Pikemalt leiab äikesejahtidest lugemist siit: http://ilm.ee/index.php?45474 (esimese jutu, äikesejaht 24. juulil kohal leiab ka vanematest jahtidest infot.
Pisut 19. juuli äikesejahist ja seal nähtust. 2009. aasta tugevaimad äikesed on senini olnud 19. juulil. Raskuskese oli saartel ja Lääne-Eestis. Tugevaim äike oli pärastlõunasel ajal, mis tabas Tõstamaad, Lihulat ja ümbrust, kohati oli suuremaid murdunud oksi:
.
.
.
.
.
Äikesepilv ise oli satpildil ümmargune nagu sirkliga tõmmatud (äikesekera).
Õhtul saabus kohale front. Selle ees tekkis äikesepilv, mis siiski hääbus võrdlemisi kiiresti. Küllaga pälvis frondil asunud pilv tähelepanu:
Teatavasti on tropopaus väga stabiilse õhu kiht, millest tõusvad õhuvoolud ühelgi juhul läbi ei pääse. Kui konvektsioon on siiski erakordselt tugev, tungivad tõusvad õhuvoolud siiski tropopausi ja me näemegi pilve ülemist osa kumerana või nn overshooting top-vormis. Neil on ka eestikeelne nimetus olemas: kumerad lehvikpugipilved (Cumulonimbus arcus). Kaasa toovad enamasti rajuilma, nagu oligi 19. juulil.
Selle pilve lõunaosas tekkis pilvetorn, mis muutus jäätudes nagu tasapinnaliseks. See oli küllaltki omapärane vaatepilt:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Vastukaaluks kumeratele lehvikpugipilvedele on olemas muidugi ka lamedad, näiteid võis leida 25. juulist. Need tekivad siis, kui konvektsioon ei ole ülitugev. Sageli on neil seenetaoline kuju:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar