pühapäev, 25. detsember 2016

52. nädala ilm (26.–32.12.2016)

Kommentaariumi link

32. detsembril (1. jaanuaril 2017) määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala tagalaosa, mis muutis ilma vaikseks ja alates loodest uduseks, kuid mõnel pool oli selgimisi. Tugev vihm nihkus kagu poole, eriti Peipsi kohale, kus sadas mõneteisttunniga kohati üle 10 mm, õhtul anti Alatskivilt ja hiljem Tartust teada lörtsist. Edelatuul jäi väga nõrgaks ja asendus mõnel pool muutliku suunaga tuulega.
Tartus sadas terve ööpäeva, viimane näit 17,6 mm minu arvates on see ikka erakordne arvestades praegust aastaaega.
Õhtul ilm alates loodest selgines ja muutliku suunaga tuul asendus loodetuulega. Päevane 3–6kraadine soe asendus 0–4 kraadiga, kohati oli kell 20 juba alla 0 °C, näiteks Tallinn-Harkus -0,5 °C ja külmenemine jätkus.
Päev-päevalt läheb külmemaks, aga lumesadude kohta pole teada, kas ja kui palju sajab: võib juhtuda, et mõned kohad jäävad lumeta.

Kairo avaldas siin https://www.facebook.com/OIEESTIS/ eile kell 12:48 erakordselt pika ilmaülevaate:
2016. aasta viimane päev on nüüdseks kätte jõudnud ja meie soovime enda poolt kõigile inimestele head vana aasta lõppu ja veel paremat uue algust. Aga millist ilma pakub meile uue aasta algus?
31. detsembril jääb Eesti märkimisväärselt sooja õhumassi mõjusfääri, kus päevased termomeetri näidud võivad kerkida ligi +8 kraadini. Tunduvalt soojem ja niiskem õhk pärineb Atlandi ookeanilt, mida on siia toonud madalrõhkkonnad ehk tsüklonid. Ilm on väga pilvine ja suuremaid selginemisi ei ole oodata. Mitmel pool puhub mõõdukas või kohati lausa tugev edelatuul.
1. jaanuaril suundub madalrõhkkond üle Botnia põhjatipu Lõuna-Soome ja selle servas sajab öösel osades kohtades vihma. Tugev edela- ja läänetuul järk-järgult nõrgeneb. Päevasel ajal sajab paiguti vihma, prognoositavalt on sadu tihedam Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur jääb 0...+5 kraadi vahele. Õhtul algab põhja poolt aeglane arktilise õhumassi sissetung, ilm jaheneb. Vihma sekka võib juba lörtsi tulla. Õhu jahtumine toob endaga kaasa kindlasti ka libeduse ohu suurenemise kõnniteedel ja sõiduteedel.
2. jaanuaril jätkub soojema õhumassi asendumine külmema vastu. Arktiline õhumass haarab selle päeva jooksul kõik Balti riigid enda mõjusfääri. Termomeetri näidud langevad sügaval sisemaal miinuspoolele, üksnes 0 kraadi lähedasi õhutemperatuure võib esineda veel läänepoolsetes maakondades. Hiljem asenduvad plusskraadid ka seal miinuskraadidega. Mainimist väärt on ka see, et ilmaolud muutuvad tunduvalt talvisemaks nii Kesk-Euroopas kui ka Lõuna-Euroopas, mitte ainult Põhja-Euroopas. 
Ilmast rohkem, 2. jaanuaril jõuab Läänemere ümbrusesse ühtlasi ka uus madalrõhkkond, mis liigub üle Eesti idasse Venemaa poole. See toob endaga kaasa rohkelt sademeid. Kõigepealt sajab mitmel pool vihma ja lörtsi, aga varastel hommikutundidel läheb sadu osades kohtades lumeks üle. Ennustuste kohaselt peaks selleks ajaks õhumass juba piisavalt külm olema. Miinuskraadid soodustavad püsiva lumikatte teket. Kohatised lumehood ja miinuskraadid muudavad teeolud keerulisemaks ning seetõttu tasub liikluses hoolikas olla, vältimaks liiklusohtlike olukordade tekkimist.
3. jaanuaril kaugeneb madalrõhkkond Kesk-Venemaale ja selle mõju Läänemere ümbrusele väheneb. Lumehood pole siin-seal veel välistatud. Õhutemperatuuri näidud jäävad miinuspoolele püsima. Nädala keskpaigas võivad termomeetri näidud juba -10 kraadist madalamalegi langeda ja tõenäoliselt on ka saabuvate madalrõhkkondadega lumelisa oodata paljudesse kohtadesse. Aeg-ajalt võivad ilmad pehmemaks muutuda, aga suuremaid soojenemisi veel uuemate ennustuste kohaselt ette näha pole.


Käesolevalt õhutemperatuuri kaardilt on näha, kuidas arktiline õhumass alustab pealetungi Skandinaavia põhjaosast ja levib aegamisi lõuna poole. Lisaks tasub teada, et see prognoos temperatuuride kohta kehtib eelkõige 1-1,5 km kõrgusele. Seal on õhk tunduvalt külmem kui maapinna lähistel. Allikas: Wetterzentrale


Ott Tuulberg. Väga räme udu. Rekordudu. Needham Market Suurbritannias

31. detsembril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala edelaserv. See tõi vastupidiselt varem arvatule tugeva vihma, kuivem oli vaid saartel ja alguses kagu pool, hiljem jõudis sadu sinnagi; samuti rekordilise soojuse: Kummas tuli +8,9 ära, Marul +7,6 rekord ja Tallinn on küll uue rekordi saanud täna, praegu 7,1 kraadi sooja (eelmine 5,9 °C, 1936). Edelatuul nõrgenes päeva jooksul, ent jäi siiski mõõdukaks, Liivi lahel oli puhanguid siiski õhtulgi üle 15 m/s.
Tasapisi läheb külmemaks ja sadu võib kahe päevaga muutuda lumeks. Kahjuks pole teada, kuhu ja kui palju satub lund. Mõni paik võib saada ööpäevaga üle 10 cm lund, aga teine koht jääda täiesti lumeta.
4. jaanuariks võib tulla tuisk, kuid kogu sadu võib kanduda lõuna poole ja siia jääks siis vaid mereefekti lumi. Pärast seda saab ilma enda kätte ultrapolaarne õhumass. 

Etienne Kapikian ‏@EKMeteo: Douceur record à #Stockholm (10.3°C), #Oslo (8°C), #Tallinn (7.1°C), et #Helsinki (6.9°C): #SaintSylvestre la + douce battant le 31-dec-1975.
Ilmselt on ta päringuga saanud selle siit: 
http://cci-reanalyzer.org/wx/DailySummary/#T2.

Jarmo Arusoo ·Värvikat vana-aasta lõppu ja imelist uut aastat, kallid sõbrad!!

30. detsembril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala lõunaserv. See tõi aasta lõpuks väga sooja ja sajuse ilma.
Päev oli pilves, kuid olulise sajuta. Mõõdukas edelatuul tugevnes õhtuks puhanguti 20 m/s (Soome lahel). Lisaks madalatele pilvedele ilmusid ka kõrged pilved, need on madala temperatuuri tõttu siit hästi näha: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, ent (olulisi) sademeid ei kaasnenud. Sooja oli üsna ühtlaselt 3–6 kraadi, kusjuures äkksoojenemine toimus õhtul Tallinn-Harku jaamas.
Aastavahetus on sooja ja ilmselt sajuse ilmaga, tuul on jätkuvalt tugev. Lume võimalus tekib pigem alles 2. jaanuari paiku, kuid pole kaugeltki kindel, et lund jagub igale poole, ka võivad sajukogused olla kordades erinevad.

Eesti kohale on prognoositud kontinentaalne polaarne õhumass, mis tekib arktilise õhumassi transformeerumisel (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

29. detsembril määras Eesti ilma madalrõhuala lõunaserv. See tõi pilves ja sombuse ilma; õhutemperatuur tõusis üle 0 °C. Edelatuul tugevnes kohati puhanguti üle 15 m/s. 
Õhutemperatuur tõuseb päev-päevalt ja vähene lumi sulab täielikult. Samas tugev vihm ei näi tõenäoline, kuid aastavahetuse paiku võib siiski üsna vihmane olla. Mõõdukas kuni tugev lumi ühes ilma jahenemisega võib tulla 2. jaanuaril.

Einar Laretei. Pilvepildid 29.12.2016. Alatskivilt ja soovin head aasta lõppu ! Einar. 

28. detsembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast üle Läänemere ja Baltimaade kagusse, hommikuks jõudis Läänemerele uus madalrõhulohk. Selline sünoptiline olukord tõi hommikuks mitmele poole lumesaju, mistõttu maa kattus lumega, mõni maakond jäi sajuta. Selle ilmamuutusega kaasnesid väga tugevad tuulepuhangud (isegi üle 23 m/s), sisemaal oli ülekaalus loode- ja mere ääres põhjatuul. 
Päeva jooksul ilm selgines ja tuul rahunes. Pilvi jäi üha vähemaks, kohati, eriti saartel ja läänerannikul, oli päris päikeseline, pilvisemaks jäi õhtuni lõunapiiril ja idaservas, kuid õhtu jooksul levis lauspilvisus tagasi lääne poole, jättes veel saared ja ranniku selgeks.
30. detsember. Saabub eriti soe õhumass, läheb tuulisemaks, võib veidi vihma sadada. Pole välistatud päevarekordi teke.
32. detsember ehk 1. jaanuar. Suure ilmamuutuse lävel: soe asendub jahedamaga ja vihm lumega. See võib jääda mitmeks päevaks püsima.

Ott Tuulberg. Päike loojumas pilvede varjus, kraadi ei mäleta, Ipswich Suurbritannias

27. detsembril liikus Läänemere keskosa kohal olev osatsüklon kiiresti kagusse. See tõi juba öösel paiguti tugevaid hoogsademeid nii vihma, lörtsi kui märja lumena (Pandiverel), peamiselt Virumaal tekkis lumikate.
Päeval jätkus kohatiste sajuhoogudega ilm, kohati paistis päike. Tuul oli esialgu edelast ja mõõduka tuulega, siis nõrk ja muutliku suunaga ja seejärel tugevnes loodetuul; ilm hakkas külmenema, kuid esialgu püsis õhutemperatuur veel üle 0 °C.
29. detsember. Läheb tunduvalt soojemaks ja vähene mahasadanud lumi sulab. Saabuv soe ilm püsib aastavahetuseni, siis läheb külmemaks, paljudes kohtades võib tekkida lumikate.

Hr Raul Harro. Tänane 26.12.2016 Loojang.

Tuleb muutliku ilmaga nädal, millesse mahub troopilist soojust ja talvist kargust.

26. detsembril liikus Norra merele uus aktiivne tsüklon, mille lohk nihkus Skandinaaviast üle Läänemere itta (Norra mere kohal asuva aktiivse tsükloni kaguserv).
Selle mõjub saabus erakordne soojus: õhutemperatuur tõusis hommikuks kohati +8 kraadini, kuid olulisi sademeid soojuse tulekuga ei kaasnenud (satelliitpildil oli siiski valge pilvemassina näha http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/), aga edelatuul tugevnes, puhanguid üle 20 m/s esines peamiselt Soome lahel. Päeva jooksul alates saartest ilm selgines, kuid juba õhtul liikusid hoogsajud tugeva lörtsi ja märja lumena läänest itta.
27. detsembril ilm külmeneb ja kohati võib lumi maha tulla, sest sajuvõimalus on suur; on veel hästi tormine. 
29. detsembril jõuab kohale uus, koguni ehk troopiline soojus ja nii võib veel enne aasta lõppu uusi päevarekordeid tulla. Olulisi sademeid ei pruugi olla (uduvihm, nõrk vihm).
Uus aasta algab ilma külmenemisega.

Kalmer Saar. Esimene lumi umbes 2.november 2016

92 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Võiks minna jah ruttu külmaks. Ei ole vaja mingit haiguste epideemiat siia...

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame. Üks huviline ütles: 3-ndast jaanuarist ennustatakse ilma jahenemis,kas see osutub tõeks ja kas see kestma ka jääb? nii kauged ennustused pole usutavad.2 nädalane ennustus pidi kõige rohkem mõõda minema.

Anonüümne ütles ...

Ei usu, et homne päev vihmane tuleb. Siin-seal sutsu sajab, aga üldiselt kuiv. Tõenäolisimalt Tallinnas.

Jüri Kamenik ütles ...

Tuleb meeletu soojus.

Anonüümne ütles ...

Õige, et soojus tuleb. Ka professor Keevallik ütles kunagi, et kui päike hakkab kõrgemalt käima, läheb soojemaks. Seega enam külma ei tule, ma julgen arvata, Märtsis tuleb uus kuurekord üle 20 kraadi ja aprillis tuleb 30 kraadi täis enne kui päike loojuma hakkab.

P.S. Kas kuskilt saaks lugeda Keevalliku uusi artikleid või vaadata videoleoneguid?

Anonüümne ütles ...

Tallinnas selgineb jõudsalt, kuid hommikuga võrreldes külmeneb. Varahommikul tuli pisut vihma.
Õhtul on üle pika aja taas lootust loojangut näha, mida viimati 16. detsembril vähemalt siin Nõmmel näha sai. Saartel isegi vist juba 3 päeva jutti, viimati eile.

Anonüümne ütles ...

Häid jõule kõigile keevalliklastele ja Keevalliku-usku inimestele! Meid on palju-palju, aga saagu uuel aastal meid veelgi rohkem.

Anonüümne ütles ...

Norra viskas tulevaks nädalaks - 10' ära. Gismeteo tuli kaasa. Prognoosib Tartu 4.ja 5. jaan. hommikuks - 12'. Päike on madalseisus, kas oled midagi inertsusest kuulnud, Sirje fänn.??

Jüri Kamenik ütles ...

Tornaadooht on ka üpris suur http://www.estofex.org/

Anonüümne ütles ...

Tornakaid on jah juba olnud omajagu, eriti majanurkade taga, kus suutis mul kõik 3 prügikonteinerit hetkega ümber puhuda ja omalt kohalt mujale veeretada.

Keevalliku fänn ütles ...

Siirad pühade- ja aastavahetusesoovid Jüri Kameniku-usku inimestele samuti!

Kalle ütles ...

Leedus on detektorid äikest registreerinud. Üle Eesti läänest itta liigub hetkel samuti pilvemassiiv, mille radarikaja on üsna heleroheline, seega mõni üksik välk pole siingi välistatud.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel oli kella 22 ajal üsna tugev lörts koos jääkruupide ja vihmaga, aga see kestis ainult mingi 5 minutit. Saabus tugeva tuulega.

Anonüümne ütles ...

GFSi 18Z uuenduse järgi paistab aastalõpu soe aina enam ära jäävat...kui enne näis see kestvat ligi 3 ööpäeva, siis nüüd vaid 1 ööpäeva. Näiteks varem prognoositud 31.12 +5-sest isokast on saanud juba -2 kraadine.

Anonüümne ütles ...

Teine asi, mis GFSi puudutab, siis, kuigi see näitab jaanuari alguses suurt lumesadu kogu Eestisse juba mitu uuendust järjest, arvan, et enim sajab ikkagi lõunas ja vähim põhjarannikul. (Mereefekt ei tundu tõenäoline)
Oma ennustuse täituvuseks hindan umbes 75%.

Jüri Kamenik ütles ...

Aitäh, saame näha! Hoogsadu ühes semipagiga õnnestus isegi Laagris näha, kusjuures ajuti olid helbed erakordselt laiad.

Anonüümne ütles ...

Homne ilm ilmselt küll nii selge ei tule nagu nt HIRLAMist näha võib - tekib mereefekt, aga just niipalju, et jagub pilvede tekkeks, aga sademeteks ei.

Anonüümne ütles ...

No ikka on näha ,et peale aastavahetust läheb talvemoodi. No ehk ikkagi tuleb Jaanuar ja Veebruar talvemoodi ja kuum suvi 2017 saab päästetud. Kahjuks 2012/13 talveootus läks aiataha sest detsember ei anna võrrelda 2012 aastaga.

Anonüümne ütles ...

Mõnesmõttes väga hea ju, et läks. Niiske soojus aitas vähemalt veekogudel taastuda. Novembritalve jätkumisel oleksid vist oktoobripõuased veekogud kuivamas ja kalad surnud.
-----------------------------
Erinevalt Ilmateenistusest, on minu sajuprognoos neljapäeva kohta konkreetne - sajuala jääb Tallinn-Tartu joonest kirdepoole. Edela pool on sajuta.

Anonüümne ütles ...

Selles suhtes on õigus. Isegi mõtlesin Novembris ,et mis saab kaladest kui nüüd jääbki külmaks madala veetaseme juures. Küll aga ei imesta kui Märtsi esimese poolegi punnitab veel talvisena ja siis läheb järsku päris soojaks. Lisaks ,et ootan sooja suve peaks ka kevadel tulema päris korralik suurvesi. Seega seda tahket PEAB kogunema kevadeks omajagu.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, sademeid oli vaja, nüüd on olukord leevenenud. Ilmateenistuses on kahjuks andmesidega mingi probleem vist, sest aeg-alalt ei näe mitme jaama andmeid.

Anonüümne ütles ...

@ 27. detsember 2016 13:19
Aga ära ennusta siis suurvett, siis ei pea ju lund ka palju olema :D.

Jüri Kamenik ütles ...

Kohati sajab jälle lund (nagu ikka, siis Kairol).

Anonüümne ütles ...

Tervitan kõiki Keevalliklasi! Uue aasta külmalaine jääb lühikeseks, aga kas professor on sellest juba kirjutanud! Mina olen Keevalliku-usku!!!

Anonüümne ütles ...

Uus religioon tekkimas?? Loodame, et liidab kristlased, moslemid ja juudid.!!

Anonüümne ütles ...

Kuna JÄLLE Virumaal lund enim, siis selle aasta dets on eriline - Tallinnas oli pidev lumikate ainult 1. kuni 4. detsini (kuni 5 cm), kogu ülejäänud kuu on olnud kirme, mis oli paksim 20. detsi hommikul (6 mm) mõne tunni vältel, enne kui uduvihm ja udupilves ilm oma töö tegid. Seega ütleme, et neli-koma-viis lumikattepäeva Tallinnas
Samas Virumaal vastupidi - vist samapalju ilma lumikatteta.

Samas see lumi seal on kas tuisuvaaluna või väga kohev, kuna "vaid" 4 mm sademeid, aga 8 cm lund. (Keskmiselt on suhe 1 10-le)

Anonüümne ütles ...

@ 28. detsember 2016 20:14
Päeva parim komment siin. Ausalt!

Anonüümne ütles ...

Millest see lauspilvisus tekkis?? Harja telg polnud loojanguks veel kohale jõudnud (oli endiselt loodetuuline, mitte vaikus või edelatuul), kuid läks nagu loogikale vastupidiselt pilve. Sest ka ivekat ei ole/olnud, kuna kõrgustes on/oli ju külm õhk.

Anonüümne ütles ...

Järgmiseks nädalaks on ilmunud päris karmid prognoosid. Venemaal Vologdas (meist 500 km itta) lubatakse -40, Moskvasse -31. Kas see karmim kärakas võib ka meile jõuda?

Anonüümne ütles ...

Niipalju mitte aga ise saan nii aru ,et kui selge võib paar -20 kraadist ööd küll tulla. Uus soojenemine kolmekuningapäeva paiku pole veel sugugi kindel.

Anonüümne ütles ...

Venkudel jah valged jõulud. Praegu on Teravmägedes jõhker lumetorm.

Jüri Kamenik ütles ...

Nii, aga lauspilvisus ja ivekas? Millised on arvamused?

Anonüümne ütles ...

2.Jaanuaril tulev lumi ei tule mõneks päevaks. Ikka rohkem. Ilmselt kevadeni välja veab selle lumega. Pigem tuleb peale 2.jaanuari juurdegi.

Anonüümne ütles ...

@ 27. detsember 2016 0:29
GFS on sinu kirjeldatud ennustuse järgi mitu uuendust käinud.Tundub sel kursil jätkuvat.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti ei jätka, sest pakane paljal maal pole naljakas.

Anonüümne ütles ...

GFSi praegune uuendus näitab mitmeks päevaks karmi külma Eesti kohale 3. jaanuarist, kusjuures 4. jaanuaril võib kahe-Eesti-päev tulla (lõunapiiril 0-lähedane, kirdemaakondades alla -10).

Kõige külmem isoterm on praeguse uuenduse järgi 5. jaani õhtust Peipsi piirkonnas, kuni -22 kraadi. Kas see mitte uut lähiaastate rekordit ei tähenda? Viimati vist 2013. aasta märtsis oli Eestis selline õhumass.

Viimased 4 aastat on enamvähem näidanud, et jaanuar on aasta ainus tõeline talvekuu ja veebruarist saabub kevad.

Anonüümne ütles ...

Nagu näha sula ongi viimases uuenduses nii kaugele lükatud ,et aina kindlamaks läheb ,et talv on algamas. Loodan ,et ei lähe nii nagu 2014 oli Jaanuari algusest Veebruari alguseni või möödunud talve külm 26.dets - 26.jaanuar. Kuna siis võib ka loodetud kuum suvi 2017 lühike tulla. Kui mõlemad kuud külmad tulevad siis saab ka suvel vähemalt kaks kuud kuumapoolset ilma. Juuli keskmine peaks Harkus tulema +19 või rohkem. Juuni ja Augustit on raskem prognoosida. Natuke lihtsam on seda teha kuskil Märtsis.

Anonüümne ütles ...

Ei käi need asjad nii täpselt kuude viisi. Mis siis viga oleks prognoose koostada.

Anonüümne ütles ...

Ei usu minagi et juuli nii kuum tuleb...veelgi enam - sellise sita kliimaga kohas nagu Tallinn-Harku. (Mis kuumus siis veel Võrus tuleks!!??)

Uue aasta külmalaine algust on GFS 1 uuendusega juba ligi 1 ööpäeva edasi lükanud. Seega hakkab jälle tunne tekkima nagu suvelgi, et "assaraks millist kuumust GFS näitab juuli lõpuks!", millest reaalsuses saabusid siia riismed või möödus sootuks paarsada km kagu poolt.
Niiet, aastavahetusel selgub, et pakane siia ei jõuagi, vaid healjuhul riivab Eestit oma pehme lääneservaga ning tuleb taas sita suusailma lainel jätkata...

Anonüümne ütles ...

Oslost läänesolev mäestikuosa neelab lisaks meie tormidele ka sademeid - siin uudis, kus mäestiku lääneosas võib ööpäevaga 100 mm sademeid tulla:
https://www.nrk.no/hordaland/venter-store-nedbormengder-i-flere-fylker-1.13296633

Nähtav siitki:
http://old.wetterzentrale.de/pics/Rtavn4818.gif
---------------------------------------------------------------------------
NB!
Vastasküljel jätkub põud. Kesiganes tänatud, et Eesti seal ei asu!

Anonüümne ütles ...

Ei käigi nii kuude viisi need prognoosid aga 2017 lihtsalt satub nii. Veebruari külmad võivad näiteks samahästi ka Aprillis tulla. Lihtsalt tõenäosusi on kasutatud siin ja kuuma Juuli tõenäosus on 2017 80% ringis. Kuuma Augusti tõenäosus on hetkel 60% ja Sooja Juuni tõenäosus 25% ringis.

Anonüümne ütles ...

Ja kui näiteks 2017 Juuni on normaalne või normist jahedam on 2018 Juuni lausa 90% tõenäosusega vähemalt 2 kraadi normist soojem. Mul oma süsteem mida kasutan - ei tasu kuskilt seda otsida.

Anonüümne ütles ...

Alati see muidugi ei pea paika. Novembri keskmine tuli nii nagu ootasin aga Detsembri kohta võib juba praegu öelda ,et mööda.

Anonüümne ütles ...

GFSi viimatise uuentuse järgi sel talveperioodil pikka pidu pole - 7. jaanuaril taas sula.

Anonüümne ütles ...

uuenduse*

Anonüümne ütles ...

Kui üldse läheb sulale siis see selline lumepalli sula aga peale 7.- dat uuesti külmem.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, jälle on ebakindlus meeletu.

Anonüümne ütles ...

Jep, loodame et ka reaalsus on meeletu, st korvab septi ja okti ilmaigavuse täielikult.
------------------------
@ 30. detsember 2016 1:10
Vb isegi sedagi mitte, tuleb ainult nominaalne sula, kuna maapind ei jõua järgi sulada.

Anonüümne ütles ...

GFS pigem näitab meile järgmiseks esmaspäevaks veel vihmasadu (alles hilisõhtul läheb üle lumeks ja algab jahenemine), aga ilmateenistus lubab esmaspäeva hommikul lumesaju algamist ja miinuskraade päeval.

Anonüümne ütles ...

Et siis lumi tuleb jälle porise sooja maa peale...

Anonüümne ütles ...

Norrakad näitavad Võrru 7. jaanuariks kuni -29 kraadi. Ka päeval on alla -20-ne.
Seega ööpäeva keskmine langeb seal -25 kraadi lähedale. Ai-ai, kui lund enne pakast ei tule :/.

Anonüümne ütles ...

Lund tuleb aga minagi vaatasin ,et tuleb lörts ja siis lumi sula maa peale ning tagatipuks läheb pikalt külmaks ja sisemaal pole välistatud nii suur külm ,et väiksemate klasside õpilased saavad veel vaheajale pikenduski.

Anonüümne ütles ...

Peate siis Kagu-Eestisse ära tulema. Ega pakane siis mingi erand pole teiste ekstreemsete ilmastikunähtuste seas, mis sinna loodesse kuidagi jõuda ei taha.

Anonüümne ütles ...

Tõsi mis tõsi, kuid 1 aga siiski on. Mereefekt on vist küll ainus ekstreemsus siin Tallinnas, millega vahel saab loodes ja põhjas uhkustada kagukate ees, kuid üldjuhul ka selle nahtuse korral jaguneb sadu just Tallinna kohal kaheks - enim saab Vanaküla ümbrus või Pakri.

Jüri Kamenik ütles ...

Aga udud? Ekstreemseid udusid tuleb ju ka vahel merelt, samuti ei ole kagus vesipükse.
Kas loodes siis ei tulegi -20...-29 kraadi?

Anonüümne ütles ...

Lahtise merega võib Loodes sellest ainult unistada. Eriti veel kui külm tuul Kirdest, Põhjast või Loodest

Anonüümne ütles ...

Polegi öelnud, et Põhja-Eestis pole ekstreemusi, vaid et need ei taha sinna kuidagi jõuda erinevalt Kagu-Eestist. Ega siis muidu ilmahuvilised Kagu-Eestit haibi ja Loode-Eestit kiru?!

Anonüümne ütles ...

Aga siit ju tulebi tõde - ekstreemsustel on raskusi siiajõudmisega ja seetõttu pole neid ka.

Ahjaa, ka selline tavaline asi nagu sademed, väldivad Loode-Eestit. Vaadake näiteks kasvõi HIRLAMi mudelennustust. Sealt selgelt näha, et põhjaosal oht kuivale jääda ning lõunaosas oht uputusteks.

Millal oli viimati Harku ilmajaamas LAUSsaju hulk üle 30 mm ööpäevas? Aga Võrus? Kindlasti selles aastanumbris.

Anonüümne ütles ...

27. detsember 2016 0:29-le:
Läheb täppi nagu alati su ennustused siin on läinud, aga lume asemel siiski enamuse sajust vihm.

Anonüümne ütles ...

Aitäh! Tagasisidet on tore lugeda, (isegi kui see poleks ennustuse mittetäitumisel kuigi positiivne) ning see on ka meeldiv, et keegi mu ennustusi huviga jälgib :) !

Uus ennustus on lühiennustus ja põhineb taas ilmavaatluskogemustel: Homne-ülehomne ilm on Põhja-Eestis sajuta või olulise sajuta ehk uduvihmane. Lõuna-Eestis on kauakestvat mõõdukat vihma oodata (läheb 02.01.2017 üle lumeks), mistõttu suureneb seal suurveeoht ja ka üldine põhjaveetase tõuseb.
Põhja-Eestis aga veevaru kahaneb.

Anonüümne ütles ...

Ei usu uduvihmasadu. Õhumass on liiga kuiv selleks. See mis 17..22 detsember toimus oli lihtsalt meeldiv erand Jüri Kamenikule ja seda homme ei tule

Jätkub selline kuiv, pilves ja soe sant suusailm

Jüri Kamenik ütles ...

Me kõik ju jälgime neid ennustusi huviga, lihtsalt tagasisidet ei anta.

17..22 - ei saanud aru, mida siin mõeldi, kas kellaaega (üks punkt ülearu) või midagi muud?

Anonüümne ütles ...

Ma tean küll, et sa tegelt said aru küll, mida mõeldi ning küsisid seletust oma vimmast tingitult topeltpunktitamise vastu. Kas sa Ilmateenistusele ka samalaadseid küsimusi esitad? Kui ei siis on see teiste suhtes ju natuke ebaaus...

Kellaaeg käib kooloniga (ka siin kommentite ajatemplitest näha), ehk et need 2 punkti olnuks sel juhul kohakuti asendis.
--------------------------------------------------
Keelekasutusest veel - õudselt häirib sõna "adminn"!! Kes on adminnistraator?
On "admin" ja "administraator"...ÜHE enniga!
Muidu peaks eestikeelde "haldur" olema "halldur", aga ei ole ju.

Jüri Kamenik ütles ...

Päris aru esimese hooga ei saanud ja pingutama siis ei hakanud, seega oli kindlam küsida. Kellaaja kohta http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=9 on nii: Tavatekstis on kellaaeg punktiga, nt 10.10., ei ole kooloniga. Seepärast segadus tekkiski, kuna kellaaja puhul kasutatakse punkti; kirjas olev peaks olema esitatud arusaadavalt, aga kuna nüüd juhtumisi ei olnud, siis oli vaja üle küsida.
Ilmateenistusest öeldakse, et see on IT-standard, aga ka lühendamise viis, kusjuures plaan on ruumi kokkuhoiu pärast üle minna ühele punktile.
Ussikesega arutasin seda kahe punkti teemat. Ta ütles nii: "IT-standard ei puutu mitte kuidagi avalikkusele suunatud eestikeelsetesse tekstidesse. Seal kehtivad eesti keele reeglid. Eesti keele käsiraamatust reegel:
"Täpsemais erialatekstides (nt tehnikas, majanduses) kasutatakse mõttekriipsu asemel kolme punkti (sest mõttekriips ja miinusmärk võivad segi minna): 19...26%, –6...–9 °C, 6...8 mm läbimõõduga ava."
Seal on öeldud selgelt, et kasutatakse KOLME punkti, mitte KAHTE.
Link:
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=82"

Anonüümne ütles ...

Mina siin kes ootab sooja suve. Ise arvan ,et Põhjarannik saab enamuses korraliku lume Kolmekuningapäevaks. Meri lahti aga selline kange külm tungib peale ,et ohoo. Kindlasti saab auke olema mereefektis aga enamuses kohtades tuleb. Ise soovitaks küll lumelabidas valmis panna kui aastavahetuse pidu läbi.

Anonüümne ütles ...

@ 31. detsember 2016 8:56
Ma arvan siiski, et tuleb lõunas rohkem lund, kuna sealne piirkond jääb tsükloni keskme lähedale, aga põhjaosa kaugele. Teiseks, mida karmim külm, seda kuivem õhumass.
------------------------------------------------
@ 31. detsember 2016 2:17
Ma igatahes eelistan ja kasutan koolonit, kuna siis on kellaaeg kuupäevast üheselt eristatav.
Punkti korral nt: 13.12 2016 14.11 vs 13:12 2016 14.11. (esimese puhul ei saagi aru kumb on aeg ja kumb kuupäev, teise puhul kohe selge, et mis on mis)
Minu kuupäeva ajavorm on ja jääb selliseks: pp.kk.aaaa tt:mm.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, mis saaks siis, kui erakordne torm satuks täpselt aastavahetusse(2005. jaanuari tormi sarnane), mil hakatakse ilutulestikku laskma? Kas midagi taolist on üldse juhtunud Eestis või mujal maailmas, ning kas seetõttu võidakse ilutulestik üldse ära keelata?

Anonüümne ütles ...

Mäletan ,et millalgi 1990 - datel oli aastavahetusel väga tuuline. Mis aasta peab veel uurima. Aga oli nii ,et kui raketi üles lasid siis tuul viis selle kohe minema kõrvale.

Jüri Kamenik ütles ...

Tulid ikka võimsad päevarekordid. Mõned käisid juba akna all karjumas, et aprill käes. Sadas meeletult vihma.

Anonüümne ütles ...

Aga see vihm lõppeb lähema poole tunni jooksul juba. Kagus aga peaks üle ööpäeva kestma.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti tuleb siis 2017. aasta sama huvitav nagu oli seda 2010.

Anonüümne ütles ...

Kas Keevallik on 2017 a prognoosi teinud? Keevalliklased juba ootavad... Elagu Keevalliklased! Elagu Keevalliklased! Head uut aastat, kallid Keevalliklased!

Meid on palju ja saagu meid rohkem veel. Hoiame kompetentsei ilmarindel kõrgel!

Anonüümne ütles ...

Ühinen eelkõnelejaga. Loodame, et professori tarkus jõuab kõigini. Lisaks soovitan kõigil minna tema loengutesse vabakuulajaks, ta on väga täpne ja karismaatiline lektor!

Mina olen ka Keevalliklaste rühmituses ja tahan juurde värvata. Kes veel liituvad? Mina usun teadusesse ja täpsusesse.

Kas Professor on uue aasta prognoosi juba koostanud?

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see kellaaja asi, kui on punktiga, on segasem. Kahjuks enamasti ei tea, millest ja kui kindlalt keegi kinni peab. Sellest tekkiski segadus.

Spämmer tuli ja ütles ...

Huvitava ilma rohket uut aastat, kõik Kameniklased!
See blogi eksisteerib tänu Jüri Kamenikule ja seda on alati huvitav lugeda.

Anonüümne ütles ...

@ 31. detsember 2016 18:10
Loodan, et su rühmitus jõuluturge ründama ei hakka.

Anonüümne ütles ...

Meie rühmitus on rahumeelne. Head uut aastat, Keevalliklased! Mina arvan aega enda järgi ja ütlen, et on juba uus aasta. Paraadile kõik Keevalliklased, näeme ka ilutulestikku.

Seniks kohustuslikku lugemist https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/526f86c8-ce67-4cba-a96a-e3dcbf46f82f

Mina treenin enda mälu ja õpin professori CV pähe. Mu IQ testi tulemus oli 122 punkti ja mul on hea mälu! Kahjuks olen ma ikkagi vaimselt haige, nagu hullaris öeldi, kui ma seal ravil olin, aga sellele vaatamata on mul kõrgemad võimed.

Minu isikliku arvamuse põhjal on Keevallik väga hea lektor, minule tema õppetöö väga meeldis!

Anonüümne ütles ...

No mida asja.

Jüri Kamenik ütles ...

Postitust sai uuendatud.

Anonüümne ütles ...

Kui suur on mereefekti tõenäosus konkreetselt just 2.-4. jaanuaril ja
siis sealt edasi?
Tahaks loota et see pikk suusatamatu suusailm oli ka ikka kasulik, kuna sai merd jälle soojendada, et see kohe jäätuma ei hakkaks.

Jüri Kamenik ütles ...

2. jaanuaril võib sünoptilise mõjutusega tulla küll mereefektilaadne lumesadu.

Anonüümne ütles ...

Mina arvan ,et põhjarannikul sajab 2 kuni 6 jaanuar. 4.jaanuar võib üsna tuisune ka olla.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, muud lund ei pruugigi tulla.

Anonüümne ütles ...

Ka mina soovin kõigile Keevalliklastele head uut aastat. Hoidkem kokku. Ma tahaks teha oma grupi blogi. Kui paljud seda lugema hakkaksid?

Hurraa, elagu Keevalliklased! Ma usun, et kui professor uuel aastal meedias sõna võtab, teeb ta seda sama hästi ja täpselt kui varem!

Anonüümne ütles ...

Tallinnas peaaegu selge, vaikne ja miinus 1 kraad juba.

Anonüümne ütles ...

Nüüd üha uduneb.

Anonüümne ütles ...

Võite päris kindlad olla, et see talveilm on jaanuari keskpaigast alates taas minevik. Hiljemalt 16. jaanuaril on sula kohal, pigem isegi varem.
Miks?
Sest kõrgrõhkonda ei teki, mis blokiks tsüklonite siiatuleku. November ju näitas, millega see lõppes.
Novembritalvest lund siiski rohkem ei tule - Näiteks Narvas jääb lumi 85%-lise tõenäosusega tulemata. Aga külma tuleb kõikjal rohkelt vastukaaluks vähesele lumele - loodus ju tühjust ei salli.

Veelkord - see külmalaine jääb max 10-ks päevaks, sest kõrgrõhuala/-alasid ei teki Venemaale.

Jüri Kamenik ütles ...

See tähendab, et talv võis olla novembris ära (kui talvekuude jooksul ei tule ühtegi talvele vastavat perioodi, siis loetakse talveks pikimat lumikattega / miinuskraadidega perioodi, isegi kui see on ainult nt 2 päeva pikk).

Anonüümne ütles ...

Mina arvan ,et teeb mõned sulad aga mitte enam sellist mis maa välja sulatab. Loodan ikka ,et nüüd töönädala jooksul valget korralikult maha tuleb. Homme või nüüd juba täna õhtul peaks mereefekt käivituma.

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame üliväga. Sademete ja lumega on ikkagi kuidagi arusaamatud lood.

Anonüümne ütles ...

Veider jah. Sajab ja seda vihmana, aga lumena ei taha sadada.

Jüri Kamenik ütles ...

Nüüd võib juhtuda, et sadu jõuab enamasti loodenurka ja saartele, mujale vähem.