõtlen käesoleva nädala teist poolt) sarnane möödunud aasta mai viimaste päevade ja juuni algusega. Nii nagu praegu, oli ka siis lauspäike, väga soe ja rahulik ilm (vt näiteks http://www.ilm.ee/index.php?45987).
2. juuniks kõrgrõhuala lagunes ja ilm halvenes järsult. Lõuna-Eestis tekkis mitmeks tunniks korralik äikesepilv ja sadas palju vihma, järgmised päevad olid aga väga tuulised, pilves ja sajused, nagu mõne sügistormi ajal, ka õhurõhk langes väga madalale (alla 990 hPa). Eestis pisut lõuna pool ühinesid kaks madalrõhuala keskust ja Eesti jäi mitmeks päevaks tsükloni põhjaserva. Selle kohta olen mõelnud nn pendliteooria, mida ei pea väga tõsiselt võtma, kuid mõelda võib ju ka nii. Nimelt on võnkuval pendlil kaks äärmuspunkti ning tasakaalupunkt ehk pendili vertikaalne asend. Võime tähistada ühe äärmuspunkti kõige halvema ja teise kõige parema (muidugi on see suhteline, võime rääkida ka kõige tsüklonaalsemast ja kõige antitsüklonaalsemast ilmast) ilma-või ilmastikuga. Kui nüüd mai keskel oli pendel ilusa ja soodsa ilma äärmuses, siis praegu on pendel hakanud liikuma tasakaaluasendi suunas ja on seal eeloleval nädalavahetusel ning liigub seejärel halva ilma äämusasendisse. Sellised kõikumised on eriti selged tavaliselt aprillis ja mais, muul ajal selline mõte eriti ei tööta.
2. juuniks kõrgrõhuala lagunes ja ilm halvenes järsult. Lõuna-Eestis tekkis mitmeks tunniks korralik äikesepilv ja sadas palju vihma, järgmised päevad olid aga väga tuulised, pilves ja sajused, nagu mõne sügistormi ajal, ka õhurõhk langes väga madalale (alla 990 hPa). Eestis pisut lõuna pool ühinesid kaks madalrõhuala keskust ja Eesti jäi mitmeks päevaks tsükloni põhjaserva. Selle kohta olen mõelnud nn pendliteooria, mida ei pea väga tõsiselt võtma, kuid mõelda võib ju ka nii. Nimelt on võnkuval pendlil kaks äärmuspunkti ning tasakaalupunkt ehk pendili vertikaalne asend. Võime tähistada ühe äärmuspunkti kõige halvema ja teise kõige parema (muidugi on see suhteline, võime rääkida ka kõige tsüklonaalsemast ja kõige antitsüklonaalsemast ilmast) ilma-või ilmastikuga. Kui nüüd mai keskel oli pendel ilusa ja soodsa ilma äärmuses, siis praegu on pendel hakanud liikuma tasakaaluasendi suunas ja on seal eeloleval nädalavahetusel ning liigub seejärel halva ilma äämusasendisse. Sellised kõikumised on eriti selged tavaliselt aprillis ja mais, muul ajal selline mõte eriti ei tööta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar