pühapäev, 7. veebruar 2010

Jägala juga talvel

(Suurema pildi vaatamiseks kliki palun pildile).
Talvel tasub käia jugade juures ja ka pankranniku all. Nendes kohtades võib näha igasuguseid huvitavaid jäävorme jmt. Pankrannikust aga immitseb põhjavett välja ja seal võib samuti palju huvitavat näha.
Sai 7.2. käidud spetsiaalselt jää pärast Jägala joal. Teadmiseks, et jägal (mitmuses jägalad) tähendab samblikku (teatavasti kohanimed on väga konservatiivsed ja seetõttu on säilinud selles kohanimes omakeelne sõna sambliku kohta). Esimene mulje oli, et ohhoo, jõgi on põhjani külmunud, vedelat vett polnud kuskil näha:









Väljaimmitsev põhjavesi on jäätunud.






Pragu jääkoses.

Kosk siiski elab. Selle samba sees vulises vesi nagu torus. Üldse oli huvitav see, et need suured jääsambad olid tegelikult nagu torud - vedelat vett ei olnud kuskil alla langemas näha, vaid kogu vesi liikus jääsammaste ja -purikate õõnsustes nagu torudes.

See valge "katt" kujutab endast midagi härmatiselaadset - kuna joa läheduses on ikka niiskust rohkem, siis see sublimeerub valge jääna.











Selline see juga oli - vett polnud kuskil vedelana näha.





Üks koht siiski pulbitses nagu katel - siit voolas vesi jäätorudest välja.





Vee üks "veetoru" - selles sees voolas vesi, näha polnud midagi, küll aga kuulda.





Põhjavesi







Kes hoolikalt vaatab, näeb, et jää pole ühesuguse värviga. Piimja ja hallika tooni annavad setted ja lubi, mis on põhjavees, jõevesi on mitmesuguste orgaaniliste ainete tõttu kollakas või pruunikas.
Kuna vedelat vett polnud, võis vabalt kose taha minna. Jääallee
Vaade jääkardina tagant.
Otsetee jääpõrgust taevasse.
Mõnes kohas oli jää sinine. See näitab, et jää on puhas (jääl on omadus kergelt neelata suurema lainepikkusega valgust). Ilmselt oli tegu aja tööga, sest jäätudes sisaldas jää kindlasti mingeid lisaaineid, setteid jmt. Kuna muud ained ei seostu jäästruktuuriga, siis tõugatakse aja jooksul need jääst välja ja jää muutub puhtamaks. Võimalik, et sama juhtus sellegi jää puhul.
See protsess võimaldab näiteks soolasest veest aja jooksul tekkida magedal jääl. Seda peeti kunagi võmatuks ja kuna näiteks Arktikast leidsid maadeavastajad magedat jääd, siis arvati, et kuskil peab maismaa olema, sest mageda jää teket peeti võimalikuks ainult maismaal.
Näpuotsaga inimesi ka.
Algus
Lõpp. Üks puu püüab olla kaval ja kasvada kuidagi ümber paepanga, kuid küllap aja jooksul variseb paeserv alla. See võib puu saatuse otsustada.

Kommentaare ei ole: