pühapäev, 4. detsember 2016

49. nädala ilm (5.–11.12.2016)

Kommentaariumi link
Ilmus nn šokiuudis: http://ilmateade.delfi.ee/uudised/ilmamuutused-toovad-teadmatuse-jouluohtul-pole-valistatud-paduvihm-ega-ka-pakane?id=76535988 (jõuluõhtul pole välistatud paduvihm ega ka pakane). Piisab märkimisest, et kahenädalane prognoos pole usaldusväärne, üks vastav graafik prognooside täituvuse kohta https://www.upload.ee/image/6420730/prognoos.png.
Kuula Silve ilmateadet http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-12-11_10_puhas.mp3.

11. detsembril oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Ilm püsis küll sajuta, ent pilvisus kohati tiheneda ja seetõttu võis taas halosid näha. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, hiljem mere kohal ja rannikualadel põhjast ja tugevnes veidi. Õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C.
14. detsember. Ilm soojeneb, pilvisus tiheneb ja hakkab lund sadama, kuid kõikjal sulale ilmselt ei lähe.


Pardon, kus on pilved :(. Vastu 10.12.2016 Laagris.


10. detsembril püsis madalrõhkkonna edelaserv (teistel andmetel: kõrgrõhkkonna kaguserv). Külma frondi üleminekul alates Soome lahest ilm selgines ja õhutemperatuur langes, kohati kaasnes ilmamuutusega sademeid (hooglörtsi ja -lund, kuid väga vähe).
Põhjatuul tugevnes, ent see nõrgenes tasapisi, õhtul oli pigem nõrk ja muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuur püsis enamasti alla 0 °C, õhtul külmenes, ja ilm oli valdavalt päikeseline, läbi õhukese pilvekihi võis mitmel pool näha halosid.
12. detsember. Ilm külmeneb, kuid püsib peamiselt sajuta.
14. detsember. Läheb soojemaks ja ilmselt ka sajusemaks. Olulist lumelisa siiski ei pruugi tulla. Õhutemperatuur võib jääda kohati alla 0 °C. 

Jarmo Arusoo. Oleks ju võinud tulla... See hooaeg on väga kesine olnud :/ Järvamaa 07.12.2016 00:08 ISO 1600, Säri 25sek, ava f/3.5. Kui hoolikalt vaadata, siis seal üleval on päris kena lilla kuma õrnalt.

9. detsembril määras Eestis ilma madalrõhkkonna edelaserv. Öösel oli veel nõrk kõrgrõhuharja seis, mis soodustas udu püsimist. Siiski läänetuul tugevnes tasapisi ja udu nõrgenes. Päeval oli ilm pilves või üksikute selgimistega, esines sajuhooge vihma ja uduvihmana. Õhtul selgines saartel.
10. detsember. Loode-Venemaal on ülikülm tsüklon, mille mõjul ilm külmeneb; esineb sajuhooge (peamiselt lumena), ilm võib selgemaks muutuda.
12. detsember. Külmenemine jätkub, võib tekkida mere(ranniku-?, vt kommentaare)efekt, õhtul suureneb lumesajuvõimalus.

 Kihtpilvedes Telemast. 8.12.2016 Tartus.

Andres Vimm ..."nagu polaaröö". Päike unustas vist tõusta. 8.12.2016 Haimre. Raplamaa

8. detsembril liikus madalrõhulohk ühes osatsükloniga Põhjamerelt üle Läänemere ida suunas (valitseb madalrõhuala lõuna- ja edelaserv).
Läänevoolus saabus soojust ja niiskust, mistõttu ilm oli enamasti paksult pilves ja väga hämar, mitmel pool sadas vihma, kohati oli  sadu (väga) tugev, mitmel pool oli udu ja uduvine (halb nähtavus). Sooja oli 0 (Pandiverel, seal sadas ka lörtsi ja lund) kuni 7 kraadi (Saaremaal).
* Tartus sademehulk 13,4 mm; Marul sajuhulk 15,6 mm.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või edelast, õhtul tugevnes saartel lühiajaliselt läänetuul, seejärel oli tuul valdavalt loodest, rannikualadel ka põhjast ja nõrk. Sisemaal udu püsis.
Radarpildil oli näha ebatavaliselt tugevaid sajualasid (peegeldusi): http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/201612081030.jpg.  Tõenäoliselt oli põhjuseks madal sulamispiir, pikemalt allpool radarpildi läbilõike juures http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2014/01/moned-soojad-paevad-ja-seejarel-kulmem.html.
10. detsember. Loode-Venemaal on ulatuslik tsüklon, mille servas kandub külmem õhumass Eestini. Seetõttu muutub talvisemaks, aga suuri lumesadusid ei paista tulevat. Tuul tugevneb.
12. detsember. Jätkub ilma külmenemine, võimalik on mereefekt, ent lund võib napilt olla. 
14. detsember. Külm ilm püsib, võimalik, et lund on pisut juurde sadanud. 

Kairo Kiitsak. Pärastlõunane taevas Jõgeva kohal 7.12.2016

7. detsembril mõjutas ilma esialgu rohkem kõrgrõhuhari, seejärel põhjapoolse tsükloni kauge lõunaserv. Seetõttu oli öö algul enamasti selge ja rahuliku ilmaga, kohati langes õhutemperatuur -11 kraadini, kuid tuul tugevnes ja pilvisus tihenes – seepärast alates saartest soojenes, kuid olulisi sademeid ilmamuutusega ei kaasnenud.
Päeval oli saartel ja õhtuks kogu mandril õhutemperatuur üle 0 °C (kuni +4 kraadi). Ajuti ilm küll selgines, kuid siis tihenes pilvisus jälle. Õhtul läks alates saartest juba paksemalt pilve (vt satelliidipildil) ja siin-seal sadas vihma (kohati idaservas ka lörtsi), mistõttu tekkis kiilasjääd ja jäidet. Öö jooksul liikus tihedam laussadu üle Eesti (peamiselt vihm, idaservas ka lumi, tuiskas). Õhurõhulangus oli kogu päeva mõõdukas või kiire (üle 3 hPa/3h).
Edelatuul tugevnes hommikuks, loodenurgas oli puhanguid kuni 21 m/s, mujal nõrgem, kuid tugevnemine levis ida poole. Õhtul nõrgenes edelatuul Soome lahel, kuid tugevnes edela pool (Saaremaal ja Pärnus oli puhanguid üle 15 m/s.
Päeval esines märkimisväärselt tugev nominaalne sula: kuigi õhutemperatuur oli enamasti 1...4 °C, ei toimunud lume ega jää sulamist, nii et õhtul alanud vihm jäätus maapinnal. Alles järgnenud öö jooksul asendus nominaalne sula tõelise sulaga.
9. detsember. Ilm hakkab külmenema. Kas ja kui palju sajab (lund), täpselt veel ei tea.

Raikki Luik. Päikesesüsteemi kesktäht säramas läbi pilvede. 3. detsembril Leedis (Jõgevamaa)

6. detsembril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta ja seejärel tuleb aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv.
Hommikul oli ilm üsna pilvine, kohati sadas lund ja õhutemperatuur oli kõikjal alla 0 °C. Päeva jooksul ilm selgines aeglaselt ja külmenes: nii oli õhtul mandril külma ühtlaselt 7–9 kraadi, üksnes Pandiverel oli külmem, saarte rannikualadel seevastu vaid 0–2 kraadi.
Tuul oli põhjast, rannikualadel ka kirdest, ja enamasti nõrk, õhtul oli sisemaal ja rannikualadel vastavalt muutliku suunaga ja põhjatuul, hilisõhtul enamasti edelatuul.
Tuul tugevneb ja läheb tunduvalt soojemaks, saabuvad ka sajud.
8. detsember. Kohale jõuab soojahari sajuse ilmaga, tuul on tugev, sooja võib kuni 7 kraadi tulla. 
10. detsember. Tasapisi läheb külmemaks ja sadu tuleb lumisem, lumikate hakkab taastuma. See külmenemine võib jääda kauemaks püsima.

Ivar Uutar. 27. november kell 22:08. Sünged toonid.. (see roheline seal ei ole virmaline). Ilmastalu paisjärv, 27.11.2016 kell 21.00

5. detsembril kujundas ilma madalrõhkkonna lääneserv ja seejärel tuli kõrgrõhuhari Läänemere kohale. Intensiivne tsüklon tõi tormise ilma (tugevaimad puhangud 25 m/s) ja suure sooja: juba hommikuks tõusis õhutemperatuur loodeservas üle +6 kraadi ja ennelõunaks kohati saartel kuni 7 kraadini.
Sademeid kaasnes öösel ilmamuutusega vähe, ainult Virumaal kuni 2 mm, kuid hommikul liikus üle Eesti tugev sadu (vihm), nii et näiteks õhtuks kogunes Tartus sajuhulgaks 7,1 mm. Õhem lumikate sulas õhtuks ära, ent paksem jäi mõnel pool siiski alles.
Edelatuul asendus õhtuks loodetuulega, rannikualadel põhjatuulega, püsides tugev, kuid õhtul tõi suunda muutnud õhuvool kohale külma õhumassi. Seetõttu langes õhutemperatuur õhtu jooksul Peipsi ääres alla 0 °C; esines lumiseid sajuhooge (lumeterad, teralumi, lumekruubid), kuid sajuhulk jäi tühiseks. Paljudes kohtades tekkis kiilasjää, sest sulavesi jäätus.
Üle Eesti liikus intensiivne jugavool (õhu liikumise kiirus umbes 9 km kõrgusel ulatus enam kui 70 m/s), millest andsid tunnistust huvitavad ja kiirestimuutuvad pilvemustrid.
Õhurõhulangus ulatus öösel Narvas kuni 8 hPa/3, mujal jäi kiirus väiksemaks, õhurõhutõus oli õhtul kuni 5 hPa/3h, mis esines samuti Virumaal.
7. detsember. Eesti kohale kandub eriti külm õhumass, aga see ei jää kauaks. Soojenemine on aeglasem ja tuul ei tugevne nii palju. Samas näitavad uued arvutused, et kohale võib saabuda suur sadu, võib tuisata. Õhutemperatuur võib soojalainega ulatuda 7 kraadini
9. detsember. Ilm muutub jahedamaks, kevadhõnguline soojus asendub kargusega. Tormine tuul hakkab vaibuma. See külmenemine võib kesta mitu päeva, kuid talvise ilma püsimine pole millegagi garanteeritud.

4. detsembri kumav õhtu Pääskülas

Tuleb ebatavaliselt muutliku, st heitliku ilmaga nädal.

Nädal algab tormiselt. sest Karjala kohale liigub eriti aktiivne tsüklon, mille lõunaservas on tormine ja lühiajaliselt väga soe ilm. Selle mõjul saabub päeval kõikjale üle 0-kraadine ilm ja lumi hakkab sulama, kuid õhtul külmeneb jälle. Kõrgrõhuharjas võib külma olla enam kui 10 kraadi.
7. detsembril on oodata sarnaseid muutusi, kuid mitte nii intensiivselt: soojenemine on aeglasem ja tuul tugevneb vähem (esialgu ei pruugi puhangud üle 20 m/s ulatuda, võrdluseks: vastu 4. detsembrit oli merel kuni 23 m/s tuuleiile).
9. detsembril püsib veel tugeva tuulega ilm, kohale jõuab ka sadu (ilmselt on see vesine) ja 8. või 9. detsembri päev võib nädala kõige soojem olla, kuni +7 kraadi.
10. detsember. Ilm külmeneb, ent tõenäoliselt üpris aeglaselt. Päris talviseks võib ilm alles mitme päeva jooksul muutuda.

Janek Pärn kohas  Simuna, Lääne-Virumaa, Estonia. Puu hõljus pilvedes..04.12.2016. ( Kihtp )

90 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Seega 1 parimatest nädalatest sel aastal. Tänavune märts, mai, sept ja okt olid igavuse tipud.
----------------------------------------------
Siiski 24.11 tormist paistab tuul 2-4 m/s nõrgem tulevat. 25 m/s on üsna kindlalt välistatud (allajäämine 75% ringis)

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, üle 23 m/s ei ole puhangud kuskil ulatunud.

Anonüümne ütles ...

Täna täpselt aasta tagasi oligi tõeline torm.

Anonüümne ütles ...

No ei ole õige jutt. Loksal on juba 25 m/s piir ületatud ja kui külm front üle läheb võib veel juurde tulla.

Jüri Kamenik ütles ...

Kas tuleb 30 m/s ära?

Anonüümne ütles ...

Ei niipalju küll mitte.

Anonüümne ütles ...

Kas Keevallik ka viimasel ajal postitusi on avaldanud? Tema on kõige täpsem, tahaks just professori arvamusi kuulda.

Anonüümne ütles ...

Pole sul siin mingit Keevallikut

Anonüümne ütles ...

Aga mina tahan Keevallikut, kes on kõige parem ja täpsem! Kas Keevallik blogi ka peab?

Anonüümne ütles ...

Kui Keevallikut taga nutad siis kebi siit blogist minema plz

Anonüümne ütles ...

Otsi näoraamatust üles

Anonüümne ütles ...

Gfs järgi on oht suuremale lumesajule päris nädala lõpus ja ka meie ilmateenistuse nädalaprognoos vihjab midagi.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, arvutused on muutunud ja näitavad nüüd päris tugevaid sademeid, millest osa tuleb ilmselt tahkes faasis.

Anonüümne ütles ...

Ja mis loomulikult sajavad alla Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eestis, jättes loodepoole kuivale, eelkõige muidugi Tallinna :P.

Jüri Kamenik ütles ...

Jälle! Kas nii hakkabki olema?

Anonüümne ütles ...

Vaatsin jah eile ,et pole nii kiirelt lippavaid kiudpilvi ammu näinud. Mõtlesin ,et mis see kiirus võiks olla. No 70 m/s poleks esimese hooga pakkunudki. Mõtlesin omaette et ehk 40 - 50 m/s

Jüri Kamenik ütles ...

See oli päris tugev jugavool, aga liikus nii kiiresti, et andmetes peaaegu ei näe, kõige lähem koht, mis natuke vist puudutas seda (seal on päeval ka andmed olemas), on http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=12&FROM=0512&TO=0512&STNM=26298

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse sügise kokkuvõttes taas Narva sajuseim koht (teisel kohal vist vähima päikesepaistega Võru) ja seekord Pakri asemel kuivim koht Vilsandi (teisel kohal vist päikeselisim koht Sõrve).
Seega taaskord sajukontrastid muudkui suurenevad - Vilsandi ja Narva vahe 2-kordne.
--------------------
Ei imesta üldse kui järgmine ehk talve kokkuvõttes kõige-kõigem kuivuselt ongi Tallinn.

Anonüümne ütles ...

GFSi järgi jääb nädalavahetuse sadu ainult saartele ja Liivi lahe piirkonda. Seega sama ilm mis eile - külm tuleb paljale maale.

Jüri Kamenik ütles ...

Kellele hea, kellele halb. Elmar vist on rõhutanud, et enne külmugu maa ja siis tulgu lumi.

Anonüümne ütles ...

Jah aga keegi kes Kobraste pealt ennustab ütles ,et tuleb soojapoolne talv. No mitmed märgid annavad vastupidise tulemuse või peaaegu. Saab näha kas jälle kopral õigus. Esialgu tundub ,et peab loomake vaeseke dieeti pidama hakkama.

Anonüümne ütles ...

Kahte asja ei saa - Elmaril on valida, kas põud või (lume)uputus :D

Talv on ainus aastaaeg, mil põuaga isegi lepin, kuna siis aurumine minimaalne.

Jüri Kamenik ütles ...

Vat siis! Maa Elus kirjutasin ka Priidu kobrastest. Vaatame, kas kaastunne osutub vajalikuks või mitte.

Anonüümne ütles ...

Ma ei tea kelle omad need olid aga kuskilt lugesin umbes kuu tagasi ,et kellegi kobrastel on väiksed talvevarud. Ise samas endiselt ootan 2012/13 talvele sarnasust. Kui november oli ootuspärane siis detsember siiani pole just eriti talvine. Kui pööripäevaks midagi ei muutu siis kisub kopral enam õigust olema kui pihlakal või analoogaastal.

Anonüümne ütles ...

Kas professor Sirje Keevallik on meedias viimasel ajal sõna võtnud? Palun andke neid linke! Ta on kõige täpsem ja professionaalsem ilmateadlane üldse! Elagu Keevallik!

Anonüümne ütles ...

Läks pensionile ja ei tegele enam selliste asjadega.

Anonüümne ütles ...

See ei ole õiglane, et nii tark inimene pensionile saadetakse. Kas ta loenguid annab veel? Kui jah, siis kus? Ma tahan minna vabakuulajaks ja olen nõus sellepärast oma koolist poppi panema!

Elagu Keevallik, ta on väga hea professor!

Anonüümne ütles ...

Ära palun risusta seda blogi oma Keevallikuga

Anonüümne ütles ...

Vaimuhaigelt on seda paraku palju loota.

Anonüümne ütles ...

Ära mölise ma viimati olin hullaris 2 aastat tagasi ja seegi oli lühikest aega. Hulluarsti sõnul olen täiesti selge ja teovõimeline! Ma olen kõrgharidusega ja saavutanud rohkem kui teised siit.

Justnimelt haridus loeb! Mis haridus on siinsetel pläkutajatel? Põhiharidus, kui sedagi, ma julgen arvata. Keevallik on professor! Ta on tark ja erudeeritud inimene! Mina olen Keevalliku usku!



Vaadake seda, nii tark inimene:

https://et.wikipedia.org/wiki/Sirje_Keevallik

Keegi ei tohi tema vastu sõna võtta!

Anonüümne ütles ...

Isegi Presidendi või Peaministri vastu võetakse sõna seega....

Anonüümne ütles ...

Keegi siin kurtis ,et Nõmmel ei saja. Paistab ,et seekord saab midagi.

Anonüümne ütles ...

@ 7. detsember 2016 22:06
Eks keksi oma kõrge haridusega edasi siis. Mina küll seepärast ülikooli ei läinud.

Ahjaa, sa oled siis ju keevalliksist, kelle usund on kristluse asemel keevalliksism ning ainujumalaks Keevallik

Jüri Kamenik ütles ...

Tartus hakkas tuiskama.

Anonüümne ütles ...

Mis koolist sa, Keevalliku usku, nõus poppi tegema oled siis.?? Omal kõrgharidus. Ikka põhikool ju pooleli või.? Vasturääkivus tekstides näitab tegeliku harituse puudumist.

Anonüümne ütles ...

Lääneloodest läheneb tugev vihm (mis loomukikult Tallinnasse ei jõua), mis peaks Hiiumaal ja mandri lääneosas sadama koos uduga.

Jüri Kamenik ütles ...

Huvitav. Taaskord esineb tugevaid ilmavõnkeid.

Anonüümne ütles ...

Ma olen post-docis ja omandan ka teist kõrgharidust ning minu IQ number on mitukümmend pügalat suurem kui teistel siin.

Ja mina olen pädev ütlema, kes on pädev. Keevallik on pädev ja tark!!! Elagu Keevallik, see on kõige targem professor!

Anonüümne ütles ...

Huvitav kumb on õigem öelda "järveefekt" või "mereefekt" Nimetus ise on ju alguse saanud järvede järgi (Suurjärvistu).

Anonüümne ütles ...

Kas Professor Keevallik on selle järve või mereefekti kohta arvamust avaldanud? Tema on kõige täpsem! Ta on tõlkinud raamatuid ning on lingvistiliselt ülivõimekas!

Jüri Kamenik ütles ...

Huvitav kumb on õigem öelda "järveefekt" või "mereefekt" Nimetus ise on ju alguse saanud järvede järgi (Suurjärvistu).
- mõlemad võivad olla, aga konteksti silmas pidades kohandatakse terminit ja kõneldakse meil mereefektist ehk nimetus on aluseks oleva veekogu tüübi järgi. Võib seda küsimust siiski akadeemilises ringkonnas arutada.

Anonüümne ütles ...

Akadeemilises ringkonnas on kõige õigem pidada nõu professor Keevallikuga!

Jüri Kamenik ütles ...

Näitasin talle seda kommentaariumi. Ta imestab, miks keegi võõras narrib ja alandab teda. Mina ei osanud midagi öelda.

Anonüümne ütles ...

Ma ka imestan. Täiskasvanul peaks ju ometi mõistust olema. Ilmselt tegu Keevalliku endise üliõpilasega, mil Keevallik pidevalt teda teisiti hindas ning nüüd viib siin blogis kommentaaridena läbi kättemaksuprotsessi.

Jüri Kamenik ütles ...

Küsimusele saabus selliseid vastuseid:
* õigem on öelda järve-efekt, siis saavad vast enamik aru, millest jutt. Eestis asjakohane eriti lahe-efekt...
* Äkki ‘’veekogu-efekt’’??
* Veekoguefekt on uudne ja üldisem küll. Aga veekogu peab vähemalt 80 km lai olema. Iga veekogu ei kõlba, arvan...
Kokkuvõte: Jah, vist peeti silmas, et lihtsalt veekoguefekt võib segadust tekitada (miks Tamula järv lund ei puista). Samas eks järvi ka igasuguseid, päris pisike nimetatakse järvikuteks ja tiikideks. Mingit muud seost kui veekogu või selle tüüp ei tule pähe. Võrdluseks: auramis- ehk segunemisudu on ju samuti veekoguga seotud, ent termin ei viita otseselt veekogule.

Anonüümne ütles ...

Kõige lihtsam lahendus - kustuta need Keevalliku kommentaarid kohe ära ja asjal lõpp.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan et tänane udu oli ainuüksi jääs pinnasest põhjustatud. Vähemalt Nõmme kandis on metsaalused ja -servad täiesti kõvad, kuid pealt porised. Kella 15 paiku vihm lõppes ja tekkis kohe udu, mis vastas täiesti radiatsiooniudule (õhukesed, aga ulatuslikud laamad)
Haruldane seejuures oli see, et ilm oli koguaeg lauspilves. Tänase kordumiseks on vaja vähemalt nelja asjaolu kokkulangemist - külmunud pinnast, vihma (küllastab õhu), suurt sooja, tuuletust.

Jüri Kamenik ütles ...

Seda kutsutakse vist lumeinversiooniks, vihjeid võib leida siit ka http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2317_2312.html. Võib aru pidada uduteadlastega, millega täpselt tegu.

Kaks arvamust veel:
* Ilmselt on silmas peetud rohkete lumesadude esinemist mere või suurte
järvede rannikul olukorras, kui jääkate puudub. Algselt täheldati seda
Suure Järvistu puhul ja seetõttu hakati seda nimetama järveefektiks. Kuid
pigem ja Eesti tingimustes on see rohkem merega seotud. Mina nimetaksin
seda nähtust rannikuefektiks (coastal effect), sest palju sajab mitte mere
või järve kohal, vaid ikkagi teatud kaugusel rannikul.
* Mina kutsuks seda talviseks konvektsiooniks, mis on tingitud soojast jääkatteta veekogust. Sadu on üldiselt kõige suurem ikka mere (järve) kohal, seda on lihtne jälgida radarpiltidelt. Meie elu hakkab see aga segama kui sadu jõuab rannikule ja ilmasüsteem jääb paikseks (seda tavaliselt suuremastaabilise tsirkulatsiooni tõttu).

Anonüümne ütles ...

Jõulud tulevad väga tõenäoliselt lumetud - iseasi kas mustad ehk räpased või puhtad. Nt 6. dets oli nn puhas ilm - pori oli külmunult kuiv ehk puhas - ei määrinud jalatseid. Mustad ehk räpased jõulud on minu silmis nagu ilm praegu - porine ja märg.

Valgete ehk lumiste jõulude võimalus on 30% ringis.

Anonüümne ütles ...

Noh, norrakate prognoosi järgi on nõmmekal taas väga kibedad ajad ees.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus võiks oma jõuluaja ilmaennustusvõistluse välja kuulutada. Eelmine aasta oli selline asi.

Jüri Kamenik ütles ...

Võiks, äkki veel tuleb.
Vist viimane arvamus Tarmo Soomerelt: Jaagu ettepanek on korrektne ka juriidiliselt, sest Eestis rand on teatavasti vaid Läänemerel, Peipsi järvel ja Võrtsjärvel. Teised veekogud pole üldiselt nii suured, et seda efekti suudaksid esile kutsuda.

Anonüümne ütles ...

GFSigi väljundid muutuvad aina põuasemateks. Seda see kuupäevaliselt eilne suur sadu tähendaski.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm põud tulekul. See kurvastab eriti vist nõmmelasi.

Anonüümne ütles ...

Ega tänagi lähevad kõik sajud siit edela ja kirde poolt mööda. Imede ime, et eile siin sadas nii, et asfaltil plädises ja loikudel mullid.

Jüri Kamenik ütles ...

Uskumatu siis. Kuidas selline anomaalia sai võimalikuks?

Anonüümne ütles ...

:( GFS sülitab täiega minu 12/13 talveprognoosile. Kuidas on võimalik ,et tuleb 4 sooja talve järjest kus ainult 1kuu on külmem või kui on sedagi. Asi kisub väga imelikuks. Kas tõesti Eestis enam korralikku talve ja suve enam ei näegi? ( õnneks detsember veel järgmise aasta suve ei riku)

Anonüümne ütles ...

@ 9. detsember 2016 14:25
On jah imelik. Lisaks on ka sajurežiim sassis - nii suuri põua (Tallinn-Nõmme)ja uputuse (keskmiselt Kagu-Eesti) kontraste pole oma elu jooksul kogenudki vist kui sel aastal.
---------------
Rikub küll ju - juuni kui detsi kalendaarne vastaskuu võib jälle külm tulla.

Anonüümne ütles ...

@ 9. detsember 2016 12:48
Nonäed. Meteoroloogiline lotovõit langes kätte seekord. Tänane päev taas Nõmme tavapärasus - radarilt imehästi näha kuidas Tln kilomeetrise täpsusega taas sajualade vahele jäi :D

Anonüümne ütles ...

Paha lugu jah. Tahaks lund ja külmemat ilma, aga mida ei tule, seda ei tule :( Tundub, et detsember jääbki selliseks sombuseks sügiskuuks...

Anonüümne ütles ...

Ma arvestan palju aasta keskmisi temperatuure ja 2017 keskmist ei kõiguta kuidagi see mis Detsembris 2016 toimub. Ja juba jõudsin uurida ,et sel sajandil on juba 4 korda olnud nii ,et detsember soe aga järgneval suvel polnud viga. Külma on tagasi teinud kas Jaanuaris ,Veebruaris või Veebruaris ,Märtsis või koguni korra Veebruaris ning Juunis (2014 kus juunis lundki sai)

Anonüümne ütles ...

@ 9. detsember 2016 14:36
Osaliselt eksid. Külm ilm tuleb juba homme õhtust ja võib jutti kesta järgmise neljapäevani, aga ses osas on sul jällegi õigus, et lund ei tule.

Seega - sombune pole, kuna külmus jäätab pinnase; aga lund tõesti ei tule.

Anonüümne ütles ...

GFS muutub aina lahjemaks - homne-ülehomne lumesadu võib isegi Lätis pmst täiesti ära jääda, vaid äärmine edelanurk saab seal midagi.
Seega ilm võib ju külm olla, aga sademed kui väljasurev nähtus hoopis on otsene põhjus, miks lumetute jõulude võimalus tulevikus sageneb.

Jüri Kamenik ütles ...

Jälle! Aga uued võimsad lumesajud on arvutatud kohe nädala algusesse.

Anonüümne ütles ...

Meile raudselt ei tule jälle. Ennustatava päeva eelõhtul vist taas selgub, et jääb jälle Läti edelanurka ja Eesti peab igikeltsaga leppima :D?

Teiseks; mida see väljend "Sisemaal võib lund napiks jääda" su tänases videoülevaates täpsemalt tähendab? Saan sellest justkui aru, et natuke lund on sisemaal oodata st ilma ei jää, kuigi kõhutunne ütleb, et lund kui sellist siiski ei tule. Ka põhjarannikul mitte. Seekord tuleb leppida härmas/hallase igikeltsaga ehk täpselt nii nagu 6. detsember oli.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, need väljendid osutusid halbadeks vist. Mõnes kohas on lumi juba olemas, teises kohas võib seda juurde sadada või tekib sublimatsiooni (härmumisega) ajapikku. Kui lund ei ole, siis on seda samuti napilt, isegi minimaalselt.

Anonüümne ütles ...

Mis nii viga, kui kuivale sügisele takka tipuks algab veel ka jõulukuul põud 5-kraadise isotermiga, kevadiselt soojade ja päikesepaisteliste ilmadega ning ilma lumeta. Hakkab juba täitsa meeldima see kliimasoojenemine ja "kevad, suvi, kevad, kevad".

Anonüümne ütles ...

Kevadiselt sooje päikeselisi ilmu nüüd küll oodata pole. Detsembris on selliseks nähtuseks vaja torme, aga neid enam oodata pole. Seetõttu on kas talviselt külm ja päikeseline ning kevadiselt soe ja pilves.

Tagatipuks mulle see kevad-kevad-sügis-sügis küll ei meeldi - tüütab ära ja tahaks vaheldust ka ikka.

Jüri Kamenik ütles ...

Tulevik näib ebakindel ja mitte kuigi meeldiv.

Anonüümne ütles ...

GFSi järgi peaks kuu keskpaigas tekkima suht võimas kõrgrõhkkond, mis isegi keskme Eesti kohale võib sättida. Huvitav, kas nüüd siis on kord ometi rohkem kui 1 päevaks oodata selgemat taevast ja päikest... Aasta pimedaimal kuul oleks see igati tervitatav.

Jüri Kamenik ütles ...

Täna juba ongi selline ilm, oli ka novembri lõpus. Jah, seda pimedust on detsembris maksimaalselt.

Anonüümne ütles ...

Selle krdi kellanäppimise ärajäämisel ikka veel päike paistaks ca pool tundi.

Jüri Kamenik ütles ...

Just! Looduslik aeg võiks olla, aga selle asemel on välja mõeldud kellakeeramine ehk tekitatud suveaeg.

Anonüümne ütles ...

On kellelgi aimu, kuidas Soomaal veeseis on? Kõrgvee puhul oleks praeguste ilmade (külm kuid sajuta) jätkumisel lootust minna jää alla jalutama, kuna lund, mis nii jää paksenemist kui ka valgust takistab, ei saja ehk et jää all peaks ka pildistamiseks piisavalt valge olema.

Teine asi on see, et sellised ilmad peaksid uisutajatele vägagi meeldivad olema, kuna jää on klaassile ja peaks ka suurepärase läbipaistvusega olema.

Anonüümne ütles ...

@ 10. detsember 2016 18:00
Suveaeg on siiski parem. Keerakem märtsis tund edasi ja jätkemgi nii!

Jüri Kamenik ütles ...

Milline vägivald looduse vastu - et kehtestame mitteloodusliku aja! See on üks väheseid asju, mille vastu olen kategooriliselt, paljud muud asjad on nii ja naa, et argumentidega saab mõjutada. Kuid see idee pole kahjuks vastuvõetav, et mittelooduslik aeg on parem (ei eelda, et mõne muu mitteloodusliku asja vastu oleks).

Soomaal pidi olema küll suurvesi päris korralik, nagu mõned tuttavad on teatanud, kui nad sinna sattunud. Tasub minna vaatama küll!

Anonüümne ütles ...

Sama siin

Jüri Kamenik ütles ...

Mõned nägid erakordset hommikut - värviline ja sillerdav päikesetõus.

Anonüümne ütles ...

Looduslik aeg? Saan sellest aru, et sel juhul tuleks elada ilma kalendri, kellata, jms ju ehk et elagem nii nagu ürgajal - aastaaegade ja päikese järgi! See on ju looduslik?

Jüri Kamenik ütles ...

Looduslik aeg tähendab seda, et ei ole suveaega, sest see on vägivaldselt tekitatud (suveaeg on kunstlik, st inimese loodud enesepettus, mis peaks mingit majanduslikku kasu jms tooma).

Anonüümne ütles ...

@ 11. detsember 2016 0:24
Ja metsade raie ning loomade küttimine polegi vägivald looduse vastu või?
Suveaja kehtestaminst vägivallaks nimetada on küll liig. Esiteks muutuks 1 kord igaveseks meie ajaline elurütm. Teiseks, looduse kahjustumist küll ei kaasne ju.

Igaahes olen suveaja tuline pooldaja. Tehke ja rääkige mis tahate, oma arvamust ega eelistust ei muuda. Mulle ei meeldi üldsegi, et talvel kell 16 pmst kottpimedaks läheb, suveaja puhul läheks ju kell 17, seega selge ilma puhul oleks lootust isegi päevavalges koju saada, jne.
---------------------------------------------------------
Halosid ilmselt rohkem oodata pole - pigem vähem. Pilvisus tõesti tiheneb, aga klassikaliselt - kihtrünkade näol, mis juba Soomest samanimelisele lahele jõudmas.

Anonüümne ütles ...

@ 11. detsember 2016 11:26
Aga vaimset kasu ju toob siiski? Kahte head korraga ei saagi ja igal asjal on 2 poolt - halb ja hea.
Vähemalt mul küll tooks vaimset kasu. Teades, et talvel loojuks päike kella 15:20 asemel kell 16:20, viib küll meeleolu üles.

Samas talveajal suvele mõeldes, et päike loojub 22:40 asemel 21:40 ja tõuseks praeguse 4:00 asemel juba kell 3.

Teine asjaolu suveaja pooldamiseks mu puhul on see, et see kestab aastast niigi 2 kuud rohkem kui talveaeg.

Anonüümne ütles ...

Detsember tõotab edaspidi väga igava ilmaga tulla. 2011 ja 2013 olid ühed huvitavaimad detsembrid.

Margus ütles ...

@ 11. detsember 2016 11:42
100% nõus.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, eks see suveaeg on karm teema: kogu aeg on loodusliku ja suveaja pooldajad karvupidi koos (oleme seda korduvalt näinud ja kogenud). Ilmselt pole senimaani lihtsalt olnud vastuvõetav, sest isegi mitu kuud pärast suveajale minekut ei harju organism sellega ära (organismi mälu suveajaeelsest ajast alles?).

Kahju, et jälle igav ja kahjutu ilm ees, kuid mine tea.

Anonüümne ütles ...

Üha enam tundub, et 13. ja 14. detsi lumesadu jääb ära. Suurima tõenäosusega muidugi Tallinnas.
(Võib ka liitlausena öelda - kah õige ju)

Anonüümne ütles ...

Ja mulle tundub ,et see suur soe lükkub aina iga jooksuga edasi mida ka aeg edasi läheb. Homme õhtul ehk juba siis sooja alguseks 19.detsember.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, nii see näib. Üks huviline ütles nii: jõulu ajal tuleb terves põhja euroopas sula ilm.
-kraadid jäävad lõuna poole jh. vist isegi suur osa venemaast läheb soojaks.

Anonüümne ütles ...

Homne ilm tuleb ennustustele vastupidiselt lauspilves ilmselt. Praegugi Tallinnas puha pilves.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kahju, et kõik rikutud.