Tsüklon 23.2.2010

Üle Loode-Eesti ja otse üle Tallinna läks aktiivne, arenev tsüklon, millel ulatusid soe ja külm front perifeeriast otse keskmesse. Enne tsüklonit langes õhurõhk üsna kiiresti (4-5 mmHg/3h), üle Eesti liikusid mõõdukad või tugevad lumesajud ja tuisk, hiljem sadas ka vihma. Lund sadas vähem, kui võis oodata, arvatavasti igal pool alla 20 cm.

Tsüklon oli tähelepanuväärne selle poolest, et suutis viimaks sula Eestini kergitada. Märkima peaks, et EMHI ilmateade oli väga täpne, kuid mitte ebatavaliselt täpne, sest sula prognoositi vaid Lõuna-Eestisse, kuid tegelikult läks sulaks suuremas osas Eestis, ka kirdenurgas, alla nulli jäi vaid Eesti loodeosas, sealhulgas Tallinnas. Tsükloni järel toimus intensiivne külma õhu sissevool, Tallinnas langes lühikese ajaga temperatuur mitu kraadi (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm):

.

.

.

.

.

.

.

.

On huvitav, et temperatuuri langemisel ajal võis mõnel pool kõrgepingeliinidest või alajaamadest kuulda pidevat elektri särinat, see tulenes ilmselt kiirest temperatuurimuutusest.

Graafiku lõpuosas tekkis teine langus taeva selginemisest. Külm õhk pärines Skandinaaviast, kus oli väga külm õhumass (miinimumtemperatuurid alla -30 kraadi). Arenevas tsüklonis ikka on kontrastid suured, sest oklusiooni pole toimunud, seda näitab ka EMHI lennunduse tarvis tehtud ilmakaart (http://www.emhi.ee/?ide=33):

.

.

.

.

Kui tsüklon eemaldus, hakkas õhurõhk tõusma. Kõik õhurõhutõusud üle 6 mmHg/3h on väga haruldased. Mõnel pool öösel ulatus see koguni üle 8 mmHg/3h, selle põhjuseks oli põhiliselt kaks asjaolu: tsüklon oli arenev (süvenes), seega õhurõhukontrastid olid suured ja teiseks, väga suur liikumiskiirus.

Tsükloni keerdumine ja spiraalitaoliseks muutumine näitab okludeerumist. Antud juhul seda polnud (http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3):

.

.

.

.

.

.

.

Järgnevalt veel kaart, mis näitab õhumasse ja rõhkkondasid (http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html):

.

.

.

.

.

Pärast tsüklonit tekkis ja liikus Eesti kohale kõrgrõhkkond, kuid nädalalõpuks ennustatakse vähemalt paaripäevast sula. See näib olevat selline sulatüüp (neid on mitmeid, näiteks 23.2. oma ei vähendanud eriti lund, nn kuiv sula), mis paneb ka lume sulama. Kuna sula kuigi pikk pole, siis muidugi maa kuskilt paljaks ei sula, kuid pilves taevas ja eriti koos vihmaga soodustavad lume sulamist (siiski ei pruugi see nii minna). Huvitav on see, et soe õhumass jõuab ennustuste kohaselt Eestini enne tsükloni saabumist, st alguses tuleb soe õhumass, siis soe front vähese või pea olematu sajuga ja viimaks tsüklon ise (selline on hetkel prognoos). Järgmisel nädalal läheb ilm uuesti laustalviseks.

Väljavõtted YLE2 prognoosist (http://areena.yle.fi/ohjelma/5a82a6ce95cf3ecee29e1010f485591a), alguses sooja õhu jõudmine enne fronti, seejärel pilt tsükloni tulekust: