9. märtsi ilm kujunes arvatust siiski erinevaks. Kuigi juba kl 20 näitas automaatjaam Valgas vihma, jätsin selle tähelepanu alt välja.
Niisiis sadas suuremas osas Eestist (eriti hommikul) jäävihma ning tekkis jäide. Ka lund sadas kõikjal. (lund ladestus maksimaalselt 5-10 cm). Saju tõi meile lõunatsüklon, kusjuures läänes asunud sajuvöönd lagunes.
Huvitav oli märkida, et pilvede veesisaldus oli hommikul ebatavaliselt kõrge:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Radaripilt: EMHI , võrdlemisi reaalajas: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
Talvel ei ole kordagi radar nii kõrget veesisaldust näidanud. Ilmselt on tegemist siin sellega, et radar registreeris vihma ja jäävihma 0,5 km kõrgusel (lumeekvivalent ei läheks üle rohelise), peegelduvus oli seega suurem ja sellest ka selline tulemus.
Jäävihmast. Talvel, eriti frontide läheduses, on sageli temperatuur mingis õhukihis üle nulli (seda näitavad madalad kihtpilved). Kuna see õhukiht ei ole tavaliselt väga paks, siis näeme sadamas lund (lambivalguses näeme siiski, et lumi ei sätenda). Kui mingil põhjusel on soe õhukiht väga paks ja samal ajal selle all on väga paks külma õhu kiht, siis jõuab lumi esmalt sulada ja seejärel tekkinud vihm vähemalt osaliselt jäätuda (kui vihm ei jõua jäätuda, aga temperatuur on alla nulli, ei ole siiski tegemist jäävihma, vaid tavalise vihmaga). 9. märtsil paiknes järelikult maapinna ja pilvede vahel üsna paks sooja õhu kiht, mis põhjustas jäävihma ning jäidet. Juhul, kui üldse ei ole üle nulli ulatuva õhukihti, siis sadav lumi sätendab.
Artikkel Horisondis: http://www.horisont.ee/node/1044
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar