esmaspäev, 30. jaanuar 2017

5. nädala ilm (30.01–5.02.2017)

5. veebruaril tugevnes Põhja-Venemaal kõrgrõhkkond ja liikus aeglaselt Soome kohale. See muutis ilma kuivemaks ja külmemaks (päeva jooksul langes õhutemperatuur: kui hommikul oli kohati veel 0 ºC, siis õhtul juba kohati -8 ºC), kohati selgines, kirdetuul tugevnes. Sellele vaatamata liikus siin-seal lumesadusid, rohkem Soome lahe ja Pandivere kohal.

ERIKA  ·  Avaldas Ele Pedassaar ·
Lähipäevil läheb Eesti ilm märgatavalt külmemaks. Põhjuseks Arktiliste merede kohal arenenud kõrgrõhuala ERIKA, mis oma valdusi Valge mere äärest lõuna-edela suunas laiendab ning arktilist külma õhku lõunapoolsete laiuste suunas kannab. 
Külma eel on täna (5.02) madalrõhulohk kandnud üle Eesti põhjast lõunasse kergeid lumepilvi ning maa on mandriosas mitmel pool õhukese valge kihiga kaetud (Harju- ja Virumaal kuni 9 cm, Võrumaal kuni 11 cm). Saartele on lumehelbeid vähe jõudnud. 
Järgnevatel päevadel läheb ilm selgemaks ning lumelisa pole loota. 
Esmaspäeval (6.02) on kõrgrõhuala Karjala kohal, miinuskraade on selle lõuna- ja edelaservas Eestis 10 ringis, kuid kõledust lisab puhanguline ida- ja kirdetuul. Teisipäeval-kolmapäeval (7.-8.02) nihutab kõrgrõhuala oma keskpunkti Soome aladele: tuul annab järele ning ilm külmeneb: Ida-Eestis võib tulla öösel külma kuni 20 ºC, lääne pool 15 ºC, saartel jäävad miinused 10 ºC lähedale. Päeval peaks õhk soojenema umbes 5 ºC võrra. 
Nädala teises pooles peaks ilm taas pehmemaks minema.

6. veebruari prognoos http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/emtbkna.gif

4. veebruaril oli Läänemerel nõrgeneva kõrgrõhuala lääneserv. Öösel tugevnes Põhja-Venemaal kõrgrõhkkond ja liigub aeglaselt edelasse.
Ilm püsis jätkuvalt pilves ja vaikne, kuid olulise sajuta; õhutemperatuur langes päeva jooksul aeglaselt miinuspoolele: kell 14 oli -0,1...-1,1 kraadi, kõrgustikel kohati -2 kraadi, õhtul jätkus väga aeglane külmenemine, sest valdavalt püsis lauspilvisus. Tuul oli lõunakaartest ja väga nõrk, hiljem muutliku suunaga või tuulevaikne.
Õhtul hakkas alates Virumaast lund sadama ja sadu levis edela poole. Sajukogus pole siiski suur ja lisandub ehk paar cm värsket lund.
Edaspidi tuleb antitsüklon Eesti kohale ja muudab ilma külmemaks, uuesti rahulikumaks ja esialgu ehk ka päikeseliseks. Nädala jooksul õhumass soojeneb ja ilmselt on ilm siis pilves. Sadu pole oodata.
Veel meenutusi hiljutisest nn rekordudust:

Katrin Tarand. tehtud kl.18.38 28.01.2017 Sakus

Kalmer Saar. Saaremaa. 30.jaanuar 2017.a.

3. veebruaril kujundas Eesti ilma nõrga kõrgrõhuala lääneserv. See hoidis ilma pilves ja uduse, paiguti sadas vähest lund (öösel näiteks Pärnumaal, vt fotot), allajahtunud ehk jäätuvat uduvihma ja udulund (lumeteri), mis tekitas ohtralt jäidet ja kiilasjääd.
Tuul on nõrk ja enamasti lõunakaartest, õhutemperatuur püsib valdavalt alla 0 °C, vaid paiguti saarte rannikualadel on soojem (kuni +1 kraad). Mitmel pool oli jäidet ja kiilasjääd, sest vedel vesi kukkus allajahtunud pindadele, jäitest pikemalt: http://ilm.ee/?45659.
Rõhuväli püsib lame, st väheaktiivne ja ühegi rõhkkonna mõju pole kuigi tugev. Seetõttu jätkub rahulik sombune ilm ja tuul on muutliku suunaga.
5. veebruaril olukord muutub: Põhja-Venemaa kohal tugevneb  kõrgrõhkkond, mis toob siia vähest lumesadu ja ilma karmistumise. Alates 6. veebruarist on kohati õhutemperatuur -10 kraadist madalam.

Pärnus sadas juba öösel lund. Targo Taggo: "Talv vastu kevadet".

Kuna seekordne reedene ilmateade on huvitav ja informatiivne, toon selle siin täies mahus ära. 
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Ühe kõrgrõhuala serv eemaldub täna meist Venemaale ja nädala lõpus jääme nõrka madalrõhuvööndisse. Õhumass meie kohal on niiske, mis jätab päikese ja kuu pilvede taha peitu. Pühapäeva öösel võib põhja poolt läheneva kõrgrõhuala servas saabuda veelgi niiskem õhumass ning puhkepäeva hommik üllatab meid uue puhta valge vaibaga.
Uuel nädalal enam märkimisväärset lumelisa oodata ei maksa, sest Arktiliste merede kohalt jätkub kõrgrõhuala liikumine meie suunas. Õhuvool pöördub põhja ja seejärel kirdesse. Kaasa toob see kuiva ja külma õhumassi, kuigi samast kandist ulatub meieni ka kõrguste lohk, mis omakorda soodustab pilvede teket. Eestist lõuna pool tegutsevad madalrõhkkonnad, mis avaldavad kõrgrõhualale vastuseisu ja nii tugevneb pühapäeval kirdetuul.
Kõigi nende ilmaelementide koosmõjul, lisaks veel üle lahtise veega Soome lahe puhuv nõrgenev kirdetuul, tekkivad esmaspäeval soodustavad tingimused konvektiivsete pilvede arenguks, mis heal juhul võivad Põhja-Eestisse või vähemalt rannikule lume maha tuua.
Nädala keskpaigaks koondub kõrgrõhuala kese Lõuna-Soome kohale ja jääb seal väheliikuvaks, kui just mõni madalrõhkkond teda kaugemale ei suru. Meil tuul vaibub jäädes puhuma ida ja seejärel põhjakaarest ning külm ilm püsib. Mõnel ööl Ida-Eestis võib termomeetri näit langeda 20 pügala kanti, päevad on juba soojendava päikese toel kõrgema temperatuuriga.
Kui meile toob külma arktiline õhumass, siis Lääne-Euroopasse saabuvad üksteise järel külmalained, üle jahtuma hakkava Atlandi vete, arktilisest Kanadast. Nii jagub öiseid miinuskraade uue nädala keskpaigas nii Prantsusmaale kui ka Hispaaniasse. Ookeanite veetemperatuuri saab jälgida siit

Ülle Kopelik. 28.01.2017 L.-Virumaa Sae 

2. veebruaril kujundas Eesti ilma kõrgrõhuala lääneserv. See muutis ilma pilves ja sombuseks (uduvine, udulumi ja uduvihm), sest harja läbistas soe front, mis mõjutas Eesti ilma, vt https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBYU1XWU1JWnFZMTA/view?usp=sharing, kuid õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C: valdavalt -1...-4 kraadi. Lõunatuul asendus õhtuks kohati isegi kagutuulega, püsides siiski endiselt nõrk.
Nädala lõpuni on oodata ilma aeglast külmenemist; esialgu on pilves ja rahulik, hiljem võib tuul tugevneda ja sadama hakata, kuid suuri sajuhulki pole kuivas õhumassis loota.
6. veebruaril on oodata ilma karmistumist: idast võib saabuda ultrapolaarse teljega antitsükloni toel kontinentaalne polaarne õhumass, mis toob kuni -20 kraadi. Vt ka intervjuud allpool.

Rekordjäide (kuni 5 cm diameetriga) ja kihtpilved 1. veebruaril 2017 Harimäel Kääriku lähedal. See valge on kõik jääladestus, aga mitte härm. Tartu lähedal polnud jääd, lund ega härma.

Ajakirjanik küsis:  Tere õhtust, Jüri! Mul on paar küsimust ilma kohta. Kuidas Te arvate, kas talv tuli tagasi? Millal hakkab kevad? Kas see on tõesti, et tuleb kõige soojem veebruar? Ütlevad, et tuleb väga hea ilm, umbes +9 kraadi. Kas see on tõesti nii? Tänan Teid vastuse eest! Head õhtut!
Vastus: Alustuseks kokkuvõte senisest ilmastikust, mille koostas Einar Laretei: „Sellel aastal on üldse eriline situatsioon,õigem oleks öelda ,et sellel talvel: võimas kõrgrõhkkond on Kesk-Euroopas ja suunab sooja õhu siia meie aladele,tsüklonid ise on sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu.“ 
Praeguseks on olukord hakanud muutuma: kõrgrõhkondade raskuskese nihkub Venemaa aladele. See tähendab meile ilma külmenemist. Õhutemperatuuri mõttes on see talve tagasitulek, aga lund suure tõenäosusega oodata ei ole või siis minimaalselt. Kahjuks ei oska öelda, kui kaua talvine külm kestab, kuid on arvamusi, et 16. veebruarini. 
NOAA mudel näitab, et veebruar peaks tulema ebatavaliselt soe: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja sel juhul ei saaks saabuv külm püsima jääda, nagu juhtus ka jaanuari alguses. Oleme viimastel aastatel näinud kevadet juba veebruaris, kuid on selge, et praegusel juhul veel lähema paari nädala jooksul kevadet tulemas ei ole. 
Kui NOAA mudel osutub õigeks, siis võib kevad veebruaris alata, aga mis juhtub pärast saabuvat külma – elame-näeme! Senimaani on veebruaris kõige soojemat ilma prognoosinud Gismeteo – kuni +14 kraadi, aga praeguseks on see asendatud -10 kraadise ja isegi madalama temperatuuriga, kuid juba alates 14.–15. veebruarist taas plusskraadid.
Kokkuvõtlikult: tuleb üks kuni kaks nädalat päris külma ilma, pole välistatud, et mõnes kohas näiteks -20 kraadi, aga praegu ei tundu kuigi tõenäoline, et see jääb väga pikaks ajaks. Üheks võimalikuks murdepunktiks on pakutud 16. veebruari, ent me oleme näinud igasuguseid variante, ka seda, et sooja, muutliku ilmaga talvele on veel märtsis olnud kuni 30 päeva külma ja lund – pole võimatu, et nii juhtub ka nüüd.

1. veebruaril kujundas Eesti ilma Musta mere kõrgrõhuala loodeserv ja mõjutas ka Venemaa tsüklon. See muutis ilma vaikseks, kuid pilves ilm püsis, mitmel pool sadas nõrka lund, udulund, uduvihma või isegi nõrka vihma.
Õhutemperatuuris suuri muutusi polnud: -0,2...+0,9 kraadi (idaservas külmem, rannikualadel soojem, vastu Läänemerd isegi üle +1 kraadi), õhtul külmenes tasapisi. Valdav edelatuul asendus õhtuks enamasti lõunatuulega, püsides nõrk või mõõdukas (puhangud kohati üle 10 m/s, õhtul kõikjal nõrgemad).
Kõrgrõhuharja mõju tugevneb ja ilm püsib rahulik ja pilves, kohati võib esineda väheseid sademeid ja udu. Tasapisi muutub ilm külmemaks.
3. veebruariks läheneb läänest madalrõhuvöönd, kuid rõhuväli jääb väheaktiivseks (juhul, kui rõhkkondade vastasseis osutub siiski tugevamaks, võib lõuna- ja kagutuul pisut tugevneda). 
5. veebruariks tugevneb Põhja-Venemaal antitsüklon, mis toob külma ja tuulise ilma Eestissegi. Tuul on idakaartest.

Ülle Kopelik. Männikvälja 27.01.2017 

31. jaanuaril sirutus üle Läänemere keskosa Lõuna-Skandinaaviasse kõrgrõhuhari (sünoptiline ülevaade võetakse http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606).
See muutis ilma rahulikuks, aga püsis enamasti pilves (niiskust veel jätkus pilvedeks), sest õhumass oli pigem soe. Mõnel pool sadas udulund ja lund, tugevamat sadu täheldati Raplas ja loodenurgas.
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, Soome lahel puhus läänetuul. Õhutemperatuur oli valdavalt üle 0 °C, kuid märkimisväärset sula polnud.
Nädala jooksul võib ilm "pöörduda" ehk asenduda külma ja ehk ka päikeselise ilmaga. Tähelepanuväärsem külmenemine algab ilmselt 5. veebruari paiku.

Katrin Tarand tehtud kl.12.48 27.01.2017 Tondil

30. jaanuaril kujundas Eesti ilma madalrõhkkonna edelaserv, lääne ja kagu pool olid antitsüklonid. Külma frondiga seotud lohk tõi suure lumesaju ja kohatise tuju: alates loodest levis sadu itta ja kagusse, kohati tekkis ööpäevaga kuni 10 cm lumekiht, kuid see hakkas päeval siiski sulama, sest vaid idaservas jäi õhutemperatuur alla 0 °C.
Päeva jooksul suuremad sajud eemaldasid, ent hilisõhtul ja öö hakul jõudis loodeserva uus märja lume sadu, mis osutus suhteliselt tihedaks. Kohati tekkis udu, mitmel pool oli uduvine, esines ka üksikuid selgimisi. Lõunatuul nõrgenes päeva jooksul ja asendus õhtuks edelatuulega, mille puhangud jäid kõikjal alla 15 m/s.
Eesti kohale ulatub kagu poolt kõrgrõhuhari või antitsüklon, mis hoiab suuremad sajud ja tuuled eemal, ent ilm võib jääda sombuseks ja uduseks. Edaspidi olukord võib pisut muutuda, sest läänest läheneb madalrõhuvöönd – see võib ilma tuulisemaks ja ehk ka klaarimaks muuta. Õhutemperatuur püsib eriliste muutusteta, jäädes 0 °C lähedale, aga kui selgineb, võib hommikuks kohati -5 °C-st madalamalegi langeda. 
Nädal võib lõppeda ilma külmenemisega, kuid seda täpsustame veel edaspidi, kas ja kui külmaks võib minna.

Raikki Luik. Tänase päeva lõppvaatus. 21.01.2017 Leedi

Ilm on varakevadiselt jahe ja nõrgalt ehk isegi sajune (lumest vihmani). 
Nädal algab lohu mõjul tuuliselt ja sajuselt (vihmast lumeni), kuid sajukogus ei pruugi olla suur (mudelid on pakkunud kuni 11 mm, aga arvatakse, et tuleb kaks korda vähem).
Ülejäänud osa nädalast määrab ilma Venemaa või Ukraina kohalt Läänemerele ulatuv antitsüklon või vähemalt selle hari. See võib ilma külmemaks ja vaiksemaks muuta (täpsustame edaspidi). 

70 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nõmmel vist ka juba rohkem sadanud kui natuke.

Anonüümne ütles ...

Ainult aja küsimus millal ka gismeteo oma ennustuse talvisemaks muudab.

Anonüümne ütles ...

Nüüd võib siis näha, kui kasutud on pikemad kui viiepäevased prognoosid ja mudeliväljundid.

Anonüümne ütles ...

Kusjuures suvel oli ka korra nii ,et pikalt näitas (eriti GFS) ,et suur kuumalaine tuleb. Kui laineni oli veel mõni päev hakkas kõik kiiresti kokku kuivama. Lõpuks polnudki rohkem kui paar pilvist umbset päeva. Närvi ajab selline asi. Need GFS jooksud võiks olla tehtud sedasi ,et väljas oleks kõige tõenäolisem variant ja tõenäosuselt teine variant. Siis teaks kindlamalt ,et kui mõlemad enamvähem ühtemoodi siis ilmselt nii ka läheb.

Anonüümne ütles ...

Selleks ma alati kogemuste põhjal ennustangi, kuna mudelid ei oska ennustada teatud aspekte - lõunatsüklonite liikumine üle Kagu-Eesti jne.
Kui sellise sündmuse eelõhtu on käes, siis muidugi mudelid muutuvad kohel kogemustele lähedastemaks.

Ehk minu ennustused on toiminud nõnda:
GFS näitaks nt 4 päeva pärast sajurohket Lõunatsüklonit Eestisse. Mina kogemuste põhjal ennustaksn, et tervesse Eestisse mitte, vaid Kagu-Eestisse. Kui tsükloni saabumiseni on jäänud alla ööpäeva, näitab ka GFS, et liigub üle Kagu-Eesti.

Anonüümne ütles ...

No võrrelge nüüd 00 ja 06 väljundit. Nädala lõpuks saabuma pidanud külm on kaotatud ühe uuendusega ja pakase asemel võib järgmine nädal oodata hoopis ööpäevaringst sula.

Anonüümne ütles ...

Kõige lõpuks on NOAA viis kraadi keskmisest soojemat ala kõvasti laiendanud ja Gismeteo oma prognoosi kuu lõpuni pikendanud, mis lubab endiselt aprilli taolist veebruari.

Anonüümne ütles ...

mõningase mudelite jälgimise tulemusena jõudsin mingil hetkel järeldusele, et hommikuste ja õhtuste mudelite vahe kipub samas suunas olema. Et hommikused ennustavad külmemat ja õhtused soojemat ilma. Kas keegi on veel midagi sellist märganud? või oli see mul lihtsalt juhuste kuhjumine?

Anonüümne ütles ...

Seda pole märganud aga mina olen märganud ,et pigem täituvad õhtused või hommikused kui öised või päevased jooksud.

Anonüümne ütles ...

Nagu ütlesin. Õhtased Gfs täituvad tõenäolisemalt ja mu oodatud Veebruari keskmine vähemalt -4 tundub jälle võimalik.

Anonüümne ütles ...

Tänavune suvi tuleks ilma selle kasutu külmata ka kuum, aga nüüd paistab, et läheb päris saunaks.

Anonüümne ütles ...

No Juuli kohta see kehtib 90% tõenäosusega aga Juuni pigem sitt suusailm ja August on veel mõistatus mida ma pole veel läbi hammustanud.

Anonüümne ütles ...

Maksan kuuma juuli ennustajale 19 eurot arvele, kui juuli 2017 keskmine TALLINN-HARKUS tõesti vähemalt 19 kraadi tuleb. Kui tuleb 19,7 kraadi, saab 19,7 eurot, jne.

Isiklikult sellist kuumust ei usu, selle võimalus Harkus on vähem kui 10%.

Anonüümne ütles ...

@ 30. jaanuar 2017 19:32
Täiega nõus, see külm on tõesti kasutu, kuna lund pole oodata sellega.
Paljas maa külmub seetõttu sügavalt ja see sulab alles juuniks.
--------------------------------
Võid kindel olla, et järgmises uuenduses on taas sitt suusailm terendamas.

Anonüümne ütles ...

Vaatame - kolme tunni pärast juba saab aimu.

Jüri Kamenik ütles ...

Läheb vist karmiks olukord?

Anonüümne ütles ...

Läheb jah. Pakane ja paljas maa pole naljaasi.
-----------------------------------------------
Tallinn-Harku on homsel lumekaardil vist mandri ainus ilma lumikatteta koht.

Anonüümne ütles ...

Külm front? Näha/tunda nagu küll pole. Enne lumesadu oli kraade sutsu üle nulli (sajus alla sellegi), pärast "külma" saabumist +1,5 pmst koguaeg. Siiski soe front ikkagi...

Anonüümne ütles ...

Ilmselt on tulemas selline Veebruar nagu 2007 (käisin selle juba varem välja) Väga vähe lund aga külma parasjagu. Märts järgnes siis soe ja päikeseline. Ka nüüd võib nii minna.

Anonüümne ütles ...

Kahju. Tuleb siis kaevu süvendamisega tegelema hakata.

Jüri Kamenik ütles ...

Sünoptiline olukord võetakse siit ilmakaardilt http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png. See on tähistatud külma frondiga.

Anonüümne ütles ...

Njah. Eks selleks loodus nõnda ebaloogiliselt (külm front toob sooja õhumassi) jonnibki, et lumi lihtsalt peab pakasele vastu minnes sulanud olema.
Lumi sajabki ju selleks et ära sulada.

Anonüümne ütles ...

Tunduda võib ebaloogiline, kuid tegelikult pole, sest kõrgustesse mere mõju peaaegu ei ulatu ja seetõttu frondid nö loogilisemad.

Jüri Kamenik ütles ...

Raplas pidi olema tugev lumesadu.

Anonüümne ütles ...

GFS-i völjundid lähevad aina põnevamaks - tänavune talve külmima õhumassi rekord võib ohus olla.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm - ehk tulebki. Midagi oli veel mõttes, aga ununes...

Anonüümne ütles ...

Ennustan et see saabuv külmalaine lõppeb 16. veebruaril.

Jüri Kamenik ütles ...

Endiselt tuline: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif. Seega peaks see külmalaine tulema õige lühike, nagu jaanuari alguseski.

Anonüümne ütles ...

Ei usu küll see kaart veel kiirelt muutuma hakkab. 2014 jaanuariga oli sama lugu. Kui külm kohal läks punane siniseks. Mingi sula võib korraks kuu keskel tulla aga pigem teeb kuu lõpus ka korraliku lume. Ja veab ka kuu keskmise vähemalt -4 nagu ammu öeldud.

Anonüümne ütles ...

Milline tuleb kevad? Oleks juba aeg ennustada.

Anonüümne ütles ...

Märts normist soojem ja Aprill normist külmem. Aprillis ilmselt teeb ka mingisuguse lumeehmatuse. Mai tuleb mingil määral sarnane möödunule ainult sajusem natuke ja samas hulga rohkem öökülmasi. Päevad soojad ja ööd külmad. Temperatuurilt võrdleks 2002 aastakäiguga. Maid siis. Märtsi kuu keskmiseks ootan +0,5 Aprilli +3,5 või veidi rohkem ja Mai keskmiseks +10,5 või veidi rohkem. Natuke tuli numbreid korrigeerida kuna Jaanuar tuli oodatud -4 asemel -1,8. Ah ja Veebruari ootan sinna -4 piirkonda tulevat endiselt. Kuigi NOAA näitab siiamaani Veebruari keskmiseks pigem nulli.

Anonüümne ütles ...

Lisan ,et kui veebruar veel külmem tuleb kui -4 (näiteks -8) siis ainult soojem suvel tuleb. Märtsi keskmine langeks ka siis ehk pool kraadi veel.

Jüri Kamenik ütles ...

Lootust siis ju on!

Anonüümne ütles ...

Eestis pole suvel kunagi liiga soe, vähemalt mu jaoks mitte. Ja nagu öeldud, siis tänavu suvi tuleks kuum ka ilma selle külmata, aga kui saabuv pakane tagab veelgi hullema leili suvel, siis miks mitte.

Kairo Kiitsak ütles ...

Praegused ennustused on juba päris huvitavad külma poolest. Tasub jälgida seda olukorda. Järgmisel nädalal saabub juba kirdevoolus Eestisse arktiline õhumass.

Anonüümne ütles ...

Oleks juba aeg.

Anonüümne ütles ...

GFSist on näha erilist olukorda - Skand. mäestiku LÄÄNEküljel võis tänasest alata põud, sest lähema 10 ööpäeva jooksul pole seal sadu oodata.

Teine sajuerilisus on seotud Eestiga - Tallinnas ööpäeva suurim sajuhulk. Küll andis alles mitu kuud oodata.

Jüri Kamenik ütles ...

Uskumatu ju!

Anonüümne ütles ...

Kui see arktiline õhk tuleb kirdetuulega siis võib Põhjarannik saada mereefekti lund piisavalt.

Anonüümne ütles ...

Loodame. Praegune udu viitaks justkui vastupidisele olukorrale ehk lume vähenemisele - advektiivne ühk üldudu on sooja õhumassi sissetungi tunnus.
Nõmmel temp juba -0,4 kraadi vaid, eilse -3,5 asemel.

Jüri Kamenik ütles ...

Eile oli ju soe front ja nüüd jälle?

Anonüümne ütles ...

Rahu ainult rahu. Homne veel vaja ära kannatada ja siis hakkab tõelist talve tundma. Proovigu keegi siis kurtma hakata ,et liiga külm on.

Anonüümne ütles ...

Ei saa rahuneda, sest see õhuke lumekirme on ülitundlik ka nt +0,3-le kraadile.
Oleks lund 30 cm, siis jah rahuneks. Isegi +3 kraadiga.

Jüri Kamenik ütles ...

Kahju, et seegi vähene rikutakse. Tuleb ikkagi loota parimale!

Anonüümne ütles ...

Mis selle kommentaariumiga vahepeal tehti?

Anonüümne ütles ...

Kuigi HIRLAM näitab et homme ei tõuse mandril temperatuur kusagil üle 0 kraadi, arvan, et lääne- ja loodeosas siiski tõuseb, sh ka Tallinnas.

Jüri Kamenik ütles ...

Targol oli vaja RSS feedi, aga kohe ei leidnud õiget kohta ja siin https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=3103394870987873447#allposts vajutati lihtsalt vale nuppu. Nüüd on õnneks kõik jälle korras.
Jah, sooja õhu voog on tuntav ja üle 0 °C loodeservas usutav.

Anonüümne ütles ...

Õnneks praegune lääneosas valdav kagutuul peaks sula vist isegi välistama napilt.

Anonüümne ütles ...

Homsest lumesajust niipalju, et sajuvõimalus on Tallinn-Pärnu joonest idas üsna suur, sellest läänes peaaegu olematu.

Anonüümne ütles ...

Isegi kui homme peakski miski paari cm kirme maha sadama, siis veebruari päike hakkab nii vähest lund juba sulatama.

Anonüümne ütles ...

Jah kui päike üldse tuleb välja. Seegi hästi kui päike väljas Esmaspäev ja Teisipäev.

Jüri Kamenik ütles ...

Päikest võib ju tulla, aga õhumass sulamiseks liiga külm.

Anonüümne ütles ...

Enim lund tuleb Väike-Maarjas ja Vanakülas. Peaaegu alati nii olnud.
Seal võib kuni 4 cm lund tulla. Tallinnas tuleb kuni 5 millimeetrit.

Anonüümne ütles ...

Viimaste kuude kokkuvõtetest hakkab sademetehulkades silma kohe 1 asjaolu - põuased kuud on ca 50% kuivemad normist ja sajurohked ca 150% sajusemad. Seega just 50% sajunappust või üleküllust. Täiega ilmekas "tasategemine" ju. Teiseks üsna eriline see arv 50.

Seega ka veebruar tuleb põuakuu, mille sajuhulk jääb just 50% piires normist kesisemaks.

Ahjaa, veebruari külmarekordid jäävad kuu esimesse dekaadi, nagu viimased 3 kuud juttigi olnud.

Anonüümne ütles ...

Ehk teisisõnu jääb tänavuse veebruari miinimumtemperatuuriks suure tõenäosusega 7. või 8. veebruari miinimum.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, võib nii olla. Kas sarnane tasaarveldus on ka õhutemperatuuri, tuulte jms osas?

Anonüümne ütles ...

Mulgi hakkas silma see ,et kuu 1 pooled on olnud külmemad kui 2 pooled. Novembris, Detsembris ja ka Jaanuaris oli nii. Pikkade prognooside järgi on see ka võimalik Veebruaris. Muide Tallinnas tuli ka 5cm lund mitte 5 mm nagu siin pakuti

Anonüümne ütles ...

Tundub ,et Laadoga suunalt saab lumi veel täiendust.

Anonüümne ütles ...

Veebruari sajuhulk ähvardab lausa ühekohaline väärtus tulla. Keegi pakkus siin paar nadalat tagasi, et tuleb vähemalt 50 mm, mina pakkusin, et 20 mm.

Eks siis näis kummal rohkem õigus oli.

Anonüümne ütles ...

@ 5. veebruar 2017 10:29
Jah, enim täiendust saab Kuusalu vald ehk sealne Vanaküla ilmajaam, sest õhuvool on liiga idast, peaks rohkem kirdest olema et ka sisemaale jõuaks.

Anonüümne ütles ...

Praegu mudelites 15. veebruari kohta suht huvitav erinevus - GFSi järgi -15 kraadine isokas, Euroopa oma järgi +6 kraadine.

Anonüümne ütles ...

Jah, kokkuvõttes võib öelda, et septembrist alates on põud valitsenud, ning ka novembris ei sadanud üleliia. Ja nüüd paistab ka veebruar kuiv tulevat vastu kevadet, mis on teatavasti kõige kuivem aastaaeg. Samuti pole kevadeks lund, mis sulaks ja kui nii edasi jätkub, siis võib päris karm tuleoht ees oodata koos kuivanud veekogudega.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan ,et ikka külm võidab ja euroopa oma muudab varsti enda prognoosi gfs järgi samaks

Anonüümne ütles ...

Pigem oht ,et suvel jälle sajab üle mõistuse. Seega ise loodan ,et suve nimel tuleks enne pööripäeva ikka korralik lumi ka maha. Muidugi ei välista see näiteks 2001 aasta olukorra kordumist. Sadas palju aga oli ka kuuma (eriti Juulis)

Anonüümne ütles ...

Mul pole midagi selle vastu et suvepoolaastal sajab ja talvepoolaasta on sajuta. Mõelgem loogiliselt - esimese variandi puhul on aurumine väga suur, mistõttu rohked sademed välistavad põua ja sellega ka tuleohu jms riskid. Teise variandi puhul on aurumine niigi väga väike, seega sajupuudus ohtlik ju pole.

Ja veel - väga hea et praegu põuatab, sest siis on see pikk mitmekuuline põud suve arvelt. Seega suvel on lootust tasategemiseks ehk sajurohkuseks. See omakorda tähendab, et on äikesevõimalusi. Põua puhul aga äikesevõimalust pole, sest kui sajupilvi pole, on äikesevõimalus NULL, sest sinitaevas äikest ei too. (Talve puhul sama asi nõnda - pole sajupilvi, pole lumevõimalust)

2012 suvi oli Harjumaal üks paremaid äikesesuvesid!

Anonüümne ütles ...

Eelmine suvi oli sademete rohkuse poolest 2. kohal, mistõttu praegune põud on just eelmise suve arvelt mitte tänavuse. Vähetõenäoline, et järjest kaks sajust suve tuleb ja kaks põuast kevadet. Pigem hakkab kevadel ujutama, sest tänavu suvi tuleb väga tõenäoliselt kuum.

Anonüümne ütles ...

Sajuseid suvesi järjest on olnud. Nagu 2000 /2001 ja 2008/2009 ja kindlasti oli ka eelmisel sajandil aga pole andmeid praegu käeulatuses.

Anonüümne ütles ...

Kuna kevade- ja suveennustused on siin juba välja käidud, siis avaldan ka enda ametliku suveprognoosi, sest tänu algavale külmalainele on pilt nüüdseks selgeks saanud, ning saabuv kevad ega talve lõpp seda enam ei muuda. Märkimist väärib ka mu talveprognoos, mis on siiani üsna hästi paika pidanud. Paraku ei prognoosi kevadet ega sügist, kuna need on liiga ettearvamatud, mistõttu ei hakka riskima oma maine kahjustamisega. Üldjuhul ei kaasa ka sademeid oma prognoosidesse, kui olukord just väga kindel pole. Samuti väldin detailidesse laskumist. Nagu talve puhulgi, kui mu prognoos peaks mööda minema, lõpetan ennustamise ja spekuleerimise. Kuna olen Kagu-Eestist, siis võtan mõõdupuuks Võru jaama, mille 1981.-2010. aasta suvekuude keskmine õhutemperatuur oli 16,7°C.

2017. a suvi tuleb tervikuna keskmisest soojem(>17,5°C Võrus), kuumalainetega ning usutavasti ka äikeselisem ja põuasem kui paar möödunud suve. Tõenäoliselt kujuneb kõige soojemaks kuuks juuli(>19°C Võrus), millele järgneb august(>17,5°C Võrus) ning juuni(<17,5°C Võrus).

Anonüümne ütles ...

No Juuli peaks minu andmetel ka Harkus tulema +19 või rohkem. Kõige rohkem kahtlen Juunis. See võib tulla keskmisega pigem sinna +14 kanti või vähemgi. Võruski hea kui +15 tuleb. Lõpliku hinnangu suvele annan Kevadise pööripäeva paiku. Kuiv kevade algus ja kuiv Märts vähendaks sooja suve tõenäosust.

Anonüümne ütles ...

Nüüd teisipäeval peaks Soome lõunarannikul raevukas mereefekt tulema, kuna õhumass ja tuulteväli on 8. novembriga peaaegu identsed.