pühapäev, 15. jaanuar 2017

3. nädala ilm (16.–22.01.2017)

Kommentaariumi link. See postitus on 1000. ehk 10 aastaga on õnnestunud teha tuhat postitust.
Eesti pilved maailma taevakaardil: http://www.ilmateenistus.ee/2017/01/eesti-pilved-maailma-taevakaardil/ ja WMO kalender http://library.wmo.int/opac/doc_num.php?explnum_id=3339. NB! Selle kalendri saavad vaid priviligeeritud asutused ja isikud üle maailma; kalendris on viga, Kairo sõnade kohaselt: WMO ise pani muidu pilveliigiks "Kõrgrünkpilved". Pole nõus eriti sellega 🙂. Novembrikuud ilmestavad tegelikult 😛. Ilmateenistuse uudises on kõik õige. 
Veel: esialgse info kohaselt toimub meteoroloogiapäev 23. märtsil, millele registreerumine on juba alanud, lisaks kutsuti sinna Kairo esinema (tõenäoliselt WMO uudise tõttu).

22. jaanuaril liikus madalrõhkkond Norra merelt Soome kohale. See tõi mitmel pool küll päikeselise, kuid enamasti pilves ilma – taaskord võis näha hulgaliselt joonpilvi, mis kiudkihtpilvedesse ja loojangu ajal pakkusid müstilisi vaateid. Jääkristallid olid hästi näha ka siin http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kuni +5 kraadini, lõuna pool oli külmem, isegi vaid +1 kraadi. Mõnel pool, eriti Saaremaal ja lõunapiiri lähedal, oli siiski udune ja päikest vähem, sadas uduvihma. Edelatuul oli mõõduka tugevusega.
Päeva jooksul pilvisus tihenes: põhja pool lisandus kõrgustesse jääkristalle ja lõuna pool kihtpilvi, mis levisid põhja poole. Kella 18ks olid juba pea kõikjal läbipaistmatud kihtpilved, v.a kirdenurgas, ja mõnel pool oli udune.
Ilm läheb sajusemaks, kuula Merikese ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5884651014f0360de02cdbe4.



Bogdan Parubok. 21.01.2017 Suurupi pankrannik. 4 fotot erinevatest kellaaegadest laadisin üles. Fotod ses suhtes 1 tunni jooksul tehtud, enam vähem sellises ajavahemikus, seeria teine foto https://drive.google.com/file/d/0B7bLywuBnh8xLUZmVEJvWVZPeWs/view
Kommentaar: on näha kuumalaine saabumine: eilne krõbedus asendus tänase kevadmahedusega.

Kalmer Saar. Muhu; Lõunaranna sadam. 21.jaanuar 2017.a. Ilm oli selge, päevaläbi säras päike nagu oleks kevad käes. Õhtu pakkus kauni loojangu

21. jaanuari päeval ulatus Põhjamerelt Läänemerele kõrgrõhuala kirdeserv. Öösel liikus aktiivne madalrõhulohk Skandinaaviast kagusse. See tõi päikeselise, aga pilvise ilma (kiudpilved, kiudkihtpilved, kuid halosid ei vaadeldud või siis väga vähe / nõrgalt), imetleti joonpilvi.
Tuul oli enamasti loodest ja nõrgenev, seejärel läänest ja kohati isegi edelast. Kui hommikul oli õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, siis päeval läks päikese toel oluliselt soojemaks: kuni +2 kraadi, vaid kohati idaservas ja lõunapiiril püsis pisut alla 0 °C, seevastu saartel oli mõnel pool koguni kuni +4 kraadi. Õhtul oli pea kõikjal 0...-4 kraadi ja teedel tekkis libedus (hall), kohati arenes udu.
Kui öö tuleb võrreldes üldise õhutemperatuurifooniga üpris külm (kuni -10 kraadi) ja udune, siis päev juba märksa soojem: saabumas on uus kogus sooja õhku. See toob ilmselt vihmase ja uduse ilma (sajuhulk on väga väike, võib ka sajuta jääda), aga ajapikku muutub sajusemaks ja õhumassi jahtudes võib 23. jaanuariks (udu)vihm isegi lumega asenduda.
24. jaanuaril tuleb külmenemine intensiivsem kui viimased paar korda, aga see ei jää püsima: antitsükloni lõunapoolne asend lubab üha uutel ja võimsamatel soojalainetel Läänemere regiooni jõuda.

Kalmer Saar. 16.01.2017.a. Väikese väina tamm

20. jaanuaril liikus madalrõhulohk merelt loodest kagu suunas, järgneval ööpäeval ulatus Põhjamerelt Läänemerele kõrgrõhuala kirdeserv. See tõi tiheda lumesaju, mis liikus loodest kagusse, paiguti sadas lääne pool ka vihma ja lörtsi, kuid enne seda oli pea kõikjal selge päikesetõus.
Hommikuks langes õhutemperatuur ühtlaselt -2 kraadini, vaid saartel oli kuni +3 kraadi, kuid päikesetõusuks külmenes sealgi. Pilvisuse tihenes tõusis õhutemperatuur kuni +1 kraadini, rannikualadel kohati kõrgemalegi, saju ajal langes mitmel pool kuni -0,5 kraadini, seejärel tõusis taas ja kohati arenes udu. Hommikune nõrk või mõõduka läänetuul asendus päeval lõuna-, kohati edelatuulega, seevastu osatsükloni keskme lähedal oli nõrk ja muutliku suunaga.
Õhtul udu levik esialgu laines ja ilm soojenes, mis tähendas lume hoogsat sulamist. Saartel oli juba kell 15 kuni 4 kraadi sooja (vastu Läänemerd). Seejärel algas merelt ilma selginemine, kuid soojus esialgu veel püsis.
Hommikuks võib ilm selgineda ja külmeneda. Järgmine muutustelaine satub tõenäoliselt 22. jaanuarile, kuid soojus ja madalad pilved teevad nn puhta töö.

Ilmateenistuse sünoptik Merike MerilainÖöpäeva keskmine õhutemperatuur on jätkuvalt arvutatud keskmisest 3...5 pügalat kõrgemal ja lumikate kipub olematuks muutuma ka ida pool. Neljapäeval liikus üle põhjalaiuste kaks järjestikust nii kõrgete laiuste kohta ebatavaliselt sügavat tsüklonit, neist viimasel oli õhurõhk keskmes kuskil Karusaare juures vaid 958 hPa. Ainult mõned 2016. a Atlandi orkaanidest ja tormidest olid niisama madala õhurõhuga, vaata siit.
Selliste võimsate õhuhiiglaste servas on soe õhk jälle kaugele itta ja ka arktilistele laiustele liikunud. Kuid siiski sätib homme õhtul veidi kargemaks, kui Barentsi merel hetkeks  peatuvate tsüklonite tagalasse hakkab voolama õhk Teravmägede poolt. Aga see viiv kestab vaevu pühapäevani. Siis on juba uus tsüklon Norra merel ja haagib end vanade olijate hõlma. Kuid liigub eelkäijatest lõunapoolsemat teed ja võib pärast sooja sektori möödumist pakkuda päris korralikku tagalat, seda nii tugeva loodetuule kui külma õhu advektsiooni näol.  Lumelootus on väike.  Kui kolmapäeval jõuab lääne poolt kohale üsna külmas õhus tekkinud kõrgrõhuhari, võib õhutemperatuur paariks ööks idapiiri lähedal -10 lähedale langeda. Kui kõrgrõhuala kese paigutub Kesk-Euroopast Venemaale, võiks külmem ilm ka natuke püsida. Kuid tõenäoliselt jääb see vaid tühjaks lootuseks.


Selge ilm 19. jaanuari õhtul Laagris

19. jaanuaril oli Eesti kohal madalrõhuala lõunaserv. See muutis ilma soojaks ja sombuseks, peamiselt rannikualadel oli udu.
Samas õhumasside poolest oli ilm piiripealne – see tähendas järske muutusi, udu hajumist ja asendumist tormise ja kõleda ilmaga. Juhtuski nii, et õhtul tugevnes lühiajaliselt (paariks tunniks) edelatuul Soome lahel puhanguti üle 20 m/s (enne seda oli edelatuul mõõdukas, eelnenud ööl lühiajaliselt tugevnes), nõrgenedes ja asendudes seejärel läänetuulega, ja ilm alates saartest selgines. Sooja oli ühtlaselt 2–3 kraadi, kohati isegi pisut vähem. Lumi sulas hoogsalt.
Hommikuks on oodata ilma jahenemist, sest külm front toob / märgib õhumassivahetust. Üllataval kombel võib päeval üle Eesti liikuda mõõdukalt intensiivne sajuala, mis koosneb peamiselt lumest ja lörtsist, aga lõunaservas, Liivi lahel pole ka vihm välistatud.
22. jaanuaril on uus soe kohal. Selle toob ookeanilt kohale antitsüklon, mis nihkub üle Põhjamere Skandinaavia ja viimaks Läänemere (eriti selle lõunaosa) kohale.
24. jaanuar. Loode-Venemaal on pakaselist õhumassi kandev tsüklon, mille lohk toob ilma külmenemise ja ehk ka lund Eestissegi, aga suuri sajuhulki ilmselt ei ole oodata. See on praegusest jõulisem külmenemine.

Ott Tuulberg\18.01 Hommik @ Felixstowe. Those awesome mornings when you have to stop on your way home to take a photo...


Torm ja lörts 19.01.2008: uskumatult võimas märg lumi Laagris.

18. jaanuaril oli Eesti kohal madalrõhuala lõunaserv. See tõi pilves ja sombuse, isegi õrnalt sajuse ilma (hommikusest lumest õhtuse uduvihmani).
Hommikune +2...-3 kraadi asendus õhtuks 0...+2 kraadiga, vaid kaguserva jäi -1 kraadi püsima; mitmel pool arenes uduvine ja udu, kuid see jäi hõredaks. Edelatuul püsis mõõdukas, Soome ja Liivi lahel esines puhanguid üle 10 m/s.
Ain: [20:43]Tartus veel -0,8. Telefoniprognoosi järgi peaks paari tunni pärast plussi jõudma. [21:19]Tartus veel miinuses -0,7.
Inge: [21:06]Õhtust! Kummas nii tuuline, sajab vihma, +1,5 kraadi, maapinnal on veel veidi lumiseid kohti, aga need justkui ära jäätunud pealt. Sulamine on viimase kolme tunniga väga kiire olnud.
20. jaanuar. Suur soe saab läbi, tormise ilma saatel läheb külmemaks. Loode-Venemaa tsüklon hoiab karget ilma kuni kaks päeva, kuid sademeid ei ole või hooti pisut lund.
22. ja 23. jaanuar. Ookeanilt saabub järjekordne kogus sooja õhku. Sademeid võib tulla väga vähe, kuid Loode-Venemaa tsüklonis servas võib päev-kaks hiljem saabuda lohk, mis võib tuua lund ja lörtsi. See jahenemine võib osutuda eelmisest jõulisemaks.

Raikki Luik. Tormised päevad tulevad taas...

17. jaanuaril taandus kõrgrõhuhari Läänemere ja Eesti kohalt kagusse, õhtul lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Selle mõjul oli ilm pilves (selgimisi peamiselt saartel ja lääneservas), sadas udulund (lumeteri), kohati ka lund (peamiselt lõunaservas).
Õhutemperatuur oli valdavalt -2...-7 kraadi, vastu Läänemerd 0 °C lähedal, kesköö paiku Pärnus ja hommikul kohati Jõgevamaal kuni -12 °C, sest seal selgines ja arenes ka udu. Õhtul läks pilvekiht õhemaks, aga siiski püsis, mistõttu mõnel pool jälgiti teemanttolmu ja nähtavus halvenes.
Hommikune nõrk lõunatuul asendus õhtuks edelatuulega, mis pisut tugevnes (loodeservas puhangud kuni 11 m/s).
19. jaanuar. Antitsükloni servas muutub ilm üha rahutumaks: aktiviseeruv arktiline õhumass tõstab tuult ja toob Eestisse esialgu suure sooja. Võib juhtuda, et vähene lumi sulab.
21. jaanuar. Arktiline õhumass jõuab lõpuks Eestini: tuuline ilm püsib, kuid läheb tunduvalt külmemaks (5-kraadine soe võib asenduda isegi 0...-2 kraadiga).
Lumelisa ei paista tulevat, kuid sademeid võib ilma soojenemisega tulla isegi paar millimeetrit, on suur jäite- ja kiilasjääoht; külmenemine võib toimuda sajuta (õhumass on kuiv).
Edaspidi ootavad ees uued soojenemised; ilm võib püsida sajuta.
NB! Taavi Pae: Eesti kehtiv külmarekord mõõdeti täna 77 aastat tagasi Jõgeval –43,5 °C. Kindel on see, et Petserimaal paukus veel kõvem pakane, seal aga polnud lihtsalt korralikku mõõtepunkti. Petseri jaamas külmus viin ja raporteeriti, et kraadiklaas oli põhjas (-50). Siinkohal üks huvitav jutuke tollasest ajakirjandusest, kuidas setu joomise maha jättis: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1719929201366165&set=a.113412582017843.15995.100000473047502&type=3&theater või.

video
Jarmo Arusoo. Keegi seletaks? Nagu lund sajaks. Aga midagi naole / kaele ei lange. Ja täiega sätendab. Sadas, aga midagi nahal tunda polnud. Ilus sädelev oli. Isegi auto tuledest tekkisid väiksed sambad.
Priit: Ülipeened jääkristallid,neid ei tunnegi kui nahale langevad,pika aja peale jopile imepeen kirme koguneb.,kalal olles küllalt nähtud.
Päris ametlik: teemanttolm sisaldab jääkristalle, mis on moodustunud õhus oleva niiskuse tõttu; need tekivad tavaliselt väga külma ja selge ilma korral ning sellega on seotud mitmesugused halonähtused, vahel võivad tekkida ka keerukad multihalod http://www.atoptics.co.uk/halo/diamonds.htm.

Kairo Kiitsak. Taas üks mõnus õhtu kihtpilvedega Jõgeva linnas 16.01.2017. Õhutemperatuur oli -6,5 kraadi.

16. jaanuar täitus kohal Läänemeremaade väheliikuv madalrõhulohk. Selle mõjul püsis enamasti pilves ilm ja õhutemperatuur -2...-4 kraadi, aga kus selgines, oli udu ja kuni -8 kraadi (peamiselt lääneservas ja saartel), kuid vastu Läänemerd oli rannikualadel koguni 0...-1 kraadi; sademeid polnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Muutusi päeva jooksul ei tulnud: lääneservas oli kohati isegi päikeseline ja kõige külmem, mujal püsis pilves ja soojem, kuid ikka vaikne, õhtul oli Pärnumaal kuni -9 kraadi.
19. jaanuar. Rahulik ja karge ilm saab otsa. Saabuv suur soe võib viia kogu lume. Sademeid ei pruugi tulla või siis tuleb väga vähe (lumena < 2 cm).
21. jaanuar. Paistab, et läheb jahedamaks, aga sademeid tõenäoliselt ei tule. Edasise ilma kohta on vähe teada, kuid üks versioon on kirjeldatud http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/

Martin Kivi. Kuna loojanguks olid pilved hajunud, siis tuli päikeseloojangut pildistada :). 11.01.2017 15:39 Kiili vallas.

Rahulikult ja kargelt algav nädal muutub edenedes tormisemaks ja soojemaks.

Nädala alguses eraldub Assoori maksimumist antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole veel täpselt teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. 
18. jaanuaril muutub ilm suure tõenäosusega oluliselt soojemaks ja tuulisemaks. Ilmamuutusega võib kaasneda ka lumesadu ja tuisk, kuid märkimisväärne sajuhulk või lumelisa ei tundu tõenäoline.
Nädala lõpuks muutub arktilistel laiustel väga külm õhumass aktiivsemaks, mis võib ilma tuulisena hoida ja jahedamaks muuta, aga püsivalt külma ilma ja lumelisa ei paista tulevat.

Kalmer Saar. 15.01.2017.a. Saaremaa Sääretuka

113 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Arvan, et tänavunegi suvi äikese osas Harjumaal põnev ei tule. Jutt siis ikka eelkõige Tallinn-Nõmmest jälle.
Suvi tuleb suurte ilmaerinevustega - kagus äikeseline ja sajune, loodes päikeseline ja põuane, kuna tsüklonite allee kulgeb teadupärast üle Bildimaade ida- ja kaguosade.

Anonüümne ütles ...

Baltimaade* -.-

Jüri Kamenik ütles ...

Jälle niru ilmaaasta ees?

Anonüümne ütles ...

Harjumaal küll jah. Aga kagus on ilmselt vägevust küllaga, nagu koguaeg olnud.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et selle ilmasoojenemisega ei kaasne sademeid, kuna jääme ilmselt kõrgrõhkkonnale liiga lähedale.

Jüri Kamenik ütles ...

Kahju, ilmselt arvestas Ilmateenistus eeskätt Euroopa mudelit (http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/587bdf9414f036349842a0ac).

Anonüümne ütles ...

Aasta keskmine temperatuur tõuseb oluliselt aastaks 2100. Selles ma ei kahtlegi aga sellised suved nagu 2010 või ka 2011 muutuvad aina haruldasemaks. Soojenemine tuleb eelkõige talvede ja kevadete arvelt.

Anonüümne ütles ...

Kõik stsenaariumid näitavad, et suved muutuvad üha kuumemaks, sagenevad kuuma- ja põuaperioodid ning on juba sagenenud, vähemalt siin Kagu-Eestis, mida võin isiklikult kinnitada.

Võib-olla oled pärit Harjumaalt, mis seletaks seda, et 2010 ja 2011 suved muutuvad seal aina haruldasemaks, äikesesagedus langeb, põud siiski intensiivistub, kuid sademeid on vahem. Tormid, rääkimata igasugusest muust ekstreemsusest, kaovad sootuks ning ilmahuvilised on sunnitud kliimapagulasteks hakkama igavuse tõttu.

Jüri Kamenik ütles ...

Üks viide oli tulevikukliimale, selle võiks ju tagasi panna. Kas seal on maakondade kaupa antud muutused ja nende suund?

Anonüümne ütles ...

Kui mõtled seda viidet Eesti kliimale aastal 2100 siis seal maakondade kaupa küll pole. On üldine. Muide mina sealt üldisest seda tormiosa ei usu. Siin jääb isegi vaiksemaks kui Jãämeri aina rohkem lahti jääb. Ise ju ütlesid ka Huvitajas ,et kui rohkem jääd siis lääne - idasuunaline liikumine kiirem.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2017 14:40

Juba ongi vaikne. Nii suurt vaikust nagu mullu ja nüüdki Atlandil, pole ammu näinud. Igasügisene läänetsüklonite tants jääb aina nadimaks. 2011. ja 2013. aasta sügistalvede tormiaktiivsust ärge enam lootkegi.

Atlandi "unne vajumine" ongi 1 peamine põhjus, miks kliimamuutus tähendab eelkõige loode-Eestis kliima põuastumist. Kagu-Eestit päästavad sajurohked lõunatsüklonid, mida näitas superilmekalt läinud aasta.

Mullu muideks oligi Eestis lõunatsükloneid erakordselt palju - vist isegi 10x läänetsüklonitest enam.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2017 11:03

Suved muutuvad kuumemaks siis, kui lõunatsüklonid valivad praeguse Kagu-Eesti "tsükloniteallee" asemel selleks Läänemere, kuna siis satub Eesti sooja sektorisse.
Vastasel juhul ehk üle kagu liikudes jääme tsüklonite tagalasse ehk suved külmenevad.

Jüri Kamenik ütles ...

Seal ei saanudki lõunatsüklonite teemat üles võtta, isegi Matteo oli hädavaevu saates, aga lõpus õnnestus läbi suruda; põhjuseks on ikka see, et Kristo Eliase saateosa (kui õigesti meeles) osutus 7 minuti asemel kogemata 12-minutiliseks.

Anonüümne ütles ...

22. sajadiks on Eesti kliima = aastaringne sitt suusailm mitmes tähenduses.
Esiteks, talved soojenevad.
Teiseks, võimalike talvekülmade ajal suusalund lihtsalt ei saja (pikk väheaktiivne rõhuväli nagu tänagi) või ei saja piisavalt (paar cm).
Kolmandaks, suved jahenevad, kuna blokeerivaid antitsükloneid tekib Venemaal üha vähem, asendudes Briti saarte ja Skandinaavia kohal tekkivatega. Lõunatsüklonite tagalasse jäämine püsib, kuna ei tundu üldse usutav, et need hakkavad praeguse Kagu-Eesti asemel piki Läänemerd järjekindlalt liikuma.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2017 15:00
Ehk õnnestub järgmine kord! :)

Anonüümne ütles ...

Mina siis kes kuu keskmiste järgi ennustab. No kui selline jätkub nagu lähemaks kaheks nädalaks GFS näitab siis unustage järgmine kuum suvi ka ära. Parimal juhul siis soojuselt ainult eelmisega võrreldav saab tulla.

Anonüümne ütles ...

Suved just soojenevad, 2010. aasta enneolematu kuum suvi on selle tõstuseks, samuti sellele järgnenud suvi ja siis 2013. Nii palju soojasid suve, kui viimase 20 aasta jooksul, pole varem Eestis ilmavaatluse ajaloos esinenud. Selle "Eesti kliima 2100" ülevaates on all paremas nurgas samuti kirjas, mida see tähendab. Esimesena: "Suvised kuuma-, põua- ja äärmuslikud vihmaperioodid".

Anonüümne ütles ...

@16. jaanuar 2017 15:23

Aga veebruar ja märts on veel ees, mis võivad väga külmad tulla.

Jüri Kamenik ütles ...

Elame-näeme! Aga Kristale peaks ettepaneku tegema teemal lõunatsüklonid ja tulevikukliima Eestis.

Anonüümne ütles ...

Jah aga vaata millised talved siis eelnesid nendele suvedele. Nüüd aga jälle sitt suusailm muudkui jätkub.

Anonüümne ütles ...

Siis jäämegi ootama, et soojale talvele järgneks kuum suvi, mis teeks lõpu sellele seaduspärale.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2017 15:38
Suvel olen ka äikese mõistes mõelnud, et juuli-august veel ees, juulis mõelnud, et august veel ees ning augustis mõelnud, et küllap septembris 1 äike ikka tuleb. Aga ei, täiesti sisutühi ootamine oli.

Sama sisutühi on ka talve ootamine olnud - välja arvatud paar jaanuarinädalat igal aastal ning lumerohkus mullu veebruari lõpukolmandikus.
----------------------

@ 16. jaanuar 2017 15:23
Seega su enustusmetoodika ei toimi ning enustused on samahästi kui soolapuhumine.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2017 15:37
Teada ju, et loodus tühja kohta ei salli ehk et looduslik tasakaal on loodusseaduste prioriteet - nüüd tuleb mitu külma suve, milledest 2 tulevad enneolematult külmad 2010 ja 2011 suve tasategemiseks.

Anonüümne ütles ...

Tänane kella 18:30-se AK ilmateade Ele esituses oli küll tema kohta tavatult kiire ja lohakas ning üsna pettumustvalmistav. Vabandust aga nii see oli. Loodetavasti kell 21 toob talle omase põhjalikkuse tagasi.

Anonüümne ütles ...

Selle "talve-järgi-suve-ennustamises" on siiski üks seaduspära, mida ma tahaks väga ümber lükata, kuid ei saa - eriti soojadele talvedele(nt: 2007/2008; 1960/1961; 1974/1975; 1989/1990; 1988/1989) pole mitte kunagi veel järgnenud eriti soe suvi keskmise temperatuuri osas. Kontrollisin 15 kõige soojemat talve(djv) ja nendele järgnenud suve(jja) - kõik jahedad või tavalised. Järelikult mingi seaduspära on siiski sees, sellepärast ootan pingsalt, et kliimasoojenemine või miski muu selle seaduspära tühistaks.

Anonüümne ütles ...

Ma paneks sinna ritta ka 2014/15 ja õigel jäljel oled. Ainult ,et jälgida tuleb ka sajuhulka. Üksi külmast ei piisa. Näiteks 2012 jaanuari ja veebruari järel hakkasin ka sooja suve ootama aga erilist lund ju polnud ja selle võla tegi siis suvel tagasi.

Anonüümne ütles ...

Ja lisan ise ,et ka praegune kombinatsioon on halb. Kuu keskmine jääb miinuspoolele aga va korralik lumi on puudu. Suvel siis sajab. No veel pole lootus läinud. Nagu siin juba mainiti ,et Veebruar ja Märts on alles ees.

Anonüümne ütles ...

Õnneks prognoositakse üle-Eestilist sula neljapäevast alates - siis saab ka kagu lõpuks ometi sula tunda.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2017 19:24
Jah, -35 miinimumina talvel ja +15 maksimumine suvel pole üldsegi mitte paha ilma-aasta.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2017 20:31
Kagus ilmselt sajab jah. Nõnda palju, et uputab. Loodes aga tuleb põud, niiet kaevupõhjad tolmavad.

Anonüümne ütles ...

Veebruar ja märts on alles ees tõesti, aga needki kuud tulevad kevadkuud. Soojale talvele järgneb püsiv ent pikk varakevad veebruari ja märtsi arvelt.

Teiseks, märtsis võib -20 kraadi tulla, aga kirka päikesepaiste tõttu on tunne ikka kevadine.

Anonüümne ütles ...

16. jaanuar 2017 20:37

Oh, mitte ei jõua seda sula siin kagus ära oodata.

Anonüümne ütles ...

@16. jaanuar 2017 20:47

Jah, olen nõus, et ükskõik kui külm ka märts ei tuleks, siis päikese tõttu on ikkagi kevadine tunne, nagu oli ka 2013. aastal. Juba veebruaris hakkab kõva pakase korral päeval päikese käes räästad tilkuma.

Anonüümne ütles ...

@16. jaanuar 2017 20:40

Aga kahjuks meie silmad sellist ilma-aastat ei näe.

Anonüümne ütles ...

Lisan veel ,et kui väga krõbe talv siis ka jälle ei taha suvi teab mis kuum tulla. Mäletan 1985 ja 87 toimunut.

Jüri Kamenik ütles ...

Pakane ja tugev tuul veebruaripäikeses räästaid tilkuma ei pane. 2014. a oli ju kuum suvi, vähemalt on meeles tohutud kuumalained. Sajune suvi on hea, sest ei pea taluma pidevat põuda. Kuidas oli Ele ilmateates AK 21:...?

Palju väiteid ja küsimusi pundis, aga loodame vastust leida. Kristale sai ettepanek edastatud.

Anonüümne ütles ...

@16. jaanuar 2017 22:37

Jah, tundub nii olevat. Kontrollisin kümme kõige külmemat talve ja sellele järgnenud suve - kõik jahedad või tavalised. Seega, et suvi soe tuleks, ei tohi talv liiga külm ega liiga soe olla. Siiski jään ootama, et eriti soojale talvele järgneks soe suvi, mis selle seaduspära tühistaks.

Anonüümne ütles ...

Lõuna-Eestis siiski päike paneb veebruaris räästad tilkuma isegi pakase korral. Ei oska öelda, kas ka siis, kui viimasega kaasneks tugev tuul.
Suve all oli mõeldud kolme suvekuu keskmist. Nii uskumatu kui see ka pole, oli möödunud suvi 2014 omast soojem(Võru jaama andmetel), kuigi kuumalaineid oli tõesti 2014. aastal palju.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider (2014. a asi). Aga mõeldud jah tugeva tuulega.

Anonüümne ütles ...

@ 16. jaanuar 2017 23:12
Minule see uskumatu pole. Võru ju ongi Eesti äärmuste ilmapoolus.

Anonüümne ütles ...

Jah aga see varu tekitati kevade -eriti juuni arvelt

Anonüümne ütles ...

Ja Jaanuar oli ka külm. Sellist külma sel Jaanuaril paista kuskilt.

Margus Arge ütles ...

Vaatasin tagantjärgi mõlema eilse AK ilmateadustuse üle ja ei leidnud midagi laiduväärset. Ele jutustas ladusalt, isegi lõbusalt ja asjalikult. Ka diktsioon oli selge, väljapeetult arusaadav.Kui kellegi kohta midagi ründavat öelda on peaks seda tegema mitteanonüümselt. Niipalju peaks teiste suhtes viisakust omama. A tundub, et jälgija pole atmosfääriliste protsesside suhtes just kodus, kuigi räägiti küllalt lihtsas keeles, või on viriseja Lihtsalt Endel Kellapi tüüpi...

Jüri Kamenik ütles ...

Küsiti, miks ei olnud Ökoskoobis jutt eriti ladus ja köhatustega palistatud. Diagnoositud on ülitundlikkus kuiva õhu suhtes: stuudios oli õhk nii kuiv, et ajas köhatama (suht.niiskus alla 20%).
Mis seal AK-s siis juhtus: eetriaega võeti kaks korda vähemaks, lisaks oli tehnilisi probleeme, aga ilmateates võis see mõjuda, nagu oleks Ele kuidagi halvasti teinud. Me lihtsalt ei tea ega näe, mis sellist olukorda põhjustas. Kui eetriaega võetakse niipalju vähemaks, siis tuleb ju ilmateate osa kärpida (mis võtab aega), see muudab olemise niruks ja närviliseks jne.

Anonüümne ütles ...

Aitäh sulle, Jüri!
Et asi oli hoopis siis eetriajas, mitte Ele võimalikus pealiskaudsuses? Igatahes eilse kella 18:30-se AK ilmateade oli Ele esituses lühim üldse - eriti selle paarilauseline sissejuhatus.

Mõnele siin vabandused ei kehti - hoopis ründena suhtutakse...uskumatu.

Anonüümne ütles ...

Homsest ilmast ennustan niipalju, et hommikune front sadu ei too, aga õhtul hakkab idas ka kagus sadama, aga mujal on endiselt sajuta.

Jüri Kamenik ütles ...

Ele:
Tere Jüri!

Olen absoluutselt nõus selle anonüümse kommenteerijaga.

Kuna meil võeti eetriaega poole lühemaks, 3.00 asemel on 1.30, siis ma näen praegu juba teist korda, kui ma seda õudust pean läbi tegema, hullu vaeva, et oma ilmateadet kärpida. Esiteks võtab selline kärpimine väga palju aega ja teiseks on endal lausa vastik eetrisse minna.

18.30 juhtus see asi ka, et hea et üldse eetrisse jõudsin. Mikorfoni patareid said tühjaks, kui ringvaatega otselülitust tehti, jooksin ja jõudsin, käisin patareisid vahetamas ja tegelikult tuli ilmateade ka kõva hingelduse pealt :)

Ma isegi ei tea, mis oleks lahendus, uudistetoimetus rõhub saate proportsioonidele, kuna saade on 5 min lühem.

Aitäh märkamast! Ma kartsin/lootsin, et nii läheb ;)

Anonüümne ütles ...

Polnud ju hullu midagi. Täiesti jälgitav oli. Eilne Kristo Eliase kokutamine oli parem vä.

Anonüümne ütles ...

Aitäh Elele mõistva suhtumise eest! Vaatasin uuesti seda 18:30 ilmateadet JA SELLELE JÄRGNENUD SAATELÕPETUST ning tõesti tundus kõik kuhugi kiirustav, kui sel ajal eetriajale mõtlesin.
Nõme, et aega lühendati. Soovin sünoptikutele seal esinedes jõudu ja edu, kuna nende ilmateated on pikimad. Loodetavasti olulisim saab kõik teadustatud!
----------------------------------------------------------------------------------
Kristo Eliase AK ilmateated olid ka nauditavad. Martin Mileikoga ei anna võrrelda, kuna tal on pmst igas ilmateates viga, kui mitte mitu. Õnneks on tema teadustused läinud siiski paremaks.
Henri Laumets on täitsa kuulatav. Ligilähedane Eliase esitustega. Ehk mulle meeldib. Küll Mileiko ka järgi jõuab. Inimesed on ju ikkagi erinevad!

Anonüümne ütles ...

Mudelite järgi oli talv novembri esimeses pooles ja jaanuari esimeses pooles ära ning tundub, et tänasest algas/algab (kuidas kusagil) kevadtalv.

Anonüümne ütles ...

Lõhnab jah sedamoodi. Ilmselt tuleb veel Veebruaris mingisugune järeltalv. Ja suvel naudime ujutavaid põllumaid. Peab vist mõtlema riisi mahapanekule.

Jüri Kamenik ütles ...

Riisi jaoks vist liiga külm. Aga selline tunne, et novembrist alates on vindunud vastik kevad (taliharjapäev oli 14. novembril!?).

Anonüümne ütles ...

@ 18. jaanuar 2017 13:01
Looda sa, just Tallinnas Nõmme ümbruses ei juhtu seda iiiiiaalgi, siin naudime suurema võimalusena hoopis tolmavaid kraavipõhju.

Jüri Kamenik ütles ...

Õhtune AK ilmateade kubises ningidest. Kujutan ette, et Tarmole selline ningitamine ei meeldiks (esile kerkib allergia ningi vastu, esimene linnuke oli juba aastate eest http://epl.delfi.ee/news/kultuur/keelemote-seletamatu-kihk-mis-sunnib-uha-enam-ningitama?id=51177622). Loodetavasti ei mõjunud solvanguna, kuid huvitav on arvamusi lugeda.

Anonüümne ütles ...

Fuhh ^ Ningitamine on jube nõme!

Jüri Kamenik ütles ...

Igavad ilmad vist jätkuvad. Eks näis, milleni see viib. Ka praegune udu pole just kuigi võimas.
Juba räägitakse ka meteoroloogiapäevast ja suuremad huvilised on tormanud end kirja panema.

Eero Hermann ütles ...

Loodest tuleb merelt väga madal pilvkatte, ilmselt udu.

Allikas: Weather.com

Jüri Kamenik ütles ...

10 aastaga tuhat postitust... [3. nädala ilm (16.–22.01.2017) on tuhandes postitus].

Anonüümne ütles ...

Selleks ilm igav ongi, et seda uue suurusjärgu tähistamist võimalikult jonnakalt mittemeeldejäävaks muuta.

Oleks selle postituse nädalal nt käre pakane või lumetorm, vms, siis oleks hästi meeldejääv.

Anonüümne ütles ...

@ 18. jaanuar 2017 23:17
Otseses tähenduses viib igavuseni.
Füüsikaliselt viib aga veekogude kärbumiseni.
Sotsiaalmeedialiselt viib aktiivsuse kahanemisele ilmagruppides.
jne-jne

Jüri Kamenik ütles ...

Allakäigutrepp missugune. Midagi teha vist ka ei anna, isegi udu jäi nõrgukeseks. Aga ehk õnnestub erand saavutada saabuva sajuga.

Anonüümne ütles ...

Avan et sellet saame vaid fantaasiaküllaseid unenägusid näha ehk reaalsuses jääb mõttetuks pilves ilmaks ehk sajuta. Suurima tõenäosusega muidugi Harjumaal.

Anonüümne ütles ...

Igav on jah. Vahelduseks ehk näeb laupäeval ka päikest.

Anonüümne ütles ...

Isegi kui see sadu tuleb, sajab enim ikka Virumaal, eriti just Väike-Maarja vallas. Kogemuse põhjal taaskord ennustan - loodest ja põhjast saabuvad sajualad toovadki enim sademeid just eelpool mainitud piirkonda.
Poola-tüüpi tsüklonid aga Võrru ja läänetsüklonid enamasti pea kõikjale ning lõunatsüklonid idapoolsesse Eestisse ehk kagust kirdeni.

Anonüümne ütles ...

@ 18. jaanuar 2017 21:31
Aga mulle ei meeldi admiNNitamine, aga admiNitamine meeldib.
Kust see üleliigne Enn Täht sinna tuleb, ei tea. Inglise keeleski ju "admiNistrator", mitte "admiNNisrator".

(Vabandust kõigi Enn Täht nime kandjate ees)

Anonüümne ütles ...

@ 19. jaanuar 2017 18:05
Loodame. Tallinnas nägin päikest viimati 11. jaanuaril, mil loojang oli isegi TÄIESTI selge.

Suhtarvud on Eesti piires vastupidised - saartel on pilviseid ilmu nii vähe, nagu Tallinnas on selgeid/vähepilviseid. Vähemalt pilvegrupist on pmst igapäevaselt näha loojangupilte saartelt.

Jüri Kamenik ütles ...

Püüame kuidagi ümber harjutada, et oleks adminitamine (ühe n-ga).

Milline olukord toob loodenurka kõige rohkem sademeid? Peaks ju iga piirkonna kohta olema mingi tüüpolukord, mis just sinna toob suure tõenäosusega enim sademeid võrreldes teiste piirkondadega.

Anonüümne ütles ...

Rootsis on registreeritud tuulepuhang 47,8 m/s väidab mtv3.fi

Anonüümne ütles ...

@ 19. jaanuar 2017 19:04
Täpselt. Tänagi mandril pilves ja saartel selge. Veider.

Jüri Kamenik ütles ...

Mandril on ju jahtumine ja jahtumisprotsessiga tekivad ka pilved, niiskus selleks tuleb merelt. Ain näiteks ütleb just, et Tartu on pilvepealinn kui ta on võrrelnud olusid Tallinnaga.
Ja pikne Soomes: https://twitter.com/meteorologit/status/822151466672594945. Need välgud tekkisid kihtsajupilvedes. Kihtsajupilvedes on jääkristalle. Kui tuul on piisavalt tugev, hõõrduvad need jääkristallid vastu üksteist ja õhku, tekitades sädemeid - staatiline elekter.

Jüri Kamenik ütles ...

Ele ilmateate kohta tuli siia tagasisidet: http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/1dc224ad-9b5d-460b-a4e5-baaf1af19775/aktuaalne-kaamera-ilm#comments
Mis te sellest arvate?

Anonüümne ütles ...

Ei oska midagi arvata, kuna ise küll mingit MÜRA ei täheldanud.

Anonüümne ütles ...

Hetkel tundub ,et rohkem Jaanuaris peaaegu midagi ei saja aga võib tulla külmem kui mõni ootab. ( mandril peale 25-dat plussi ei tule)

Jüri Kamenik ütles ...

Ilmselt peab arenema antitsüklonaalne blokeering, jahtumine on ka veel ülekaalus, ja nii võib see juhtuda.

Anonüümne ütles ...

Seega mõttetu külmalaine tulekul. Ehk kuna lund enam ei saja, siis ongi mõttetu, sest suusatada ega kelgutada või muul moel liugu lasta ju ei saa.

Sama põhimõte, nagu seegi, et kui ilm on pilves, aga midagi ei saja, on mõttetu pilves ilm. Eriti kehtib see põuaste ilmade puhul - ilm niigi pilves, võiks siis juba sadugi tulla.
Seega suurveeaeg oli vähemalt siin Tallinna piires novembris ära, kuna siis oli enim lund sel talvel + vihmasajud. Nüüd pole kumbagi.

Anonüümne ütles ...

Kui praegusel kellaajal ehk kommentaari lisamise ajal, oleks päikeseloojang, siis pilvede asendi tõttu tuleb see lõõmav.

Anonüümne ütles ...

See, kes siin sadu vaid kirdeossa ennustas, paneb küll nihu täna. Hoopis loode- ja lääneosa saab rohkelt sadu.

Anonüümne ütles ...

Aga see nihupanek siiski Tallinnale kasulik pole, sest põhiosa läheb edela poolt ikkagi mööda ning Tallinna-kursil olevad alad nõrgenevad märgatavalt.

Jüri Kamenik ütles ...

Mis seda nõrgenemist ja dünaamikat põhjustab?

Anonüümne ütles ...

See, et kus oodatakse niiväga sademeid, ei tuleks iga-hinna-eest midagi ja kus ei oodata või huvilisi pole, kallab nii, et uputab. Olgu siis vee- või lumeuputus.

Jüri Kamenik ütles ...

Ele selgitas müra olemust: See pole esimene kord, kui selle tilulilu kohta nii öeldakse, ma võiksin ju põhimõtteliselt ära oodata selle muusika, aga samal ajal ma kaotan jälle väärtuslikke sekundeid, teine asi, ma ei kuule seda muusikat üldse, lihtsalt tean enam-vähem kui pikk see on.
Ja 18.30 uudiseid pole enam kellelgi mõtet vaadata, ilmainfo jagamiseks ei ole aega ikka üldse, ma eile jälle vihastasin, aga saate aja vastu ei saa. Inimesed võiksid selle lühikese ja lohaka ilma kohta ka avalikult arvamust avaldada, mitte ainult Sinu blogilehel, avalik arvamus ainult loeb. Rezissöör ütles, et ilmahuvilised võivad ju ise ilmateenistuse kodulehelt oma info kätte saada, kui neile jääb 18.30 saade ebapiisavaks. ;)

Anonüümne ütles ...

Näidati ,et tuleb mitu sentimeetrit seda lörtsi või lund
No harjumaal küll naljanumber mis tegelikult tuli. Ehk on 3mm lumekihi paksus.

Anonüümne ütles ...

Kust sa seda nägid? HIRLAMi järgi pidanuks siin 1 mm sadu tulema, mis sulalumena ongi mõni mm. Kõik õige ju.

Anonüümne ütles ...

Soomlased eile näitasid. Tavaliselt järgmise päeva sadudega alt ei lähe. Nüüdsest hetkest kuni kuu lõpuni on võimalik ,et tuleb samapalju veel kokku. Täitsa lõpp ütleks. Suvel jälle siis sajab ?!

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti sajab jah. Siis on Harjumaal uus lootus äikest suvel näha. Sadu on ju ühe pilveliigi puhul ALATI äikesega seotud - rünkSAJUpilv. (Kagupool tihti ka rünkrajupilv)
Seega - pole sajuvõimalust, pole äikestki, sest selgest taevast äikest ei tule ja ka mittesajupilved pole KUNAGI äikest toonud.
------------------------------------------------
Kagus ja idas sajab praegsest hetkest kindlasti mitu korda rohkem. Läänepoolses Eestis on tõesti kõik. Mõttetu talv jätkub!

Anonüümne ütles ...

HIRLAMI järgi peaks homme kevad olema - selge, päike, mahe tuul ja +2 kraadi (Läänes kuni +4, idas 0).

Jüri Kamenik ütles ...

Kas kevad ei vindu juba novembrist saati?

Anonüümne ütles ...

Iga aasta kaob minu kodulinnas Hakiparv talveks ära ja tagasi tulevad Veebruari lõpus või hiljem. Sel aastal tulid juba eile !! Huvitav kas Hakid rändavad ka lõunapoole või ainult siirduvad näiteks rannikule?

Jüri Kamenik ütles ...

Haki kohta http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CORMON.htm: Enamik vanalinde ei lahku, vaid on paiksed. Noored lahkuvad talveks Poolasse, Ida-Saksamaale ja Kaliningradi lähistele. Teatud osa hulgub talvel pesapaikade ümbruses ringi. Sellest võiks arvata, et liiguvad rannikule.

Anonüümne ütles ...

Aga ikkagi nii vara pole tagasi tulnud ,et siis puulatvades kõlkuda

Jüri Kamenik ütles ...

Veider jah, ehk on suur kevad juba ukse ees (veebruar kevadine, märtsis suvi?).

Anonüümne ütles ...

Võimalik, aga loodan, et ei tule. Muidu tuleb juulis ja augustis (juuni nkn külm) kevadsügist trotsida.

Naeruväärne on eriti see, et see tänavuseks suure suuga ennustatud 2012/2013 talv pole isegi äsjaste talvede nägugi mitte.

Jüri Kamenik ütles ...

Kui ebatavaline see on, et pole isegi äsjaste talvede nägu?

Anonüümne ütles ...

@21. jaanuar 2017 11:48

Sademeid on ka ju võrdlemisi vähe siiani olnud, et seega peaks siis nüüd kindlasti jahe suvi järgnema kui veebruaris-märtsis mingi ime ei sünni? Tänase seisuga on Tallinna jaanuarikuu keskmine -2,9 kraadi, Tartu -4,8, kuid kuna kuu lõpuni prognoositakse pehmet ilma, siis ilmselt see veel tõuseb.

Anonüümne ütles ...

Tean ,et pole 2012/13 talvele lähedalegi aga pea samakindel hakkab juba olema ka see ,et kolmekuuline kuum suvi jääb jälle Poolakatele ja veel lõunapoole. Ühe kuu võib veel saada (Juuli) aga siis peab suhteliselt vinduv kevad tulema. Unistus muidugi oleks ,et korduks 2002. Aga no kindlamalt saab midagi öelda kuu aja pärast. Aga ilus ilm on küll täna. Keegi siin kahtles kas päikest näeb täna.

Anonüümne ütles ...

Lisan veel ,et Jaanuari keskmine tuleb sinna -2 kanti Tallinnas hetkeseisuga mis poleks paha kui ka Veebruaris ning Märtsis nii oleks. Ka siis oleks veel suvi päästetud.

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame, et suvi saab pääsetud mahedate talvekuudega.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti tuleb suvi ka sajune, sest suvel on põud ohtlikum (tulekahjud) ja kahjulikum (närbumine) kui talvine põud.
Talvel on niigi aurumine väike - olgu siis praegu põud.

Jüri Kamenik ütles ...

Kas sajune suvi tähendab ka palju pikset?

Anonüümne ütles ...

Enamasti küll. Möödunud suvi oligi selles pigem erand. Sadas aga äikest vähe. 1998 sajusel suvel ja vist ka 2000 oli lausa trombe või tornaadosi. Kas see polnud aastal 2000 kui tromb Rakveres inimese tappis.

Anonüümne ütles ...

Enam pole erand. See on uus reaalsus, millega tuleb leppida. Ahvenamaa kliima on meie uus kliimareaalsus. Vähemalt siin Loode-Eestis Harjumaal.
----------------------------------------------------------------------
Tänane ilm on jälle kevadine, aga ennustan kogemuste põhjal, et just enne loojangut hakkab pilvisus tihenema. Kella 15 ja 16 vahel läheb Tallinnast nähtuna lauspilve.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel päike särab ja ligi 4 kraadi sooja :)

Anonüümne ütles ...

Harku jaamas oleks kõigest 1,2 kraadi temperatuuritõusu veel vaja ja uus kuupäeva SOOJArekord taas olemas.

Anonüümne ütles ...

Täna on ikka täitsa kevadpäev, tänavune talv on Kesk- Eestis veel jamam olnud, kui eelmine. November oli ainuke normaalne talvekuu.

Anonüümne ütles ...

Rekord jääb ebaloogika tõttu ära - kell 11 oli Harkus +3,9 kraadi, kell 12 +3,5 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Veel ebaloogilisem on see ,et praegusest kuu lõpuni on ehk üldse veel paar külmapäeva. Ja juba neljas talv seda sitta suusailma siin Harjumaal. Ah ja mingi maraton lükati tänaselt Märtsi algusesse. Siis juba sinilill õitseb kui nii edasi läheb.

Anonüümne ütles ...

Tuligi soojarekord Tallinnas ära.

Anonüümne ütles ...

Lauspilvisuse serv juba kaugelt paistab. Tunni-pooleteisega ongi kohal.
----------------------------------------
@ 22. jaanuar 2017 14:04
Jah. Päikese soojendav mõju on juba märkimisväärne - kevade tunnus.

Anonüümne ütles ...

Järgmine päikeselootus on vist kolmapäeval - arktiline õhumass viivuks siin.

Anonüümne ütles ...

Neljapäev võib ka tänasele sarnaneda.

Anonüümne ütles ...

Loodame. Kahjuks jah näeb päikest heal juhul korra nädalas kui sedagi, mil niigi päevad lühikesed ja õiget talve ka pole.
Aga tänane loojang tuleks värvilisem kui eilne, sest kõrgpilvisust on rohkem kui eile + nende soodne asend päikese loojumise suhtes.
"Tuleks", mitte "tuleb" seepärast, et edelast on masenduse tunnusliik pilved juba terendamas.

Jüri Kamenik ütles ...

Kevad vindub juba novembrist. Kaua veel?

Anonüümne ütles ...

Juulini :D