esmaspäev, 19. detsember 2016

51. nädala ilm (19.–25.12.2016)

Kommentaariumi link
Lume- ja tormiootuse päevik: http://ilm.ee/?515841.
Jõulutaifuun kingituseks Filipiinidel: http://www.jma.go.jp/en/typh/. 24. detsembri seisuga on tegu uskumatult tugeva taifuuniga, vt lähemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon_Nock-ten_(2016)

25. detsembril liikus aktiivne tsüklon aeglaselt Norra merelt Skandinaavia kohale ja täitus. Osatsüklon liikus Põhjalahelt kirdesse.
Nii tekkisid öösel hoogsajud, mõnel pool oli sadu tugev (peamiselt hoovihm, paiguti siiski ka hooglörts või jääkruubid). Sooja oli 2...4 kraadi, kohati kõrgustikel vähem. Päeval olulist ilmamuutust polnud, oli üsna palju selgimisi ja nõrku sajuhooge, õhutemperatuur püsis  ikka üle 0 ºC ja edelatuul tugev.
Suurem sadu koos soojema õhumassiga jõuab 26. detsembril kohale. Sellele järgneb märksa külmem, aga endiselt väga niiske õhumass, nii et 27. detsembriks võib paiguti lumi maha tulla.

Ülle Loog. 21.12.16 Kavilda

24. detsembril oli aktiivne tsüklon Norra mere kohal, osatsüklon liikus Skandinaaviast üle Põhjalahe kirdesse. Selle mõjul oli öösel selginemisefekt (õhutemperatuur jõudis selge taevaga langeda kohati alla 0 ºC), kuid siis tihenes pilvisus: alates Pärnumaast, hiljem saartest, hakkas sadama vihma, kõrgustikel sadas ka lörtsi ja märga lund, õhtuks sadu lakkas, saartest alates jälle selgines.
Õhutemperatuur oli 2...5 kraadi, vastu Läänemerd koguni soojemgi. Edelatuul tugevnes ja ulatus puhanguti üle 20 m/s. 
Uued tugevamad sajud ja tuul jõuab kohale 26. detsembril. Kuna õhumass on siis eriti soe, võib sooja olla kuni 7 kraadi ja sadu tuleb üksnes vihmana. Sellist jõulukuumust on siiski vaid üürikeseks: juba loetud tundidega asendub see palju jahedama, lörtsi ja isegi märga lund võimaldava, õhumassiga. 
28. detsember. Saabunud kargem ja tormine ilm on ajutine. Juba enne aasta lõppu on suur soe ja vihmasajud tagasi. Pole välistatud mõne päevarekordi teke.

Kalmer Saar. 23.12.2016.a. kell 23:14. Saaremaa, Orissaare

23. detsembril liikus aktiivne tsüklon Norra merele, kuid uus osatsüklon tekib Skandinaavial. See hoidis edelatuule mõõdukalt tugeva, kuid olulisi sademeid polnud (anti teada, et teel Võrru tuli mitu hoogu jämedat vihma), ilm oli muutliku, kohati vahelduva pilvisusega, päris selge oli kohati saartel. Sooja oli 2...5 kraadi.
Tulekul on kaks tormihoogu: üks 24. ja teine 27. detsembril. Mõlemal juhul võivad tuulepuhangud ulatuda üle 20 m/s. Tugevam on sadu 26. detsembril, kusjuures lörtsi ja märja lume tõenäosus on ~40%. 
Pärast tormipuhanguid läheb ilm kargemaks, aga püsima see ei jää: aasta viimased päevad on väga soojad.

Ele Pedassaar · Jõulutormi ootel.
Täna (23.12) liigub väheste sademetega madalrõhulohk üle Eesti itta ning seejärel muudab merelt saabuv lauge kõrgrõhuhari meie ilma veidi kuivemaks ja õhtu poole ka rahulikumaks. Aga mitte kauaks.
Jõululaupäeval (24.12) tuleb meil suure tõenäosusega rinda pista keeruliste ilmaoludega, kui Norra merelt liigub Põhja-Euroopa kohale väga aktiivne madalrõhkkond. Pöörisega seotud lohk kannab päevasel ajal tihedad vihma- ja lörtsipilved saartelt mandrile, ida pool tuleb ka jõululund. Edela- ja lõunatuul tugevneb sisemaal iiliti 12-16, rannikul 20-25 m/s. Öine õhutemperatuur on -2 ºC-st Ida-Eestis +4 ºC-ni saartel. Päeval on sooja 1 kuni 5 ºC.
Pühapäeva (25.12) öösel eemaldub sajune madalrõhulohk kirdesse ning tsükloni enda kese koondub kaugele Barentsi merele. Tuul annab järele. Pärastlõunal saabub merelt uus sadu vihma- ja lörtsina. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0 ja +4 ºC vahel.
Esmaspäeval (26.12) võib Norra merelt jõuda Põhja-Euroopasse uus äge madalrõhkkond, mis meile uue saju ja tormituule toob. Öösel on valdavad miinuskraadid, päeval soojeneb õhk kiiresti plusspoolele.
Teisipäeval (27.12), kui pööris liigub Venemaale, jääb Eesti selle külmenevasse ja jätkuvalt tormisesse tagalasse. Õhk läheb külmemaks ja vihmasadu asendub järk-järgult lörtsi kui mitte lumega.
Igal juhul on jõulurahu parem nautida tubastes tingimustes!

Kairo Kiitsak. Pilvine ja udune õhtu Jõgeva linnas 19.12.2016.

22. detsembril on siin madalrõhuala lõunaserv. Ilm püsis enamasti pilves, kuid õhtul alates saartest selgines, kohati oli sombune ja isegi väga sajune (tugevam sadu on Pärnumaal) või udune; edelatuul on mõõduka tugevusega, kuigi läinud ööl anti teada koguni tormipuhangutest Harjumaal. Sooja on 2...5 kraadi, vaid kõrgustikel külmem, isegi alla 0 °C. 
Sajused ja tormised ilmad jätkuvad. Kuna õhumass muutub jahedamaks, võib tulla lörtsi ja märga lund, mis põhjustab ajuti valgeid jõule. Tormisemad võivad olla 24. ja 26. detsember, kuid midagi väga kindlat ei ole (täpsema arutelu leiab kommentaaridest.
27. detsembril läheb talvisemaks. Võib tekkida lumikate ja olla natuke külma, aga see ei jää püsima.
Sünoptik Merike Merilain: Veidi alla nädala kestnud edelavool on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri tõstnud 5...6 °C üle normi ja näib, et tugevate soojatoovate edelatuulte vööndis  saame olla veel ka pühade ajal ja väikeste kõrvalekalletega ka vana aasta viimasel nädalal.
Jõuluaegne ilm Lääne-Euroopas ja ka Skandinaavias kujuneb rahutuks. Juba neljapäeval oli näha tormitsükloni kujunemist Newfoundlandist kagu pool Põhja-Atlandil. Inglased on nii reedeks kui laupäevaks edastanud hoiatuse tuleva tormi kohta ja andnud sellele nimeks Barbara, sakslastel kannab sama torm nime Antje, vaata siit ja siit.
Ka meil tuleb seda tormi jälgida ja tähele panna Skandinaavial tekkivat osatsüklonit, kuid arvatavasti piirdub meie vetes vaid tugevate tuuleiilidega (kuni 25 m/s) laupäeva lõuna paiku, jõuluõhtuks on juba väheke vaiksem. Esimene jõulupüha on suhteliselt rahulik, kuid uus tsüklon on tulekul pea sama teed ja ilmselt saab ka see nimeliselt ära märgitud.
Uute tormide nimekiri: https://en.wikipedia.org/wiki/2016%E2%80%9317_UK_and_Ireland_windstorm_season.
Tugevas tuules pole rannikul mahti nii ebaolulist asja nagu sajud isegi mitte jälgida, kuid sisemaal võib vihma sekka ka lörtsi tulla ja nii mõnegi jõulusoovid on siis täitunud. Ajutine ilmamuutus toimub pärast viimast tormi, sest 27. detsembril peaksid nii põhitsüklon, kui ka selle lohus külmal frondil tekkivad osatsüklonid kaugenema Venemaa loodeossa. Tagalas algab tugeva(võib-olla tormise) loodetuulega külma õhu sissetung, mis kestab veel ka 28. detsembril. 29. detsembril algab taas sooja õhu pealetung ookeanilt ning vastu aastavahetust algab uus tsüklonite võidujooks. Hämarates päevades on oma võlu ning õue tasub ikka minna. Kes aga tahab tormide hingeeluga tutvuda ja uuteks arenguteks valmis olla, saab lugeda tublisti täiendatud veebilehte.
Euroopa tormid läbi ajaloo: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_European_windstorms
Rõõmsaid jõulupühi!
Loe ka sünoptik Helve Meiterni prognoosi http://ilm.ee/?515858. Kolmanda variandi leiab võrdluseks: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/


Udused olud olid nii 18. detsembril Laagris kui 21. detsembril Tartus.

21. detsembril oli siin madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul püsis pilves ja soe ilm, päeval arenes mitmel pool udu, kuid edelatuul tugevnes ja udu tõrjuti Virumaale. Sooja oli valdavalt 1...4 kraadi, vastu Läänemerd pisut rohkem. Olulisi sademeid polnud. 
Eriti soe õhumass tõrjutakse Venemaale ja asemele tuleb märksa jahedam. See tähendab ka lume ja lörtsi võimalust, eriti 23. detsembrist, kuid kõik see on ajutine. 
26. detsembriks läheb üha tormisemaks. Kui tormi kese tuleb otse Eesti kohale, siis on tuul tugevaim tormi alguses ja lõpus, kui see liigub üle Põhjalahe või Kesk-Soome, siis võivad tuulepuhangud olla üle 25 m/s ja ilm märksa soojem. Võib kaasneda tugev sadu vihmast märja lumeni, kuid tekkiv lumikate on tõenäoliselt lühiajaline. 
27. detsember. Ilm on tormine, võib sadada lund ja lörtsi, läheb jahedamaks, kuid see talvise näoga ilm ei pruugi kesta aastavahetuseni.
Siberis toimub ebatavaline soojenemine: veel praegu on kohati ligi 60 kraadi külma (vt nt https://estonian.wunderground.com/ru//surgut/zmw:00000.1.23849 ja jaama ajalugu, konkreetne teade: #ExtremeCold In Surgut, Russia, this morning 21.12.16 recorded a very chilly -58°C! We thank EUSM's Marta for the report (Y)), kuid paari päevaga läheb sulale või tõuseb õhutemperatuur vähemalt -5 kraadini, seega paiguti ligi 50-kraadine temperatuuritõus.

Raikki Luik. Kihtpilved valitsemas Leedit. 18.12.2016

20. detsembril liikus madalrõhulohk Eesti kohalt itta, seejärel tugevnes kõrgrõhuhari. See tõi uduse ilma, sadas uduvihma. Kuna edelatuul tugevnes (kohati oli puhanguid üle 10 m/s), siis udu nõrgenes päeva jooksul. Sooja oli valdavalt 2...5 kraadi.
Pilves ja sombune ilm jääb esialgu püsima, nähtavus on väga halb. Seda põhjustav eriti soe õhumass tõrjutakse alles 22. detsembriks idapiiri taha ja siis tugevneb ka tuul (nähtavus hakkab paranema).
23. detsember. Läheb jahedamaks ja sajusemaks: enam ei tule 5-kraadist soojust, võib tulla lörtsi ja märga lund.
26. detsember. Eestisse jõuab ebatavaliselt sügav tsüklon ühe tugeva sajuga. Kui kese läheb otse üle, on tsükloni saabumisel ja lahkumisel tuul kõige tugev, võib üle 20 m/s puhanguid olla, kui üle Põhjalahe ja Kesk-Soome, siis võib puhangud olla üle 25 m/s.
27. detsember. Läheb jahedamaks, võib lund sadada ja tekkida pisut püsivam lumikate, kuid on vähetõenäoline, et talveilm jääb püsima.

Ivar Uutar. Asukoht oli pangodi järv. Novembri kuu kohta vägagi selge taevas

Tuleb soe ja pilvine nädal, aeg-ajalt sajab midagi.

19. detsember. Nädal algas soojalt ja uduselt, mitmel pool sadas pisut vihma, sest kohale jõudis eriti soe õhumass (advektsiooniudu soojal frondil). Sooja oli 1...5 kraadi. Õhtul jäi läänetuul nõrgemas ja kadus peaaegu täiesti, mis soodustas udu arengut: suurem osa maast oli mattunud ebatavaliselt tihedasse uttu. 
Olulist ilmamuutust ei toimu enne 22. detsembrit, kui väga soe õhumass viimaks lükatakse idapiiri taha. Sellele järgnevad sajused ja tormised ilmad, õhumass muutub külmemaks, mistõttu lörts ja märg lumi on tõenäolised.
Ultrapolaarne õhumass tõrjutakse 23. detsembril Lääne-Siberi kohalt: jälgi dramaatilisi muutusi ka prognoosides: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0006&LAND=RS&LEVEL=4&R=0&CEL=C&MAPS=over.
Valgete jõulude tõenäosus 60% veel kehtib, eriti ida pool, kuid sel juhul on lumi ilmselt märg ja lühiajaline. Võrdluseks: 2001. a jõulud oli pakaselised (Võrus mõõdeti 24. detsembril -33,5 °C), vt ülevaadet mineviku jõuluilmast: http://www.ilmateenistus.ee/2016/12/joulupuhade-ilmarekordid/.

19. detsembri õhtul arenes soojas õhumassis ja tuule nõrgenedes ebatavaliselt tugev udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Kalmer Saar. Kihtpilved. 18.12.2016.a. kell 11:35. Orissaare, Saaremaa

105 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma ütleks küll erinevalt mõnest siin ,et kas 25 või 26 detsember saab näha puhangutes ka üle 30m/s tuuleiile. Näiteks Osmussaarel.

Kairo Kiitsak ütles ...

Kui viimaseid ennustusi vaadata, siis see vastab küll tõele, et üle 30 m/s puhangud pole meil siin välistatud. Ilmamudelite prognoosite kohaselt peaks Atlandi ookeani kohal tekkima väga aktiivne madalrõhkkond. Selle tormituuled tabavad tõenäoliselt Suurbritanniat, seejärel Skandinaavia läänerannikut ja Taani väina ümbrust. Läänemere ümbruses peaks ka siis ilm tormiseks paisuma.
Selleni on veel aega ja praegused prognoosid võivad veel muutuda, aga suuremat tähelepanu vajab see kindlasti.

Anonüümne ütles ...

Eestis tormituult ei tule, punkt.
Juhtub hoopis üks järgnevaist:
1. Tormituul jääb üleüldse ära, st atmosfäärihäiritus on väike või polegi.
2. Tormituul jääb Eestis ära, kuna tsükloni kese "valgub laiali", olles Eesti suurune ja kattes kogu Eesti, mistõttu torm jääb Lätti ja sellest lõuna ja edela poole.
3. Tormituult Eestis ei tule, kuigi tsüklon oleks meie poole teel, sest algab kiire tsükloni täitumine.
4. Tormituult ei tule hoopiski selleks, et mudeleis saab tsüklonist antitsüklon.

Suurim võimalus on punkti 2 ja 3 täituvusele.

Anonüümne ütles ...

@ 19. detsember 2016 16:43
Ja kui torm tulebki, siis jääb selle maksimum raudselt jälle öösse, et tormi vaatlemine ja jäädvustamine ikka võimalikult raskeks teha.

Anonüümne ütles ...

Reedene madalrõhulohk ja seetõttu ka sajud on GFSist, ECMWFist, GEMist ning ka yr-ist tänase õhtuga hopsti kaotatud.

Jüri Kamenik ütles ...

Kairo ei usu, et tormi ei tule. Laagris on tõeline rekordudu.

Anonüümne ütles ...

Viimase jooksu järgi kisub sinna punkt 2 lähedale

Anonüümne ütles ...

Eilne komm 16:43 tundub õigel teel olema. Tsüklon algul venib pikaks nagu hernekaun ja siis äkki ongi keskpunkt siin. Tundub ,et hea laks jääb Leedukate asjaks.

Anonüümne ütles ...

Eesti on ja paraku igavaima ilmaga riik Põhjamaades, kui mitte kogu Euroopas. Tormid on nt Leedus ja Soomes sagedased, aga meil mitte. Oli ju juuniski Soomes korralik sügisraju.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider jah. Kuidas sellist anomaalset olukorda põhjendada?

Anonüümne ütles ...

Tormide seisokohast ilmselt Skand. mäestikuga. Taoline olukord umbes nagu veealuse suure pika kiviga, mille lai kõrgem koht takistab vees olevate objektide kandumist üle kivi kivi taha, jättes objekti kivi taha toppama ja/või suunates mööda.
Mäestiku puhul vastab sellele Oslost läänekaartesse jääv ala, millest pole ükski tsükloni kese otse üle läinud. Kokkupõrkekurss selle mäestikuosaga viib tsükloni täitumiseni, harvem ka mujalesuunamiseni/väheliikuvuseni.
Aga Eesti jääb just täpselt Oslo ja tormide tavapärase trajektoori paralleelile.

Ega see kivi näide vale otseselt polegi, sest õhuvool on kui õhujõgi, milles olev mäestik ongi mastaape arvestades korralik kivi. (Umbes 1/3 või neljandik jõe sügavusest)
Seega ümber kivi on vilgas liikumine, aga kivitaguses Eestis on päris rahulik või väikeste keeristega, millele ilmakaardil vastavad osatsüklonid. Äkki meie osatsüklonid ongi osalt põhjustatud keeristest mäestiku ületamisel?

Anonüümne ütles ...

Muide 2005 Jaanuaritormi ajal mõtlesin ka ise midagi sellist. Selle mõttega küll ,et kui Norra mäestikku poleks ees olnud oleks asi ilmselt veel hullem olnud.

Anonüümne ütles ...

Hetkel harv sündmus - Tallinn Eesti soojim koht.

Jüri Kamenik ütles ...

2005 oli vist maksimaalne tuulte osas, mis olla sai. Või Norra puudumisel oleks tsükloni intensiivsus suurem olnud?

Anonüümne ütles ...

Kogu Skand. poolsaare puudumisel oleks kindlasti tugevam olnud. Poleks ju hõõret olnud ning ookeaniavarustes on ka frondid, barokliinsus, jne teravamad.

Anonüümne ütles ...

Lihtne näide - Norra läänerannik on tunduvalt tormisem kui meie läänerannik. Kui meie ajame oma hädavaevu 30/ms puhanguid taga, siis Norras on sellised tormid KESKMISE tuulekiirusega 30 m/s.

Anonüümne ütles ...

Lisaks tormi ärajäämisele olen kindel ka saju ärajäämisele looderannikul.

Anonüümne ütles ...

Sellest tormist võite aint und näha..gfs läheb aina lahjemaks.

Kairo Kiitsak ütles ...

GFS-i ja ECMWF ennustused on jätkuvalt erinevad.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas suht metsik tuul.

Anonüümne ütles ...

Ole mureta küll see ECMWF -i oma ka lõpuks sarnaseks GFS -i omaga läheb (hiljemalt homme õhtuks).

Anonüümne ütles ...

Ei saa mina ka sellest keskme venimisest aru...Nagu mingi kumminöör, muudkui venib ja venib. Vannivee keeris küll miskipärast nii lopergune pole nagu pmst lambipirn või õunaseeme külgvaates, samuti ka tornaado mitte, aga vot õhukeeris tsüklonina on miskipärast..

Leedus ja Lätis hindan tormi võimalikkust vastavalt 70% ja 50%, Kesk-Euroopa riikides ja Taani väina piirkonnas on oht 85%-st Taanis kuni 70% Kaliningradis. Eestis on oht 30% lähedal. (Tsükloni keskme saabumine on siin tormituulest tõenäolisem)

Anonüümne ütles ...

See tulevane tormitsüklon on tegelikult juba olemas - vähemalt nii nägin, kui GFSis väljundeid 26. detsist tahapoole vaatasin. Asub lohuna/lainena/osatsüklonina praegu kusagil Suure Järvistu piirkonnas. Seetõttu ei imesta, et tsükloni eksistents on prognoosides püsiv püsinud, asi on lihtsalt selle liikumistees.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm: kas uus eriline õhurõhk või ikkagi tormituul? Ja tugevat sadu peaks ometigi tulema.

Anonüümne ütles ...

Praegu veel liiga vara hõisata, kuid paistab minevat täpselt nii nagu oma 3. november 2016 18:21 ja 10. november 2016 17:06 kommentaarides kirjutasin, et pärast sellist põuast sügist ja varajast talve algust ei tasu miskit pikka ja külma talve loota, mida paljud juba uskusid. Samuti ei pea paika see, et soojale talvele järgneb jahe suvi nagu mõned väidavad. Vastasel juhul tahaks kuulda seletust sellele, miks järgnes 2013/2014 soojale talvele kuumalainetega leitsakuline suvi. Nüüd kindlasti vastaksite, et jaanuaris oli tol korral pakast ja kuu keskmine normist madalam(-6,4), ent ometigi olid ülejäänud talvekuud kevadised. Kui nii, siis võtke Ilmateenistuse kuukokkuvõtted lahti, võrrelge toda talve möödunud talvega, ning näete, et need on praktiliselt identsed, kuid möödunud talve jaanuar oli isegi karmim(-7,7). Miks siis tänavune suvi kaugelt 2014. aasta suvele alla jäi nii sooja kui kuumalainete osas(õigupoolest tänavu isegi polnud kuumalaineid)?

Anonüümne ütles ...

No jaanide paiku oli küll korralik kuumalaine, mis oli eelmise suve omast kraadi võrra soojem. Teine kuumalaine oli 2. juulil.

Üks asi veel, et tänavune suvi küll [kaugelt] eelmisele alla ei jäänud - mai oli korralik suvekuu tänavu, eelmine mai oli aga tavaline kevadkuu.

Ilmselt oled Harjumaa elanik, kuna siin oli tänavune suvi tõesti suveomadustelt (kuumus, äike) väga pirtsakas.

Kommentaar 30. november 2016 20:14 ütles ...

Minu talveennustus on põhjendatud nimena olevas kuupäevas viitena.

Anonüümne ütles ...

@ 22. detsember 2016 0:48
Jüri, karm värk jah - need huvitavad äärmused jäävad siin ära, ka sadu. Mõni millimeeter tuleb, aga põhjarannik jääb kuivaks.

Anonüümne ütles ...

Samas on seda päris huvitav mõelda, et see tsüklon on juba olemas.

Anonüümne ütles ...

Lumekaardi järgi on lumi kõikjalt sulanud.

Anonüümne ütles ...

@22. detsember 2016 13:56

Kuumalaine kriteerium: Ööpäeva maksimumtemperatuur 30 °C ja üle selle 2 ööpäeva vältel.

2014. aastal oli üle 30-kraadiseid ööpäevamaksimume kokku 17. Kuumalained oli järgmised: 19.-20. mail, 24.-25. mail, 24.-31. juuli, 3.-7. august.

Tänavu 2016. aastal oli üle 30-kraadiseid päevamaksimume kokku 2. Kuumalaine oli järgmine: 25.-26. juuni.

Nõustud nüüd minuga, et 2014. aasta suvi on kauuuugelt kehvem kui tänavu, või pean sulle üle 27-kraadised ööpäevamaksimumid ka ette lugema? Ärme palun hakka korralikuks suveks pidama kuu keskmisest kõrgemaid õhutemperatuure, mis on põhjustatud ainuüksi soojade ööde arvelt.

Muide, olen hoopis kagueestlane.

Anonüümne ütles ...

@22. detsember 2016 15:03

Parandus: Tänavune 2016. aasta suvi on kauuuugelt kehvem*

Jüri Kamenik ütles ...

Sünoptik Helve (http://ilm.ee/?515858): Jõululaupäeval läheneb Norra merele madalrõhkkond, õhurõhk selle keskmes on alla 950 hPa. Tsükloni itta liikumist takistab aga Skandinaavia mäestik ja sealt üle ronides moodustub Botnia põhjaosa kohal uus osatsüklon. Mida lähemal meile see osatsüklon areneb seda tugevamamini puhub jõululaupäeva öösel ja ennelõunal edela ja lõunatuul. Praegustel andmetel ulatuvad tuuleiilid sisemaal 16, saartel ja rannikul aga 20 kuni 25 m/s. Hommikul Lääne-Eestis sadav vihm läheb päeval mandril üle lörtsiks ning kingituseks võib mõni paik ka lumesajust osa saada. Õhutemperatuur kõigub öösel nulli lähedal, päeval on kerges plussis.

Anonüümne ütles ...

Ka ise mingi aeg tagasi kirjutasin ,et kuuma Juuli eelduseks on kas külm Jaanuar ja Veebruar või teeb mujalt tagasi. No 2014 oli ainult Jaanuar külm aga ütleks ,et veel suurem vahe oli Juunide osas. Pane selle aasta Juuni keskmine temperatuur kõrvuti 2014 Juuni keskmisega ja vahe minu kodukohas oli ligikaudu 2,5 kraadi ja Maide osas oli vahe 2 kraadi. Kui 2017 sama lugu oleks ,oleks ise rahul. Näiteks külm Veebruar ja Juuni ja siis kaks kuud kuuma. Aga jah 2012/13 talve kordumist ei tule ja ilmselt ka hetkeseisuga Juuni(2017)tuleb normipiires või normist külmem. Lootused on nüüd külmal Jaanuaril ja Veebruaril.

Anonüümne ütles ...

Loodame siis, et tuleb aegade soojeim talv, millele järgneb koheselt aegade kuumim suvi.

Anonüümne ütles ...

loodetavasti siis see tehakse tasa 2018. aastal, mil talv on siberine ja suvi iirimaaline

Jüri Kamenik ütles ...

Kui ekstreemseks saab minna?

Anonüümne ütles ...

Taas 1 täppiläinud ennustus siin 19. detsember 2016 14:38 kommentaariga:
https://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2016/12/50-nadala-ilm-1218122016.html?showComment=1482151088794#c536744185873870596

Anonüümne ütles ...

@22. detsember 2016 19:30

Jah, viimane aega seda veel loota.

kliimamuutus toob Eestisse talvepori, suvekuuma ja üleujutused

Anonüümne ütles ...

Arvan, et suvekuumagi jääb vähemaks. Pigeb tuleb aastaringne sitt suusailm, mis praegu suviti veel õnneks vaid juunis väljendub. Tulevikus ilmselt ka juulis ja augustis. (Ehk et ka siis hakkab päeviti 8-15 kraadi sooja olema)

Anonüümne ütles ...

@22. detsember 2016 20:57

Õnneks ei toeta seda seisukohta mitte miski. Üks asi on muidugi spekulatioonid ja stsenaariumid, kuid fakt on see, et suved on juba kuumenenud ja talved soojenenud. Teatavasti on ilmavaatluse ajaloo kõige soojem talv- ja suvi Eestis aset leidnud just viimase kümne aasta jooksul, samas kui kõige külmem talv- ja suvi olid seda kauges minevikus. Rekorditega sama lugu - soojarekordid ikka tänapäevased ja külmarekordid iidsed.

Anonüümne ütles ...

Meiterni ilmajutus see Skand. mäestiku mõju isegi 2x kenasti ära mainitud.

Anonüümne ütles ...

21.34 kommentaar on õigem. Vaata kasvõi Juulikuu keskmisi temperatuure läbi aastakümnete Tallinn-Harkus 2000 - 2016 oli Juuli keskmine temperatuur 19 kraadi või rohkem 6 korda. 1980 - 2000 oli ümmargune null (kahel korral oli +18,9) 1960 - 1980 kaks korda (1972 ja 1973) ja enne seda tuleb juba minna aastasse 1941.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm! Neid asju on uuritud, osundus uuest kogumikust (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/55025/metobs_150_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y): Temperatuuritõus peegeldub paljudes temperatuuriga otseselt või kaudselt seotud
kliimanäitajates. Nii on näiteks vähenenud Eesti keskmine lumikatte kestus 25,9 päeva
võrra perioodil 1961/62–2002/2003 (Tooming ja Kadaja, 2006) ja rannikumere jääkatte
kestus erinevatel rannikutel keskmiselt 30–50 päeva (Jaagus, 2006b). Varakevade varasem
saabumine Ida-Euroopa lauskmaal aastatel 1946–1995 on kõige tugevam just Eestiga
seotud piirkonnas (Jaagus et al., 2003).
Teiste kliimanäitajate muutused on Läänemere regioonis olnud lokaalsed ja vähem
usaldusväärsed (BACC, 2008; 2015). Eestis on olnud näha teatavat sademete hulga suurenemist
20. sajandi teisel poolel (Jaagus, 2006a), eriti külmal poolaastal, kuid osaliselt on
see tingitud märgumisparandi lisamisest alates 1966. aastast. Madalate pilvede hulga
suurenemist ja ühtlasi päikesekiirguse näitajate teatavat kahanemist täheldati kuni
1990ndate alguseni, millele on järgnenud vastupidine muutus (Keevallik ja Russak, 2001;
Russak ja Kallis, 2003; Russak, 2009).
Lisaks trendianalüüsile on kliima muutuste uurimisel hakatud kasutama ka
meetodeid, mille abil tehakse kindlaks nn. režiiminihked. Need kujutavad endast järske
muutusi uuritavas aegreas, kas hüppeid ülespoole või kukkumisi allapoole. Režiiminihete
esinemise korral jaguneb aegrida kaheks osaks, mille puhul on kummalgi osal erinevad
statistilised omadused ehk uuritava väärtuse keskmised tasemed.
Algselt oli režiiminihke mõiste kasutusel ökoloogias. See tähendab suurt, järsku ja
püsivat muutust süsteemi funktsioneerimises (Biggs et al., 2009). Klimatoloogias iseloomustatakse
režiiminihet kui järsku üleminekut ühest kvaasi-statsionaarsest kliimaolekust
teise, kusjuures üleminekuperiood on palju lühem kui üksikute kliimaperioodide
kestvus. Maakera keskmise õhutemperatuuri aegreas on kindlaks tehtud režiiminihked
aastatel 1910–1920, 1938–1945, 1976–1981 ja 2001–2002 (Swanson ja Tsonis, 2009).
Režiiminihete semantika ja sisu on detailselt kirjeldanud Overland kaasautoritega (2008)

Anonüümne ütles ...

Tallinnas selge.

Anonüümne ütles ...

GFS viitab juba mitmendat päeva sellele ,et kui aastavahetus möödas saab ka see sitt suusailm mööda. Ehk ikkagi tuleb Jaanuar ja Veebruar talvemoodi nagu ammu juba ootan kuna kuskilt peab ju suvekuumusele tagasi tegema ja loodetavasti pole see Juuni.

Anonüümne ütles ...

Mis aastasele suvekuumusele ja mismõttes tagasi tegema ning miks just juuni?
Ei saanud hästi aru, kuna ise loodan, et kõik 3 suvekuud hoolimata porisest suusailmast tulevad soojad.

Anonüümne ütles ...

Ega ikka ei tule küll kõik kolm kuud normist soojemad kui Jaanuar ja Veebruar normist soojemad. Vähemalt üks nendest kuudest peab külm tulema ja kui ei tule on Juuni kindlasti see üks jahe kuu. Samuti on harva mitu sooja Juunit järjest ja kuna möödunud juuni oli juba oluliselt normist soojem siis järeldusi pole raske teha. No muidugi mingi 10 % võimalust on.

Anonüümne ütles ...

Jah, reeglina lihtsalt on nii, et külmale talvele järgneb kuum suvi. Soojale talvele võib järgneda kuum suvi siis, kui talve jooksul esineb mingil perioodil korralikku külma. Nii juhtus nt 2014. aastal, mil talv oli väga soe, aga jaanuari teisel poolel oli kaks nädalat parajalt pakast, millest piisas, et suvi kuum tuli. Paraku ei leidnud aegreast ühegi sellist aastat, mil erakordselt soojale talvele, kus ühtegi pakaseperioodi polnud(nt 2007/08), oleks kuum suvi järgnenud. Aga ilmselt juhtub ka see peagi.

Anonüümne ütles ...

Lisan veel ,et viimase 30 ja rohkemagi aasta jooksul on ainult korra olnud kus kaks Juunit järjest on kuu keskmine kraadi või rohkem olnud üle normi (vähemalt Harjumaal)

Anonüümne ütles ...

Tänavune talv oli novembris ära, sest ka suvi oli juba mais ära. On muidugi võimalus, et tänavune november toob tuleval aastal tõenäoliselt sooja mai.

Anonüümne ütles ...

Juhtub aga mitte enne 2022 või 2023 kui päike saavutab kasvõi mingisuguse aktiivsuse tõusu. Samuti on oluliseks ,et CO2 lisandumine atmosfääri jätkuks.

Anonüümne ütles ...

Selleks mulle Trump meeldibki, et kavatseb kliimakokkuleppele sülitada. USA on suurriik ka, mille suurlinnadest seda tseeookahte peaks piisavalt lenduma.

Igal asjal on siiski 2 poolt - kliimasoojenemine toob siia Läänemere regiooni sita suusailma perioodil (vanasti kutsuti seda kui talv) ka haiguste massileviku, kuna selline tatine ilm ongi neile soodsaim.

Seetõttu võiks aastavahetus käreda pakase tuua, kasvõi palja maaga.

Jüri Kamenik ütles ...

Sõnastage täpselt see reegel, mille alusel käib kuu temperatuuri tagasitegemine, sest muidu võib tekkida segadus, millest räägitakse, kui võimalik, lisage ka põhjus, miks see on nii.

Anonüümne ütles ...

Osad mudelid prognoosivad 2010. aasta suve või veelgi soojema kordumist juba tuleval aastal, aga kes teab, milliseks kujuneb veel käesolev talv.

Anonüümne ütles ...

Mina isiklikult seda tagasitegemist ei tunnista, kuigi aegrida näitab seda tegevat.

Anonüümne ütles ...

Lihtsalt kasutan arvestust või ka statilist tõenäosust ,et 2017 aasta keskmine temperatuur peab mahtuma vahemikku +6,2 - +6,9. Miks just selline vahemik ? 2015 keskmine oli juba uus rekord ja kohe uut järgi ka ei tule. Muide jutt koguaeg minu puhul Harku keskmiste järgi.

Anonüümne ütles ...

Kui keegi tahab katsetada siis tehku näiteks nii ,et võtab Jaanuari 2015 keskmise ,Veebruari ja märtsi 2015 keskmised. Aprilli ja Mai keskmised 2016. Juuni 2013 keskmise ja sealt edasi nagu 2011 oli ja jaga 12-ga. No lihtsalt ei ole võimalik selline aasta keskmine. Siis kui tahad teatud numbrit saada tulebki kombineerima hakata ja eriti kui sul juba mingi aastaaeg teada ( näiteks ,et suvi kuum). Nii lihtne see ongi. Tuleb ka jälgida seda ,et milline on aastate keskmine varem olnud ja jutt ikka minu arvestustes Harku järgi. Lõuna - eestis see süsteem vist ei toimi nii hästi. Mere mõju silub järske hüppeid

Anonüümne ütles ...

Siin pole Trumpi vajagi. Inimeste endi mugavus lahendab asja ära. Elektriautosi ei saa veel aastakümneid piisavalt olema ja lennundust pole kvoodimajandusse üldse kaasatutki.

Anonüümne ütles ...

Kui maailmas tervikuna tulevad kaks aastat järjest ajaloo soojeimad, miks siis ei võiks sama juhtuda Eestis?

Anonüümne ütles ...

Kuna detsember juba samahea kui läbi võib juba praegu öelda ,et Eestis tuleb 2016 märgatavalt jahedam kui 2015 oli. Seda siis aasta keskmise järgi. Eesti lihtsalt pole muu Maailm.

Jüri Kamenik ütles ...

Aitäh reegli sõnastamise ja põhjendamise eest. Nüüd on kõigile selge, millest on jutt. Selle tõeväärtus on omaette teema ja loodame, et leiame selles osas üheskoos vastuseid!

Anonüümne ütles ...

Aga kuidas äikeste sageduse muutustega "Muus Maailmas" on? Eestis igatahes on see nähtus ainuüksi Harjumaalt välja suremas. Märkimisväärne on seegi, et tänavusel mail ei registreeritud Eestis ühtegi välku!

Anonüümne ütles ...

@ 23. detsember 2016 14:46
Vastupidine ehk külmima keskmise leidmine annaks samuti vist erilise tulemuse. Näiteks 1940. aasta jaanuar + 1978 dets + 2014 juuni, jt külmimad kuu keskmised.

Anonüümne ütles ...

Nii laiali ei saa ajada. Siis paned juba ekstreemumitest kokku aga püüa alati läbi saada praeguse aastatuhandega või veel väiksema ajavahega. Muide sellest sajandist on raske sellist külma kokku panna mis on ka omamoodi märk ,et tõusutrend on olemas.

Anonüümne ütles ...

Kuskilt lugesin suvel ,et Soomes ,Lätis kui ka idapiiri taga oli välke rohkem pindalaühiku kohta kui Eestis. Eesti oli sel aastal omamoodi "kuiv" saareke äikeste suhtes. Põhjus ?

Jüri Kamenik ütles ...

Lõunatsüklonite (ka vastavad frondid ja lohud) üleküllus põhjustas seda.

Anonüümne ütles ...

Eriti kuiv oli Harjumaa keskosa - seda lisaks äikesele ka sademete osas (Nõmme kant)
----------------
Jürile juurde täpsustades:
Ehk teisisõnu oli Eestis tänavu "meteoroloogiline piiripunkt" silmapaistaim.

Jüri Kamenik ütles ...

Kui järjestada jooksva sajandi silmapaistvamad piirpunktid aastate kaupa, mis oleksid kolm esimest aastat?

Anonüümne ütles ...

Ma päris aru ei saa mida mõtled aga näiteks Kuumim Juuli on nii värske kui 2010. Äikest oli ka vist siis kõige rohkem. Kuumimad Augustid on ka lähiajaloost - 2002 ja 1997. Muide Augustis olekski juba aeg uus rekord teha.
Kui küsid kolme äikeserohkeimat aastat siis kas need pole 2001 ,2010 ja 2013

Jüri Kamenik ütles ...

Mõeldud on märkimisväärsemaid piiripunkti aastaid, vt kommentaare eespool.
Kuna tekkis selle mõistega segadus, palun täpselt defineerida, mis on meteoroloogiline piiripunkt ja miks see tekib just siin.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas jälle selgineb, aga hommikuks on juba pilves ilmselt - täpselt nagu möödunud öögi.

Kagus on võimalus lõõmavale loojangukumale.

Anonüümne ütles ...

Tugeva saju asemel on Tallinnas teine tormipuhang tuhkkuiva ilmaga:
http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html

Seega mu ülalpool olev [22. detsember 2016 14:11] kommentaar ehk ennustus on jälle täituvusekursil...

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kõik imestavad selle edu üle. Ole valmis tööpakkumisteks! Aga praegu võimsalt selge jah.

Anonüümne ütles ...

Selge jah ka Nõmmel nüüd, aga tolku tast pole, sest:
lund pole,
täiskuud pole,
päikest pole ega tule, kuna hommikuks juba pilves.

Jüri Kamenik ütles ...

Mõned kurdavad või pildistavad, et tohutud virmalised. Kahjuks ei paista midagi.

Anonüümne ütles ...

Siin harjumaa südames vihm mis vihm. Ei haisugi lörtsist või lumest

Anonüümne ütles ...

Gismeteo ja Accuweather mõlemad prognoosivad sooja jaanuari ja ei mingit pakast. Viimane prognoosib ka sooja veebruari ja märtsi.

Anonüümne ütles ...

Äsjailmunud artikkel vastuseks siinsele diskussioonile aastaaegade vahelise seose ja kliimasoojenemise osas.

Jüri Kamenik ütles ...

Lisatud postitusse. Paiguti kõrgustikel sadas isegi märga lund.

Anonüümne ütles ...

Jah see teooria peab paika päris hästi ,et külmale talvele ei järgne kuum suvi aga seda kuni 1988 a. Pärast seda oleks kliimas nagu mingi hüpe toimunud soojenemise suunas mis kestab siiani. Selle uue kliima ajal on aga päris tihti talvistele talvekuudele (dets. - märts k.a) järgnenud piisav kogus sooja suvel. Hea näide pigem vastupidisest on küll võtta väga lähedalt (2014) aga kus siis tegi külma - ALLES JUUNIS. Mõnigi ehk veel mäletab külma jaaniaega ja lumesadu nädal enne seda. Naljahambad veel naljatasid ,et Jõuluajal oli ka soojem. Miks see kliima just seal 1988 paiku sedasi ära nihkus. Kuskil ületas miski ilmselt mingi kriitilise piiri. Jäämere jäähulk vms.?

Jüri Kamenik ütles ...

2014. juunisse mahtus ka kuuma- ja soojalaineid, lisaks oli palju äikesepäevi (ka juunilumepäeval).
Mida need hüpped endast kujutavad ja kuidas neid kindlaks teha, vt kommentaari ja viidet eespool (Metobs 150).

Anonüümne ütles ...

Millal ometi muudab Ilmateenistus kuumalaine kriteeriumit 30 kraadist 27-ks? On ju ka uuringud tehtud, et just sellest piirist hakkab see tervisele. Samuti on see kasutusel naaberriikides.

Anonüümne ütles ...

Täpselt sama arvamus ka minul. Soomlased hakkavad juba isegi +25 ületavate kraadide puhul hoiatama. Me oleks nagu Aafrikas kus näiteks +29 on köki-möki.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kahjuks ei suudeta vist kehtestada uusi kriteeriume. Kas olete kirjutanud neile? Ehk nad ei tule selle peale, et on vajadus muuta kriteeriumeid ja lävendeid?

Anonüümne ütles ...

See vist ei lähe nii lihtsalt. Kuna ilmateenistus allub ministeeriumile on vaja mingit seadust muuta. See aga on lootustu kuna otsustajatel on autos kliimaseade +21 ja majas +22 peal ei häiri ka neid see kui vahest olekski üle +30.

Jüri Kamenik ütles ...

Milliseid osi seaduses või mis seadust ja mille osas peaks muutma? Vist puudutab see avalikkuse ja huviliste kaasamist.

Anonüümne ütles ...

Ei tea neid asju nii täpselt aga ma arvan ,et see ei sõltu ainult ilmateenistuse inimestest.

Jüri Kamenik ütles ...

Aa ok, kahju, see siis keerulisem haldusküsimus.

Saartel jälle selge ja varsti selgineb ka sisemaal.

Anonüümne ütles ...

Talve tulek on välistatud loogika põhjal, sest päike hakkab kõrgemalt käima ja jõuab varsti seniiti! Ka Professor Keevallik ütles kunagi, et jaanuarist edasi pakast ei tule, kui külma pole olnud, sest päike käib kõrgemalt.

Häid jõule kõigile keevalliklastele ja Professori-usku inimestele. Ta on väga täpne ilmainimene!!!

Jüri Kamenik ütles ...

Sirje on vähemalt kaks korda pärinud, kes teda siin mõnitamas käib (jah, ta ise jälgib aeg-ajalt ka siin toimuvat).

Anonüümne ütles ...

Paar talve tagasi oli märts kõige külmem, kus esines pikalt - 20 kraadi.
Kus nüüd siin loogika on ?
Loed ikka teiste jutte ka või ajad vaid oma joru.
Ja lase ükskord Sirjel end lapsendada- oled usin jünger !!

Anonüümne ütles ...

Jah see oli 2013 Märts mis tegi keskmise temperatuuri järgi isegi silmad ette mõnele tavalisele Veebruarile. Aga milline suvi siis järgnes. Võiks minupoolest veel nii tulla.

Jüri Kamenik ütles ...

Sirje ei taha endale sellist last, see on vist küsimatagi selge, kuid võib paluda tal enda eest otsustada.
2013 oli eriline, isegi aprillis kestis veel päris karm talv.

Anonüümne ütles ...

"Pole välistatud mõne päevarekordi teke."
Ja see on jälle soojarekord...külmarekord on väljasurnud nähtus Eestis.

Jüri Kamenik ütles ...

Neid veel esines kellegi nooruspäevil.

Anonüümne ütles ...

1987 ja 2002 algused olid hästi külmad aga enne 1987 oli sarnaseid külmi tihti aga pärast no tundub ,et uus norm on korra kümnendis. Ah ja 2012 veebruaris oli ka mõni krõbe öö. No järgmine kord siis umbes viie aasta pärast ?

Anonüümne ütles ...

Arvan, et see jaanarist algav võimalik külm tuleb lumeta või paarsentimeetrise kirmega. Novembri lumikatte paksust pole eriti mõtet loota.

Anonüümne ütles ...

Mis on saabuva tormitsükloni nimi. Käesolev on Barbara ( sakslastel Antje)

Jüri Kamenik ütles ...

Sel sajandil ongi vaid paar krõbedat ööd olnud?
26. dets prognoos: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/emtbkna.gif (ja aktuaalne ilmakaart http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20161225.gif).

Anonüümne ütles ...

Paistab, et Eestis tuleb tänavune aastavahetus kõigist euroopa riikidest kõige soojem.

Anonüümne ütles ...

Peaasi et siis jaanipäev see-eest Euroopa külmim ei tuleks.
----------------------
Mäestiku mõju tormitsüklonile on HIRLAMist hästi näha - seni kui osatsükloni kese on ookeanil enne Oslost jäävat mäestikuosa, on keskme kurss täpselt Eesti suunas. Nii kui mäestikku sööstab, on kese paar tundi hiljem ühtäkki juba 400 km lõunapool, kurss otse Lätti.
Mäestiku tõttu jääb Eestis harv sündmus ära - tormitsükloni kese Eestis. (Nõrkade tsüklonite keskmed pole elamuslikud)

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kese satub suure tõenäosusega siis vist vaid lõunakaartetsüklonite korral.

Pari Nidhi ütles ...

The Central Board of Secondary Education is expected to announce the CBSE Result / CBSE Board Result / CBSE 12th XII Board Result / CBSE Class 12th XII Board Exam Result / CBSE Board 12th Result / CBSE 10th Result to be announced soon on CBSE Board official website http://Cbseresults.nic.in, cbseresults.nic.in, www.cbseresults.nic.in.

Pari Nidhi ütles ...


If you've been waiting for the SSC results all through this week, you might have to hold on a little longer. The Maharashtra State Board of Secondary and Higher Secondary Education (MSBSHSE) has said the results won't be out until next week. While there is still no clarity over the exact day, the board said students would be informed a day prior to the results.

MahResult.nic.in, www.mahResult.nic.in, mah board result, maharashtra Board Hsc Result, MAH SSC RESULT