Sünnipäev

25. augustil, õigel päeval, otsustasin pidada oma sünnipäeva. Ma polnud kunagi teistega seda korraldanud, ikka vaikselt pere seltsis ning see päev ei erinenud kunagi millegi poolest teistest, vahest ainult komme jm magusat oli rohkem. Nüüd aga tahtsin katsetada, kuidas koos teistega asi välja kukub ja kas üldse on sellel organiseerimisel ning kokkutulemisel mõtet.

Ettevalmistamine algas juba suve alul, et mis päeval ja kes üldse võiksid tulla. Edasi pidin mõtlema formaadile, siis juba toitudele-jookidele, et oleks muusikat, keegi ei kurdaks jne. Õhtul võtsime siis auto, ostsime maksist viimase vajaliku ja läksime! Õigemini küll mitte kohe, pidime kedagi ootama, siis oli veel vaja veidi viivitada, aga kuna teised külalised hakkasid meist ette jõudma, ei saanud väga enam passida ning olime sunnitud liikuma. Õnneks jõudis teine auto, keda hulga aega ootasime, kenasti meile järele, kusjuures tunnuseks panime oma autole ka Eesti riigilipu mudeli, et eksimust välistada. See ka õnnestus. Mulle aga helistati, et ollakse kohal ja küsiti, kuhu vaja sõita. Viimaks jõudsime kogu oma karavaniga kohale. Pidime veel kiirustama inimestele vastu, kes tulid rongiga (2 autoga).

Jõudsime õnnelikult uuesti tagasi ja mis muud, kui seadsime end sisse, tegime lõkke üles ja võisime alustada. Üks rahavahulk oli alles autoga teel ja nende juhendamine võttis küll pisut aega, aga asja sai. Nüüd oli pidu täies hoos ja kõik tundusid olevat rahul ja jutt muudkui jooksis. Vaatasime ka oma seltskonnaga filmi mälestustest vanast koolist, mis tekitas mõistagi teatava nostalgia, kuid midagi erilist minu jaoks siiski polnud. Lõpuks tegime šampused lahti, lõime klaase kokku, pidin ka mingi "kõne" pidama. Varsti soovis viimati saabunud seltskond juba lahkuda, kuid tordid olid veel lahti lõikamata! Muidugi tegime seda, kõik said torti, kuid kahjuks ilmnes väike puudujääk vaarikatordi osas. Siiski, probleemi ei tekkinud. Jäeti nägemist ja väiksem seltskond jäi.

Pakkusin kommi (oleks pidanud küll varem tegema, kui kõik olid veel kohal) ja tegime natuke söögipoolist dipikastmega. Viimaks läksime jalutama, kuid kõik ei tulnud päris metsa kaasa. Üks asjaosaline muutis meie elu küllaltki huvitavaks, aga vaheldus kulub minu meelest alati ära! Tulime tagasi; rahulik ajaveetmine jätkus. Lõpuks hakkas vihma sadama, kuid sadu polnud pikk. Sellegipoolest läks osa inimesi magama. Soovisin ühe külalisega ka filme vaadata, kuid rüperaal polnud oma ülesannete kõrgusel ja asi jäi katki. Jäime meiegi magama.

Saabus hommik. Kibekiiresti pidin asjad puhastama, kokku koguma, ära panema, et kõik olemas tip-top korras. Lasin teistel veel viimast tundi magada. Hiljem abistati mind ja oligi kohe kiire minek rongile. Mõned jäid veel pooleks tunniks paigale, sest autoga tuldi neile järele. Juba öösel küsiti, kas soovin auto või rongiga. Küsimus oli selles, et auto puhul oleks paar inimest pidanud juba päris varahommikul üles ärkama, kuid mõtlesin, et kõigile on mugavam hilisem aeg. Niisiis otsustasin rongi kasuks. Rongile jõudsime isegi kena ajavaruga ja nii see sünnipäev ka otsa sai.

Ise jäin kõigega täiesti rahule. Niipalju, kui inimestelt uurisin, olid ka nemad rahul ja keegi ei kurtnud midagi. Kuigi jah, paar märkust küll ühe külalise kohta tehti ja sain ka aru, miks, kuid me ei teinud sellest probleemi. Ainult ühest asjast on kahju - tulemata jäi veel vähemalt 5 toredat inimest, kuigi nad lubasid tulla, kuid oli ju meilgi lõbus, seega oleks patt nuriseda millegi üle. Sünnipäeva pidamine õigustas end täiel määral!

Kinkide kohta veel... Kõige rohkem meeldis üks päris huvitav taim, aga kõik teisedki kingid olid suurepärased ja toredad. Kõige parem kink oli tegelikult siiski see, et inimesed tulid kohale ja sai viibida meeldivas seltskonnas. Kinkidel on enamasti vaid sümboolne tähendus.

Lõpetuseks pilte sünnipäevast

Mina kingiga

Niisama olemine

Küll on tore taas üksteist näha!

Kadri suveõhtus

Ka siseruumes oli kena!