Kommentaariumi link
Siret Lahemaa. Meie vana lumi ja tänased kruubid [24. veebruar, Hiiumaa, Ogandi küla]
Tuisk 22. veebruari õhtul Tallinnas.
Eero Hermann. 23.02.2017 Laagris
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain:
Kairo Kiitsak. Tugev hooglumi Avispea ja Triigi lähistel 23.02.2017
Kairo Kiitsak. Äkiline lumesadu Simunas 23.02.2017
26. veebruaril liikus kõrgrõhuhari Läänemerelt itta, millele järgnes öösel üle Skandinaavia lõunaosa liikuv madalrõhulohk. Kõrgrõhuhari tõi öösel lühiajaliselt üsna selge ilma ja nõrgeneva edelatuule; õhutemperatuur langes -2...-8 kraadini, vastu Läänemerd oli kuni +2 kraadi.
Juba hommikul ilm muutus: üle Eesti liikuv osatsüklon tõi uued sajud algul lumena, hiljem ka nõrga vihmana ja uduvihmana; tuul oli lõunakaartest ja mõõdukas, mistõttu kohati tuiskas, kuid rõhkkonna keskme lähedal nõrk ja muutliku suunaga, hiljem koguni läänekaartest. Sooja õhumassi saabudes arenes õhtuks udu ja õhutemperatuur tõusis enamasti üle 0 °C, v.a Virumaal.
M. Kaasik: Kevadtalvist karget ja päikeselist ilma ei ole lähemal nädalal oodata. Peale pikka vaikelu kõrgrõhkkonna servas meenutab tsüklonite ägedus koos nullkraadi ümber kõikuva temperatuuriga pigem talve algust.
Juba hommikul ilm muutus: üle Eesti liikuv osatsüklon tõi uued sajud algul lumena, hiljem ka nõrga vihmana ja uduvihmana; tuul oli lõunakaartest ja mõõdukas, mistõttu kohati tuiskas, kuid rõhkkonna keskme lähedal nõrk ja muutliku suunaga, hiljem koguni läänekaartest. Sooja õhumassi saabudes arenes õhtuks udu ja õhutemperatuur tõusis enamasti üle 0 °C, v.a Virumaal.
M. Kaasik: Kevadtalvist karget ja päikeselist ilma ei ole lähemal nädalal oodata. Peale pikka vaikelu kõrgrõhkkonna servas meenutab tsüklonite ägedus koos nullkraadi ümber kõikuva temperatuuriga pigem talve algust.
25. veebruaril oli siin endiselt madalrõhuala edelaserv. Õhtul liikus üle Läänemere itta kõrgrõhuhari, millele järgneb öösel üle Skandinaavia lõunaosa liikuv madalrõhulohk.
Sajuhooge esines veel mitmel pool, tuiskas, kuid need oli märksa nõrgemad ja neid jäi päeva jooksul vähemaks. Külma oli hommikul 2...7 kraadi, kohati rannikualadel -1 kraadi, päeval 0...5 kraadi, õhtul külmenes tasapisi. Loodetuul püsis puhanguti tugev, sisemaal oli tuul valdavalt läänest.
24. veebruaril oli siin madalrõhkkonna edelaserv. See tõi hooti lund ja lumekruupe, õhtul saabus loodenurka oklusioonifrondiga seotud ühtlasem tuisuala, mis suundus kagusse ja tõi oma teele märkimisväärse lumelisa (Raplas räägiti enam kui 20 cm lumekihikasvust). Läänekaartetuul oli mõõdukas, puhanguti tugev, eriti õhtul. Õhutemperatuur oli enamasti 0...-3 kraadi.
Head Vabariigi aastapäeva! 24. veebruari ilm läbi aastate: https://ilm.ee/?511152. Alates 2005. aastast on juures ka fotod.
Jüri Voit. Vali külm tuul,sekka lund ja jääkruupe,üleval pilveaugus on Veenus. 23.02.2017.Andineeme.
| Talvine pidupäev |
Küllap on kõigile meelepärane, et nii tähtis päev on talvise moega. Küllap jääb talvest tänu sellele ilus mälestus.
Eks igaühel ole omad talvemeenutused ka sellest aastast. Mulle jääb meelde vaid mullune novembris olnud talv, mil sai nädala vältel uued suusad ära proovitud ja neist rõõmu tunda. Ehk saab see kauge pilt lisa veel reedel ja nädalavahetusel, kauemaks talveilma ei näi tulevat.
Linnulennult sai ilmapäevikust üle loetud sellised päevad, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli napilt või mõnikord ka rohkem miinuspoolel. Detsembris oli nii Tallinnas kui Tartus selliseid ööpäevi 11, jaanuaris Tallinnas 14, Tartus koguni 24, veebruaris seni Tallinnas 14, Tartus 15. Kui olla nõudlikum ja otsida ka selliseid ööpäevi, mil samal ajal ka lumi maas oli, jääb talvepäevi veelgi vähemaks.
Talverõõme ei anna ka saabuv märts. Veebruari viimastel päevadel kujuneb olukord, kus algul Atlandil vägagi aktiivne olnud tsüklon liigub pikkamööda nõrgenedes üle Põhjamere ja Lõuna-Skandinaavia. Selle idaservas kannab edelasse lõunasse pöörduv õhuvool meile aina soojemat õhku Kesk- ja Lõuna-Euroopast, seal valitseb juba praegu kevad. Lõpuks jõuab see nõrgaks muutunud madalrõhuala ka Läänemere ruumi, kuid jõulist tagalat ei näi kujunevat ja üha uued Atlandilt lähenevad tsüklonid lasevad edelavoolul ja sulailmal püsida.
Homset rõõmsat päeva saadavad ka lühikesed lumehood ja aeg-ajalt jõulised loodetuule iilid, kuid see kõik lisab ainult värve ja reibast meeleolu!
Rõõmsat kodumaa pidupäeva kõigile!
23. veebruaril oli siin madalrõhkkonna edelaserv. See tõi muutliku pilvisuse ja sagedaste sajuhoogudega ilma, kohati esines tugevat hooglund, tugevat hooglörtsi ja lumekruupe.
Kui hommikul oli 0...2 kraadi (üksnes kirdenurgas kuni -2 kraadi), siis päeval alates läänest 0...-1 kraadi, õhtul veelgi külmem. Hommikune lõunatuul asendus õhtuks valdavalt läänekaartetuulega ja tugevnes uuesti. Õhurõhk tõusis 970 hPa lähedalt õhtuks 990 hPa lähedale.
Näib, et paariks päevaks on suuremad sajud möödas, sest tugevam sadu satub lõuna poole. Siiski pole välistatud kohatine arvestatav lumelisa.
26ndaks veebruariks võib ehk järgmine märkimisväärne laussadu kohale tulla, aga on võimalik selle möödumine näiteks lõuna poolt. Ilm läheb siiski seoses sellega soojemaks. Ilmselt sulab mõne päevaga kogu lumi.
Kalmer Saar. Vihmane esmaspäev. 20.02.2017 Väikese väina tamm
Kalmer Saar. 22.02. Väikese väina tamm. Hommmik algas päikesepaisteliselt ja tuulevaikselt. Pilve läks lõuna paiku ja tuulgi hakkas tõusma.
Näib, et paariks päevaks on suuremad sajud möödas, sest tugevam sadu satub lõuna poole. Siiski pole välistatud kohatine arvestatav lumelisa.
26ndaks veebruariks võib ehk järgmine märkimisväärne laussadu kohale tulla, aga on võimalik selle möödumine näiteks lõuna poolt. Ilm läheb siiski seoses sellega soojemaks. Ilmselt sulab mõne päevaga kogu lumi.
22. veebruaril liikus aktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Kui hommikul oli veel pea kõikjal selge ja päikeseline ilm, siis päeval hakkas alates saartest sadama lund ja tuiskama.
Hommikune vaikne ja muutliku suunaga tuul asendus päeval tugevneva kagutuulega puhanguti kuni 20 m/s, õhtul alates saartest edelatuul. Hommikune -5...-10 kraadi (Virumaal kohati kuni -12 kraadi) asendus päeval -1...-6 kraadiga, õhtul saartel -1...+3 kraadi. Õhurõhulangus ulatus kuni 9 hPa/3h.
Lumesadu ja tuisk jätkuvad, läheb soojemaks, kuid mahasadanud lume kiiret ärasulamist pole siiski oodata. Minimaalne oodatav õhurõhk on 970 hPa lähedal.
Nädala vältel läheb siiski üldjoontes soojemaks ja ~10 päeva pärast võib kogu lumi olla taas ära sulanud.
Ain Vindi. Põnevaid pilvi Võrumaalt. 18.02.2017.
Nädala vältel läheb siiski üldjoontes soojemaks ja ~10 päeva pärast võib kogu lumi olla taas ära sulanud.
21. veebruaril liikus kõrgrõhuhari üle Eesti itta ja järgmisel hommikul madalrõhkkonna idaserv. See kõrgrõhuhari puhastas alates põhja poolt taeva pilvedest, kuid lõuna pool jäi ilm esialgu veel pilve ja kohati sadas, enamasti lund, sest õhumass külmenes. Nii jäi päevalgi püsima 0...-2 kraadi, Virumaal oli kohati külmemgi. Õhtul ilm selgines ja külmenes.
Kõrgrõhuhari toob ööks selge, vaikse ja külma ilma (kohati võib -10 kraadi tulla). Päeval hakkab saartest alates sadama lund ja tuiskama, hiljem võib sadu kohati vesisemaks minna.
Karen Akopjan. 18.02.2017 kl 21.45. Leie, Viljandimaa. Mõtlesin, et vaatan, kas on virmalisi ja kui esimene pilt valmis säritas, jäi suu lahti - taevas oli sambaid täis. Lähim linn selles suunas on Põltsamaa, nii umbes 30 km... Esmakordne kogemus.
20. veebruaril liikus madalrõhkkond Soome kohalt itta, teine madalrõhkkond liigub üle Skandinaavia Läänemere poole. See tõi kohati lausa tugevad vihma- ja lumesajud (peamiselt põhja pool lumi), mis päeva jooksul eemaldusid itta ja asendusid alates läänest uduga.
Edelatuul nõrgenes, mõnel pool Soome lahe ääres oli tuulevaikust ja lühiajaliselt lõuna- ja idatuult. Õhutemperatuur oli 0...4 kraadi (külmem oli lumesaju ajal ja Virumaal).
Sooja frondi mõjul püsib ilm pilves ja udune, edelatuul on nõrk. Öö jooksul peaks ilm sajusemaks muutuma ja edelatuul võib asenduda põhjatuulega, mis tugevneb. Ilm hakkab külmenema.
22. või 23. veebruaril võib tulla uus sadu, seekord on enamasti lumi, läheb ka soojemaks. Sadanud lumi ära esialgu ei sula, kuid juba enne kuu lõppu võib ülekaalu saavutada soe ja vesine ilm.
Kairo kirjutab: Ilmaolud muutuvad Eestis talvisemaks. Teisipäeva (21.02) õhtul algab loode poolt arktilise õhumassi kiire pealetung, mis tähendab ilma jahenemist. Õhutemperatuur langeb paljudes kohtades miinuspoolele. Ilm on enamasti pilves ja võib esineda sademeid.
22. või 23. veebruaril võib tulla uus sadu, seekord on enamasti lumi, läheb ka soojemaks. Sadanud lumi ära esialgu ei sula, kuid juba enne kuu lõppu võib ülekaalu saavutada soe ja vesine ilm.
Kairo kirjutab: Ilmaolud muutuvad Eestis talvisemaks. Teisipäeva (21.02) õhtul algab loode poolt arktilise õhumassi kiire pealetung, mis tähendab ilma jahenemist. Õhutemperatuur langeb paljudes kohtades miinuspoolele. Ilm on enamasti pilves ja võib esineda sademeid.
Kolmapäeval (22.02) jõuab Atlandi ookeanilt Norra läänerannikule järjekordne aktiivne madalrõhkkond. Hiljem samal päeval on oodata uue osatsükloni moodustumist Skandinaavia lõunaosas. Tänaste prognooside kohaselt võtab see suuna ida või kirde poole ja hakkab määrama ilma Läänemere ümbruses. Sellest tuleb juttu lähemalt.
Päeval jõuab Rootsist saartele ja Lääne-Eestisse ulatuslik sajuala, mis liigub sealt aegamisi edasi idasse sisemaa suunas. Ilm on pilvine. Viimaste mudelite ennustuste kohaselt ei ole välistatud paljudes kohtades mõõdukas või lausa tugev lumesadu. Ööpäevane lisanduv lumekogus on prognoositavalt 5–10 cm.
Kolmapäev ei piirdu kõigest lumesaju ja miinuskraadidega. Madalrõhkkond muudab ilma Läänemerel ja Eestis tuuliseks, kohati lausa tormiseks. Mandri-Eestis pole välistatud tuulepuhangud kuni 15 m/s või isegi enam. Saartel ja rannikualadel võivad tugevamad tuulepuhangud 20-25 m/s ulatuda. Tõenäosus laialdaseks lumetuisuks ja pinnatuisuks on tänaste ennustuste kohaselt võrdlemisi suur. Tugev tuul ja tihe lumesadu muudavad teeolud samuti keeruliseks, halveneb nähtavus ja suureneb libeduseoht!
Mudelite ennustusi saab vaadata siit: http://www.wxcharts.eu/.
Kairo Kiitsak. Mõõdukas lumesadu Kariväraval 20.02.2017
Kairo Kiitsak. Päikeseloojang Kariväraval 18.02.2017
Tuleb sajune ja talvistuva ilmaga nädal. Tsüklonite seeriatest pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/.
Seekord saab sõna Ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar: Lootus talvele!
Täna on Eesti üle Soome itta liikuva aktiivse madalrõhkkonna soojenevas lõunaservas, kuid etteulatuvad ilmakaardid on juba mõnda aega andnud lootust talveilma tagasitulekuks. Tänasega on lootus kasvanud juba mäekõrguseks ning 25.–26.02. planeeritud Tartu Maratoni ära jätma küll ei pea. Tõsisemaid ettevalmistusi selleks saab teha alates kesknädalast. Talviste tingimustega tuleb arvestada ka Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi ajal 24.02.
Esmaspäeval (20.02) liigub aktiivne madalrõhkkond Soomest Venemaale. Selle edelaservas ulatub Eestini madalrõhulohk, mis meile sajupilvi juurde toob. Ühes sajuga saabub Eesti kohale ka veidi külmem õhk ning vihma- ja lörtsisadu asendub vähemalt kirde pool lumega. Pärastlõunal tihedam sadu lahkub. Õhtul läheneb Skandinaaviast uus sajune madalrõhkkond, mis teisipäeval (21.02) üle Eesti ida-kirde suunas liigub. Selle pöörise järel hakkab loodesse ja põhja pöörduv tuul külma juurde tooma ning sadu jõuab minna lumeks üle laiemalt. Õhutemperatuur langeb õhtuks 0...-5 °C-ni.
Kolmapäeva (22.02) öö pakub kuivas kõrgrõhuharjas kargemat õhku (külma sisemaal kohati enam kui 10 °C), päeval on oodata lääne poolt madalrõhkkonda. Tsükloni trajektoor on veel ebaselge ning halvimal juhul, kui pööris liigub läänest itta üle Soome lahe, siis on Eesti lõunapoolses osas saju faasiks lörts, kui kese liigub üle Läti, saab terve Eesti märgatava lumelisa.
Igal juhul on ilmakaardid seda meelt, et neljapäeval (23.02), kui madalrõhkkond lahkub Venemaale, pääseb põhjavoolus meile külm ligi ja jääb nädala lõpuni.
Jan Lepamaa. 5. veebruaril 2017, kell 17 paiku Püünsis, suunaga kirdesse.
68 kommentaari:
"Tsükloni trajektoor on veel ebaselge ning halvimal juhul, kui pööris liigub läänest itta üle Soome lahe, siis on Eesti lõunapoolses osas saju faasiks lörts, kui kese liigub üle Läti, saab terve Eesti märgatava lumelisa."
Terve Eesti lund ei pruugi saada ka sel juhul. Tuleb ju arvestada ka muid tegureid - tsükloni ulatus, iseseisvus, kompaktsus jne.
Kogemuste põhjal on üsna tõenäoline, et Läti-liikumistee puhul jääb põhjapoolne Eesti sajuta. Sama oht on ka siis, kui tsüklon saabub osatsüklonina - kahe keskme vaheline ala on tavaliselt sajuta.
Kuna ise suusataja pole, siis loodan Soome lahe variandile, kuna põuast suve ei taha - kord nädalas võiks öösiti kõva sadu olla.
Loodame, et tuleb padusadu. Aga jah, Ele tegi sellise prognoosi.
Lääne-Virumaal Kariväraval on hommikust saati lund sadanud, sadu oli mitu tundi mõõdukas. Teeolud on libedad ja lumised. Lumepaksus ulatub juba 4-5 sentimeetrini, mõnus! Mulle see Pandivere kõrgustik meeldib ilma poolest.
Harjumaal õnneks on mitu tundi läbimärga lund, lörtsi ja vihma sadanud, mis
... mis on põhjaveele otsest toidet annab. Lund sadagu miinuskraadide juures.
Kairo võiks oma lumepiltidel säriaega edaspidi pisut vähendada Ta lumepildid on alati silmipimestavalt ülesäritatud ehk liiga eredad kuidagi.
Tänan!
Täna jäid jah heledamad, aga reeglina ei ole mu talvised fotod ülesäristatud. Väga palju sõltub ka monitorist või nutiseadme ekraanist, kus seda vaadatakse. Heledused võivad vahel totaalselt erinevad olla. Minul on sellega kogemusi.
Tundub et see põuaneedus jätkub Tallinnas ka sel aastal. Soome lahe suudmes sajualade vahel suur tühimik ning see liigub täpselt just Tallinna suunas.
Saame vist ainult udu?
Natuke oli sedagi, aga see läks ruttu. Loodetavasti kolmapäevane lumi läheb ka sama ruttu ehk teisisõnu ilm korralikule sulale, sest siis tekib järsku palju vett, mis ehk annab põhjaveele toidet enne põuast aprilli, enne kui tuul vett ära aurustama hakkab.
Suvel tooks ülehomne sünoptiline olukord ilmselt algul kagutormise kuumalaine ja seejärel külmal frondil võimsa joonpagi - aktiivsed protsessid tulekul.
Juba see jutt ,et Nõmmel siiani põhjavesi väga vajaka süvendab minus usku ,et ikka ilmselt üks sajune suvi tuleb veel. Selline mis nö sellised "kuivad kohad" ära lapib. Mäletan ,et minu kodukohas oli taoline jama 1994 - 1997 (k.a). Oli kuiv suvi 1994 ja sai oodatud põhjaveele täiendust järgmine aasta. No ei tulnud ka 1995 keerasid äikesed koguaeg mööda. No mis siis ikka sai mõeldud ,et juhtub. Tuli 1996. Jahe aga kuiv suvi. Nüüd kuivas ka jõgi Augustis üsna ära ja pooled kalad hukkusid. Samas mäletan kuidas 35 km eemal Tallinnas uputas ühel Juulikuu päeval. 1997 pani ikka korraliku põntsu. Ka rohi karjamaal läks pruuniks. Tundus ,et see ongi uus norm ,et just siin ei saja. Tuli 1998 ja tegi kõik tagasi ja enamgi veel. Isegi kuival 1999 aastal ei läinud enam äikesed mööda. Me saime normi ikka kätte. Nüüd meenutan vist paari nädala vanust saadet kus rääkis ka kliimamuutusest ja selle tagajärgedest jne. Üks seisukoht mis seal võeti oli see ,et kliimamuutuse tagajärjel on California osariik kuival ja nii see jääbki. Uus norm nagu. No ja mis juhtus. Nüüd uputakse seal ära. Kõik mis kuus aastat ei sadanud tuleb nüüd alla. Teed kaovad alt ja tammid ähvardavad puruneda. Sama võib olla Tallinnas. Ootad ja ootad. Kaotad juba lootuse ja just siis kui sa kõigevähem seda ootad taevaluugid avanevad. Väga vabalt see suvi võibki see suvi olla. Halb õnn nendel kes juba eelmine suvi vihma said. Seega kui juba Märtsis sadama ei hakka ( tuleb hoopis nädalate pikkune kõrgrõhkkond) tuleb veel üks sajune suvi ära kannatada aga seekord ka Nõmmel
Hämmastav. Selle vastu vist ei saa, et Eesti on niiskes parasvöötme osas.
Tartus lõpuks sadas päris korralikult.
Kaks ööpäeva jutti on vahelduva eduga sadanud.
Koguse saab täna kokku võtta aga üle 10 mm küll.
Märtsis alles tuleb õige talv ja selle talve kõige talvisem aeg ja lumisem periood. Gismeteo lubab ka -20 kraadiseid öid. Kevadest või lähiajal ainult und näha.
@ 21. veebruar 2017 00:09
Tänud lohutava prognoosi eest! Kallaku aga kuis jaksab.
@ 21. veebruar 2017 10:20
Gismeteo-gismeteo...See, mis veebruariks pikka üle 5 kraadist soojust näitas, kuigi reaalselt tuli hoopis talv... Ootan enne veebruari lõppemise ära ja alles siis saab aimu märtsi-ilmast ju.
Arvan/ennustan, et homme saabuv tuisk jääb sajukoguselt nõrgimaks just Harjumaal, eelkõige Tallinna piires, eriti Nõmmel, kuna siin on oodata sajualas tühimikke/nõrgenemisi, Sajukoguseks vahemikus 2-3 mm, enamat küll mitte. Mujal tuleb kindlasti üle 3 mm, lõunas-läänes ka 5 mm.
Gismeteo ju näitas mingil hetkel veebruaris 14 kraadi sooja, aga mida ei tulnud, seda ei tulnud.
Just. Ei usu minagi seda ennustust vähemalt enne märtsi. Arvata on et see olematute kraadide lähedane ilm jääb ka märtsis kestma.
GFS vaadates hakkab jälle see jama pihta ,et pole nagu üks ega teine. Nn. piiripostiks olemine millest eelmine suvi räägiti.
Järelikult tuleb juba praegu kagusse kolima hakata. Möödunud 2 aastat on näidanud, eriti eelmine, et piiripunktis olemine tähendab Harjumaal äikesteta suve, aga kagus äikeserohket.
Väike keelenõuanne eespool kommenteerinud anonüümsele, kes ühes ilmafoorumis samuti samamoodi kirjutab.
Eesti keeles ei ole kombeks kirjutada kuude nimetusi suure algustähega nagu inglise- või saksa keeles. Kuude ja nädalapäevade nimetused on lause sees alati väikese algustähega.
Vabandust sellise märkuse pärast, aga pidevalt lugedes hakkab see häirima.
Haapsalu-Saaremaa kandis on sajuala üsna nõrk. See osa ilmselt Harjumaale ja sh Tallinnasse saabubki.
Jälle siis ilma! Ei sadu ega tuisku.
Õnneks juhtus meeldiv erand üle mitme kuu ja Nõmmel tuiskab hetkel korralikult.
Tuul aga saartel paraku juba istmikukaarde (istmikus samuti soe ja niiske pidevalt) pöördunud ning kui homme päevavalgus lõpuks saabub, on juba hilja seda talvist ilu pildile saada, kuna lumi sajab selleks et sulada. Seega 12-tunnine valeajastus, tuisk pidanuks varahommikul kella 6 ajal saabuma ja saanuks paari tunni pärast päevavalged pildid.
Kuna edaspidine ilm on tuuline ja pilvine, kaob lumi põldudelt ja lagendikelt ilmselt juba homse sulaga. Tuuletu ilma puhul alles nädalaga.
PS! Täna-homme on Põhja-Eesti viimane sajupäev sel kuul arvatavasti!
Accuweather prognoosib meile ka väga külma kevadet.
Mai kohta küll nii ei ütleks. Pigem on see oht suvele kui kevadel niipalju päikest jälle teeks.
Ega 2000. a aprillikuumust vast ikka ei kordu?
Ei usu. Selletaolise korduvusperiood on mitukümmend kuni 100 aastat, pakun. 2014. aastal oli aprillis 22 kraadi (põuaga!), aga rekordiks pidanuks veel enam kui 5 kraadi olema.
Ja 33-kraadist kuumust toomingate õitsemise ja ööbikulaulu saatel ehk teisisõnu mai uut kuumarekordit ka enam oma elus ülitõenäoliselt ei koge. Justnimelt 19. mai rekordit kohe eriti mitte.
Hämmastavad juhtumid, et sellise korduvusperioodiga sattusid meie eluajale.
Olen samal arvamusel. Arvan ,et kas eeloleval suvel üldse terve Eesti peale ka +31 piirgi üldse ületatakse.
Aga kas keegi äikesedetektoreid ka jälgib? Saksamaal hetkel üsna kenad äikesed. ESTOFEX see-eest ennustab homseks mõningast äikesevõimalust isegi Saaremaale ja edela-Eestisse.
Ei jälgi, sest pole motivatsiooni. Heal juhul 3 kuu pärast on põhjust jälgida siin Harjumaal, kagus juba ka 2 kuu pärast.
Arvan et see pühapäeva-esmaspäeva tsüklon liigub ikka nii nagu tavaliselt - lõuna-kagu saab sadu, loe-põhi jääb sajuta.
Vist kaldub sadu jah lõunasse.
Välgudetektoreid ei jälgi süstemaatiliselt, aga nädalas korra või kaks küsitakse, kus on Eestile lähim äike. Eelmisel nädalal oli ühel päeval Süürias, teisel päeval Pärsia lahel. Saksamaa on siis suur edusamm ju edasi.
Poola lõunaosas on detektorid samuti üsna hiljuti välke registreerinud. Selles mõttes on välgudetektorite kaartidelt hea vaadata, kuidas kevad läheneb.
Loodetavasti äikese mõttes kevad ja suvi seekord Harjumaast mööda ei lähe, nagu eelmisel aastal juhtus, samas kui mujal oli äikest küll ja veel.
Head Eesti sünnipäeva kõigile!
Tallinnas Nõmmel päike paistab ja räästad tilguvad/nirisevad usinalt.
Radari järgi lumesadu siin täna ei tule, kuna asun sajuta ala koridoris. Kuigi HIRLAMi järgi peaks lausa 5 cm lund tulema.
23ndal oli ka idapiiri taga: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170223. Kairo rääkis vist isegi Pihkva oblastis registreeritud välgust.
Huvitav, mille järgi lennujaamas lumesadu prognoositakse...kas radareid ei vaadatagi üldse? Mingine lumesadu võib tõesti lähema tunni sees lennujaama jõuda, aga tugev see kindlasti pole.
See on lennumeteoroloogia. Ilmselt eripärane distsipliin, erinedes ülejäänud sarnastest. Sünoptiku kõhutunne ka juurde ja tuligi selline prognoos.
Mustamäelt läks küll raju lumepagi üle ja tugevat hooglund on vist küllaga oodata http://testbed.fmi.fi/.
Sauel ka nagu naksti 3 cm lund juures.
Näitab üht välgulööki Vihterpalu kanti 20 min tagasi.
Nõmmel oli ka kella 20:30 paiku metsik tuisk, kuid see ei kestnud kaua - kella 21-ks oli see läbi. Lund tuli tänase päevaga kõik sajud kokku tuulevarjus mõõdetuna umbes 3 cm.
@ 24. veebruar 2017 04:32
Kui märtsialguse soojalaine ennustused tõesti täkkesse lähevad, siis on ka see 1 kevade lähenemise märk, sest talvel ju maatuulega ehk sel juhul lõuna- ja kagutuulega naljalt sulale ei lähe, sedaenam et üle +5 kraadi.
Selline asi on levima hakanud: https://itunes.apple.com/us/app/meteo-tartu/id1082204986?mt=8
Praegune lumekaart on haruldane, soovitan salvestada!
Täna on lootust taas loojangut näha, kuna pilvisus üsna ruttu hõreneb. Loodetavasti ka näeb, kuna edaspidi naaseb november ehk seailmaga pilves ilmad päevast-päeva.
Lootus kaob. Tallinnas on alanud massiline novembrile omaste pilvede - madalpilvisuse - tihenemine.
November oligi talvine. Seailma on muul ajal rohkemgi.
Laagris on küll üsna selge ja päike paistab. Muidu udu tahaks küll.
Oli jah talvine, aga paraku vaid mõne üksiku päikesepäevaga sellest hoolimata. Lootsin et talvine kargus toob päikese välja, aga ei toonud. Vaid 14. november oli tõeliselt päikeseline. Osaliselt ka 6. ja 9.
Nõmmel on nüüd pmst lauspilves. AINUS positiivsus sellejuures on see, et päike enam ei sulata lund.
Oleks võinud nii olla, et päeval pilves ja loojangu eel selgineb.
Kas siis ei selginegi?
Viimase kuu jooksul on päikest päris palju olnud või siis ainult tundub.
Selgineb/selgines jah. (Ehk loojanguks ära ei sõnunud)
Tundub. Sest talvist ilma on ka rohkem olnud, mis aga ei tundu nii, vaid on ka pärselt olnud rohkem, eriti lume osas.
Tallinn-Harku veebruari keskmine on praeguse seisuga -2,6 kraadi ning kuna kuu lõpp paistab väga soe tulevat, siis võib veel pisut tõustagi, nii et kokkuvõttes tuleb normist umbes 2 kraadi soojem(norm -4,3). Keegi mainis siin, et veebruari keskmine peaks vähemalt -4 kraadi tulema sooja suve jaoks, või äärmisel juhul ka külm märts, kuid praegused prognoosid näitavad hoopis väga soojalt algavat märtsi algust, mis on külma osas elulise tähtusega, sest vähetõenäoline, et märtsi teises pooles enam suurt pakast tuleb. Seega, kas saab nüüd selle talve lõppenuks ja järjestikku neljandaks soojaks talveks lugeda ning öelda, et ei saa siis ka eelolevast suvest asja?
Jah mina olin see. Ei paista tõesti praegu suvelootused head. Ka liiga vähe on sadanud. Aga nii kuu jälgin veel olukorda ja siis tulen oma suveprognoosiga välja.
Jah, põuane ja soe talv, teist sellist annab ikka otsida.
Just, vastukaaluks tuleb suvi siis sajune ja külm. Kuiv soe talv + külm märg suvi on ju tore tasakaal.
Kas just külm aga sajune hetkeseisuga 80% tõenäosusega. Suvel on veel võimalus ,et teeb 3 kuni 4 sellist mõnepäevast kuumalainet mis võivad kuude keskmised normipiires hoida.
Loodame, et väga jahe ei tule, sademete ja äikese vastu pole küll midagi, suurt põuda ei taha, ei jaksa kogu aeg aeda kastmas käia.
Jüriga 100% nõus, aga lumekaardi järgi on 1 põuapesa Tallinn ja teine Otepää kant. Ehk kohad, kuhu just enam lund oodatakse.
Arvan, et teisipäev ja võibolla ka kolmapäev tulevad udused, kuna soe õhk saabub esmalt lume ja siis päras selle sulamist 20 cm paksuse igikeltsa kohale, mis hakkab õhku jahutama ja tekibki udu. Kuna meri peaks ka olema nullilähedane juba, siis ka seal on uduoht.
Udu ootaks küll, polegi teist juba mõnda aega olnud. Ja imekombel sadas lund isegi vist Nõmmel.
Maalehe ilmatarkade ennustuse kohaselt peaks tänavune kevad tulema varajane, kuid vinduv ja võrdlemisi jahe. Mingit suurt sooja ega kuumalaineid pole mõtet oodata nagu mõnel aastal. Võrdlemisi sarnane Accuweatheri prognoosile, mistõttu ilmselt nii ka läheb siis.
Märtsiga on minu arvates selline huvitav lugu ,et kuu teine pool võib esimesest isegi külmem tulla kuigi normaalselt peaks vastupidi olema.
to 18:59
Kust küll selline arvamus pärit ?
Kuu esimene pool on ju külm tulemas.
Jah muutus see Gfs ka külmemaks. Veel eile tundus ,et kuu algus soe ja kuu keskel külm kõrgrõhuala siin.
Postita kommentaar