Vahermereline soojus oli vahelduva eduga valitsenud 24. augustini, mil ta lahkus suure finaaliga. Paar päeva oli ilm küll soe, aga mitte nii (üleminek). Läänetsüklon murdis läbi 26. augustil koos äikesega. Ilm oli juba õige jahe - umbes 15 kraadi.
Hommik ei olnudki väga jahe ja üsna kena ilmaga. Siiski, eemal arenes siin-seal välja rünksajupilvi. Lõpuks, varasel pärastlõunal, saabus edelast sajupilv. Kui enne oli mõõdukas tuul, siis saju ajaks, mis oli üsna tugev, vaibus tuul täiesti. Kohe, kui pilv oli üle läinud, müristas ja päris mitu korda. Välku näha ei õnnestunud.
Kohe pärast müristamist. Näha on küllatki ühtlane eemalduv pilvemass; pilv esiserv ja värvivarjund reedab äikese
Nimetatud ebastabiilsuse tsükkel venis ootamatult pikaks, mis tõi endaga kaasa ka ohtralt rahet, rääkimata äikesest ja vihmast. Mõnel pool muutis rahe maa valgeks ning inimesed ütlesid, et lumi tuli maha. Üks ülimalt erakorraline nähtus siiski esines - lörts 30. augustil. Alguses ma ei uskunud nähtut, kuid tume varrukas andis ilmse kinnituse. Sooja oli 8°. Pildike juhtunust
Ebastabiilsuse laine nõrgenes septembri alguses ja asendus 2.-l lausvihmaga. Ka see lõppes hoovihmadega, eks ikka sooja mere pärast.
Kõige ilusam hetk nädala jooksul
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar