pühapäev, 26. veebruar 2017

9. nädala ilm (27.02.–5.03.2017)

Kommentaariumi link

5. märtsil tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja ulatus Läänemereni (Läänemere lõunaosa kohal püsis madalrõhulohk). See puhastas alates loode poolt madalatest pilvedest taeva ja õhutemperatuur langes alla 0 °C.
Päev oli üsna päikeseline, aga eelnevatest külmem; taevasse jäi enamikes kohtades püsima õhuke kõrge pilvekiht, mis võimaldas näha ebatavalisi halode vaatemänge, lõunaservas olid pilved väga paksud ja seal ei olnud midagi näha.
Antitsüklon püsib paar päeva ja ühes sellega ka talvine ilm. Antitsüklon nihkub itta – Venemaale, mistõttu kagust võib kohale jõuda soe õhumass ja sellega kaasneda lumesadu ja tuisk. Hiljem määrab ilma edelast ja läänest saabuv ilm ja sajuvõimalus püsib suur ja olud vastavad soojale talvele.

Inga Sõelsepp. 02.03.2017 kell 16.58 Tallinnas

4. märtsil tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja ulatus Läänemereni. See muutis ilma kuivemaks ja klaarimaks (3. märtsi õhtul tekkinud udu hajus öö jooksul), kuid ilm püsis esialgu veel pilves, üksikute selgimistega.
Päeval sadas kohati veidi lund, lörtsi, vihma, tugevam oli sadu Lõuna-Eestis, kus sadu oli enamasti vihmana, aga õhtu jooksul tuli sekka ka märgi helbeid; nõrk läänekaartetuul asendus muutliku suunaga tuulega, hiljem lühiajaliselt põhja- ja seejärel juba kirdetuulega, eriti põhjarannikul.
Sooja oli 0...4 kraadi, hommikupoole oli loodeservas ka veidi alla 0 °C, pärastlõunal langes alates põhjarannikust õhutemperatuur miinuspoolele. Külmenemise põhjuseks oli Soome lahe kohal olev nõrk külm front, mille möödumisel muutus ilm külmemaks, kohati sadas veidi lund.
M. Kaasik: Kevadet ei paista veel kusagilt. Talvel poolkinni olnud taevaluugid pääsevad hoopis täiega valla, kallates eelkõige Lääne-Eesti üle lörtsi ja vihmaga, kuid ka muud piirkonnad ei jää sajuta. Ida pool võib lühiajaliselt taas lumi maha tulla. 
Kalendaarsed talvekuud (detsember, jaanuar, veebruar) olid väga kuivad, soojad ja üsna päikeselised võrreldes pikaajalise keskmisega: http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/talvekuude-ulevaade/
NB! Sademenappus ja põud ei kummitanud kõiki kohti, nt Halliste vallas Viljandimaal oli sademeid keskmisega võrreldes isegi enam ja jõed ajavad üle kallaste, anname sõna Priidule: https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=10155187261879875&substory_index=0&id=45543384874 talve oludest kokkuvõte Soomaal. https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=10155186936939875&id=45543384874 praegu alanud üleujutusest videot kah. Marul märtsis sadanud juba 11,8 mm. Marul +4,pilves. Veel fotomaterjali Soomaa.com lehelt https://www.facebook.com/pg/soomaa.estonia/photos/?tab=album&album_id=10155186862224875.
Kõige teravam on põud olnud ikka loodenurgas, kus isegi suvel ei sadanud eriti, rääkimata sügisest ja talvest.

Silvi Arold. Ootamine tasus end ära. 02.03.17, kell 21.19, Sirguvere.

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern:  Hüpliku ilmaga märts
Kevadkuu märts asus kohe oma nime õigustama. Kui veebruar püüdis veel hoida talve nägu, siis märts leidis õigustuse asuda kohe kevade teele. Märts algas päevasoojaga ja ega öine õhutemperatuur ka palju nullist madalamale ei laskunud. Kuid nii nagu üleminekuaegadele omane, ei taha talv veel oma võimalusi käest anda ja nii tuleb valmis olla tagasilöökideks. Kui täna ja homme öösel langeb termomeetri näit minimaalsed kolme miinuskraadini, siis pühapäeva ja uue nädala esimestel öödel 6 kuni 8 külmakraadini ja ka päevane näit jääb nulli lähedale. Talvist meeleolu toetavad langev lumi ja tugev põhjakaare tuul. Teed on jälle kohati ja aeg-ajalt libedad ning talvekasukas kulub marjaks ära.
Reedeks ja laupäevaks jääme Põhja-Euroopat katva mitmeosalise madalrõhuala haardesse, päikest on vähe ning reede pealelõuna ja laupäeva ennelõuna võivad tulla üsna sajused, kusjuures sisemaal ja Põhja-Eestis läheb vihma- ja lörtsisadu üle lumeks. Kui senini puhus tuul edelast ja lõunast, siis pärast laupäevase madalrõhulohu eemaldumist pöördub tuul põhjakaarde ja õhutemperatuur hakkab langema. Seda tendentsi suurendab pühapäeval Skandinaavia kohal tugevnev kõrgrõhuala, mis järgmistel päevadel kuni kesknädalani katab oma lõunapoolse osaga ka Eesti. Samal ajal liigub üle Läänemere lõunaosa itta aktiivne tsüklon, mille põhjaserva lumepilved võivad katta ka Lõuna-Eesti. Kahe rõhkkonna piiril puhub pühapäeval, esmaspäeval ja eriti teisipäeval üsna tugev kirdetuul ning õhutemperatuur sellel nädalal kogetuga langeb oluliselt. Selle eest aga saab öösel teha tähevaatlusi ja päeval nautida juba soojendavat päikesepaistet.
Uueks kesknädalaks on kõrgrõhuala üle Soome liikunud edasi Venemaale. Meil tuul korraks rahuneb, et siis uuesti pöörduda edelasse. Põhjuseks on piki 55 laiuskraadi üle Atlandi Islandi suunas liikuv tsüklon, mis transpordib oma lõunaservas sooja ja niiskust ja lisaks avab tee troopilisele soojale, mis toob Ibeeria poolsaarele järgmiseks neljapäevaks suve. Nädala lõpuks võib meilegi sealt soojariismeid jõuda, mis taaskord kinnitavad läheneva kevade iga-aastasest paratamatust saabumisest. Kevad-suvise sooja saabumist Euroopasse saab jälgid siit.

Vihmane ilm 1. märtsil Jõgeval

Huvipakkuvat:
Mtü Puerto: Oeh - märts 2-3 kraadi keskmisest soojem tähendab sisuliselt ju kuu keskmiseks ca 0C, kuna märts ju aasta teine kõige külmem kuu statistika põhjal? Ja ülejäänud kuud kuni augustini tavapärase temp-ga. Ja mida loodusmärgid näitavad? Sireli pungad nagu detsembris ning pääsukesed pidurdasid oma lendu ning asusid POR-s oma pesa ehitama...
Kurvastada veel ei tasu, näiteks hooajaprognoos on üsna soodne http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm, aga blogis enam nii optimistlikud ei olda.
Ma olen õppinud suve ilma määrama aprilli äikeselisuse järgi: pikserohke aprill tähendab jahedat ja sajust suve, pikselised aprillid olid näiteks 2000., 2008. ja 2015. aastal, suved siis vastavad. Kui mais on korralik kuumalaine, võib see küll jahedat juunit tähendada, aga suvi on soe või isegi tuline, hea märk on ka lumine mai: juuni tuleb siis ilmselt soe, edasised kuud võivad nii üht- kui teistmoodi olla. Need reeglid pole ilmselt absoluutsed, aga seni on kehtinud.
Minu loodusmärgid oleksid siis: äike aprillis (loeb Eesti tervikuna, mitte nt Keila, Kibuna või Haanja üksinda – näiteks 3 äikesepäeva Haanjas laieneb kogu Eestile, tähendades, et aprill oli Eestis äikeserohke), kuumus mais (vähemal määral aprillis) ja lumi mais.
Halva suve oht on suur, kui aprill on äikeseline või mai on ühtlane, ilma suuremate kuumalainete või lumesadudeta, halva suve oht on mõõdukas, kui aprillis on suuri kuumalaineid (2000. a näiteks kuni 28 kraadi); hea suve võimalus / oht on märkimisväärne, kui mais sajab palju lund või on mõni suur kuumalaine, hea suve võimalus on mõõdukas, kui talvekuud on külmad, blogi kommentaarides täpsemalt sellest.

Ülle Kopelik. 27.02.2017. Varudi-Vanaküla kell 10.45

Rekordsoe päev suvehõnguliste pilvedega. 28.02.2017 Laagris.

3. märtsi öösel liikus väike osatsüklon üle Leedu kirdesse, see tõi ööseks olulise sajuta ilma, vaid kagunurgas oli kerget sadu, Pärnus seevastu oli udune.
Päeval levis madalrõhulohk Läänemere kohalt kirdesse. See tõi sajuse ilma, vihm asendus sisemaal enamasti lumega, kohati oli sadu tugev, maa sai vähemalt ajutiselt valgeks. Edelatuul tugevnes hommikuks veidi, aga siis nõrgenes ja asendus kohati lõunatuulega, hiljem oli läänekaartetuul. Sooja oli 0...4 kraadi (saju ajal külmem, st 0 °C lähedal), õhtul arenes mõnel pool udu.
Ilm muutub talvisemaks, sest 5. märtsil tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond ja laieneb Läänemere kohale, aga mil määral ilm talvistub, kas ja kui palju tuleb lund, on veel teadmata.

Kairo Kiitsak. Irisatsioon Mällu veskijärve äärest nähtuna 25.02.2017

2. märtsil oli Shetlandi saarte lähedal väheliikuv madalrõhuala, väike osatsüklon liikus üle Läänemere lõunaosa ja Leedu kirdesse. See tõi pilves, selgimistega ja kohatise vihmasajuga ilma, mõnel pool loodeservas ilm selgines ajutiselt, olles mõneks tunniks isegi päikeseline.
Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas ja sooja oli 2...6 kraadi, kuid õhtul langes õhutemperatuur kohati, kus selgem, alla 0 °C. Lumi jõudis enamikest kohtadest täielikult sulada.

Ain Vindi. 26. veebruari pilved Võrumaalt.

Jarmo Arusoo. Kvaliteet pole just parim, sest telefoniga pildistatud ja seda on raske 4 sekundit liikumatult hoida. Säri 4sek, ISO 400. Lainelised kõrgrünkpilved Paides. 14.02.2017

1. märtsil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Päeval tekkis Läti kohal osatsüklon ja liikus Eesti suunas.
Tugevad sajud eemaldusid hommikuks kirdesse ja esimene osa päevast oli olulise sajuta, paiguti tekkis udu. Kuid juba enne keskpäeval jõudis Pärnumaale vihmasadu, mis levis päeva jooksul mujalegi, loodeservas laskus sulamispiir aluspinnani – vihm asendus siis kohati lörtsi ja märja lumega. Sooja oli 2...8 kraadi. Tuul nõrgeneb ja esialgu lõunakaartest, hiljem rohkem idast, õhtul edelast.
Osatsüklonid ja lohud paistavad Eesti ründamist jätkavat. See toob muutliku ilma sagedaste sadudega, selgimisi on üürikeseks või koguni üldse mitte. Õhk on soe, kuid aeg-ajalt on võimalik sulamispiiri laskumine aluspinnani ja vesise sajufaasi asendumine lühiajaliselt tahkemaga.
5. märtsist paistab ilm talvistuvat.

Ülle Loog. 6.02.2017 Kavilda ürgorg; Tartumaa

28. veebruaril oli siin madalrõhuala idaserv, seejärel liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse, hommikul tugevnes nõrk kõrgrõhuhari.
Tsükloni soojas sektoris oli õhumass ebatavaliselt soe ja nii tõusis õhutemperatuur 3...8 kraadini, vaid seal, kus tuul oli jäävälja kohalt, jäi madalamaks (näiteks Mustvees). Öösel tekkinud udu kadus hommikul, misjärel liikus üle Eesti selgema ilma vöönd. Päeval liikus üle Eesti hoovihmu, mõnes kohas oli sajuhoog tugev, kuid juba enne õhtur eemaldusid need hoovihmad üle Soome lahe Karjala kohale. Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas, õhtul tugevnes kagutuul.
Õhtul pilvisus tihenes ja uued vihmasajud liikusid kirdesse, sadu oli ajuti tugev. Saju järel asendus kagutuul edelatuulega, püsides mõõdukas. Õhutemperatuur langes 2...4 kraadini.
1. märtsi öö jooksul eemalduvad tugevamad sajud kirdesse ja sadudesse tuleb poolepäevane vaheaeg.
Kuna Läti kohal on oodata osatsükloni teket, võib tuul 1. märtsi jooksul jääda nõrgaks (idakaartetuul) ja kohati võib tekkida udu, eriti neis kohtades, kuhu järjekordne sadu õhtul ei jõua. Sajufaasiks on ilmselt vihm, kuid pole välistatud ka lörts ja märg lumi, kui sulamispiir jõuab aluspinnani.
Ka edaspidi (2. kuni 6. märtsini) on Eesti osatsüklonite ja madalrõhulohkude meelevallas, mistõttu sageli sajab, enamasti vihma, aga võib ka lörtsi ja märga lund tulla.
6. märtsil võib põhjapoolne eriti külma õhumassiga antitsüklon muuta ilma talvisemaks, kuid see ei jää püsima, vaid juba päeva-kahe jooksul võib jõuda troopiline õhumass ikkagi kohale ja siis tuleb kevadhõnguline päev; teise variandi kohaselt erilist antitsüklonit põhja pool ei teki ja uue tsükloni idaservas jõuab lõunast väga soe õhumass suurema takistusteta kohale nagu praegu (28. veebruaril). Elame-näeme!

Kalmer Saar. 25.02.2017. Väikese väina tamm

27. veebruaril liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. See tõi pilves, kuid rahuliku ilma. Kohati sadas veidi lund või vihma. Õhtuks tõusis õhutemperatuur üle 0 °C, v.a Virumaal. Alates saartest muutus ilm uduseks, lõunakaartetuul samal ajal tugevnes veidi.
Tsükloni soe sektor laotub Eesti kohale, tuues sooja ja mõõdukalt tuulise ilma, olulisi sademeid pole oodata või siis nõrkade hoovihmadena.

Ain Vind. Võrumaa. Lihtne ja ilus Eestimaa (12.02.2017)

Tuleb soe ja sajune nädal.

Nädal algas väikese madalrõhkkonna (osatsükloni) liikumisega üle Soome lahe itta; seejärel (öösel) oli Läänemere kohal kõrgrõhuhari, millele järgneb päeval uus madalrõhulohk.
Seetõttu on ilm muutlik: öine nõrk muutliku suunaga tuul ja udune ilm asendus juba hommikuks märksa klaarimaga, ilmamuutusega kaasnes sadu (lumi), külma oli 0...4 kraadi.
Päeval on valdavalt pilves ilm, mõnel pool sajab veidi (lund või vihma), nõrk muutliku suunaga tuul asendub lõunakaartetuulega. Õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.
Edaspidistel päevadel määrab ilma Põhjamerele ja Norra merele jõudev mitmekeskmeline tsüklon, mis nihkub tasapisi kirdesse. Selle idaservas on väga soojas õhumassis ööpäevaringselt sooja 3...8 kraadi ja ilm tõenäoliselt sombune, aeg-ajalt võib sadada vihma, hiljem ka lörtsi või märga lund, eriti õhukeerise lähemale jõudes (1. märtsi paiku).
Õhumass jahtub selles madalrõhkkonnas, seetõttu asendub vihm tasapisi lörtsi ja märja lumega, kuid sellele vaatamata sulab nädala vältel suure tõenäosusega lumi ära. Kas sellele järgneb uus soojapuhang kevadhõngulise ilmaga või ajutine pööre talve poole, näitab aeg.

Udune 26. veebruar Laagris. Uduga hakkas sadama lund. Selline ilm valitses osatsükloni keskmes.

74 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui oleks praegu suvi, siis tooksid lähemad 10 päeva ilmselt 3 järjestikust 30-kraadist ühepäevast kuumalainet, mis lõppeksid raevukate sadude ja äikestega, eriti muidugi kagus ilmselt. Loodetavasti see kuumus suve arvelt pole, muidu kuuma suve ennustaja peab edaspidi vaikima...

Jüri Kamenik ütles ...

Vastik mõeldagi, eksole...

Anonüümne ütles ...

Jah kui selline ilm jätkub siis see kuuma suve ennustaja vaikibki. Mis puutub sellesse nädalasse siis ilmselt seda teist soojalainet ei tule pühapäeva paiku vaid napilt jääme külmemale poole. (Ilmselt hakkab suvelgi jälle see jama pihta ,et napilt jääme külmemale poolele. Suve päästaks nüüd ainult külm märts)

Anonüümne ütles ...

Ärgem ajagem iba a `la- külm märts päästaks suve...
Kui ikka on kliima soojenemas, mida näitab ka uute kuukeskmiste väärtuste
oluline tõus (1961- 1991 asemele võeti viimased 30- aastat), ja tavaliselt
lumise talvekuu märtsi muutumine lausa aprillilaadseks kevadkuuks ei pea tähendama,
et suvi on nüüd siis viletsam. Mingi tagasilöök küll võib toimuda -mais või juunis.
Ime küll aga ka kevadel vahelduvad soojem ja jahedam periood !!
Suvi saab siiski varem hoo sisse kui maapind on varem lumeta ja meri jäävaba.

Anonüümne ütles ...

Nagu oma prognoosis juba mainisin, siis käesoleva talve lõpp ega saabuv kevad eelolevat suve ei muuda - kuum tuleb see igatahes. Ma ei korrigeeri oma prognoosi ka siis, kui märtsis peaks lehte minema ja aprillis püsiv suvi saabuma. Olen ilmakogemustele tuginedes eelolevasse suvesse väga kõrgelt panustanud, sest tulemas on mitmeid tähtsaid ja erilisi sündmuseid, mistõttu troopilised ja vahemerelised ilmad on juulis ja augustis eriti oodatud.

Anonüümne ütles ...

No vaatame. Ma ütlen lõpliku otsuse järgmise kuu lõpus. (Tahan enne pööripäeva ilma ära näha)

Jüri Kamenik ütles ...

Jah. Ootused ja pinge on viimasel piiril!

Anonüümne ütles ...

Mina kuuma suve ei taha, sest siis on põud kergem tekkima ja ohtlikum.

Anonüümne ütles ...

Sama siin aga põhjus hoopis see ,et ei saanud suveks puhkust ja ongi parem sest järgmine aasta tahaks jalkaMM ajal puhkuse ja siis võiks ka kuum suvi tulla.

Anonüümne ütles ...

Kuigi HIRLAM näitab homseks päevaks mandrile vähest pilvisust ja seeläbi ka teatavat soojarekordite võimalust, tuleb homne päev täielikult pilves ja sombune. Päikest ei paista kuskil. On ka suur uduvõimalus.

Jüri Kamenik ütles ...

Udu Laagris kella 2st juba olemas.

Anonüümne ütles ...

Suve puhul ootaks meid ees täna pilvine kuid 25-kraadine ilm, päikesega ka 30-kraadine. Järgnev öö tuleks 20-kraadine ja äikeseohuga. Satipildi järgi on ju kuumalainetele tüüpiline sün.olukord ju, mil läänest saabub lohk külma frondiga. Läinud aastal oli 2. ja 3. juulil midagi sarnast, kuid siis oli front teravam. (Tuulepööre enam kui 90 kraadi)

Anonüümne ütles ...

Arvan, et kui täna oleks/oleks olnud kogu aeg selge, siis tuleks niimõnelgipool +10 kraadi ära.

Jüri Kamenik ütles ...

Niipalju siis udust - päike paistab ja udust pole jälgegi.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel oli päike kella 10 paiku, nüüd pilves juba ligi tund aega ja vihmagi tibas vahepeal. Taevas on väga suvise ilmega...nagu äikese-eelne. Teletorni kaamerastki näha.

Anonüümne ütles ...

Aga kuupäevade soojarekordid üha sünnivad.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja tugevad vihmasajud liiguvad kirdesse. Piksed jäävad siiski veel kaugele: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/.

Anonüümne ütles ...

Kurrradi-kurat, et praegu suvi pole, radarikaja on erakordne - padulausvihm! Suvel ilmselt see ala oleks äikesest tulvil.

Jüri Kamenik ütles ...

Tohutu vihmaraju jah, imestasime ja vaatasime seda ligi 20 minutit rõdul!

Anonüümne ütles ...

Ei mäleta, et oleks varem sellist kontrasti näinud, mis on hetkel GFS'i ja Euroopa mudeli vahel. Esimene prognoosib pühapäevaks kuumalaine saabumist ja esmaspäeval kuni 12 kraadi sooja ülisooja ööga, samas kui viimane külmalainet ja kindlaid miinuseid ööpäev läbi. Kõigest neli päeva on jäänud! Nüüd saab siis näha, kumb hakkab kumba imiteerima ja keda tasub tänavu rohkem usaldada.

Anonüümne ütles ...

Ise vaatan juba ka mitu päeva ,et üks näitab nii ja teine naa. Veebruar tuli igaltahel soojem kui ootasin (ootasin vähemalt -4) ja ilmateenistus ka prognoosis (pakuti keskmist). Sooja suve seisukohalt oleks see lõplik põnts kui selle kuu keskmiseks näiteks +2 tuleb.

Anonüümne ütles ...

Uskumatu, Ilmateenistus prognoosibki pühapäevaks ööpäevaringselt miinuseid, samas kui GFS'i viimane väljund näitab endiselt kuumalaine saabumist.

Anonüümne ütles ...

No nagu varemgi sellistes olukordades (kus üsna hilja euroopa oma näitab külma ja GFS sooja) olen öelnud ,et külm võidab. No nüüdki hakkab GFS külmemale versioonile kalduma.

Anonüümne ütles ...

Seega 6. kuud sitta suusailma täie hooga jagub!

Anonüümne ütles ...

Suve seisukohalt oleks külm ja sajune märts just hea.

Anonüümne ütles ...

Njah, parem siis pettuda praegu ja võtta seda moraalina, enne kui see kasutus hakkab soojal ajal taas oma 25-kraadised isotermid, 3000-se CAPE ja -15 Li meile vedama, mis iialgi reaalselt kohale ei jõua, ning selle asemel toetuda parem Euroopa mudelile.

Anonüümne ütles ...

Vahetasin ka juba mõni aeg tagasi weatheronline yr.no vastu välja. Viimase haipimine tundub üha enam põhjendatud.

Jüri Kamenik ütles ...

Et siis yr.no haip maksab ja peaks seda kasutama?

Anonüümne ütles ...

GFS-i alajaotus "Gesamtniederschlag" on VÄÄÄÄGA sarnane möödunud suvele, mil samuti Baltimaade ida- ja kaguosad olid ülisajused.

Jüri Kamenik ütles ...

Väga imelik ju - miks see ebaõiglus võib jätkuda?

Anonüümne ütles ...

Vaikselt kisub sinnapoole ,et NOAA peab hakkama ka märtsi temperatuuri pronoose kärpima. Tahan öelda ,et ei usu märtsi nii soojana tulevat.

Anonüümne ütles ...

Ei imesta. On ütlus: kui kevad on talve ajal, on talv kevade ajal!

Anonüümne ütles ...

Jüri postitusele täpsustuseks, et Põhja-Eestis ei tule ei tänane ega homne päev sajused, aga lõuna pool võib jälle üle 10 mm sadu tulla.

Anonüümne ütles ...

Lisan oma varasemale ,et kui märts suhteliselt külm siis vähemalt suurendab kuuma juuli tõenäosust.

Jüri Kamenik ütles ...

Postituses oli mingeid kirjavigu, mis nüüd korras ja lisatud sai ka täpsustus: Jüri postitusele täpsustuseks, et Põhja-Eestis ei tule ei tänane ega homne päev sajused, aga lõuna pool võib jälle üle 10 mm sadu tulla.

Anonüümne ütles ...

Jah endal juhtub neid kirjavigu. Nutika ekraanil on need täheklahvid nii väiksed ja vahel on kiire ka ja kui juba saadetud alles siis märkad. Ei ole tahtlikult vahest siit või sealt täht puudu või valesti.

Anonüümne ütles ...

Lisaks ühe oma tähelepaneku veel. Olen ka seda maikuu ilma iga nurga alt jälginud ja tihti on olnud nii ,et kui mai esimesed 10 päeva on päikeselised ja maksimumiga vähemalt +17 siis suvel pigem sajune. Üks soe päev veel ei riku suve ( v.a 1 maile sattudes) aga kui neid päevi juba mitu siis läheb kahtlaseks. Viimati vist 2012 ainult ei tahtnud see süsteem toimida. Toon meelde jäänud näiteid.
1987 oli vist mai alguses mõni kuum päev ja suvel peale vihma näinud midagi.
1993 Terve mai 1 pool nagu suvi ja pärast nagu teist enam tulnudki.
1998 jälle mai algus suvine ja just see 1. mai ka. Suvi jälle aia taga.
2001 oli ka soe aga seekord õnneks jagus suvel lisaks vihmale ka sooja.
2004 jälle musternäide.
2008 oli mai algus soe.
Ja muidugi möödunud mai kus polnud ainult mai algus liiga ilus vaid lausa terve kuu.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, 2001. a 1. mai soojus on siiani meeles, kohati oli vist isegi üle 25 kraadi sooja.

Anonüümne ütles ...

Seega lisan ise ,et kehva ilm mai alguses oleks pigem hea. Näiteks 1999 olla tulnud Viljandimaal mai alguses lumi maha. Või 2010 tuli 4 mail lörtsi. Kes ilmaga kursis teab kui kuumad suved siis olid.

Anonüümne ütles ...

2013. a mai esimene dekaad oli ka väga kuiv ja soe, korra ligi 30 kraadi kuumagi ja ikkagi järgnes aegade üks ilusaim ja pikim suvi.

Jüri Kamenik ütles ...

2001. a suvi polnud ju lihtsalt soe, vaid koguni tuline, eriti juuli.
Jah, mais peab ilusa suve tulekuks sadama lund või siis olema kuumalaine (mitte kogu kuu ühtlaselt soe või ainult algus).
Ja 1999. a mais sadas lund ja tuiskas mitmel pool, sh ka Nõmmel, nii et üks koolipäev oli lühendatud; Tarmo Hermannil on 1999. a lumetormidest mais videomaterjali, ta elab Järvamaal Laupal, ka tollal.

Anonüümne ütles ...

Ootan tänavu kuuma suve juba ainuüksi sellepärast, et nende seisukohad võiksid ümber lükkuda, kes väidavad, et talvel on mingi seos suvega. Praegu on ideaalne võimalus selleks, kuna talv oli lisaks kõrgele keskmisele ka sademetevaene, ning kõva pakast polnud mitte ühelgi päeval, ja kõik külmalained jäid erakordselt lühikesteks. Hetkel pole ka mitte kusagilt näha, et märtsis saabub miski suur külm, mis "päästab" suve. Pigem püsib taoline kevadtalvine ilm edasi ja keskmine jääb normi piiresse. Kui aga suvi peaks tõesti kehv tulema, jään edaspidi vaikima selles osas ega hakka ka vastu väitma neile, kes seda seost tunnistavad, kuniks tuleb aasta, mis kummutab selle seadupära. Kui aga eelolev suvi tuleb kuum ja ilus nagu olen siin korduvalt prognoosinud, siis tunnistage te samuti, et seda seost talve ja suve vahel pole.

Jüri Kamenik ütles ...

Seda seost on kahjuks analüüsitud teistpidi: kodu.ut.ee/~mkaasik/Geo03MK.doc. Ja märts prognoositakse praegu veel pikaajalisest keskmisest soojemaks, eriti http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html, vähem http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/.

Anonüümne ütles ...

15:26 vastuseks ,et jah 100 protsenti see paikapidavus ei ole. Teistpidi on ka olnud mõne korra kus külm mai algus aga suvi pole soe tulnud.

Kairo Kiitsak ütles ...

Lääne-Virumaal Simunas on maa valge. Täna sadas umbes sentimeeter lund siin. Õhutemperatuur on juba -0,5 kraadi. Pikk video sellest, kuidas maa muutus täna valgeks: https://bambuser.com/v/6654688

Anonüümne ütles ...

@3. märts 2017 17:53

Kas see uuring pole tehtud mitte eelmise sajandi põhjal? Ärgem unustagem, et kliima pidevalt soojeneb ja need seaduspärad, mis kunagi aastakümneid tagasi paika pidasid, ei pruugi praegu poolt tõdegi näidata. Teatavasti on just viimase kümne aasta jooksul Eestis aset leidnud aegade kõige soojem talv ja suvi.
Samuti pidasin silmas talve ja suve seose vahel ikkagi talvest sõltuvat suve mitte suvest sõltuvat talve, mida ka mu tekst selgelt viitab. Oleksin pidanud seda siiski täpsustama.

Anonüümne ütles ...

Mina ise olen neid mai algusi silmas pidanudki just uue kliima ajal mis algas 1987/88 talvega

Jüri Kamenik ütles ...

Kahjuks jah vana uuring, aga see on suve järgi talv, mitte talve järgi suvi uuring.

Anonüümne ütles ...

Võimalik aga see ,et talve järgi suvi hakkasin ise millalgi 25 aastat tagasi kasutama. Seda polegi kuskil raamatus kirjas. Lihtsalt peab heasti paika alates nii 30 a tagasi

Anonüümne ütles ...

Suvekuuma infoks niipalju, et suurim oht leitsakuks on 6.-7. juuli +/-paar päeva; 26.-27. juuli +/- paar päeva ning 7.-8. august +/- paar päeva.

Anonüümne ütles ...

Lõuna-Eestis võib homsest kuni teisipäevani tulla 15 cm lund (põnevama kliimaga Lätist parem ärme räägigi), aga põhjapoolses Eestis ei tule kübetki, sest sademeid siin lihtsalt ei tule. Ei väsi kordamast, et Harjumaa ON igav ilmast lähtuvalt!

Anonüümne ütles ...

Aga siis tuleks Harjumaalt ära kolida ja minna sinna, kus pole igav, sest ega see pidev kurtmine ju ilma ei muuda.

Anonüümne ütles ...

oleks hea kui antitsüklonaarne blokeering valitseks juba praegu, siis tuleks suvi nagu 2010.
Kuuma suve eeltingimuseks on ikkagi lumine talv, märts-aprill

Anonüümne ütles ...

@ 4. märts 2017 12:05
Tõsisema poole pealt: ei saa kolida, sest pole lotos suurvõitu saanud.

Humoorikama poole pealt: ei tahaks kolida, kuna siis muutub Harjumaa kliima raudselt huvitavamaks kui kagu oma, ehk lugu sellest, kui sajuhuviline ootab sadu, siis sajab seal, kus sajuhuvilist pole/sadu ei oodata.

Anonüümne ütles ...

@ 4. märts 2017 12:42
2008, 2010 ja 2011 on lähiminevikust ehedaimad näited ütlusele "kuidas talv, nõnda suvi".

Anonüümne ütles ...

@4. märts 2017 13:03

Eks nii kipub olema jah. Mul pole absoluutselt mitte mingit huvi sademete vastu, kui need just ei kaasne jõhkrate lume- või äikesetormide saatel. Üldjuhul eelistan kuiva, et saaks õuesolemist nautida, mis aga enamus ajast siin Kagu-Eestis kõne alla ei tule. Seega, kuiva osas eelistaksin külmal poolaastal vist tõesti seal loodes viibida, kui harjukate kommetaarid vett peavad. Mis aga puudutab siinset sooja kevadet ja suve, kuumalaineid ja põuda, rajude äikesetormide eelseid pingeid(muretsedes, et need "rikuvad" ka su jalka EM/MM'i õhtud:), pidevat põuavälkude saatel magamajäämist jne, siis neid ei asenda mitte ükski teine paik Eestis ja nende ootuses elan õnneks üle ka jaheda poolaasta kõige ku*isemad ilmad.

Jüri Kamenik ütles ...

Põud ei tule ju kellelegi kasuks, isegi talvekuude kokkuvõttes tuleb välja, et sademenappus valitses kõikjal, v.a Halliste vallas, kus Priit mõõtis mitmekordseid sajukoguseid ja jõed ajavad üle kallaste. Juba märtsis on seal üle 11 mm sadanud. Põuaga on õues üpris igav olla, sademed pakuvad vähemalt vaheldust, ka matkamas käin ainult sajuse ilmaga, olgu siis uduvihm, hoovihmad, lauslumi või midagi muud.

Anonüümne ütles ...

@4. märts 2017 14:34

Kas siis liigsademed tulevad rohkem kasuks? Teid huvitab võib-olla tõesti sombune ilm, ent kui Delfis tehtaks avalik küsitlus, mida inimesed rohkem eelistaksid, siis usun, et enamus hääletaks pigem sademetenappuse kui liigsademete poolt. Inimeste huvid on ju erinevad. Öeldes, et see või teine on üpris igav, on puht subjektiivne.

Jüri Kamenik ütles ...

Asi on looduses ja põllumajanduses: sademeid on vaja. Siin peaks olema tegu niiske parasvöötmega või siiski mitte? Sombune ilm ei tähenda liigsademeid. Kui looduse kord allutada keskmise inimese tahtele, siis midagi head sealt ei tuleks ja Delfi lugejad pole kindlasti autoriteetne allikas, mille alusel seda otsustada. Ei tunnetata seda, millises looduskeskkonnas elatakse, näib, et pigem huvitutakse rannas lesimisest, põuast jms.

Anonüümne ütles ...

Aga jutt saigi ju alguse ikkagi huvist ja sellest tulenevalt ka mujale kolimisest. See, kas need ilmastikunähtused on ka kasulikud või mitte, on hoopis teine teema.

Jüri Kamenik ütles ...

Ma arvan, et tuleb leppida sellega, mida loodus pakub. Seda kompromissi saab leevendada, kolides sobivamasse kohta või ajades oodatud nähtuseid ise aktiivselt taga.
Aga see ei vasta päris tõele, et arvamused erinevad - ikka koonduksid küsitluses arvamused üsna sarnasteks (suvel olgu tuline ja päike, põud jne).

Anonüümne ütles ...

Jah, looulikult oleks enamus küsitletutest ühelmeelel, millele 14:56 kommentaaris püüdsingi viidata, sest reeglina soovivadki just "tõsised" ilmahuvilised selliseid ilmasid, mis enamikule vastu karva on.

Jüri Kamenik ütles ...

Küllap enamik tahaksid näiteks põuda, kuid neil pole tõenäoliselt siis aeda jms, mis vajaks põuaga pidevat kastmist. See on arvamuste sarnasus.

Anonüümne ütles ...

http://ilmajaam.postimees.ee/432283/paljak-enne-kuuma-suve-tuleb-kulmalaine

Panin siia ühe vana postimehe artikli, kus Paljak ütleb, et külmal talve ja kuumal suvel pole seost ehk 50:50. Eeldan, et see on aegrida andmete alusel tehtud järeldus.

Jüri Kamenik ütles ...

Päris huvitav. Miks nii?

Anonüümne ütles ...

Ilmselt vaadati asja üldisemalt. Kui jätta väga krõbedad talved välja oleks protsent teine. Ehk siis teisisõnu väga külm talv ka sooja suve ei soodusta ja olen seda varem maininud ka. Talv peab olema selline kus jaanuari ja veebruari keskmine on kuni -10. Möödunud talv aga on seal ülemise piiri peal ehk sellises olukorras sõltub ka palju kevadest. Jahe kevad tooks sooja suve ja vastupidi.

Anonüümne ütles ...

Kuni -10 oleks siis Eesti mandriosa keskmisena. Muidu oleks piir ehk isegi -9 piirkonnas. Ülemine piir oleks -2,5 piirkonnas.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et teisipäeval on suur jäite ja allajahtunud saju oht. Vaadake praeguse HIRLAMi väljundit 7. märtsi kella 14 kohta nii saju kui temperatuuri kohta.

DarkSky ütles ...

Olen Tarmo Hermann. Nagu Jüri eespool mainis on mul tõesti 1999. aasta 10. mail toimunud talve tagasipöördumisest videomaterjal olemas. Lume paksus ulatus tol päeval lausa 10 cm-ni. Järgnevad päevad olid ilmad küll ilusad kuid külmad. Lumi püsis laiguti maas veel mitu päeva.

Jüri Kamenik ütles ...

Aitäh Tarmole!
Jah, seal on lõunatsükloni mõjutus ja seepärast kohe ka suur allajahtunud sademete oht.

Anonüümne ütles ...

GFS'i viimane väljund on muljetavaldav - tõeline talv alles algab.

Anonüümne ütles ...

Ja ammu olen rääkinud ,et külm märts päästaks suve. Seega kui läheb nagu GFS näitab siis kuuma suve tõenäosus hüppab kohe üles. Sellepärast ootangi oma prognoosiga kuu lõpuni ära ,et ära näha ka käesoleva kuu ilm.

Jüri Kamenik ütles ...

Pakane märtsis on vesi kuuma suve veskile (mitte ahju) või kuidagi nii.

Anonüümne ütles ...

Ma soovitaks aprilli ka ära oodata, kuna äikeseline aprill pidavat kehva suve tooma.