Järgmine meenutus on aastast 2002. See märkimisväärne äike leidis aset IX noorte laulu- ja tantsupeo ajal, mis toimus teatavasti 28. – 30. juunil 2002.
2002. aasta oli väga soe ja kuiv: juuli keskmine temperatuur oli Eestis täpselt 20°, augustis aga 19,9°. Soojalained said alguse juba aprillis ja mais, ilm oli sageli kuiv, kuid lühike sajuperiood sattus juunikuusse, mis (sajuperiood) lõppes üldiselt juuli algusega. Tol aastal oli teisigi märkimisväärseid ilmasündmusi, millest edaspidi.
Laulupeo ajaks saavutas ilm omamoodi rütmi: varahommikul sadas lausvihma, ajuti isegi tugevasti, siis oli paar tundi kuiva ja päikese kaasabil kujunesid konvektsioonipilved koos äikesega, mis taandusid pärastlõunaks, nii et päeva teine pool oli üldiselt kuiv. Selline olukord püsis vähemalt 3 päeva järjest.
Kõnealuse päeva varahommikul 5-7 vahel sadas jälle päris korralikku vihma. Vihm jäi siis järele ja laussajupilved taandusid itta. Taevas polnud veel selginenudki, kui kõrgkihtpilvede alla kujunesid massiliselt rünkpilved (umbes kl 9-10 ajal). Peaaegu kõikidel oli „müts peal“ (pileus). Selleks ajaks juba teadsin, et see tähendab äikest. Siiski, tuul oli lääneedelast ja seal oli ainsana natuke selget taevast, mistõttu Tallinn pääses hoogsadudest. Edelasse tekkis samal ajal väga võimas ja iseloomuliku varjundiga pilverünk, mis oli üsna maskeeritud. Mõistagi oli tegemist äikesepilvega.
Aja jooksul teised pilved taandusid ja jäi vaid see. Pilv laienes Soome laheni, kuid sajuvöönd jäi siiski mitu km lõunasse. Tuul küll vaikis ja eelkõige lõunataevas võis näha hulgaliselt pilv-maa välke, kuid vihma ei sadanud. Selline olukord püsis mitu tundi. Alles õhtupoolikul 16-17 paiku liikus pilv tasapisi ida-kirde suunas. Veel paar tundi hiljemgi, kui päike juba paistis, võis idataevas näha eredaid pilv-maa välke (sinakad). Edelas ja lõunas arenesid esialgu taanduva konvektsiooni tunnustega võimsad rünkpilved, mis õhtupoole hajusid üsna kiiresti.
Ilm muutus päeva jooksul soojaks. Päris õhtul, paar tundi enne päikese loojumist, oli taevas täiesti selge. Ainult kaugel ida-ja kagutaevas oli näha kahte eraldiseisvat ülivõimast pilverünka. Tipp polnud kuigi laialivalgunud, kuid muidugi jäätunud.
Tol ajal ei olnud kanal2-s ilmadiktorit. Ilmateate sissejuhatuses näidati EUMETSATi, kusjuures selgest võis näha äikesepilve heledat ala Eesti kohal, mis kattis kogu riigi, välja arvatud Lõuna-Eesti serv ning saared.
Hiljem kuulsin uudiseid suvilast (Laitses). Peaaegu lõunani oli sadanud väga tugevasti vihma ja tundus, et nii jääbki terveks päevaks. Seejärel läks lühiajaliselt kuivaks, kuid siis tuli äike. See oli inimeste sõnul olnud „ebatavaliselt tugev, mis jääb kauaks meelde“.
2002. aasta oli väga soe ja kuiv: juuli keskmine temperatuur oli Eestis täpselt 20°, augustis aga 19,9°. Soojalained said alguse juba aprillis ja mais, ilm oli sageli kuiv, kuid lühike sajuperiood sattus juunikuusse, mis (sajuperiood) lõppes üldiselt juuli algusega. Tol aastal oli teisigi märkimisväärseid ilmasündmusi, millest edaspidi.
Laulupeo ajaks saavutas ilm omamoodi rütmi: varahommikul sadas lausvihma, ajuti isegi tugevasti, siis oli paar tundi kuiva ja päikese kaasabil kujunesid konvektsioonipilved koos äikesega, mis taandusid pärastlõunaks, nii et päeva teine pool oli üldiselt kuiv. Selline olukord püsis vähemalt 3 päeva järjest.
Kõnealuse päeva varahommikul 5-7 vahel sadas jälle päris korralikku vihma. Vihm jäi siis järele ja laussajupilved taandusid itta. Taevas polnud veel selginenudki, kui kõrgkihtpilvede alla kujunesid massiliselt rünkpilved (umbes kl 9-10 ajal). Peaaegu kõikidel oli „müts peal“ (pileus). Selleks ajaks juba teadsin, et see tähendab äikest. Siiski, tuul oli lääneedelast ja seal oli ainsana natuke selget taevast, mistõttu Tallinn pääses hoogsadudest. Edelasse tekkis samal ajal väga võimas ja iseloomuliku varjundiga pilverünk, mis oli üsna maskeeritud. Mõistagi oli tegemist äikesepilvega.
Aja jooksul teised pilved taandusid ja jäi vaid see. Pilv laienes Soome laheni, kuid sajuvöönd jäi siiski mitu km lõunasse. Tuul küll vaikis ja eelkõige lõunataevas võis näha hulgaliselt pilv-maa välke, kuid vihma ei sadanud. Selline olukord püsis mitu tundi. Alles õhtupoolikul 16-17 paiku liikus pilv tasapisi ida-kirde suunas. Veel paar tundi hiljemgi, kui päike juba paistis, võis idataevas näha eredaid pilv-maa välke (sinakad). Edelas ja lõunas arenesid esialgu taanduva konvektsiooni tunnustega võimsad rünkpilved, mis õhtupoole hajusid üsna kiiresti.
Ilm muutus päeva jooksul soojaks. Päris õhtul, paar tundi enne päikese loojumist, oli taevas täiesti selge. Ainult kaugel ida-ja kagutaevas oli näha kahte eraldiseisvat ülivõimast pilverünka. Tipp polnud kuigi laialivalgunud, kuid muidugi jäätunud.
Tol ajal ei olnud kanal2-s ilmadiktorit. Ilmateate sissejuhatuses näidati EUMETSATi, kusjuures selgest võis näha äikesepilve heledat ala Eesti kohal, mis kattis kogu riigi, välja arvatud Lõuna-Eesti serv ning saared.
Hiljem kuulsin uudiseid suvilast (Laitses). Peaaegu lõunani oli sadanud väga tugevasti vihma ja tundus, et nii jääbki terveks päevaks. Seejärel läks lühiajaliselt kuivaks, kuid siis tuli äike. See oli inimeste sõnul olnud „ebatavaliselt tugev, mis jääb kauaks meelde“.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar