pühapäev, 1. jaanuar 2017

1. nädala ilm (2.–8.01.2017)

8. jaanuaril liikus madalrõhkond Põhja-Skandinaavia poole ja selle lõunaserv ulatus Läänemerele. See tõi rahuliku, pilvise, kuid peamiselt sajuta, ja soojema ilma: saarte rannikualadel tõusis õhutemperatuur üle 0 °C, lääneservas jäi veel alla 0 °C, idaservas jäi veel kuni -8 kraadi juurde ja kohati oli udu ja härmatist. Edelatuul püsis nõrk või mõõdukas. Loodenurgast alates ilm selgines aeglaselt, kuid siis tihenes pilvisus uuesti.
Prognoosis olulisi muutusi ei ole: võib lähtuda eelmisest sissekandest.

Külm hilisõhtu selge taeva all Simunas 06.01.2017. Pildistamise ajal oli külma ligi 19 kraadi.

7. jaanuaril liikus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohalt itta. See tõi alates saartest ja loodenurgast lumetuisu ja soojenemise, mis levis aeglaselt kagu poole. Sadu oli loodenurgas mõõdukas ja ajutiselt isegi tugev, mujal nõrgem. Õhtuks jõudis lumesadu nõrgemal kujul ka kagunurka. 
Kui hommikul oli Võrus veel -25 kraadi, siis saarte läänerannikul oli vaid -1 kraadi. Keskpäeval oli õhutemperatuur sarnane, ainult -20 kraadi ja madalamat õhutemperatuuri ei olnud enam kuskil, kuid soojenemine jätkus: õhtul oli ida pool siiski veel veidi madalam kui -10 kraadi, lääne pool -2...-5 kraadi ja vastu Läänemerd juba kuni +2 kraadi.
Lõunatuul tugevnes juba öösel Soome lahel puhanguti 18 m/s, hommikuks levis tuule tugevnemine mujalegi, ainult kaguservas püsis veel väga nõrk; enne keskpäeva olid tugevaimad puhangud kuni 22 m/s, kuid õhtul nõrgenes ja asendus edelatuulega.
Ele Pedassaar · Talvine ja keeruline ilm.
Täna on Eesti ilma määrajaks üle Barentsi mere itta liikuv aktiivne madalrõhuala. Pöörise lõunaservas levivad ühes madalrõhulohuga tihedad lumepilved Loode-Eestist kagu suunas. Hommikupoolikul haarab sadu enda alla saared ning mandri lääne- ja põhjaosa. Pärastlõunal laieneb veidi nõrgenev lumesadu Kagu-Eesti kohale. Lõuna- ja edelatuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 20-23 m/s ning sadu saadab nähtavust piirav tuisk. Õhtu poole annab edelasse ja läände pöörduv tuul järele. Koos sajuga levib Eesti kohale veidi soojem õhumass ning saarte piirkonnas tuleb lume sekka lörtsi. Ühtlasi suureneb jäiteoht! Õhutemperatuur tõuseb Ida-Eestis -12...-6, kagunurgas -15 °C-ni, Lääne-Eestis -5...-0, saarte rannikul +2 °C-ni.

Õhutemperatuur tõuseb tasapisi. Seetõttu võib hommikuks kohati tekkida advektsiooniudu, mida soodustab ka nõrgenenud tuul. Lumi hakkab õhtuks ilmselt juba mitmel pool saartel ja lääne pool rannikualadel sulama, kuid see pole siiski kindel.
9. jaanuar. Õhutemperatuur tõuseb ilmselt paljudes kohtades 0...+2 kraadini, mis tähendab, et lumi hakkab sulama. Ainult mõnes üksikus kohas, ilmselt kõrgustikel ja päris kagunurgas, võib õhutemperatuur alla 0 °C jääda.
10. jaanuar. Lõuna poolt läheneb külm õhumass, mistõttu õhutemperatuur hakkab lõunapiirist langema ja ilma külmenemine levib põhja suunas. Mõlema päeva jooksul võib esineda nõrka sadu lumest uduvihmani.
11. jaanuar. Läheb tormiseks ja sajule, võib tuisata. Järgmine päev on sajune ja tuisune, sadu võib tugev olla. Ilm hakkab uuesti soojemaks muutuma.

Martin Kivi. Siin ehk Kiili kandis oli pärast [6. jaanuari] loojangut ka udulaamu näha. Loojangul  algas tormiline selginemine.

6. jaanuaril liikus kõrgrõhuhari üle Baltimaade, sellele järgnes aktiivne madalrõhulohk. Kõrgrõhuvööndis jäi tuul vaikseks, olles nõrk ja muutliku suunaga. Kohati oli ilm päris selge, kuid mitmel pool oli siiski vähene või vahelduv pilvisus, mõnes kohas mereefekti mõjul ka pilves selgimistega, sadas kerget lund. Mitmel pool vaadeldi optilisi nähtusi (halod).
Kui öösel oli üksikutes kohtades kuni -20 kraadi, eriti kagunurgas, siis hommikuks õhutemperatuur tõusis, jäädes -13...-18 kraadi vahele, kohati oli ka vaid -10 kraadi ja isegi soojem (tuulepealsetel rannikualadel, eriti saartel). Päevane õhutemperatuur väga ei muutunud, püsides alla -10 kraadi (kohati rannikualadel ikka soojem), õhtul külmenes tasapisi.
Öö tuleb väga külm: pole välistatud kohatine õhutemperatuuri langus -25 kraadini, enamikes kohtades on siiski -10...-20 kraadi, rannikualadel võib soojem olla.
7. jaanuari jooksul ilm muutub: pilvisus tiheneb ja tuul tugevneb; hommikul võib alates saartest ja loodenurgast hakata tuiskama. Seekord näib tihedam sadu jäävat saartele, loodenurka ja ehk ka lääneserva, samal ajal sisemaale jõuab sadu hiljem ja võimalik, et ka nõrgemalt, kagunurka ei pruugi üldse midagi jõuda.
9. jaanuar. Ilm on muutunud soojaks, vähemalt kohati on oodata lume sulamist. Samal ajal tugevneb antitsüklon Lõuna-Venemaal ja selle serva mööda hakkab eriti külm õhumass Musta mere äärest liikuma põhja poole.
11. jaanuar. Lõuna poolt läheneb külm õhumass. Ilmselt muudab see ilma (oluliselt) külmemaks ja võib sisse juhatada uue talvise perioodi.

Ott Tuulberg tunneb end õnnelikuna kohas Ipswich, Suffolk. 02/01/17 kell 8:40 hommikul, Ipswich Suurbritannias. Imeline päikesetõus! :)

5. jaanuaril määras Eesti ilma aktiivse madalrõhkkonna loodeserv, kuid öösel tugevneb Läänemerel kõrgrõhuhari. Selline sünoptiline olukord hoidis ilma tormise ja külma.
Rannikualadel tuiskas hooti, sest meri oli aktiivne (mereefekt), seevastu sisemaal oli ilm päikeseline, võis näha optilisi nähtusi (halod). Kirdetuule puhangud ulatusid veel kogu päeva üle 20 m/s, sisemaal oli nõrgem. Õhutemperatuur oli enamasti -10 kraadist madalam.
NB! Prognoos on muutunud: 9. jaanuarist on oodata lume sulamist ja soojade ilmade jätkumist. Enne seda jõuab kõrgrõhuvöönd Eesti kohale ja peaks ilma vaikseks muutma. Kui on selge, võib kohati vähemalt -25 kraadi tulla, kuid pilves ja tuulise ilmaga on palju soojem.
8. jaanuar. Ilm muutub oluliselt soojemaks, võib kaasneda lumesadu.
10. jaanuar. Soe ilm, lumi võib sulada. Pole siiski välistatud, et mõõdukas külm jääb püsima, sisemaal näiteks -2...-7 kraadi. 

Tuisk. Näib, et on kõrgkihtpilved, aga ei ole: pigem kihtrünkpilvede tükid mereefektist, kuid sajuloor muudab pilvemassi ühtlaseks. 5.01.2017 Tallinnas

Tuisk käis hooti. Üks tuisuhoog oli selline: läks hämaraks ja ei suutnud hingatagi vahepeal.

4. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhkkond üle Valgevene kagusse ja Skandinaavia kohal tugevneb külma õhumassiga kõrgrõhkkond. See tõi tormise ja tuisuse ilma, ent mitmel pool paistis ka päike. Kihtsaju- ja kõrgkihtpilvedest sadas lund peamiselt saartel ja lõunapiiril, kuid Soome lahel arenes mereefekt, mis tõi tugevaid tuisupuhanguid rannikualadele, hiljem ka sisemaa poole. Idatuul tugevnes hommikuks puhanguti 15 m/s, seejärel jätkus kirdetuule tugevnemine (puhangud loodenurgas üle 27 m/s). 
Õhutemperatuur langes hommikuks Virumaal -10 kraadist madalamale ja päeval jätkus külmenemine (kell 14 oli juba Pärnus -10 kraadi), läks ka selgemaks. Õhtul oli soojem -10 kraadist üksnes kohati rannikualadel ja saartel. 
5. jaanuar. Tsüklon on juba Valgevene kohal ja selle servas jõuab erakordselt külm õhumass Eesti kohale. See peaks tooma intensiivse mereefekti rannikualadele. Kus selgem ja vaiksem, on õhutemperatuur ilmselt -20 kraadist madalam ja ka päeval ei pruugi sellest piirist kõrgemale tõusta.
7. jaanuar. Pakaseline õhumass püsib veel Eesti kohal. Selgetes ja vaiksetes kohtades võib õhutemperatuur langeda -27 kraadini, pole välistatud ka -30 kraadi, kuid pilves ja tuulistes kohtades võib jääda -10 kraadi juurde või olla soojemgi.
9. jaanuar. Pakaseline õhumass on kadunud, kuid endiselt on külm (-2...-7 kraadi). Mõned allikad näitavad, et ilm on oluliselt soojem ja lumi võib sulama hakata. 

Mereefekt tõi rannikualadele lumetormi. Ilm.ee akna taga möllab ja paugutab, mis hirmus (4. jaanuar kell 15.50).

3. jaanuaril tekkis Skandinaavia kohal uus madalrõhkkond ja see liikus üle Läänemere lõunaosa kagusse. See tõi rahuliku, kuid muutliku pilvisusega ja kohatiste tugevate lumehoogudega ilma, paiguti sadas lumekruupe (talvine konvektsioon merel). 
Õhutemperatuur langes hommikuks kohati -12 kraadini ja oli udune (Simunas), kuid enamasti oli siiski -3...-6 kraadi. Päeval oluliselt soojemaks ei läinud, v.a kohati rannikualadel (0...-2 kraadi), kuid õhtul oli Virumaal kohati taas -10 kraadi. Tuul oli nõrk ja enamasti muutliku suunaga.
4. jaanuar. Tsüklon jõuab Läänemerele ja tuul tugevneb. Kohati võib tuisata, suurim on üldtuisu võimalus Saaremaal, põhjarannikule võib ka mereefekt jõuda.
5. jaanuar. Kohale jõuab ebatavaliselt külm õhumass, rannikualadel võib mereefekt tugev olla, võib tuisata. 
7. jaanuar. Hakkab minema soojemaks, kuid enne seda võib selge ja vaikse ilmaga kohati -25 kraadi olla (senimaani on ilma selleks liiga tuuliseks ja pilviseks peetud).
Ohtlikud ilmanähtused Eestis: 3. jaanuari õhtul jätkas aktiivne osatsüklon enda teekonda Rootsi kohalt Leedu ja Poola suunas, põhjustades samal ajal rohkelt sademeid ja tuule tugevnemist. Välgudetektorite kohaselt esines Rootsi lõunaosas isegi mitmeid pilv-maa välke. Osatsükloni kese jõuab prognooside kohaselt Poola ja Leedu aladele hiljemalt homseks ehk 4. jaanuariks. Sealt liigub see edasi kagusse.
Ööl vastu 4. jaanuarit hakkab tuul järk-järgult ka Eesti vetes tugevamaks muutuma. Päevasel ajal võivad tuulepuhangud ulatuda Läänemerel ja saartel 23-25 meetrini sekundis. Sisemaal pole välistatud tuulepuhangud kuni 15 meetrit sekundis, üksikud tugevamad tuuleiilid võivad pürgida isegi 17 meetrini sekundis. Kuna paljudes Eesti piirkondades katab maapinda juba kohev lumevaip, siis on suur võimalus laialdase pinnatuisu esinemiseks. Eesti kohal on arktiline õhumass ja seetõttu tuleb ilm üsna külm. Päevased õhutemperatuuri näidud jäävad -3...-13 kraadi vahele. Lisaks tasub teada, et pärast osatsükloni kaugenemist meist algab ka väga kiire külmema õhu pealetung kirde poolt. Tulemas on väga külmad ööd. Juba 5. jaanuari ööl ja varahommikul võib mõnel pool Eestis kohata selliseid termomeetri näite, mis on madalamald kui -15 kraadi. Tuginendes värskematele mudelite ennustustele, siis Ida-Eestis ja Kagu-Eestis pole kohati välistatud ligi 21 kraadi külma.

Nn rekordkülm õhumass 6. jaanuaril Eesti kohal (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Õhtune selge ilm.

2. jaanuaril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala lääneserv. Selle mõjul muutus ilm rahulikumaks ja külmemaks, esines selgimisi ja kohatist nõrka lumesadu.
Päeval arenes mereefekt, mis tõi lund peamiselt rannikualadele, aga midagi sisemaalegi, eriti Peipsi äärde. Õhutemperatuur püsis igal pool pärast kl 11 alla 0 °C. Tuul oli nõrk ja enamasti loodest või muutliku suunaga.
Ilmahuviline Martin kirjutab: Olevikust rääkides, siis nii 2. novembril kui ka 2. jaanuaril praegusel hooajal algas talveilm. Kas pole mitte huvitav kokkusattumus kuupäevaliselt? (Täpselt 2 kuud vahet)
5. ja 6. jaanuari 850 hPa isoterm tõotab põnevust - vist 2013. aasta 22. märtsil oli taoline viimati.
Alatskivil päris lumine juba. Ida-, Kagu-, ja Lõuna-Eestil ongi ju sademetega kõvasti vedanud. Sademetekaart ka ootuspärane.
Vello lisab: Eelmise aasta analoogne ilm ja jaanuar, aga 5 päevase nihkega ja soojaks läheb 10 veebruaril
Kommentaarides kirjutatakse: HIRLAMist on näha et 04.01 tsüklon ei too Eestisse helvestki lund. Samas pole mere kohal, sh ka Soome lahel, näha ühtki mereefekti sajupilve. Ega see mingi ime pole ka, sest mida külmem õhumass, seda väiksem niiskusesisaldus.
Mudelid ei suuda tõenäoliselt ilmutatult näidata mereefekti. Lahutusvõime peaks olema praegu kasutuselolevatest märksa suurem, kuid võib proovida http://www.meteo.pl/index_en.php. Õhumassi niiskushulk ei mõjuta (meri ise ongi peamine niiskuseallikas) või siis, mida kuivem, seda soodsam, sest õhumassi kihistus on siis vee kohal labiilsem: niiske õhu termikud kerkivad kiiremini. 
4. jaanuariks saabub Läänemerele tsüklon. See toob tuulise ilma, kohati võib tuisata. Pole teada, kas tugev sadu ja tuisk jõuavad Eesti piiresse. Kairo: Praeguste ennustuste kohaselt võib Saaremaal väike lumetorm tulla 4. jaanuaril. Pole välistatud puhangud üle 20 m/s ja mõõdukas/tugev lumesadu.
5. jaanuaril tugevneb mereefekt, sest õhumass on erakordselt külm, rannikualadel võib tuisata. Vaatamata õhumassile ei prognoosita eriti külma ilma. Miks? Laseme Martinil selgitada: Neljapäeva öö on väga tuuline. See takistabki jahtumist. Reede öö on vaiksem, aga mitte tuuletu. Samuti on oma osa ka pilvisusel. Isiklikult loodan rajule mereefektile.

Einar Laretei. Ilm oli ilus ,äkki vaatan välja ja näen ,et selline padulumesadu. Lumesadu Alatskivil 2.01.2017.

Tuleb talvine, kuid muutliku ilmaga nädal, on lumesadude võimalus.

Nädal algab pilves ilma ja ilma külmenemisega, mõnes kohas sajab pisut lund või lörts, lumikate tekib ilmselt vaid Virumaal. Siiski on võimalus, et õhumassi külmenedes sajuvõimalus suureneb ja õhuke lumikate tekib mitmel pool, rannikualasid võib mõjutama hakata mereefekt. Tuul on muutliku tugevusega ja võib pärast ajutist tugevnemist uuesti peaaegu kaduda.
4. jaanuaril tuleb Läänemere kohale tsüklon. Kuigi tuul ilmselt tugevneb, ei pruugi sadu ja tuisk Eestini ulatuda või ulatub näiteks ainult Saaremaa ja Pärnumaani, samuti Liivi lahele. Tsükloni jõudmisel Leedu ja Valgevene kohale on suur tõenäosus mereefekti tekkeks Soome lahel, sest õhuvool on kirdest ja õhumass ebatavaliselt külm.
6. jaanuaril hakkab uuesti minema soojemaks. Enne seda võib juhtuda, et ilm selgineb ja tuul nõrgeneb või kaob ja siis võib õhutemperatuur kohati langeda vähemalt -25 °C-ni.
8. jaanuariks on ilm muutunud märksa soojemaks. Võib tulla uuesti soe ja niiske ilmastik, aga pole välistatud, et pehme või koguni mõõdukas talveilm jääb püsima.

Kommentaaridest: Võite päris kindlad olla, et see talveilm on jaanuari keskpaigast alates taas minevik. Hiljemalt 16. jaanuaril on sula kohal, pigem isegi varem.
Miks?
Sest kõrgrõhkonda ei teki, mis blokiks tsüklonite siiatuleku. November ju näitas, millega see lõppes.
Novembritalvest lund siiski rohkem ei tule - Näiteks Narvas jääb lumi 85%-lise tõenäosusega tulemata. Aga külma tuleb kõikjal rohkelt vastukaaluks vähesele lumele - loodus ju tühjust ei salli.
Veelkord - see külmalaine jääb max 10-ks päevaks, sest kõrgrõhuala/-alasid ei teki Venemaale.


Rekordudu 1.01.2017 Laagris.

113 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti see külm tapab enamus haigusetekitajad ära.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, me siin kõik juba kolm nädalat haiget olnud.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMist on näha et 04.01 tsüklon ei too Eestisse helvestki lund. Samas pole mere kohal, sh ka Soome lahel, näha ühtki mereefekti sajupilve. Ega see mingi ime pole ka, sest mida külmem õhumass, seda väiksem niiskusesisaldus.

Anonüümne ütles ...

1. jaanuar tõi paljudesse ilmajaamadesse taas päevarekordi, aga siin paraku sellist kuupäeva ei tunnistatagi:
http://ilm.pri.ee/päevarekordid/01

Anonüümne ütles ...

Juhul kui enne kuu keskpaika sulale ei lähe, siis läheb väga tõenäoliselt alles 31. jaanuaril +1/-3 päeva, sest pikkade suladeta külmalainete kestus jääb peaaegu alati veidi alla kuu pikkuseks - täpselt 1 kuu või enamgi pole juba alates 2010. aastast olnud, samas nt 20-päevaseid pole ka tükk aega olnud.

Ennustus põhineb sellel, et tublisti üle poole juhtudest on keskmine kestus 25-29 päeva. (2012 lõpp, 2014 ja 2016 algus)

Jüri Kamenik ütles ...

See on Egon Tinno lehekülg. Ajakirjanduses on mõned kuupäevad kahjuks puudu ja ilmselt pole ta andmeid kuskilt leidnud selle kohta ega ole hakanud end siis ülearu vaevama.

Anonüümne ütles ...

Aga nüüd on ju Tallinnas uus rekord ja saaks selle 1. jaanuari ka sinna lisada kujul [Tallinn soe +6,2'c (2017)]

Jüri Kamenik ütles ...

Kes temaga suhtleb?

Anonüümne ütles ...

Kui kaua mereefekt veel kesta voib Tallinnas ?

Jüri Kamenik ütles ...

Külma õhumassi ja soodsa õhu liikumise püsimiseni.

Anonüümne ütles ...

Praegu jah kipuvad pilved jääma venima Soome lahele.

Anonüümne ütles ...

Puhas mereefekt see kindlasti pole. Sest miks muidu rannkulähedasel Nõmmel jälle sajuta, aga mandri idaosas toimub sajupilvede areng.

Jüri Kamenik ütles ...

Kairo on täiesti sassis hetkel oma meeletu sajuga: pilte tuleb nagu muda.

Anonüümne ütles ...

Kas Kesk- Eesti piirkonnad võiks ka 5. jaanuari mereefekti lumest osa saada?

Kairo Kiitsak ütles ...

Lääne-Virumaal Simunas oli kella 21 seisuga lumepaksuseks ligi 5 sentimeetrit ja sadu jätkus.

Anonüümne ütles ...

Kas keegi jälgib sünoptiku jutu ja AK ilmapildi vastavust ka? Täna rääkis Taimi Paljak, et öösel puhub põhjakaaretuul... Kaardil tuul idast. Päeval... "... puhub idakaaretuul...", kaardil tuulenool põhjast. Haa.!!

Anonüümne ütles ...

Seal tehakse lihtsalt nalja. A la- kas märgatakse.

Anonüümne ütles ...

Meridionaalne Kesk-Eesti ehk Tallinn-Pärnu joon ja selle ümbrus jäävad sajuta.
NB, mereefektiga tegu pole, kuna esiteks on MAISMAA kohal mandri idaosas intensiivseim lumesadu ja teiseks on Tallinna ümbruses seisak või üliaeglane keeris.

Tegu on TSÜKLOGEEESIGA ehk?

Anonüümne ütles ...

Tundub jah, et on tsüklogenees. Tallinna ümbruses selge pöörlemine radarilt näha, mis viitab tsüklon keskmele. Päeval keerist polnud ja sajualasid olid palju vähem.

Kairo Kiitsak ütles ...

Väga võimalik, aga täpsustuseks, et pärastlõunal oli küll Soome lahel mereefekt. Jälgisin radaripiltidelt sajualade liikumist ja tekkimist mitu tundi. Aeg-ajalt kontrollisin huvi pärast isegi Käsmu kaamerat ka, sest sealt oli näha, kuidas suured lumeseinad liikusid rannikuala suunas.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel on vaid mingi poolteist cm lund.

Anonüümne ütles ...

Keegi targem ehk selgitab, mis on tsüklogenees ja mis sellega kaasneb ?

Kairo Kiitsak ütles ...

Tsüklogenees on lihtsamalt öeldes tsükloni tekkimine ja selle arenemine.

Anonüümne ütles ...

aga pikemalt selgitades ?

Jüri Kamenik ütles ...

Teatati väljakannatamatust lumesajust (http://testbed.fmi.fi/).

Anonüümne ütles ...

Isitlikult arvan ,et see on alles proov. 4 ja 5. jaanuaril alles näeme tõelist mereefekti palet siin Harjumaal.

Jüri Kamenik ütles ...

Siis peab hankima respiraatorid, et ellu jääda, muidu võib ju lämbuda lumesajus.

Anonüümne ütles ...

Nädalalõpuks on sula jälle tagasi pandud. Ebakindlus on ilmselt väga suur kuna tavaliselt 5 päeva kaugusele GFS ei muutu nii palju.

Jüri Kamenik ütles ...

Jälle! Ei saa püsivat talve.

Anonüümne ütles ...

Meile pole seda tuisutsüklonit vaja, saame lund mere abil ja ehk rohkemgi.

Anonüümne ütles ...

Sajupuuduses vaevlevale nõmmekale oleks küll vaja.

Anonüümne ütles ...

@ 3. jaanuar 2017 7:35
Ebakindlust enam pole. Sula on kindel nüüd.

Jüri Kamenik ütles ...

Ikka vajatakse tsüklonit, sest ilma selleta ei toimuks ju midagi: ei külma ega lund (mereefektist), lisaks on sademeid liiga vähe olnud (mõnes kohas).

Anonüümne ütles ...

Huvitav, palju Helsingi lähedal lund on. Arvan et mingi paargend senti kindlasti.

Anonüümne ütles ...

Kas Keevallik on ka sõna võtnud? Kas siin on Keevalliklasi? Elagu ilmatäpsus!

Anonüümne ütles ...

Praegu isegi Väinamerel kohaliku tekkega merefekti rünksajukas.

Anonüümne ütles ...

-40 kraadine pakane tuleb meile reedel päris lähedale, Laadoga järve taha, mis on ca 500 km vaid - maailma mastaape arvestades pisike jalutuskäik.

Jüri Kamenik ütles ...

Uskumatult lähedale. Kui ilm on selge ja vaikne, ei ole meilgi -30 välistatud. Saame siis näha.

Anonüümne ütles ...

Alla -25 kraadine võimalus on meil aint reede hilisõhtust laupäeva hommikuni, kui Eesti kohal on kõrgrõhuvööndi telg.

Anonüümne ütles ...

Soome lahel vägev mereefekt käib. Natuke veel keerab tuult ja sadu algab.

Anonüümne ütles ...

Viimsis peaks juba korralik lumemöll käima. Juhtub keegi seal olema andku teada.

Anonüümne ütles ...

Teletorni kaamera näitab ka:
http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php
-----------------
Kuna õhuvool on tormine, siis mereefekt on üsna nõrk, kuna alles Lahemaa pikkuskraadi kandis saavad sajuküpseks pilved. Samakiirune õhuvool sama õhumassiga põhjast ja loodest ei tekitaks efekti, kuna hetkel on vaja ca 150 km vaba vett, aga põhja ja loode puhul on laius 100 +/- paargend km.
--------------------

Anonüümne ütles ...

Sõrves on täna olnud rekordiline tuul - puhangud ligi 27 m/s. Üle 25 juhtub ida- ja kirdetuule korral väga harva.

Anonüümne ütles ...

Tundub et kordub 8.nov.2016 stsenaarium, mil põhjarannikul oli pidevalt idatuul, mistõttu raevukas mereefekt oli Eestis maksimaalselt põhjaranniku poolsaarte tipus; aga mujal oli kirdetuul.

Praegune tuuleväli on ka väga sarnane.

Anonüümne ütles ...

Millegipärast pole siin veel kedagi kohanud BalticLiveCam'i mainivat, mis on Eestis ja teistes Balti riikides parima kvaliteediga reaalajas ning kogub kiiresti populaarsust. Loodetavasti tuleb kaameraid ka paljudesse teistesse linnadesse juurde, kuid möödunud äikesehooaeg oli sellega igatahes muljetavaldav. Mereefekti jälgimiseks on hea nt Pirita kaamera: https://balticlivecam.com/cameras/estonia/pirita/pirita-beach/

Anonüümne ütles ...

See tõesti hea, esmakordselt märkasin seda lehte suve alguses, siis oli Tallinnas 2 kaamerat, Tartus 1 ja Pärnus 1, nüüd juba rohkem. Hea kvaliteetne pilt.

Jüri Kamenik ütles ...

Ilmselt nad ei tea seda kohta.

Anonüümne ütles ...

Jahute oma mereefektist ainult kuskil põhjarannikul. Sellisel juhul ulatub see põhjarannik kuni Jänedani, kus mu maakodu asub. Alates kella 16 on siin väga tugev sadu koos tuisuga. Vaatasin Ilmateenistuse radaripilti ja tõepoolest sellejärgi on kogu Harjumaa ja Järvamaa põhjaosa selle haardes hetkel :) :)

Jüri Kamenik ütles ...

Karm siis. Kas see (mereefekt) õigustab siis ennast?

Anonüümne ütles ...

Üsna niru mereefekt. Mingi paar minutit üldtuiskab ning siis 30 minutit sajuta. Hale.
Lootsin et ikka niimoodi sajab nagu 2010 novembris. Jutt siis Nõmmelt vaadatuna.

priit retsep ütles ...

Halliste vallas ,Marul selge,-15 ja tuuline

Jüri Kamenik ütles ...

Tugev tuul ja muudki probleemid, mis ei lase nii tugevaks, nagu oli viimasel kahel päeval mere kohal. Siin https://en.wikipedia.org/wiki/Lake-effect_snow sobib selleks vist Wind shear (tuulenihe), aga leiab muudki, mis hästi ei mõju.

Anonüümne ütles ...

See tuul on põldudele hullem kui vana pakane ise. Selline torm ju tungib sellest õhukesest lumest kergelt läbi ja kannab lõpuks minemagi. Karta on et ööga jäätub pinnas põldudel üle 10 cm ööpäevas, kuna põllud on ilmselt paljad juba.
Seega taimekahjustused võivad olla möödapääsmatud, kuna tuul ei lase lumel kihina koguneda, vaid "tasandab pinnavorme ainult", täites kraave ja.

Kairo Kiitsak ütles ...

Simuna põldudel oli üsna tugev pinnatuisk õhtul.
https://www.facebook.com/OIEESTIS/videos/1181683841886474/

Anonüümne ütles ...

Novot, millest rääkisin. Lumine kraavitäide missugune.

Jüri Kamenik ütles ...

Õudne siis, et see tuul ja pakane teevad sellist hävitustööd.

Anonüümne ütles ...

Kas mereefekti tugevnemine on lähiajal võimalik?

Anonüümne ütles ...

Noh, talv varsti läbi selleks korraks. Yr ehk pmst detailne Euroopa mudel näitab alates pühapäeva õhtust kestva nullilähedast ilma. Teisipäeval võib Tallinnas isegi +3 kraadi sooja tulla.
---------------------------------
Novembri paksim lumikate oli Tallinn-Harkus 17 cm; 9. novembril. Seega kui nüüd mereefekt ja ka laupäevane tuisk seda ei ületa, oli vähemalt siin lumikatte mõistes talv novembris ära või vähemalt talve haripunkt. Temperatuuri mõistes ja üldse õhumassi mõistes on haripunkt praegu ja homme.

Anonüümne ütles ...

Jüri aleviku kandis olevat kella 11:30-st ilm püsivalt sajuta olnud ja rohkelt päikestki nähtud. Radari järgi nagu tõesti mingi kummaliselt püsiv ja kitsas sademeteta ala kogu Soome lahe ultuses sinna suunatud.

Anonüümne ütles ...

Mina siin kuuma suve ootaja. No GFS järgi ma küll selle sula suhtes nii optimistlik poleks. Teisipäeva paiku korraks ehk Loode-Eestis käib plussis korraks ja ongi kõik. Lumi jääb alles ja hiljem tuleb juurdegi.

Jüri Kamenik ütles ...

Mida siis arvata, kas lumi sulab järgmise nädalaga ära või ei? Mõned räägivad kuni 5-kraadisest soojast.

Anonüümne ütles ...

Mina ütlen ,et see lumi jääb alles kuigi korraks tulev sula võib lumest teha sellise kõvema ja teralise. Kommenteerisin ka 13:58

Anonüümne ütles ...

@ 5. jaanuar 2017 17:19
TÄPSELT! Selleks ma neid sulasid vihkangi. Sulatagu siis see lumi juba kõik, või ärgu üldse tulgu. Vaesed metsloomad, eriti kitsed :(.

Jüri Kamenik ütles ...

Õudne jah, et jälle algab see trall pihta.

Anonüümne ütles ...

Arvestades õhumassi ja tuule suunda, siis hindan sula võimalikkust uuel nädalal Pärnu-Kunda joonest lääne pool väga tõenäoliseks, saartel kindlaks ning kagus vaid 50% lähedaseks.

Anonüümne ütles ...

Radari järgi hakkab mereefekt vaikselt hääbuma.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kaobki ära. Tartust anti teada, et üle pika aja igavaim ilm, mida nähtud - ei pilvi ega optilisi nähtusi.

Kairo Kiitsak ütles ...

Simunas sadas praktiliselt terve päeva peenikest tihedat lund ja tuiskas meeletult. Igava ilma üle kurtma ei pea, siin oli väga põnev just. :)

Anonüümne ütles ...

Tallinnas ka õnneks pmst kogu aeg. Praegugi sajab. Kusjuures talv ongi suvest põnevam aastaaeg juba teist aastat olnud (vähemalt Tallinnas)! :D

Jüri Kamenik ütles ...

Ja Eesti piksed olid jälle Poolas!

Anonüümne ütles ...

Helsingis oli ka üleeile paar välku täheldatud.

Anonüümne ütles ...

Loodan et sel hooajal siis tuleb Harjumaal suvi ikka äikeseline.

Anonüümne ütles ...

@ 5. jaanuar 2017 19:06
Pole halba heata - sula "paneb lume kinni" ega kandu kraavitäiteks isegi mitte sajandi tormiga.

Jüri Kamenik ütles ...

Vat siis! Aga välke on jah küll siin- ja sealpool merd.

Anonüümne ütles ...

Näib et teisipäeval ja neljapäeval-reedel tuleb isegi laussula.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti jääb tänane-homne selle talve miinumtemperatuuriks ja peagi saabub kevad.

Anonüümne ütles ...

Looda sa. Needki sulad sellised õrnakesed ,et sisemaal osa lund jääb kindlasti alles.

Anonüümne ütles ...

+3 kraadi küll mingi õrn sula pole.

Anonüümne ütles ...

@ 6. jaanuar 2017 12:22
Loodame. Kevad võiks lausa järgmise kevadeni kesta. Siis elu ju nagu lill lausa.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi järgi peaks selge olema, aga on pmst täiesti pilves. Pirita kandis paistab isegi lumesajupilved olevat.

Anonüümne ütles ...

Homne sadu paistab aina lahjenevat - kakku näitab vaid millimeetrike sademeid eilse 2-5 mm asemel.

Jüri Kamenik ütles ...

Pikad kevaded pole vist kunagi kellelegi meeldinud. Iga kord, kui kevad kestab üle 3 kuu, pole keegi rahul. Ilmselt on kevad kõige ebameeldivam aastaaeg, kuid sellest saadakse aru siis, kui kestab kaua. Sellist suhtumist pole teiste aastaaegade puhul märganud, isegi kui need kestavad mitu kuud, sest kellelegi ikka meeldib

Anonüümne ütles ...

Huvitav kas meri juba jääs? Uudisteklipis kus jutuks see triivinud praam oli meri nagu jääs juba.

Anonüümne ütles ...

Re 13:17 kuskohast nii kõrged näidud võetakse ? Keegi pakkus korra isegi +5 tagasi tulema. No hea kui Vilsandil see +3 tuleb aga mandril on ikka nulli ümber mõni päev ja ülejäänud aja kerge miinus. Nii külma jah ehk enam ei näe kui täna.

Anonüümne ütles ...

@ 6. jaanuar 2017 15:09
See oli sarkasm. Minuarust on siiski on neid inimesi (sh minagi) rohkelt kellele just suvi on see aastaaeg, mis võib kasvõi üle 3 kuu kesta, kuid ikka meeldib.
---------------------
Nõmmel on lund 10 cm. Seega üle pika aja saab öelda, et pole hullu kui sadu nõrgaks või olematuks jääb.

Anonüümne ütles ...

Kas see on mereefekt, mis Edela-Soomele läheneb/lähenes? (Kella 18:55 ümbrus)

Jüri Kamenik ütles ...

Jääkaarti veel pole http://www.ilmateenistus.ee/meri/jaakaart/, ilmselt peab Soome või Rootsi jääkaarti vaatama.
Jah, mereefekt on jälle käivitunud http://testbed.fmi.fi/
Suvi jah meeldib vist kõigile ja mida kauem kestab, seda parem.

Anonüümne ütles ...

Just ja mida pikem seda parem. Mulle on pikkuselt eriti meelde sööbinud 2002 ja 2013 suved. Tean ,et Tallinnas oli 2013 suvi visa algama aga juba Harjumaa lõunaservas oli see vast suvi. 2010 oli ka äge aga mitte nii pikalt ja üle +30 -ne pole ka enam nii meeldiv.

Jüri Kamenik ütles ...

2013 algas suvi kohati 7. mail. Millal Harjumaal varaseim algus oli ja mis piirkonnas?

EestiLoodus ütles ...

Tallinnast veidi lõunas - Kiili vallas - oli 9. mai 2013 ligi 27-kraadise kuumaga aga mõnusalt tuuline.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja 9. jaanuar toob vist taas sooja ilma kaasa. Veidrad sünkroonsused.

Anonüümne ütles ...

Jah 9. mail 2013 algas ka minu mälu järgi ja sooja jagus veel mõnel päeval septembri alguseski.

Anonüümne ütles ...

Mis veel 9. -dat kuupäeva puudutab siis 2010 oli ka suve esimene soe päev just siis. Ainult harjumaani see soe ei jõudnud.

Anonüümne ütles ...

Pakril oli siis vist +3 kraadi ja Võrus +25 kraadi.

Jüri Kamenik ütles ...

Kas see on kuupäevamaagia või midagi muud?

Anonüümne ütles ...

Arvan et tugevaim sadu tuleb Väike-Maarja kandis!

Anonüümne ütles ...

Norrakate järgi on mõõdukas kuni tugev sula teisipäevaks endiselt jõus.

Tallinnas kuni +2 kraadi teisipäeval:
http://www.yr.no/sted/Estland/Harjumaa/Tallinn/langtidsvarsel.html

Sõrves kuni +4 kraadi sel ajal:
http://www.yr.no/sted/Estland/Saaremaa/Sõrve_Poolsaar/langtidsvarsel.html

Anonüümne ütles ...

Euroopa mudeli väljund teisipäeva ööks:
http://old.wetterzentrale.de/pics/Recm722.gif

Sellise õhumassiga (ligi 0 kraadi ka kõrgustes) on sula enamgi kui kindel ju, sest arvestama peab ka merega, kuna edelatuul on meil peaaegu alati (järgneb läänetuul) plusskraade toov tuul.

Oleks selline õhumass kagutuulega, siis jah jääksid miinused püsima!

Anonüümne ütles ...

Lõpuks ometi sai see kasutu külm läbi ja õnneks pole vähemalt järgmine nädal uut ette näha. Ent aegrida vaadates tundub, et aeg on üheks väga karmiks veebruariks, kuna juba neli aastat järjest on kuu keskmine olnud normist tunduvalt soojem, viimased kolm lausa kevadised.

Jüri Kamenik ütles ...

Miks see külm kasutu oli? Ei tea, kas traditsioon saab rikutud, äkki on jälle kevadine veebruar?

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti seda kasutut kevadist veebruari ei tule, mil ei suusatada ega ka rannamõnusid nautida ei saa. Loodan talvisele veebruarile.

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame siis. Ega enne aprilli polegi kevadest ega suvest väga kasu.

Anonüümne ütles ...

Noh, HIRLAMi mudeli järgi peaks teisipäeva öösel Tallinnas tulema maksimaalselt +3,1 kraadi. Seega praegusele kohevale lumele on tegu päris võimsa sulaga. Saared ja kogu mandri lääneosa ongi mudeli järgi +3 ja +4,5 kraadisesse alasse jäänud.
Ei tule siin mingit KORRAKS ÕRNA sula.
Kagu-Eestisse sula endiselt ilmselt ei jõua, ehk lumeilu jääb seal alles. Seega seal on talved talvised ja suved äikeselised - järeldus: mandriline kliima on kordades parem ja huvitavam.

Anonüümne ütles ...

Lõunases uuenduses on temperatuurifoon täpselt sama, ainult et öö asemel nüüd hilishommikul Tallinnas sula kõrghetk.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja kuidas uduga, kas seda ka saab?

Anonüümne ütles ...

Nagu ammu olen öelnud oli väga sajune suvi. Nii oli ka ilmateenistuse aastakokkuvõttes. Sajususelt 2. koht. Ainult ei mainita ,et mis aastale see esikoht kuulus. 2004 ?

Anonüümne ütles ...

Aa vaatain suve kokkuvõtet aga aastaomas on mainitud ,et esikoht kuulub 1998.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, 1998. a oli hirmus sajune suvi, see on isegi meeles, ka ilmavaatlustes kirjas.

Anonüümne ütles ...

Väga poolik kokkuvõte - aasta kuivim ja märjem koht on sootuks puudu. Ehk parameeter, mille väärtust sealt kokkuvõttest enim ootasingi :/.

Ega palju mööda ei pane, kui arvan et kuivim oli Pakri/Tallinn ja märjem Võru/Tartu.

Anonüümne ütles ...

Suve kokkuvõttes 2016 on see ju mainitud ,et kõige kuivem Pakri ja kõige sajusem hoopis Narva.

Anonüümne ütles ...

Ja see on ka üks statistiline element mille järgi ootan eelolevast suvest päris kuuma. Uue kliima ajal (algas 1987/88) on pea alati sellisele suvele järgnenud korralik või lausa kuum suvi. Näited: 1987 uputas - 1988 suvi missugune ( v.a august). 1993 uputas - 1994 hoopis kõrvetas ja kuivatas. Too 1998 järel 1999 jälle kuumutas. 2000 jälle sadas ja 2001 kuumus juulis üle mõistuse. 2004 sadas no ja 2005 küll kuivem ja soojem aga mitte ekstreemne. 2009 uputas ja 2010 tahtis kuumusega tappa. 2012 jälle käis sajune suvi ja 2013 oli siis hetkeseisuga viimane korralik äikesesuvi. No saab näha kas selline loksumine jätkub 2016 - 2017 aastatega.

Jüri Kamenik ütles ...

Vaatame ja näeme, kuidas ilmapõrked jätkuvad, sest võiks ju see seaduspära kehtida.

Anonüümne ütles ...

@ 8. jaanuar 2017 22:10
Ma muidu mõtlesin aastakokkuvõtet, mida 8. jaanuar 2017 20:29 mainis.