Kommentaariumi link
19. veebruaril liikus aktiivne madalrõhkkond üle Soome itta. Alates saartest hakkas sadama peamiselt vihma, sisemaal sadas algul pisut ka lund ja isegi tuiskas.
Päeval oli ilm esialgu vihmane, kuid lääne poolt ilm paranes ja loodeservast selgines. Edelatuul tugevnes puhanguti üle 15 m/s. Õhutemperatuur tõusis päeval 2–5 kraadini.
Tsüklonite seeria puhangu algus näeb satelliidipildil selline välja: sooja sektorit katab kõrgetest pilvedest kilp (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
Kalmer Saar. 18.02.2017 kell 1:40 Saaremaa, Orissaare
18. veebruaril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna edelaserv.
Sellega seotud külm front puhastas taeva alates saartest pilvedest ja udust: läks oluliselt klaarimaks ja kargemaks. Sisemaal püsis kohati udu siiski hommikuni, kuid see hajus, päeval jõudis merelt uus udu rannikualadele. Lääne- ja loodetuul tugevnes veidi ja õhutemperatuur langes mitmel pool pisut alla 0 °C.
Airi Köster. Seal on meri...ausõna! :D Kihnu, Pitkänä, 17.02.2017
17. veebruaril on siin jätkuvalt madalrõhuala lõunaserv. See tõi öösel kohati tugevad vihmasajud, vastu hommikut sadas ida pool ka märga lund, paiguti jääkruupe, mis viitas konvektsioonile. Pärast sadusid arenes udu, mis haaras hommikul pea kogu Eesti enda valdusesse.
Päeval udu küll hõrenes, kuid jäi siiski kohati püsima, kohati rannikualadel, näiteks Paldiskis, muutus uuesti tihedaks. Kohati esines nõrku sajuhooge ja uduvihma. Edelatuul asendus päeva jooksul enam läänetuulega, püsides nõrk või mõõdukas (puhangud ainult merel üle 10 m/s). Sooja on 0...2 kraadi.
Alates saartest küll selgineb, ent vähemalt sisemaal võib udu püsima jääda ja tiheneda, sest niiske õhk jahtub, samuti pole tuul väga tugev. Ilm on olulise sajuta.
Uued märkimisväärsed sajud võivad tsükloni lõunaservas kohale jõuda 19. veebruaril. Kuna õhumass on soe, siis ilmselt lumelisa veel ei tule. Edaspidi muutub õhumass siiski külmemaks ja võib lund tulla. Nii võib tsüklonite seeria tuua talvise ilma, ent tõenäoliselt ei jää see püsima.
Kalmer Saar. 6.02.2017. Saaremaa, Harilaid
Üllatus: M. Kaasik: Nüüd on lõpuks ometi sadu oodata. Esmalt tuleb seda lörtsi ja vihmana, sest põhja poolt mööduvad tsüklonid toovad meile sooja õhku Atlandilt. Aga nädala pärast on lootust ka lumevaibale vähemalt Ida-Eestis.
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Päikselised kõrgrõhuala ilmad lõpevad ja reedest alates on Atlandil sündinud tsüklonid järjestikku tulekul. Edelavooluga saabub jätkuvalt sooja õhku ja õhutemperatuuri foon ligi 5 kraadi selle aja normist kõrgemal.
Reedel-laupäeval on Läänemere ruumis ilma kujundamas Norra merelt üle Põhja-Skandinaavia liikuv tsüklon. See meile palju sademeid ei too, kuid lörtsi-või vihmahoogude võimalus on kõikjal. Läänekaare tuul on puhanguline. Laupäeva pärastlõunal võib vähekeseks ka päikest näha olla, kuigi järgmine Islandi lähedalt saabuv tsüklon tuleb eelnevast palju lähemale ning selle pilved ja sadu algul lörtsina, hiljem vihmana, on juba pühapäeva öösel kohal. Pühapäeval peaks ka tuul tsükloni lõunaservas tugevalt puhuma ja merel jääkatet lõhkuma ja kuhjama hakkama. Nii et sel aastal jäävad pikad jääteed tulemata, olgu märts milline tahes.
Esmaspäeval peaks korraks tsükloni tagalas tuul põhjakaarde pöörduma, kuid külma õhu juurdevool jääb lühikeseks. Teisipäeval tuleb juba järgmine tsüklon veelgi lõunapoolsemat teed, kuid ikka veel nii, et satume selle sooja sektorisse ja sajud on lörtsi ja vihmasegused.
Kolmapäeval on võib-olla kõige ägedam tsüklon sellest seeriast tulekul ning edelatuul võib tormilähedaseks paisuda, sadu esialgu ikka veel vesine. Neljapäeval toob sama tsükloni tagalas loodetuul külmemat õhku. Parimal juhul tuleb ka vabariigi pidupäev karge ja päikselise ilmaga. Kaugemaid arvutusi ei tasu üleliia usaldada. Lähemal ajal tasub tormihoiatusi jälgida ja jääleminekul ikka mõistlik olla.
Jarmo Arusoo. Natuke pilvede vahelt näha seda iridiumi [8. veebruaril Paides]
16. veebruaril oli siin madalrõhuala lõunaserv. See muutis ilma kohati, eriti edela pool, uduseks, samas päeval tuli mitmel pool päike välja, sest edalatuul tugevnes mõnevõrra, kuid õhuke kõrge pilvekiht säilis paljudes kohtades.
Õhtul lähenesid merelt hoogsajud, mille ees tihenes uuesti pilvisus, kuid see oli konvektiivsema iseloomuga. Õhutemperatuur tõusis hommikuselt karguselt 0...4 kraadi, vaid Pärnumaal oli enamasti külmem. Õhtul levis lisaks hoogsadudele uduvine üha enam kirde poole.
Sünoptiline olukord üldjoontes väga palju ei muutu, kuid sajusemad päevad on ilmselt 17. ja 19. veebruar. Ilm muutub ühtlasi talvisemaks.
Kalmer Saar. 15.veebruar 2017.a. Väikese väina tamm
15. veebruaril liikus kõrgrõhuhari itta ja seejärel liikus Skandinaaviast Läänemerele madalrõhulohk. Nii oli ilm vaikne ja enamasti päikeseline, kuid taevast varjutas kõrge õhuke pilveloor (enamasti joonpilved), seevastu saartel arenes hommikuks udu, mis püsis kohati päevalgi ja levis õhtu jooksul mandrile.
Kui hommikul oli õhutemperatuur -1...-8 kraadi, siis päevaks tõusis 1...4 kraadini, vaid mere ääres udus oli 0...-1 kraadi. Õhtul külmenes taas. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, hiljem lõunast ja tugevnev.
16. veebruar määrab ilma madalrõhuala lõunaserv, täpsemalt http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-02-15_12_puhas.mp3. See toob pilvisema ja tuulisema ilma, pole välistatud märkimisväärsed sademed, eriti 17. veebruari paiku.
Edaspidi on ilm heitlik, st kiiresti vahelduv.
Einar Laretei. Pilte joonpilvedest Alatskivil.
Jarmo Arusoo. Paide, 14.02.2017
14. veebruaril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere Baltimaade kohale.
Kuna loodest saabunud tuline õhumass oli ebatavaliselt kuiv, siis selgines hommikuks ilm kõikjal ja päev oli päikeseline, ent õhtul alates Virumaast tihenes pilvisust, siiski olulisi sademeid polnud. Öösel tugevnenud loodetuul nõrgenes päeval, kohati oli ajutiselt isegi põhjatuult.
Islandit räsis 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini. See anomaalia levis kagusse ja tõi Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtus pikal teekonnal, lisaks polnud tingimusi fööni* tekkimiseks – nii oli ebatavaliselt soe ilm 14.02.2017 mitmel pool Eestis: vähemalt Tõravere ilmajaamas ja Tallinnas on uued soojarekordid sündinud. Tõenäoliselt juhtus see teisteski ilmajaamades, kuid mitteametlikes ilmajaamades ulatusid temperatuuri näidud ligi 8 kraadini.
Öösel selgineb ilm uuesti ja kohati tekib udu, esineb jäidet ja kiilasjääd. Õhutemperatuur on enamasti alla 0 °C. Päev tuleb enamasti päikeseline, aga juba jahedam.
Pärast 15. veebruari muutub ilm uuesti tormisemaks ja sajusemaks. Võib juhtuda, et põuane aeg lõppeb ja ilm omandab viimaks jälle talviseid jooni.
Anomaaliakaart 850 hPa (http://www.wxcharts.eu/) – mida roosam, seda kuumem, õhtuks jõudis see juba Poola kohale.
Kalmer Saar. Vahelduseks mõnus pilvevaba päev :). 9.veebruar 2017.a. Muhu
13. veebruaril süvenes madalrõhulohk Soome kohal ja liigub kagusse, seejärel oli kõrgrõhkkonna idaserv Läänemere kohalt.
Selline sünoptiline olukord tõi ilma soojenemise ja mitmel pool üsna päikeselise ilma, siiski ida- ja lõunaservas püsis pilves, ent olulisi sademeid ei olnud. Õhutemperatuur tõusis 0...2 kraadini, vaid kaguservas jäi õhtuni madalamaks. Läänekaartetuul oli tugev, aga nõrgenes siiski päeva jooksul.
Lea Pihlak. Loojuv kuu, 11.02.2017 7:52 Jõgeval. Jah, selline ta oli :) Ei ole siin mingit topeltsäri ega muid töötlusi :)
Tuleb soe ja kevadhõnguline nädal, kuid sademeid on minimaalselt, vt ka eelmise postituse viimaseid värskendusi.
Islandi ilmateenistuse http://en.vedur.is/#tab=athugun 12. veebruari ilmakokkuvõttes on näha võimsat anomaaliat.
Inge Baikov. 11.veebruar 2012 oli väga kaunis selge ilm ja rohkelt härmatist.
19. veebruaril liikus aktiivne madalrõhkkond üle Soome itta. Alates saartest hakkas sadama peamiselt vihma, sisemaal sadas algul pisut ka lund ja isegi tuiskas.
Päeval oli ilm esialgu vihmane, kuid lääne poolt ilm paranes ja loodeservast selgines. Edelatuul tugevnes puhanguti üle 15 m/s. Õhutemperatuur tõusis päeval 2–5 kraadini.
18. veebruaril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna edelaserv.
Sellega seotud külm front puhastas taeva alates saartest pilvedest ja udust: läks oluliselt klaarimaks ja kargemaks. Sisemaal püsis kohati udu siiski hommikuni, kuid see hajus, päeval jõudis merelt uus udu rannikualadele. Lääne- ja loodetuul tugevnes veidi ja õhutemperatuur langes mitmel pool pisut alla 0 °C.
Päev tuli sajuta ja päikeseline; kui hommikul oli õhutemperatuur enamasti veidi alla 0 °C, siis päeval 2...6 kraadi, vaid udust haaratud kohtades kuni -1 kraadi. Läänekaartetuul püsis nõrk või mõõdukas, hiljem asendus edelatuulega.
Lisaks eelnevale: Välgudetektorid registreerisid ühe pilv-maa välgu Kesk-Soomes kella 13 paiku (18.02.2017) [originaalis: Lumikuuroja liikkuu parhaillaan maan keski- ja itäosan yli kaakkoon. Seassa on ollut myös ukkosta. -MattiHuu].
17. veebruaril on siin jätkuvalt madalrõhuala lõunaserv. See tõi öösel kohati tugevad vihmasajud, vastu hommikut sadas ida pool ka märga lund, paiguti jääkruupe, mis viitas konvektsioonile. Pärast sadusid arenes udu, mis haaras hommikul pea kogu Eesti enda valdusesse.
Päeval udu küll hõrenes, kuid jäi siiski kohati püsima, kohati rannikualadel, näiteks Paldiskis, muutus uuesti tihedaks. Kohati esines nõrku sajuhooge ja uduvihma. Edelatuul asendus päeva jooksul enam läänetuulega, püsides nõrk või mõõdukas (puhangud ainult merel üle 10 m/s). Sooja on 0...2 kraadi.
Alates saartest küll selgineb, ent vähemalt sisemaal võib udu püsima jääda ja tiheneda, sest niiske õhk jahtub, samuti pole tuul väga tugev. Ilm on olulise sajuta.
Uued märkimisväärsed sajud võivad tsükloni lõunaservas kohale jõuda 19. veebruaril. Kuna õhumass on soe, siis ilmselt lumelisa veel ei tule. Edaspidi muutub õhumass siiski külmemaks ja võib lund tulla. Nii võib tsüklonite seeria tuua talvise ilma, ent tõenäoliselt ei jää see püsima.
Üllatus: M. Kaasik: Nüüd on lõpuks ometi sadu oodata. Esmalt tuleb seda lörtsi ja vihmana, sest põhja poolt mööduvad tsüklonid toovad meile sooja õhku Atlandilt. Aga nädala pärast on lootust ka lumevaibale vähemalt Ida-Eestis.
Reedel-laupäeval on Läänemere ruumis ilma kujundamas Norra merelt üle Põhja-Skandinaavia liikuv tsüklon. See meile palju sademeid ei too, kuid lörtsi-või vihmahoogude võimalus on kõikjal. Läänekaare tuul on puhanguline. Laupäeva pärastlõunal võib vähekeseks ka päikest näha olla, kuigi järgmine Islandi lähedalt saabuv tsüklon tuleb eelnevast palju lähemale ning selle pilved ja sadu algul lörtsina, hiljem vihmana, on juba pühapäeva öösel kohal. Pühapäeval peaks ka tuul tsükloni lõunaservas tugevalt puhuma ja merel jääkatet lõhkuma ja kuhjama hakkama. Nii et sel aastal jäävad pikad jääteed tulemata, olgu märts milline tahes.
Esmaspäeval peaks korraks tsükloni tagalas tuul põhjakaarde pöörduma, kuid külma õhu juurdevool jääb lühikeseks. Teisipäeval tuleb juba järgmine tsüklon veelgi lõunapoolsemat teed, kuid ikka veel nii, et satume selle sooja sektorisse ja sajud on lörtsi ja vihmasegused.
Kolmapäeval on võib-olla kõige ägedam tsüklon sellest seeriast tulekul ning edelatuul võib tormilähedaseks paisuda, sadu esialgu ikka veel vesine. Neljapäeval toob sama tsükloni tagalas loodetuul külmemat õhku. Parimal juhul tuleb ka vabariigi pidupäev karge ja päikselise ilmaga. Kaugemaid arvutusi ei tasu üleliia usaldada. Lähemal ajal tasub tormihoiatusi jälgida ja jääleminekul ikka mõistlik olla.
16. veebruaril oli siin madalrõhuala lõunaserv. See muutis ilma kohati, eriti edela pool, uduseks, samas päeval tuli mitmel pool päike välja, sest edalatuul tugevnes mõnevõrra, kuid õhuke kõrge pilvekiht säilis paljudes kohtades.
Õhtul lähenesid merelt hoogsajud, mille ees tihenes uuesti pilvisus, kuid see oli konvektiivsema iseloomuga. Õhutemperatuur tõusis hommikuselt karguselt 0...4 kraadi, vaid Pärnumaal oli enamasti külmem. Õhtul levis lisaks hoogsadudele uduvine üha enam kirde poole.
Sünoptiline olukord üldjoontes väga palju ei muutu, kuid sajusemad päevad on ilmselt 17. ja 19. veebruar. Ilm muutub ühtlasi talvisemaks.
15. veebruaril liikus kõrgrõhuhari itta ja seejärel liikus Skandinaaviast Läänemerele madalrõhulohk. Nii oli ilm vaikne ja enamasti päikeseline, kuid taevast varjutas kõrge õhuke pilveloor (enamasti joonpilved), seevastu saartel arenes hommikuks udu, mis püsis kohati päevalgi ja levis õhtu jooksul mandrile.
Kui hommikul oli õhutemperatuur -1...-8 kraadi, siis päevaks tõusis 1...4 kraadini, vaid mere ääres udus oli 0...-1 kraadi. Õhtul külmenes taas. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, hiljem lõunast ja tugevnev.
16. veebruar määrab ilma madalrõhuala lõunaserv, täpsemalt http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-02-15_12_puhas.mp3. See toob pilvisema ja tuulisema ilma, pole välistatud märkimisväärsed sademed, eriti 17. veebruari paiku.
Edaspidi on ilm heitlik, st kiiresti vahelduv.
14. veebruaril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere Baltimaade kohale.
Kuna loodest saabunud tuline õhumass oli ebatavaliselt kuiv, siis selgines hommikuks ilm kõikjal ja päev oli päikeseline, ent õhtul alates Virumaast tihenes pilvisust, siiski olulisi sademeid polnud. Öösel tugevnenud loodetuul nõrgenes päeval, kohati oli ajutiselt isegi põhjatuult.
Islandit räsis 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini. See anomaalia levis kagusse ja tõi Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtus pikal teekonnal, lisaks polnud tingimusi fööni* tekkimiseks – nii oli ebatavaliselt soe ilm 14.02.2017 mitmel pool Eestis: vähemalt Tõravere ilmajaamas ja Tallinnas on uued soojarekordid sündinud. Tõenäoliselt juhtus see teisteski ilmajaamades, kuid mitteametlikes ilmajaamades ulatusid temperatuuri näidud ligi 8 kraadini.
Öösel selgineb ilm uuesti ja kohati tekib udu, esineb jäidet ja kiilasjääd. Õhutemperatuur on enamasti alla 0 °C. Päev tuleb enamasti päikeseline, aga juba jahedam.
Pärast 15. veebruari muutub ilm uuesti tormisemaks ja sajusemaks. Võib juhtuda, et põuane aeg lõppeb ja ilm omandab viimaks jälle talviseid jooni.
13. veebruaril süvenes madalrõhulohk Soome kohal ja liigub kagusse, seejärel oli kõrgrõhkkonna idaserv Läänemere kohalt.
Selline sünoptiline olukord tõi ilma soojenemise ja mitmel pool üsna päikeselise ilma, siiski ida- ja lõunaservas püsis pilves, ent olulisi sademeid ei olnud. Õhutemperatuur tõusis 0...2 kraadini, vaid kaguservas jäi õhtuni madalamaks. Läänekaartetuul oli tugev, aga nõrgenes siiski päeva jooksul.
Läänepoolne kõrgrõhuhari nihkub itta. Loodest saabub kuiva ja sooja õhku. Seepärast võib mitmel pool ilm olla päikeseline ja väga soe, tõenäoliselt kuni +5 kraadi, kuid 15. veebruariks ilm külmeneb.
Pärast 15. veebruari muutub ilm heitlikumaks: läheb tuulisemaks, sajuvõimalus suureneb (17. veebruariks on mudelid arvutanud isegi märkimisväärse saju). Võib-olla tähendab see talvise põua lõppu, kuid eks paistab.
Tuleb soe ja kevadhõnguline nädal, kuid sademeid on minimaalselt, vt ka eelmise postituse viimaseid värskendusi.
Nädala alguses pööratakse uus ilmalehekülg: karge ja rahulik antitsüklon asendub tormisema ja palju soojemaga, sest õhutemperatuur tõuseb kõikjal üle 0 °C; Soome lahe ääres võib algul sadada ka lund ja tuisata ehk ilmamuutust saadavad siiski mingid sademed (kasvõi udulumi 12. veebruaril).
Edaspidi on ilm olulise sajuta, kuid püsib tuuline; ilmselt taevas selgineb, nii et päevad võivad olla päikeselised ja kuni 7-kraadise soojaga.
15. veebruariks võib õhutemperatuurifoon veidi langeda ja tuul rahuneda, kuid paistab, et see on vaid ajutine, sest kõrgrõhuhari eemaldub itta ja nii tuleb ilm madalrõhulohkude mõjul tsüklonite lõunaservades muutlik, aga siiski üpris soe. Sademeid pole või on üksnes minimaalselt.
Islandit räsis 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini, vt täpsemalt http://en.vedur.is/#tab=athugun. See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni* tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.
*Jüri Voit: Järgmisel [juba algas] nädalal saabub meile Skandinaaviast soe kuiv õhk nimega "Föhn´i tuul", vikist kahjuks eestikeelset seletust sellest ei leidnud, kuid soome ja inglise keeles need olemas: https://en.wikipedia.org/wiki/Foehn_wind, http://yle.fi/uutiset/3-9455268 [Vikis olemas artikkel https://et.m.wikipedia.org/wiki/F%C3%B6%C3%B6n].
Seda tohutut soojust näeme infrapunasel satelliidipildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/ kiiskavvalge (väga külm) pilvemassina peale tungimas. See õhumass jahtub mandri kohal, samas annab Skandinaavia mäestik tõuke õhu kerkimiseks, selle jahtumiseks ja pilvede moodustumiseks (valge mass).
Eesti saab sellest kuumalainest samuti osa: õhutemperatuur võib tõusta +7 kraadini, sest nii pikal teekonnal jõuab õhk tublisti jahtuda ja fööni meil lihtsalt pole.
52 kommentaari:
See kriiskavvalge pilvemass oli elsel loojangul kriiskavlõõmav, kuna nii asend kui ka ajastus olid Nõmmelt vaadatuna ideaalsed läbi üksikselgimiste ja hiljem satipildilt. Muidu madalpilvisus siiski suurema puna jättis ära kahjuks. Loodetavasti siis täna vähemalt madalpilvisus tõmbab ruttu kakku ja juba täna saaks lääne-loodepoolne Eesti tõelise kevadetunde.
--------------------------------------------
Eile hilisõhtul ja täna öösel lähenes Soomest tihe lumesadu, aga sisimas olin selle hajumises enne Eestit purukindel ja nii ka läks.
Homme sünnivad ülitõenäoliselt enamikes jaamades kuupäeva soojarekordid.
Jah, Pakri ja Harku pole need enamikud jaamad, kuna neetud meri rikub rekorditevõimaluse, nagu suvel äikese-.
-------------------------------------------------
Tänaseks lubatud +4 tuleb ehk vaid Heltermaal, mujal küll mitte.
@ 13. veebruar 2017 11:49
Huvitav jah, sõbrapäeva soojarekordid on senini veebruari madalaimad. Tallinnas ainus alla +4 kraadine. Homme tuleb ajalooline sõbrapäev ilmahuvilistel, kuna võib juhtuda, et oma eluajal enam sel päeval rekordeid ei koge.
Ei usu nendesse homsetesse rekorditesse. Ütleme niin ,et see kõige soojem koht läheb öösel üle ja homme päeval ehk ainult kraadike rohkem tuleb kui tänane maksimum.
Pinge jälle laes: kas tuleb ajalooline 14. veebruari rekord või mitte.
Vello Aplei kirjutab: Tere, selle sajandi analoogsed veebruarid on 2001 ja 2007. Hetkel on Võrumaal -3,5 ja vaikselt läheb soojemaks. Kell on 8.40. 2007.a võrdlus muidugi meeldib neile, kes 12 aastaseid perioode usuvad. 2007 oli ka üks paremaid teravilja aastaid. Kui analoogselt edasi läheb ja märtsis päikeselised ilmad tulevad, siis jääb see kevad üsna kuivaks ja külvid tuleb teha varakult. Osa lumest aurab lihtsalt tänu päikesele ära ja teisalt ei võta sügavalt külmunud maapind sulavett vastu. Seega keltsale külvatud kaer võib anda hea saagi ja sügisel pole sellega midagi teha. Head kaerahelbe aastat!
Jah mingi rütm on nagu kui vaadata 2007 aastat ja sealt ette 12 aasta kaupa. Soodumus on jah kuivale kevadele ja mitte eriti kuumale suvele. Pigem isegi tavaline trmperatuur. Küll aga on ju edasi liites aasta 2019 kui peaks nii minema. Praegu peaks vaatama mis oli 2005 ,1993, 1981,1969,1957. Ainuke ühine tegur mis siit silma hakkab on sitt suusailm. Ainult 2005 oli nendest suvedest see kõige soojem.
10.veebruaril hõisati ,et lumi sulab täna ära. No ei sulanud. Maja seina äärest ainult tekkis 10 cm laiune riba musta maad.
Õhk on kuiv: lumi vist pigem aurustub tuule ja päikese käes.
@13. veebruar 2017 16:36
Esmaspäeva või teisipäevaga oli öeldud. Ja mul poleks midagi vastu kui ka veel kolmapäevaga, sest puhas rõõm on seda ollust sulmas näha, teades et talv on nüüdseks läbi ja ilmselt enne uut aastat seda enam näe ka. Nüüd aga elagu kevad peatselt saabuva kuuma suveni! :)
Kes seda teab, mida ilm võib veel teha - lund ja tuisku nähtud ju veel maikuuski (1999. a vast üks erilisemaid selles osas), sest oleneb, kuidas tsirkulatsioon käitub. Paar aastat tagasi oli küll eriline see, et veebruar läks üsna sujuvalt üle kevadeks, 2014 ehmatas küll lumega juunis ja üldse külma perioodiga.
Hea näide võtta 2004/05 talvest kus Märts oli keskmise temperatuuri järgi talve kõige külmem kuu (kui lugeda talvekuudeks Detsember - Märts).
Vello kirjutas:
Tere õhtust. Tulin Võrust ja 5 km läbi metsa. Ega seda lund üle 10cm pole ja veevaru selleski null. Aga vahel on nii, et teoreetiliselt peaks põud olema, aga ei tule seda kusagilt. Paar aastat Tartu HJ tööl olles jäi vahel jõgede käitumine eriti arusaamatuks. Nüüd vist kuu aega tagasi oli Suur-Emajõgi ääreni vett täis ja praegugi on Võhandu jõgi külmunud kõige kiirema vooluga koha peal. Emajõe veetaset annab veel seletada, sest Peipsi mängib oma rolli. Ja venemaa poolt suubuvad jõed Aga kui sellega kaasneb ka järsk vooluhulga suurenemine ja kui Emajõe ülemjooksul pole sademeid tulnud, Ja kui pole ka kevad kui Amme ja Pedja varem jääkattest vabanenud siis ongi asi sassis nagu perearsti algne diagnoos, mis lahkamisel ümber lükatakse.Samas põllumees pole kunagi ilmaga rahul ja kui tuleb hea saak, siis muidugi ainult tema suurepärastele oskustele, aga mitte kunagi tänu heale ilmale. Neid faktoreid, mis taimekasvu mõjutavad on üsna palju. Seega katastrofaalseks põuaks meie kliimas on ikka väga väike tõenäosus. Mõnusat õhtut.
Ise loodan rohelisele sügisele, st sajusele ja jahedale suvele, sest põhjaveevarud on alla arvestuse ja need võiks enne krõbekuiva kevadet taastuda - aprillipäike on suurim kuivataja, kuna rohelist kaitsvat taimkatet veel siis pole, aga päike on juba kõrgel.
--------------------
Tänavuse talve ilmastik olnuks suvel puhul äärmiselt äikesevaene ja põuane - hea et see olukord nüüd talvel ära on, kuna suvel olnuks see ohtlikum.
AK uue stuudio puutetundlik ekraan on nii suur, et Taimi Paljakul oli tänasel ilmateatel raskusi Botnia lahe näitamisega. Isegi kõrged kondsad kippusid hätta jätma. Edaspidi tuleb vist kaardikeppi kasutama hakata :)
AK kohta arvamusi: *Ilmateadet, mida nägin, oli küll väga halb jälgida. Algul ei leidnud isegi ülesse kraade, mis olid peidetud oranźile ringile 😉. Palun muutke ilmateadet selgemaks ja arusaadavamaks 😉. Tänan!
* mul täpselt sama arvamus,värviliselt ringilt on raske lugeda
* ...just sama >ei leidnud numbreid...
*Samad sõnad...ilmateadet on tõesti raske jälgida.
*Samad sõnad. Lisaks võiks tagasi tulla temperatuurivahemikud ja kaardil linnade nimed :) Mul küll selged, aga tean, et nii mõnigi noor inimene on selle järgi Eesti selgemaks saanud
* Minu karm arvamus: see uus AK ilmakaartide asi on jama ikka. ekraan ju nii nii suur, et nüüd võiks ikka 4 päeva prognoosis vahemikud tagasi tuua.
need kerad ümber temperatuuri näidu on mõttetus. need temperatuurid pole paigutatud linnade kohalegi. suvaliselt poetatud kuhugi.
* Paraku on tõesti raske näha ilmakaardilt numbreid. Kollakas keras väike valge number ja valge number kuskil iselomustas tuult . Jaluta või ekraani ette. Ja no kuulge, näidata nii ilusaid ilmatüdrukuid nii kaugelt ! Enne nägematu. Muus osas aga mõnus, selline südamlikult slaavipärane või oli see nüüd ameerikalik. ;)
Aga tean ka seda, et see mis on nii ka nüüd jääb. kes pole rahul saavad peagi ütlemist ,et harjuge või siis kästakse üldse kanalit vahetada.
Mul ka sama arvamus ühega. Need öö miiminumid ja maksimumid ning päeva miinimumid ja maksimumid võiks tagasi tulla. See üks number terve Eesti kohta ei kõlba kuskile.
Jah. Samas leiti, et võtame taanlastelt eeskuju ja nii on see läinud.
Uurisin andmeid ja selgus, et vähemalt Tõravere ilmajaamas ja Tallinnas on uued soojarekordid sündinud. Tõenäoliselt juhtus see teisteski ilmajaamades. Loodetavasti Riigi Ilmateenistus avaldab taas soojarekordite kohta kokkuvõtte, enamasti on nad koostanud tabeli, kuhu on kantud kõik temperatuurid.
Alati on nii, et kui sooja osas võib midagi head ja positviiset oodata, siis siin blogis hõiskama hakates sõnud kõik ära. Juba jaanuari lõpus rõõmustati suurelt peatselt saabuma pidanud kevade üle, sest kõikvõimalikult allikad prognoosisid veebruariks ülisooja ilma terve kuu väitel ning mitte kusagilt ei paistnud külma tulevat. Täpselt samamoodi sai eile siin hõistatud, ja nagu imelväel olid pärast mudelivaated hoopis teised.
Nüüd on täiesti kindel, et see talv nii pea läbi ei saa, tuleb veel korralikku külma, maratoni ajaks lumi maha jne. Kevadet raudselt enne aprilli või maid ei tule, täiesti garanteeritud. Elagu talv!
Jah olen ka sellist trendi märganud. Sama lugu on olnud ka Delfiga. kui hõisatakse näiteks külmalaine üle siis tegelikkus kujuneb pigem vastupidiseks.
Aga hõisake siis saabuva külma ja lume üle - asemele ilmub järsku suvine soojus!
Tuleb vist tõesti hõisata, sest accuweather, gismeteo ja ülejäänud prognoosivad veebruari lõpuks korralikku talve, mis jätkub ka märtsis. Kusagilt ei paista enam sooja tulevat.
Vello: Kena hommikut. Tuleb vist 2001 aasta kevade analoog. Nüüd umbes nädal aega käib temperatuur öösel alla ja päeval üle nulli. Lumi kaob ära ja ilm on märtsile sarnane, Kuu lõpus teeb pisut külma. Maraton jääb ära. Märtsis aga päikest ei näe ja tuleb 60-70 cm lund.ja temperatuur üle nulli ei tõuse. Kevad algab aprillis.
Ei tule mingit 60-70 cm lund märtsis. Sajurežiim on nagu ta on ja seetõttu sellist lund võime ainult unes näha. 2008. märtsitorm tõi ka ainult poole sellest kogusest.
Isegi kui novembrist alates oleksid püsvialt miinused olnud, oleks nii paks lumikate märtsis ikka veel kaheldav, sest talv on rekordiliselt kuiv olnud.
Tundub et tänane loojang läheb pilvede taha (loe: untsu), sest just loojangu suunas (lääneedel) on alanud üsna kiire madalpilvisuse ilmumine.
Mõni ootab udu, aga seda ei anta. Ja pole ka ilusat päikeseloojangut. Vat see on nähh!
Tallinnas Nõmmel oli küll täna imeline loojang.
Vedas siis. Juhtusin vspa-sse ega näinud korralikult. Nüüd on kihtpilved uduna.
Isegi kui põud tõesti peaks lõppema, siis seda siiki vaid Kagu-Eestis. Loodes on seda palju loota.
Praegugi tormab ja udust pole jälgegi. Tühjad lootused, nagu tuttav ütles.
Ega Harjumaale jõuavad jah huvitavad nähtused kuidagi hädavaevu, riismetena või üldse ei jõua. Udu oli möödunud ööl lisaks rannikualadele vist isegi Lõuna-Eestis olnud.
Kusjuures möödunud suvigi oli heaks näiteks, et Harjumaa oleks saartega oma asukoha justkui vahetanud - äikest oli ju mullu saartel Harjumaast tublisti rohkem. Peaks siiski ju vastupidi olema. Või ei? Sel juhul tuleb Kagu-Eestisse kolimisel ka Saaremaad kaaluda.
Ainus nähtus, millega Harjumaa ülejäänud Eestist troonib, on sajuta pilves ilmad. (Ei udu ega sadu)
Huvitav et see 5 cm paksune lumi nii aeglaselt sulab, kuigi juba 4ndat päeva päeval +kraadid. Eriti üle-eile, mil oli +6 kraadi ja päike. Isegi põllud-lagendikud lumised. Kogu jutt siis Harjumaa kohta.
Seega pole see veebruari päike nii agar sulataja midagi isegi +kraadidega.
Täpselt sama - ja keegi oli siin kindel ,et kõik sulab. No ei sula kui maa all külma õhkab.
Saaremaa kaalumine Kagu-Eesti kõrval oli ilmselt irooniaga öeldud. Olgem ausad, Eestis pole teist võrdväärset piirkonda Kagu-Eestile ekstreemsete ilmastikunähtuste osas.
Polnud irooniaga. Ka teised arvanud, et Saaremaa suudab kaguga võistelda (mõned neist elanud mõlemas kohas aastaid).
Jah, ilmselt tegu nominaalse sulaga, sest lumi ju ei sula.
@16. veebruar 2017 21:54
Kuulaks siis huviga, millise ekstreemsusega Saaremaa silma paistab Kagu-Eesti kõrval. Trombide alleed seal ju pole, pole ka kuulnud ühestki maanduvast vesipüksist ; hiidrahet seal ei saja ; talved on külma osas leebed, niisamuti suved kuuma osas ; ekstreemset põuda ega tuleohtu ei esine ; talvel veab kui üldse lund näeb ; pole kuulnud ka ränkadest sajukogustest, mis oleks olulist kahju põhjustanud ; äikesesagedus on Kagu-Eestiga võrreldes olematu jne. Lisaks kõigele on Saaremaa Eesti kõige päiksepaistelisem piirkond. Ainuke, mis hetkel pähe tuleb, on sügistormid, ja ka nendega kaasnev kahju on tihti Kagu-Eestis isegi suurem. Pole ka seal elavatelt tuttavatelt ohtliku ilma üle kurtmist kuulnud. Seega, kui ma sooviks rahulikult puhkust veeta, ilma et peaksin keeruliste ilmaolude pärast muret tundma, siis kaaluksin just Saaremaad, eriti suvel.
29.07.2012 õhtul oli Saaremaal tugeva sügistormi mõõtu pagituul ja 18.05.2013 oli Sõrves ööpäeva sajuhulk 100 mm piires. Ekstreemsusi jagub ka sinna siiski. IGATAHES ETEM KUI HARJUMAA.
Hiidrahesid on Saaremaal küll ju olnud, meenub juhtum 2014. a maist ja on kuulda olnud mitmetest teistestki hiidrahe juhtumitest, veel kuulub äikesekestuse rekord vist Saaremaa ilmajaamale (võis oli Vilsandi, peab kontrollima), üks suuremaid kindlalt teadaolevaid ööpäevaseid sajukoguseid on olnud Sõrves (110 mm 2013. a mais), samuti udude rekordid jms. Aga see on kõrvaltvaataja rollis öeldu, eks kohalikud teavad enam.
Loomulikult esineb aeg-ajalt kõikjal Eestis erakordseid ilmastikunähtuseid, kuid nende sagedus pole ligilähedanegi Kagu-Eestile. Siis võiks su sama hästi öelda, et Eesti suudab Oklahoma-ga võistelda tornaadode osas ja Haitiga orkaanide osas, sest kunagi muiste rüüstas meie esivanemate mõisaid EF4 tugevusega keeristorm ja metsasid orkaanimõõtu parasvõõtmeline tsüklon.
Hiiumaa ja mitmete teiste maakondade pole nagu kuulda olnud sellistest nähtustest, mis toimuvad Saaremaal või kaguservas. Samas kagust ei tea konkreetseid huvilisi pea ühtegi, mis on veider. Pilvegrupis on näiteks Aapo Ilves Räpinast ja veel paar inimest, aga neilt küll mingeid teateid ei tule sealt, äikesegrupis on sealt ilmselt rohkem, kuid pole selle pilguga jälginud. Sven teab äikesevaatlusvõrgu osas nondest huvilistest ilmselt palju enam.
Jah, vägagi usutav, et Hiiumaal ja Harjumaal on vähem ekstreemseid ilmastikunähtusi kui Saaremaal, aga Kagu-Eestile viimane siiski konkurentsi ei paku ekstreemsuse ja selle esinemissageduse osas.
Jah, kaks viletsaimat maakonda? Kuidas uduga lood?
Harjumaal juba hajub
Hetkel Tartus, tuul mõõdukas, aga on veel udune!
HIRLAMi järgi peaks 19. veeruar saartel täiesti sajuvabalt mööduma.
Homme ja ülehomme siis taas üle pika aja saab kuulata vihmakrabinat vastu aknalauda. Viimati 31. detsembril vist. Nii ammu, et selleks ei mäletagi täpselt.
Kogemuste põhjal julgen ennustada, et see algav sajuperiood lõppeb järsku taasalgava pika põuaga märtsis ja aprillis.
Loodetavasti see uueks trendiks olema ei hakka, et läänetsüklonite seeria korduvusperiood üle aasta on - praegusel juhul 1 aasta ja 2 kuud.
Viimati oli läänetsüklonite seeria seega meil ammu, 2015. aasta detsembris! Siis tipnes see 6. detsi hilisõhtul korraliku rajuga.
Möödunud aastal olid meil ju pidevalt lõunatsüklonid.
Pigem hakkab. Hirmuga vaatan praegu kuidas kuuma suve tõenäosus päev - päevalt kahaneb. Lõpliku hinnangu annan umbes kuu pärast aga hea see praegu pole. Kui saab teoks variant ,et järgmine nädal on talvine ja Veebruari lõpus läheb jälle sulale siis ainult väheneb ilusa suve tõenäosus. Midagi päästaks kui hoopis kevadel sajaks palju (kasvõi vihma) juba Märtsist. Aga no vaatame veel. Ehk see järgmise nädala külmenemine kestab pikemalt.
Praegusi ennustusi vaadates tundub, et Kagu-Eestile omaselt tuleb veebruar seal ilmselt uputuslik, loodele omaselt aga endiselt kuivapoolne. Loode-kagu sajuerinevus tuleb umbes 2 või 3-kordne.
Kas jälle tuleb 6 kuud rohelist sügist? Eriti halb märk on tugevad äikesed aprillis või pikserohke aprill, nagu juhtus 2008. ja 2015. a aprillis (vist 2000. a oli sarnane). Veel meenub pikne 2004. a aprillis). Kõik need suved olid ilusa ilma ootajatele nagu õudusunenägu.
Postita kommentaar