Üsna huvitav tähelepanek tekkis mikroökonoomika loengus, kui räägiti majanduse ja sootsiumi (ühiskonna) piirist.
Jutt on heaoluökonoomikast. Ühiskonna üldist heaolu mõõdab sotsiaalse heaolu funktsioon. Sellest aga tuleneb Arrow paradoks, mis väidab, et ainus selline otsustusmehhanism, kus on täidetud ühese lahendi kujunemise kõik nõuded kollektiivse otustamise korral, on diktatuur, st, et sotsiaalne eelistus järgib ühe osaleja individuaalset eelistust.
Diktatuuri ratsionaalsus on matemaatiliselt tõestatud. Diktatuuride alla käib ka monarhia (faktiline parlamentaarne on demokraatlik ühiskonnakord ja ei kuulu siia), mistõttu parimaks lahendiks võiks pakkuda valgustatud monarhia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar