Kommentaariumi link
Kairo Kiitsak. Härmatis Lääne-Virumaal Simuna ümbruses 11.02.2017
Ain Vindi. Madalad kihtpilved. 10.02.2017. Võrumaa. 19:24
Tihe udu. 8./9.02.2017 Laagris.
Kalmer Saar. 6.02.2017 Muhus
Kairo Kiitsak. Nõrk lumesadu ja päikesesammas hommikul Jõgeval 06.02.2017
Ain Vindi. Loodus teeb trikke. Põlvamaa. 29 jaanuar 2017.
12. veebruaril liikus kõrgrõhuvöönd Läänemere kohalt lõuna poole. Madalrõhulohk süveneb Soome kohal ja liigub kagusse. See tõi tuule tugevnemise ja kohatise saju (Laagris sadas lühiajaliselt kell 14 tihedat lund ja tuiskas veidi).
Ilm oli pilves, mitmel pool sadas udulund (lumeteri) või lund, paiguti tuiskas veidi. Lääne(kaarte)tuul tugevnes: Soome lahel oli puhanguid juba lõunaks kuni 15 m/s, hiljem veelgi rohkem. Ilmamuutus on jälgitav: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
M. Kaasik: Äärmiselt sajuvaene talv jätkub. Kõrgrõhkkonna ümberpaiknemise tulemusena asendub pakane taas nullkraadi ümber kõikuvate temperatuuridega, kuid sellegipoolest jäävad Atlandi madalrõhkkonnad meist kaugele põhja- ja idapoole, suutmata tuua midagi peale uduvihma ja üksikute lumehelveste.
Edaspidise ilma kohta on juba teada: Mis lumekahuritest ja maratonist te räägite. Homme algab kevad :)).
Edaspidise ilma kohta on juba teada: Mis lumekahuritest ja maratonist te räägite. Homme algab kevad :)).
11. veebruaril liikus kõrgrõhkkond Eesti kohalt lõuna poole, vt http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png. See tõi vaikse, kuid uduse ja härmas ilma, mõnel pool läänes oli ilm siiski selge.
Päeval oli kohati päikeseline, kohati pilves või isegi udune. Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt ~-10 kraadi (kuni -15 Pandiverel ja -5 merealadel), päeval tõusis -2...-7 kraadini, kohati Pandiverel püsis -10 kraadi. Tuules muutusi polnud (nõrk ja muutliku suunaga).
Ka õhtune ilm oli eripalgeline: kus püsis selge ja väga külm, kus pilves, kus udune, kuid tendents oli pilvisuse tihenemisele ja udu vähenemisele; samuti varieerus õhutemperatuur olenevalt tuule suunast ja pilvisusest, ent siiski läks üldiselt soojemaks.
Ilm tormistub ja soojeneb tuntavalt: juba 13. veebruaril on tugev ja tuul ja sooja 0...5 kraadi. Sademeid arvatavasti ei tule, kuigi idaservas võib midagi sadada kuni 40% tõenäosusega.
10. veebruaril liikus kõrgrõhkkond üle Soome Eesti kohale. See muutis ilma niiskeks ja uduseks, tekkis härmatis. Selgem püsis lääne pool ja seal langes õhutemperatuur -15 kraadini, mujal soojem.
Päeval selgines mõnes kohas pilvisus, teisal jälle tihenes, paljudes kohtades oli siiski pilves või selgimistega, õhtul tihenes pilvisus uuesti ja Virumaalt levis udu edasi: näiteks Simunas oli tihedas udus nähtavus kohati alla 150 meetri. Tuule osas muutusi polnud.
Märkus: ilm oli selgem lääne pool. Jah, see vastab tõele. Samas Virumaal oli ka palju selget taevast, alles õhtul pilvisus tihenes ja tekkis udu. Lääne pool langes õhutemperatuur -15 kraadini – tuli välja, et hoopis Ida-Eestis langes -15 kraadini, ka siin Simunas. Lääne pool oli ikka mõnevõrra soojem.
Märkus: ilm oli selgem lääne pool. Jah, see vastab tõele. Samas Virumaal oli ka palju selget taevast, alles õhtul pilvisus tihenes ja tekkis udu. Lääne pool langes õhutemperatuur -15 kraadini – tuli välja, et hoopis Ida-Eestis langes -15 kraadini, ka siin Simunas. Lääne pool oli ikka mõnevõrra soojem.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Kõrgrõhuala jääb meie aladele valitsema kuni nädala lõpuni. Õhutemperatuur vähehaaval tõuseb, öised miinuskraadid jäävad pühapäeva öösel juba valdavalt 10 pügalast kõrgemale ja päeval tõuseb õhutemperatuur saartel nulli, mandril -5 kraadist kõrgemale.
Sedavõrd kuivõrd kõrgrõhuala aeglaselt laguneb ja eemaldub lõunasse, ulatub üle Nordkapi itta liikuva madalrõhkkonna lohu mõju Eestisse. Edela- ja läänetuul tugevneb, niiskust tuleb juurde, taevas tõmbub pilve ja õhutemperatuur tõuseb ning esmaspäeva öösel võib maa isegi saada veidi lumelisa. Edasi süveneb kõrgele atmosfääri välja arenenud madalrõhulohk Musta mereni. Samal ajal, kõrgemates õhukihtides, 500 hPa kõrgusel, läheneb Atlandilt Skandinaavia suunas kõrgrõhuala, mis idapoolse madalrõhulohu poolt suunatakse üle Taani Vahemere suunas. Meie jääme kahe võimsa baarilise piirialale, ilmastikus avaldub see pilvisema taevana, eriti just Ida-Eestis, kuhu on ka sademeid oodata. Lääne-Eesti jääb enamjaolt kuivaks ja ka lootust päikesepaistele on suurem.
Juba järgmisel pühapäeval tugevneb edelatuul, mis on tugev veel ka esmapäeval. Nädala edenedes tuul veidi rahuneb. Vesikaarest puhuv tuul toob paariks päevaks sula, et siis üle loode kesknädalaks põhja pöörata.
/---/ Üleskutse kõigile, kellel huvi vaadelda rannikumere jääolusid või märkavad midagi muud huvitavat seoses merejääga jagaksid seda lahkelt ka ilmateenistuse töötajatega. Sest hoolimata kosmose ja digiajastust on (oma) silm ikka kuningas. Teated oma tähelepanekutest palume/saate teatada maili aadressil mere@envir.ee.
Andres Kunnus. Päiv'ä! kas nu teemandi kristallidõs kutsutas õhuh sädeleväid kristalle külmä ja päiksega, nee pildi ommaki tettü nõist kristalle helendämisest (http://www.atoptics.co.uk/halo/diamonds.htm -> midagi sarnast oli jah!, mul jäi varjuh vasta päivä pildistamata). Fotol: pilve piir 160m piiril.
Raikki Luik. Korstnapilvemaagia 7. veebruaril Jõgeval.
9. veebruaril oli väheliikuv kõrgrõhuala on Skandinaavia, Soome ja Eesti kohal. See hoidis ilma rahuliku idakaartetuulega ja enamasti selge, v.a öösel ja hommikul kohati tekkinud kihtpilved, mis piirasid ka nähtavust.
Päeval oli ilm pea kõikjal päikeseline, pilvitu ja (väga) nõrga idakaartetuulega. Kui hommikul oli külma kuni 17 kraadi, siis päeval -2...-7 kraadi, kohati idaservas kuni -12 kraadi, kuid päeva jooksul soojenes sealgi õhk üle -10 kraadi. Õhtu jooksul langes õhutemperatuur taas -10 kraadist madalamale, v.a kohati rannikualadel.
Hommikuks on kohati, eriti põhja pool, pilves ja udune, on härmatist. Päeval võib ilm selgineda ja olla taas enamasti päikeseline.
Antitsüklon tuleb Eesti kohale ja ilm püsib vaikne ja mõõdukalt külm, kuid võib pilves ja udune olla. Seejärel on oodata ilmamuutust: läheb tormisemaks ja oluliselt soojemaks (ilmselt 13. veebruari paiku).
Kairo Kiitsak: see oranžikam tehtud 07.02.2017 ja teine, mis sinakam, see õhtul 08.02.2017 enne pilvisuse tihenemist.
8. veebruaril oli võimas kõrgrõhuala Skandinaavia, Soome ja Eesti kohal.
Öösel pilvisus küll alates Virumaast tihenes (keskmise kihi pilved), kuid olulist sadu ei kaasnenud ja pilved ei jõudnudki enamikesse kohtadesse. Hommikuks selgines ilm uuesti, vaid Virumaale ja Peipsi kohale jäid madalad pilved (alumine piir 200...300 m kõrgusel maapinnast) püsima. Mujal jätkus päev päikeseliselt.
Kuna idakaartetuul rahunes ja asendus nõrga põhjakaartetuulega ning õhumass soojenes, siis tõusis päikese toel õhutemperatuur üle -10 kraadi, eriti mere ääres, kus kohati oli -2...-4 kraadi, külmimaks jäi Virumaal ja Peipsil madalate pilvede alla (kuni -8 kraadi).
Õhtul ilm külmenes, kuid madalate pilvede areaal hakkab jahtumise tõttu suurenema. Tekkis udu ja härmatis. See võib hommikuks tuua paljudesse kohta pilves ja üsna sombuse ilma.
Antitsüklon tuleb nädala lõpuks, s.o 11. veebruariks, otse Eesti kohale. Ilm on vaikne, mõõdukalt külm ja ilmselt udune / pilves, kuid olulist sadu pole oodata. Plusskraade on oodata alates 13. veebruarist.
Reet Sepp. 07.02.2017 keskpäeval Stroomis - korstnapilv
Antitsüklon tuleb nädala lõpuks, s.o 11. veebruariks, otse Eesti kohale. Ilm on vaikne, mõõdukalt külm ja ilmselt udune / pilves, kuid olulist sadu pole oodata. Plusskraade on oodata alates 13. veebruarist.
7. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. See hoidis ilma külma ja selge, kuid üsna tuulise.
Nii langes õhutemperatuur hommikuks -23 kraadini (Virumaal), üksnes kohati rannikualadel oli kuni -7 kraadi. Ka päeval jäi õhutemperatuur enamasti -10 kraadist madalamaks (soojem oli lääne pool, külmem seevastu idas). Idakaartetuul oli mõõdukas, kuid nõrgenes päeva jooksul.
Antitsüklon püsib siinmail nädala lõpuni, liikudes 11. veebruari paiku üle Eesti. Kas ilm jääb selgeks või läheb pilve, pole kahjuks teada, ent hetkel näib, et 8. veebruar võib pilvine tulla, seejärel on taas selge või vähese pilvisusega ilm.
Õhumass soojeneb tasapisi, seega annab suurem külm tasapisi järele (vastu 8. veebruari võib kohati veel -20...-25 kraadi tulla, nädala lõpus on ehk minimaalselt -10 kraadi). Sadu pole oodata.
On olnud jutte, et õhurõhk võib saavutada uue rekordi. 7. veebruaril tõusis õhurõhk 1048 hPa-ni, kuid jääb edaspidi vähemuutuvaks ega pruugi üle 1050 hPa tõusta.
Nii langes õhutemperatuur hommikuks -23 kraadini (Virumaal), üksnes kohati rannikualadel oli kuni -7 kraadi. Ka päeval jäi õhutemperatuur enamasti -10 kraadist madalamaks (soojem oli lääne pool, külmem seevastu idas). Idakaartetuul oli mõõdukas, kuid nõrgenes päeva jooksul.
Antitsüklon püsib siinmail nädala lõpuni, liikudes 11. veebruari paiku üle Eesti. Kas ilm jääb selgeks või läheb pilve, pole kahjuks teada, ent hetkel näib, et 8. veebruar võib pilvine tulla, seejärel on taas selge või vähese pilvisusega ilm.
Õhumass soojeneb tasapisi, seega annab suurem külm tasapisi järele (vastu 8. veebruari võib kohati veel -20...-25 kraadi tulla, nädala lõpus on ehk minimaalselt -10 kraadi). Sadu pole oodata.
On olnud jutte, et õhurõhk võib saavutada uue rekordi. 7. veebruaril tõusis õhurõhk 1048 hPa-ni, kuid jääb edaspidi vähemuutuvaks ega pruugi üle 1050 hPa tõusta.
6. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. See hoidis hommikul ilma veel endiselt pilvise, aga siis jõudis kohale kärekülm ja kuiv õhumass, mis puhastas taeva pilvedest.
Päikeseline päev oli mõõduka idakaartetuulega, mis hoidis õhutemperatuuri valdavalt -7kraadise, vaid kohati rannikualadel oli soojem ja kõrgustikel külmem. Õhtul külmenes ja õhutemperatuur langes mitmel pool alla -10 kraadi.
Selget ja külma ilma jätkub veel vähemalt kaheks päevaks. Idakaartetuul püsib esialgu tuntav. Seejärel jõuab kohale soojem õhumass ja tuul nõrgeneb (täpne aeg pole teada, see võib juhtuda juba 7. veebruari jooksul, aga võib ka 9. veebruaril või hiljemgi). Võib tekkida udu ja ilm pilve minna.
Nädala lõpus võib antitsüklon Eesti kohale tulla. Kas see tähendab ilma külmenemist ja selginemist või suhteliselt sooja ja pilves ilma, veel täpselt ei tea. Õhurõhk püsib enamasti 1045...1050 hPa piires, kuid võib nädala lõpus olla ka 1060 hPa lähedal. Kas pärast seda ilm muutub, veel ei tea.
Tuleb talviselt külm, kuid peamiselt sajuta nädal ehk lund on enamasti endiselt napilt.
Nädal algab ilma külmenemise ja kohatise kerge lumesajuga, sest Põhja-Venemaal tugevneb külma õhumassiga antitsüklon, mis triivib edelasse, st Läänemere poole. Külma ja kuiva õhumassi tõttu võib loota selgimisi.
Antitsüklon tuleb nädala vältel Läänemere, hiljem lausa Eesti kohale, kuid selle kese võib nihkuda kord Soome, kord Põhjalahe või Skandinaavia, siis jälle Läänemere idakalda ja Venemaa kohale, ent pole välistatud veelgi suuremad nihked. Õhurõhk selle antitsükloni keskmes püsib 1050 hPa lähedal, varieerudes nädala vältel vahemikus 1045...1055 hPa.
Antitsüklonis on õhumass esialgu väga külm, kuid paistab, et see soojeneb. See tähendab, et ilm on küll vaikne ja olulise sajuta, kuid selgeid päevi on ehk vaid paar, seejärel taas pilvisem.
Kuu keskpaik võib tuua muutusi, aga pole välistatud ka rahuliku ja külma ilma püsimine. Elame-näeme!
65 kommentaari:
Loodan et talvekülm ja lumevõimalusega ilm kestab aprillini välja.
Loodan, et märtsis algab suvi, mis kestab oktoobrini välja.
Ütlesin ju eelmine nädal, et veebruari päike hakkab sulatama - siin Lõuna-Eestis hetkel räästad korralikult tilguvad päikese käes hoolimata kõvast tuulest ja külmast õhumassist. Kuna lund on niigi vähe, siis tume maapind aitab sulamisele kõvasti kaasa, eriti kallakutel.
Ma loodan et martsis algab sajuperiood, mis kestab oktoobrini valja.
@ 6. veebruar 2017 14:06
Sama mõtlesin isegi, et pinnavormide ja hoonete lõunakülgede lumi hakkab sulama. Läksin täna lund nö testima ja selgus, et kraavide põhjakallastel saaksid lapsed lumememme teha, kuigi väljas -7 kraadi.
Maapinnal lume sulamist Laagris küll ei märganud, aga päike paistis kogu päeva. Ju on lõuna pool asi teisiti.
Nõmmel ka otsest päikesesula polnud. Ainult tuulevarjus rohupuhmastel oli lumi veidi sulanud (jäine moodustis lume servades näha). Ega eks paljas rohupuhmas hakkabki nö lumepalliefektina päikesesula soodustama, kuna on otsene tume aluspind.
Siinjuures ei saa märkimata jätta, et lõunaeestlasel võib tõesti sulatada, kuna päike seal ca 1,5 kraadi kõrgemal kui siin põhjaservas + mida kõrgem päike, seda tugevam ja eredam kiirgus + lisaks päikesepaistet sutsu kauem kui siin. Kevadisest võrdpäevsusest sügiseseni on viimane näitaja vastupidine põhja kasuks.
-----------------------------------------------------
Ennustan, et 17. veebruaril on ilm lauspilves, kuna mul töökollektiiviga plaanid, mis nõuavad selget ilma.
Arvata võib, et just siis pilves. Vähemalt oli selgitus pikk ja põhjalik.
Nagu juba varem olen maininud kui külm kätte jõuab muutub NOAA veebruari prognoos kiirelt külmema suunas. No ongi juba kõvasti muutunud võrreldes mõnepäevase taguse ajaga.
Jah. August tuleb ilmselt kuum suvekuu.
Pigem Juuli. August ka aga mitte palju normist soojem. Juuli tuleks hetkeseisuga kuskil 3 kraadi normist soojem ja August nii kraadi - poolteist. Arvestanud olen ,et suvepeale kokku peaks statistika järgi tulema sisemaal vähemalt 24 päeva kus kraad ületab +28 piiri ja 60% tõenäosusega tuleb kuiv suvi statistika järgi aga mitte temperatuuride järgi. Nagu juba ütlesin Kevadise pööripäeva paiku annan viimase sõna.
Mõnes mõttes ülikahju, et juuli peaks kuum tulema. Helkivatest ööpilvedest võib siis mõtted pühkida, kuna need on tavaliselt jaheda ja mõõduka õhumassi pilved. Kuumaga on neid maruvähe olnud.
Huvitav kas saabuv öö toob uue selle talve külmarekordi, kuigi väheusutav. HIRLAM näitas läinud ööks nt Tallinnasse -13,x kraadi ja Kuusikusse -16,x kraadi, aga tegelikult oli mõlemas jaamas vastavalt 3 ja 2 kraadi külmem nagu paljudes teisteski keskmiselt.
Seega kui saabuva öö näitudest ka 2-4 kraadi maha lahutada, siis peaks nt Võrus -20 asemel kuni -24 tulema, mis vaid 1 kraad rekordist puudu.
Ainus ja otsene tegur rekordite nurjumisel on kirdest kihutav pilvisus, mis juba keskööks peaks kogu Soome lahe ümbruse katma!
Nähh! Et siis jälle pilved, mis võiksid ju udu olla.
Suve perspektiiv mesokate osas siis niru.
Ei pruugi. Üsna suur on ka võimalus suve osas 2001 a kordumisele. Kellel andmeid võib ise vaadata mis siis toimus.
Oli kord märkus / mure: Anonüümne ütles ...
@ 18. jaanuar 2017 21:31
Aga mulle ei meeldi admiNNitamine, aga admiNitamine meeldib.
Kust see üleliigne Enn Täht sinna tuleb, ei tea. Inglise keeleski ju "admiNistrator", mitte "admiNNisrator".
(Vabandust kõigi Enn Täht nime kandjate ees)
Kasutan nüüd adminitamine, st ühe enniga. Kui uurisin, miks kaks enni, siis vastati enamasti: adminniks üldjuhul välja kujunenud. Nagu ka programmiks.
Siis kõlab nagu adMINN, "admin" kõlab nagu "ADmin" 😀, kuigi "admin" ilma "niks" lõputam aga "adminniks".
Hommikuks läheb lauspilve ja talve külmarekordist võite und näha, magage hästi!
Hetkese seisuga tundub, et sulale läheb pakutud 16. veebruari asemel juba 14. veebruaril. Kõik mudelid näitavad sooja läbimurret. Seega tundub, et aidaa Tartu maraton.
Võtke selgest talvekülmast maksimum kuniks seda veel on!
See oleks siis juba neljas kuu järjest kus kuu esimene pool jääb külmemaks kui kuu 2 pool.
Njah, jäigi tänavune jaanuaris olnud külmarekord kauge kaarega löömata. Tänane varahommik oli isegi eilsest soojem, aga õnneks kaunite kõrgrünkadega.
Üks huvitav tähelepanek (mis võib küll sel suvel katkeda). Alates 2000 on olnud minu kodukohas kuumem ja jahedam suvi üle kahe aasta (paarisaastatel) kordamööda nii ,et 2000 oli jahe suvi ,2002 oli kuum suvi 2004 jahedapoolne ,2006 kuum suvi, 2008 jahedam ,2010 kuum ,2012 jahedam ,2014 kuum (eelkõige juuli) ja 2016 jälle tavaline. 2018 siis jälle kuum suvi ? Muidugi ei välista ,et mõlemad nii 2017 kui 2018 kuumad tulevad.
Kolme suvekuu (juuni,juuli,august) keskmised nendel aastatel olid järgmiselt:
2000 +14,9
2002 +17,6
2004 +15,4
2006 +17,5
2008 +15,4
2010 +17,6
2012 +15,1
2014 +16,4
2016 +16,1
Selgelt on näha kuidas üle korra paarisaastatel on olnud kolme kuu keskmine vastavalt kas +15 komadega või +17 komadega. Viimasel kahel korral on küll vahe vähenenud aga mõne muu statistika järgi on vahe harjumaal suurem. Näiteks üle +25 päevade hulga järgi.
Tallinnas pidevalt selge ja pidevalt -5 kraadi vaid. Kas homseks saabub prognoosiväline sula hoopis?
Ei igatse üldse seda sombust ilma. Särav päikesepaiste lumeväljade kohal mõjub kuidagi rõõmustavalt ja värskendavalt, tekib energiarikkus ja tahe midagi ära teha.
Niigi neid halle ilmu palju olnud. Eks siis tuleb märtsi esimest poolt ootama jääda (kaudne vihje 8. veebruar 2017 08:15-le), siis tuleb ehk uus taevast pilvedest puhastav külmalaine, kuid siis on päikese kõrgema asendi tõttu tunne juba märksa kevadisem.
Veebruari miinimumiks jääbki -23 kraadi. Suuri külmi enam ei tule, kuna ennustused on aina soojemaks läinud, eriti GFSi prognoos.
Tihe udu Laagris, kuid Kuu paistab. Vist läheb sombuseks.
Siin hõisati ,et vaatamata kõigele näitab NOAA normist oluliselt soojemat Veebruari. No enam ei näita. Nagu nädal tagasi ütlesin ,et kui külm kohal hakkab see prognoos ka kiirelt muutuma. Muide soe Märts on ka samahea kui kadunud.
@8. veebruar 2017 18:31
Jah, seaduspära on olemas, kuid nii täpseks ei maksa sellega ka minna. Toodud näite järgi võib öelda, et see eripära katkes 2014. a, kuna 16,4 kraadist suve keskmist ei saa küll eriliselt soojaks suveks tituleerida, ja vahe 2016. a on peaaegu olematu. Selgemini tuleks see seaduspära välja, kui võtta umbkaudsem aeg, nt 3-4 aastat. Ülisoojad suved viimasel sajandil: 1999, 2002, 2006, 2010, 2011(erand), 2013. Et ka viimane eripära ei katkeks, peaks tänavune suvi tingimata eriliselt soe tulema. Teatavasti on suvekuude keskmine õhutemperatuur see, mis määrab, kas tegu on sooja või jaheda suvega, mitte kuumalained. Ent ka viimast pole juba paar viimast aastat esinenud(ei pea silmas ühte-kahte), mistõttu oleks aeg.
Samale arvamusele enamvähem jõudnud samuti. See suvi peaks kuum tulema ja eriti Juuli ning võimalik ,et ka august aga Juunis olen väga kahtlev. Samuti ei riku see statistikat kui 2018 kuuma suve annab. Jah nende paarisaastatega on 2014 ja 2016 väike vahe aga mina ise ütleks ,et külm Juuni 2014 rikkus ilusa rütmi natuke ära. 2016 jälle oli Juuni oodatust veidi soojem. Küll aga sadas selle eest veel rohkem ja tänu sellele suvi enam nii soe ei tundunud. Minu kodus sadas 2016 kolmel suvekuul isegi rohkem kui näiteks 2004 või 2012
2014 peetakse kuumaks suveks. Küsisin tuttavatelt, Ilmateenistusest jms hinnanguid ja mälestusi.
Seda minagi. Kui võtta kasvõi üle +25 kraadiste päevade hulk (vähemalt Harjumaal) teeb 2014 pika puuga 2016 aastale ära. Eks oma osa mängib väikses keskmiste osas see ,et suurema niiskuse tõttu oli ööd 2016 suvel suhteliselt soojemad. (Eelkõige Juulis ja Augustis)
Jah, endalegi jääb 2014. a suvi meelde väga kuumana, ent klimatoloogias käib arvestamine ju keskmiste temperatuuride järgi. Ja tänavuseks prognoositud kuuma suve all on mõeldud ka kõrget keskmist, mitte kuumalaineid, aga mis siiski eeldab viimast.
Enne suveootusi saame väga kevadise sõbrapäeva. Päike ja +5 kraadi, kusjuures soe tuleb loodest, mitte edelast.
Nõmmel pilves.
Tihe udu ja tugev härmatis Laagris kl 2 paiku.
Olen lugenud jäävihmasaju rekordist, et toimus - 20 juures. Praegu, Tartus, on miinus 10 ja autoklaasil käib jäätumine, mujal ka. Langeb peeneid piisku.
Imelik et arktilises kõrgrõhkkonnas on ilm sombune, mitte selge. 2011 veebruar oli küll sellinne nagu üks arktiline veebruar olema peab - külm ja selge, mitte külm ja sompus.
Tallinna kesklinnas küll juba paar tundi päike paistnud.
Esmaspäeva või teisipäevaga peaks enamusest Eestist lumikate täielikult kadunud olema - tuuline, päikesepaisteline ja kevadiselt soe ilm, nagu Ilmateenistus prognoosib.
Ei usu et sulab. Maapind on sellise külma järelt siis külma õhkamas ja kui sulab siis katustelt ,majaseina äärtest jne. Kui on aga Esmaspäev pilves ja kraad plussis siis sulab ka põllult.
Loomulikult sulab, kiiremini veel kui maha sadas. Täna on esimest korda sel aastal kuulda, kuidas linnud kuulutavad lauluga kevadet, ehkki pole just kõige kevadisem ilm. Ilmselt siis tähendab see seda, et külmaks enam ei lähe ja jääbki soojaks, mida ka prognoosid näitavad. Teatavasti järgneb soojale talvele ka soe ja varajane kevad ja ehk tulebki ülejäänud veebruar väga soe nagu algselt prognoositi.
No ja sellisel juhul jälle sitt suveilm selga. Mais teeks suve jälle ära. Ise loodan küll suve nimel ,et ka märtsi jaguks vähemalt niipaljugi külma ,et kuu keskmine üle nulli ei tõuseks.
Teatavasti järgneb soojale talvele pikim aastaaeg kevad, mis vindus ülemöödunud aastal augustini välja. Seega pool aastat kevadet. Sõna on küll ilusa kõlaga, aga suvi on siiski parem aastaaeg.
Jahedate suvede tsükkel on läbi, seega ükskõik milliseks kevad või talve lõpp ka ei kujune, tänavune suvi tuleb ikkagi kuum nagu korduvalt siin mainitud. Olen selles täiesti veendunud ja kõrgelt eelolevasse suvesse panustanud, ja kui tõesti ei peaks nii minema, siis ei tee enam mitte ühtegi ennustust ega spekulatsiooni, hakkan uskuma kliima jahenemist, ning jään ootama Eestisse juulikuu lund ja uut külmarekordit, samas kui ise kavatsen järgmised suved lõunamaal veeta, nt Poolas.
Sama kindlalt nagu sügisel prognoosisin, et tuleb järjestikku neljas soe talv, mille võib maha kanda, sama kindlalt prognoosin nüüd, et tuleb soe suvi. Kui ka suve keskmine temperatuur ei peaks nii väga kõrge tulema, siis vähemalt kuumalained on garanteeritud, sest 21. sajandil kolm järjestikku kuumalaineteta suve käesoleval kümnendil ja edasipidi on samahästi kui võimatu.
No vaatame mis teeb. Ise löön suveprognoosi lukku kevadise pööripäeva paiku. Hiljemalt Märtsi lõpus.
Pinge on vist laes: kas tuleb kuum ja võimas suvi või mitte.
Õhumass on üsna soe ja alumises osas niiske http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2017&MONTH=02&FROM=1000&TO=1000&STNM=26038 ja ilm siis sombune.
Õnneks peaks uus selge ilm 14. veebruaril juba tulema.
Ilmahuviline Vello räägib:
Tere, Pakun, et järgmine nädal määrab ära selle, kas meil tuleb suusamaraton või ei. Juhul kui temperatuur tõuseb üle nulli pikemaks ajaks ehk nädalaks, siis saab talv ka otsa. Kui ainult päevaks paariks nagu 1990. a kui 8.veebruaril sadas Tartus lõuna ajal paduvihma, aga 12.veebruaril oli juba kena talveilm. kahjuks kipub tulema 2001a aasta kevadtalv.
Seda lund praktiliselt polegi. Märtsipäike aurustab ta lihtsalt ära, soojalaine tekitab aga kerge kevadise üleujutuse, sest maa om külmunud 80 cm. (isegi liivane pinnas) veevaru on samas aga lumes väike. Kuna mulle meeldib ilmasse suhtuda kui sinusoidilisse jadasse. (vihmaperioodile järgneb kuiv ja külmale soe jne.) Siis sellisele nulli lähedasele sompus veebruar-märtsile järgneb kuiv ja päikseline aprill. Ning väga põuane kevad. Kõige selle määrjaks ongi järgmine nädal juhul kui pikemaks ajaks nulli lähedale vinduma jääb. Kui ainult korraks üle nulli tõuseb siis võib kõik teisiti minna.
Eks ma seda ilmavärki väheke empiirilise huumoriga võtan. Kui 1976. a selle klimatoloogia- meteoroloogia erila TRÜ s lõpetasin, siis oldi sügavalt veendunud, et arvutustehnika viib meid ülitäpsete ennustusteni. Helle Raudsepp Jõgeva AMJ arvas, et selleks tuleb isegi parandite parandeid kasutada. Hr. Herman Mürk lõi aga ikka vändaga FELIX -t ja arvutas hobi mõttes, et kas ikka suve ja talve vahel mingid korrelatsioonid on olemas ning jõudis järeldusele, et arvamus külmale talvele järgneb kuum suvi on üks suur jama. Ille Palm pani meid nn kaltsovkasid joonestama, mille alusel tollal ilma ennustati. Aga kas nüüd asi parem on. Kosmose süstiku start lükatakse edasi, sest ilm muutus äkki halvaks. Kauni naise nimega orkaan, mis peaks rannikulinna maatasa tegema, muudab suunda või vaibub tavaliseks tormiks. jne.Eks meilgi pidi sel aastal saja aasta külmem talv tulema. Tore oleks kui selle sajanigi külmem talv tuleks. Ega sellest palju puudu polegi. Jõudu ennustamiseks OK
Simunas oli hommikul -15 kraadi, puudel ja põõsastel korralik härmatise kiht. Taevas oli selge päeval ja päike paistis. Õhtul pilvisus tihenes ja tekkis jälle udu.
Ja Tallinnas, ilmselt Nõmmel, jälle üsna tühine ilm: pole õiget härmatist ega udu, vaid lihtsalt pilves.
saadan tänased pildid ka
http://andreserannakud.blogspot.com.ee/2017/02/russalka-mere-aarne-11022017.html
Tartus oli hommikul samuti ilus härmatis, see püsib puudel-põõsastel praegugi.
Kahjuks Laagris -4 kraadi ja hulk aega pilves (alumine piir 500 m kõrgusel) - ilust asi võrdlemisi kaugel.
No mida ma korduvalt öelnud olen, et Harjumaal ON Eesti igavaim ilmastik!
Võiks teha mingi võistluse ,et kas Tartu maratoni ajal on lund ? Või kas üldse toimub jne.
Võiks küll. Siis peaks võistluse tingimused esitama.
Näiteks piiriks võiks olla 10 päeva enne ehk 16.veebruar oleks tähtaeg. Stardiaegne temperatuur ja ligikaudne lumepaksus Otepääl. Lisapunkti saaks kui näiteks võistlus ära jääb ja nii ka pakutakse.
Kas lumepaksus sõltub lumekahurite toodangust või mitte.
Loodan ,et lumekahureid ikkagi vaatlusjaama peale ei suunata (Otepääst siis jutt)
Mis lumekahuritest ja maratonist te räägite. Homme algab kevad :))
Laagris tuli udulund vahepeal üsna rajult.
Delfis on lugu tormidest. Ühe asja unustavad küll ära. 8. August 2010 oli ju ka laastav äikesetorm mis meil oli hullemgi kui kuulus Jaanuaritorm 2005. Ja see ka ,et viimastel aastatel on suurte tormide suhtes kuidagi vaikseks jäänud. Kuigi kliimasoojenemine teeb aina uusi rekordeid.
Ärge unustage 2016 juunit kus äikesetorm kagu eestis sadu hentareid metsa maha võttis.
Nõmmel oli hoolimata lausalisest madalpilvisusest seda ilmamuutust toovat põhjatsüklonit tajuda - kella 17:20 ümbruses läks ümbrus järsku roosakas-violetseks, aga seda mitte kauemaks kui 10 minutit. Kell 17:30 oli juba tavaline sinine valgus tagasi.
Vello Aplei 8. veebruar kell 19:42: Tundub, et minu 2.jaanuaril tehtud ennustus hakkab täituma. Siin Võrumaal Sulbis pole temperatuur tõusnud üle nulli. Kuigi jaanuari keskmine temperatuur oli 2-3 kraadi keskmisest soojem. Ennustasin tookord, et õige soojalaine tuleb pärast 10. veebruari. Seega 12.-13. veebruar paar päeva hiljem kui 2016.a
Postita kommentaar