laupäev, 1. märts 2014

Kas märtsis jätkub veebruaris alanud varakevad?

12. märts jätkub päikeseliselt (palju kiudpilvi) ja võrdlemisi tuuliselt. Ilm läks soojemaks. Kõige kõrgemale tõusis vastavalt tuule suunale kirdenurgas (sooja üle 11°C).
Käes on märtsi viimased soojad päevad, sest paari päeva pärast asendub praegune varakevadine ilm talvisemaga ja selline muutus püsib vähemalt nädal aega, siis võib minna soojemaks, kuid see oleneb, kuidas on järgmise tsüklonite seeria või antitsükloniga lood. Õhtu poole tuleb selle kohta eraldi postitus.

Veel üks kiudpilvi täis päev

11. märtsi öösel liikus üle Eesti külm front ja palav õhumass asendus kargemaga, kuid on endiselt varakevadiselt soe. Jahedam õhumass kandus kohale Põhjamerele jõudnud antitsükloni idaservas.
Hommik möödus väga päikeseliselt, kui päeva jooksul tuleb saarte ja Põhja-Eesti kohale ülemise kihi pilvi, mis võivad moodustada lauspilvisuse. See on seotud sooja õhumassi sissetungiga antitsükloni põhjaservas. Sajule ei lähe, sest tsüklon jääb kaugele põhja, kuid tuulisemaks peaks ööpäeva jooksul küll minema.
Nädala lõpus on endiselt oodata märkimisväärset ilma jahenemist. Selle toob kas üle Eesti või väga lähedalt liikuv tsüklon või osatsüklon. Ka sellest järgmine tsüklon peaks liikuma üle Eesti või väga lähedalt mööda ja kaasa tooma peamiselt lörtsi ja lund.

Vaade Tallinna Teletornist hommikusel ajal. Võrdle nähtavust eelmise päevaga (vt allpool); http://www.teletorn.ee/et/webcam.



Päev pakkus nii suurepäraseid kiudpilvi, uhket loojangut kui kuuhalot.

10. märtsi öö oli enamasti selge ja erakordselt soe. Ka hommikul oli ilm enamasti päikeseline ja tuul nõrgem. Kuna Eesti kohal oli veel eriti soe õhumass ja frondiga seotud pilvisus jõudis kohale alles õhtupoolikul, siis tõusis üsna paljudes kohtades õhutemperatuur üle +10°C, kõige soojem oli Võrus (14,6°C), mis vastaks aprilli teise poole pikaajalisele keskmisele. See võibki jääda märtsi kõige soojemaks päevaks.
Juba nädala pärast on oodata talviste ilmade tulekut. Selle põhjuseks on tsüklonite seeria oma seaduspärasustega: iga järgmine tsüklon liigub lõunapoolsemat trajektoori, vt rohkem: http://ilmatark.aikesehuvilised.eu/2013/12/05/tsuklonite-seeriad/.
Mingil hetkel saabub päev, kui tsüklonid liiguvad üle Eesti või isegu lõuna poolt. See tähendab kõledaid ilmu, tõenäoline on lörts, lumi, tuisk ja lumikatte tekkimine. Ilm püsib tormine. Selline talvisema ilmaga periood võib kesta umbes nädala, kuid ilmselt kuulub see varakevade kapriiside hulka.

Palava õhumassi piir on näha edela-kirdesuunalise pilvevööndina, http://sat24.com/en/scan.

Õhtul jõudis terav külm front Eestisse, tuues kaasa mõõduka kuni tugeva vihma, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1.

Saage tuttavaks - somp! Kahjuks pole kunagi õnnestunud sompu korralikult fotole püüda, aga täna vaatas Teletornist tore õpikunäide vastu (http://www.ilm.ee/teletorn/).
Mis elukas on somp? Tegu on õhu kuiva sumestusega, mis koosneb tahketest osakestest (tolm, suits jne). Seepärast ei tohiks seda segi ajada õhu niiske sumestuse uduvinega, mis koosneb kondensatsiooniproduktidest. Sombus on nähtavus 1-10 km, mille alusel on automaatika klassifitseerinud tänase õhu sumestuse uduvineks, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540.
Somp muudab taeva jume valkjaks või isegi kollakaks, eriti päikese läheduses, aga kaugetele tumedatele objektidele annab sinaka varjundi. 
Sombu tüüpe on mitmeid, kuid täna on tegu ilmselt tolmusombuga, sest see on seotud ebatavaliselt sooja õhumassiga, mis jõudis kohale, mitte aga nt suitsu ja tulekahjudega. 


Pisut õnnestus siiski sompu ka fotole püüda. Hommik Laagris

Kiudpilved kuskil Põltsamaa lähedal


Kiudpilved ja õhtul tekkinud paksud kiudpilvetombud Tartu kohal

9. märts jätkus väga tuuliselt (puhangud kuni 18 m/s, Kundas isegi kuni 23 m/s), kuid öösel läks alates Lääne-Eestist pilve. Tegu oli valdavalt ülemise kihi pilvedega (kiud- ja kiudkihtpilved), kohati ka keskmise kihi pilvedega (kõrgrünkpilved), mistõttu sademeid ei tulnud ja näha võis ka päikest. See on märgiks, et Eesti kohale jõudis järjekordse tsükloni soe sektor ja seega soojem õhumass. Ka tropopausi kõrgus suurenes tublisti.
Hommikul ja ennelõunal hakkas esmalt õhutemperatuur tõusma Loode-Eestis ja Lääne-Eesti nende kohtades, mis on merelt puhuva tuule eest varjatud. Lõuna paiku ulatus mitmel pool õhutemperatuur juba üle +8°C ja õhutemperatuur ühtlustus. Päeva jooksul võib kohati üle +10°C tõusta (kõige kõrgem õhutemperatuur oli 10,2°C, mis mõõdeti Kundas, järgnesid Harku ja Võru 9,9°C, vt rohkem http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072).
Kõige soojem peaks õhumass olema eeloleval ööl. Homme algab jahedama õhumassi sissetung, mistõttu ilm ei pruugi soojem olla. Kuna jahedama ja pilvisemaks läheb ilmselt alates saartest või Põhja-Eestist, siis peaks lõuna pool olema soojem, seal on veel üle +10°C võimalik.
Nädala jooksul tormised ilmad jätkuvad. Tuntavam ilma jahenemine võib tulla nädala pärast.


Päeval oli Laagris pilvine, kuid kiudkihtpilved ei tekitanud märgatavaid halosid.



Veel kl 18.25 tundus, et loojang on tavaline, aga kl 18.30 ilmusid intensiivsed värvid ja tipphetk saabus kl 18.34 (Nõmmel).

Suure nurgaga joonpilv (Nõmmel)

Pärast taevase seebiooperi lõppu ilmus põneva värvinguga joonpilv (Laagris)

Mõnikord ilmuvad välja inimesed, kes ajavad oma jonni. Praeguses kommentaariumis on taaskord üks selline näide. Anonüümne kirjutab: "ja jüri ei arvesta sellega, et edelatuule korral omab liivi laht jahutavat mõju - pikal teekonnal üle mere ning edasi üle liivi lahe liikuv õhumass ei jõua põhja-eestis kindlasti niipalju soojeneda kui nt kagu-eestis. kui liivi lahe ja väinamere asemel oleks maismaa, siis isegi oleks see usutavam, et põhjas soojem.
liivi lahe mõju näeb ka 03.02 vaatlusandmetest." (Ülejäänud osa arutelust on kommentaariumis.)
Kui tuuakse mingi väide, siis tasub uurida seda, millised on argumendid või näited, mis on toodud väidetava kinnitamiseks. Paraku selgub, et ei kolmandal veebruaril ega teisel märtsil (oleneb kirjutamisviisist, sest kuu ja päeva järjekord võivad erineda) olnud sellist mõju Liivi lahel, nagu kommentaaris on väidetud. 3. veebruaril läks alates Lääne-Eestist soojemaks, sh Liivi lahel. 2. märtsil märtsil liikus läänest itta sajuala (sadas lörtsi ja lund), mille mõjul õhutemperatuur ajutiselt langes ja seejärel taas tõusis, kusjuures õhutemperatuur Harjumaal ja Pärnumaal oli ühesugune, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&ts=1393765200&go=4. Seega toodud näide ei kinnita öeldut, vaid pigem isegi lükkab ümber. Asi on selles, et nendel päevadel oli teisi tegureid, mis mõjutasid õhutemperatuuri.
Kas Liivi lahe mõju on tõesti nii ulatuslik, et ulatub põhjarannikuni välja? Näidet ei pea kaugelt otsima, sobib praegunegi aeg, sest tuul on edelast ja läänest ja Liivi laht peaks veel olema osaliselt jääs, tegelikult küll on seda rohkem Pärnu laht. Mida vaatlusandmed näitavad? On näha, et jah, Liivi lahel (või kitsamalt Pärnu lahel) on tõesti mõju õhutemperatuurile, aga mitte nii ulatuslik, nagu püütakse väita, sest isegi praeguse tugevama tuule korral, mil võiks oodata mere mõju kandumist kaugemale, ei ulatu see üle 50-100 km, igal juhul Harjumaa ja Virumaa jäävad sellest mõjualast välja.
Liivi lahe mõju on näha vaatlusandmetest. Tugeva edela- ja läänetuulega ei ulatu selle mõju Harju- või Virumaani ega Viljandimaalt kaugemale, http://www.emhi.ee/?ide=21.

8. märts möödus tuuliselt, mõnel pool tormiselt (suurimaks tuule kiiruseks mõõdeti 22,5 m/s Sõrves, üle 20 m/s veel Vilsandil ja Kundas). Öösel ja hommikul liikus üle Eesti vihmana alanud sadu, mis muutus mitmel pool lörtsiks ja märjaks lumeks, kuid maha ei jäänud siiski midagi või sulas märg lumekiht kiiresti. Sellele järgnes läänest kiire selginemine. Ennelõunaks oli terve Lääne-Eesti pilvitu ja päeva jooksul selge taevas ka mujale. Kiires läänevoolus jõudsid juba pärastlõunaks Lääne-Eestisse kiudpilved, sisemaal arenesid rünkpilved.
Järgneva ööpäeva jooksul jõuab edelast kohale väga soe õhumass. 10. märtsil võib Eesti kohale jõuda suvine 10-kraadine isoterm, mis vähegi päikeselisema ilmaga tähendaks kindlasti üle 10 plusskraadi. Seejärel läheb küll jahedamaks ja päriskevadele vastav soe asendub jälle varakevadisema ilmaga. Selline pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem ilm kestab kindlasti kuu keskpaigani. Alles kuu teisel poolel on võimalik, et loodest jõuab kohale tunduvalt külmem õhumass, nii et ilm võib mõneks päevaks talvisema ilme omandada, kuid see pole veel kindel.
Kommentaar kevadise õhutemperatuuri jaotuse kohta. Kui valitseb tuul asimuudiga 90°-230°, siis on muude võrdsete tingimuste korral kõige soojem põhjarannikul. Seepärast näitab HIRLAM kõige kõrgemat õhutemperatuuri p. märtsil Põhja-Eestisse (vt pilti).
Kuna 10. märtsiks prognoosib mudel Põhja-Eestisse pilves, aga Lõuna-Eestisse selgemat ilma, siis seepärast on ka prognoosis Lõuna-Eesti kohta kõrgem õhutemperatuur kui põhja pool. Selge ilmaga vahet ei oleks või oleks põhja pool soojem, sest õhumass on üle kogu Eesti sama soe ja tuul on edelast või lõunast.
Kui on selge ja vaikne päev, kuid rõhkkondade jaotuse (sünoptilise olukorra) alusel on tuule põhisuund näiteks lõunast, siis on hommikul ja lõuna paiku kõige soojem põhjarannikul. Kui õhutemperatuuri erinevus kasvab maismaa ja mere vahel piisavalt suureks, siis tekib briis ja rannikualadel langeb õhutemperatuur märkimisväärselt, vahel isegi üle 10°C.

Kuna 9. märts tuleb prognoosi järgi selge või vähese pilvisusega üle kogu Eesti, siis näitab mudel edelatuule mõjul kõige kõrgemat õhutemperatuuri just Põhja-Eestis, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1184.




Hommikusest lörtsitormist selge taeva ja rünkpilvedeni (Laagris)

7. märtsi öö oli udune ja suhteliselt soe, sest miinuskraade oli tunduvalt vähem või jäi minimaalne õhutemperatuur üle 0°C, vt täpsemalt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Tugevneva tuule mõjul läks päeval selgemaks ja õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 5°C, ainult Lääne-Eestis, kus madalad pilved püsisid kauem, jäi ilm jahedamaks. Õhtul läks taevas päris selgeks, kuid tuul tugevnes kiiresti.
Ööpäeva jooksul jõuab Eesti kohale tormist ilma toov lohk, millele järgneb antitsükloni põhjaservas tuuline, aga soe ilm (maksimaalne õhutemperatuur võib ka üle 10°C tõusta). Ülejäänud nädala jooksul jääb valdavaks tuuline ilm ja soojema-jahedama õhumassi vaheldumine, sest läänetsüklonid on väga aktiivsed ja liiguvad üle Norra mere või Skandinaavia kirdesse. Öisel ajal võivad ülekaalus olla miinuskraadid, kuid päeval plusskraadid. Kuu keskpaigas võib domineerima hakata kargem ilm.

6. märtsil läks juba pilvisemaks, kuid päeval tekkis sisemaa ja saarte kohale selgema taevaga vöönd. Kui hommikul oli pea kõikjal õhutemperatuur alla 0°C ja maa hallaga kaetud, siis päeval oli seal, kus rohkem päikest, sooja  taas üle 5°C. Õhtul arenes Lääne-Eestis taeva selginedes, aga soojema ja niiskema õhumassi pealetungi koosmõjus väga tihe udu, mis liikus öö jooksul sisemaa suunas.
Prognoos lähipäevade kohta on üldjoontes sama mis ennegi: edelast on hakanud saabuma soojem õhumass, 7. märtsil läheb tuuliseks ja nädalavahetusel liigub üle Eesti lohk, mis toob jahedama ilma ja ilmselt sademeid (võimalik nii vihm, lörts kui lumi). Seejärel saabub Kesk-Euroopa tugevneva antitsükloni põhjaosas 9.-10. märtsil Eesti kohale väga soe õhumass, mistõttu oodata on kuni 10 kraadi sooja. Sellele järgneb taas jahedam ilm. Kõik need päevad on märksa tuulisemad (isegi tormised) kui praegu lõppev vaikse ilma periood.

Nädal algab sooja õhumassiga, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

5. märts möödus päikeseliselt (siiski ilmus taevasse palju kiudpilvi), ainult kirdenurgas oli pilves, kuid päeva jooksul selgines sealgi. Selge öö tõttu langes õhutemperatuur kuni -5°C-ni, kuid päeva jooksul tõusis paljudes kohtades +5...+7°C-ni.
Veel paar päeva on antitsüklonis rahulikum ilm, kuid nädalavahetusel pääsevad mõjule läänetsüklonid. See avaldub kõrgemas õhutemperatuuris ja eriti tugevnevas tuules. Ilmselt liigub üle Eesti ka lohk, mis toob kaasa sademeid. Nädala alguses kordub ilmselt samasugune olukord, et läheb taas soojemaks, siis tuuliseks ja see lõppeb ilma jahenemisega.
Kuu keskpaiga ilm sõltub sellest, kas aktiivne tsüklonaalne tegevus jätkub või mitte ja antitsükloni asukohast.


Kevadine Tartu ja joonpilve tekkimine

4. märts algas pilves ilmaga, aga päeva jooksul läks alates Lõuna-Eestist selgemaks ja õhtuks oli lõunapoolsete maakondade kohal taevas juba päris selge. Arvatavasti selgineb öö jooksul taevas ka põhja pool. Maksimaalne õhutemperatuur ulatus 5°C-ni, vt täpsemalt: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Õhtul langes lõuna pool selge ilma tõttu õhutemperatuur alla 0°C, kuid pilvisemas Põhja-Eestis püsisid öö hakul veel plusskraadid.
Eesti kohal tugevneb idapoolse antitsükloni mõju ja tekkima hakkas ka uus kese Soome lahe idaosa kohal. Lähema paari päeva jooksul püsib antitsükloni mõjul vaikne ja ehk eelmistest päevadest ka selgem ilm. Muutus võib tulla 7. või 8. märtsil, kui edelast saabub soojem õhumass ja mõjule pääsevad läänetsüklonid, kuid esialgu väljendub see vaid tugevnevas tuules ja kõrgemas õhutemperatuuris.
Nädalavahetuse jooksul on siiski oodata lohu või osatsükloni liikumist üle Eesti. See toob tuulise ja ilmselt sajuse ilma (võimalik nii vihm, lörts kui lumi). Pärast ajutist jahenemist ja ilma halvenemist läheb taas soojemaks (uue nädala alguses).

Pärastlõunane Tartu

3. märts jätkus sombusena, kohati oli udu. Lund ja lörtsi sadas päeval peamiselt Põhja-Eestis, kuid lumikatet sellest ei tekkinud. Vaatamata sombusele ilmale ja suhteliselt madalale õhurõhule jääb Eesti siiski kindlalt idapoolse antitsükloni mõjusfääri.
Lähema paari päeva jooksul antitsükloni mõju tugevneb ja Eesti lähedale võib uus kese tekkida. See tähendab jätkuvalt rahulikku ja sooja ilma, ent inversiooni tõttu võib lauspilvisus jätkuda. Selles osas tuleb muutus alles nädala lõpus, kui läänetsüklonid muutuvad aktiivsemaks ja tuul läheb seetõttu tugevamaks. Temperatuur peaks pisut tõusma.

Antitsüklonisse pääses oklusioonifront, millega olid sademed seotud, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

2. märtsi öösel hakkas alates saartest lund ja lörtsi sadama. Sadu jõudis päeva jooksul enamikesse kohtadesse. Kus rohkem sadas, seal moodustus ka lumikate, aga see sulab ilmselt hiljemalt järgmiseks päevaks ära. Sademeid tõi antitsüklonisse liikunud oklusioonifront, milles arenes ka rünksajupilvi. Seejärel jäi ilm endiselt pilve ja õhtuks arenes mitmel pool advektsiooniudu.
Edaspidi muutub antitsükloni mõju jälle pisut tugevamaks, võimalik isegi, et Eesti lähedal tekib uus kese. Sel juhul pääseb Põhja-Venemaalt külm õhumass lõuna poole liikuma. Kui Eesti jääb keskmest lääne poole, siis siin jätkub soe ilm. Endiselt näitab lõunapoolset antitsüklonit ja läänetsüklonite lõunaservas väga sooja õhumassi kohalejõudmist Euroopa mudel.


Mudelid erinevad üksteisest suuresti, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.


Laagris oli hommikul lumemöll, sadas üle 5 cm paksune kiht maha.

Pärast sadu jäid alles kihtpilved, õhtuks arenes advektsiooniudu (Männikul)

1. märtsil läks alates Lõuna-Eestist uuesti pilve. Kuna põhjarannikul püsis selgem ilm keskpäevani, siis tõusis seal ka õhutemperatuur kõige kõrgemale, nt Harkus  4°C ja Pakril 4,4°C. Pandiverel, kus juba hommikul läks pilve, püsis õhutemperatuur ka päeval alla 0°C. Pilves ilm jätkub kogu ülejäänud ööpäeva ja eeloleva öö.
Läänetsüklonite läbimurret on oodata nädala pärast. Sel juhul muutub ilmastik ebastabiilsemaks, on vaiksemaid ja tuulisemaid, sajusemaid ja kuivemaid, jahedamaid ja soojemaid päevi.




1. märtsil vallutasid kihtrünkpilved taevaranna (Laagris, alumine Männikul).

Sel aastal võime päristalvest rääkida ajavahemikus 11.-12. jaanuar kuni 7.-8. veebruar (enamikes kohtades), seejärel algas kevadtalv (periood, kui lumikate hakkab lõplikult kaduma ja valdavad sulailmad) ja lõpuks varakevad (aeg, kui lumikate on kadunud, kuid ööpäeva keskmine õhutemperatuur on alla +5°C), mis algas veebruari keskel. 
Lähemad päevad sellesse muutust ei too, vaid varakevadine aeg püsib. Esialgu on tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga Venemaal püsiva antitsükloni mõjul, mistõttu võrdlemisi soe õhumass jõuab siia Musta mere äärest. Muutus toimub ilmselt nädala pärast, kui läänetsüklonid aktiviseeruvad ja toovad ookeanilt kohale soojema ja niiskema õhumassi. See tähendab siis ka kõrgemat õhutemperatuuri, eriti öisel ajal. GFS mudeli versioon on eriti soe, pakkudes Kesk-Euroopas püsiva antitsükloni põhjaservas ebatavaliselt sooja õhumassi jõudmist Läänemere äärde.



Varakevadine Tartu 28. veebruaril

86 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

viimane aeg täna päikest nautida ja d-vitamiini minna koguma, kui mitmeks päevaks taas pilve läheb - sakust lõunas terendab pilvelaama serv, ja satpildi järgi ongi ainus selgem eesti ilm põhjaeestis. järgmine selginemine on alles 500..1000 km kaugusel!

gfs pakub soojalaine järele märtsi keskpaika üsna talvist ilma..

Jüri ütles ...

Kindlasti on ilmastik pärast läänetsüklonite sissetungi märksa ebastabiilsem.

Anonüümne ütles ...

gfs järgi tõotab 7. märtsi sün.olukord tulla väga sarnane 24. veebruariga

Jüri ütles ...

Praegu näitab see ikka sooja antitsükloni paiknemist lõunas ja läänetsüklonite soojas sektoris sooja õhumassi kohalejõudmist.

Anonüümne ütles ...

ma mõtlesin õhuvoolu ja rõhkkondade paigutuse mõttes

Anonüümne ütles ...

8.-9.märtsil võib Lõuna-Eestis õhutemperatuur üle 10 kraadi tõusta. See on natuke kaugem tulevik ja võib veel muutuda aga 3.märtsiks saab see selgeks.

Jüri ütles ...

Vastuses on sünoptilisele olukorrale ju viidatud.
Aga miks Lõuna-Eestis? Kõige soojem on võib-olla hoopis põhjarannikul.

Anonüümne ütles ...

Sest Lõuna-Eestisse kandub keskeuroopa soojus kõige tõenäolisemalt. Ja teiseks on just Lõuna-Eesti soojemale õhumassile lähemal kui Põhja-Eesti ja kolmandaks ja neljandaks on siin päike kõrgemal ja päev tiba pikem kui põhja pool.

Anonüümne ütles ...

kevadisest pööripäevast sügiseseni on põhja-eestis päevad pikemad ja ööd oletumad

Anonüümne ütles ...

Päeva pikkus on 9.märtsil veel ikkagi Lõuna-Eesti kasuks.

Jüri ütles ...

Aga ometigi oli 1. märtsil kõige soojem põhjarannikul. Ehk leidub lisaks teie nimetatud teguritele veel tegureid, mis mõjutavad seda, kus on konkreetsel päeval kõige soojem?

Anonüümne ütles ...

Ja ongi pilvisus kindlasti mõjutab seda kõige rohkem. Aga selge ilma korral piisava õhurõhu gradiendi ja mandri poolt puhuvate tuulte korral tuleb mängu veel see, et soojenev õhk võib põhjarannikule jõudes maksimaalselt soojeneda aga seda faktorit pidurdab see, et õhumass on 9.märtsil Lõuna-Eestis soojem siis ei oskagi täpselt öeldagi, et kas see pidurdab Põhja-Eesti soojenemist. Igatahes GFS mudelijooks prognoosib 9.märtsi päevaks Lõuna-Eestisse üle 10 kraadi sooja.

Jüri ütles ...

Vat nüüd sai juba päris täpseks arvamuse/seletuse sellest, mis ja miks võib juhtuda.

Anonüümne ütles ...

Hetkel Keilas tihe lumesadu ja maa juba valge.

Margus Arge ütles ...

Saaremaagi on talvise näoga. Vähemalt Kuressaares on lumi jälle maas, mis päevapeale kindlasti sulab, sest seda nii sentimeeter ja juba on kraad sooja.

Jüri ütles ...

Laagris tuli üle 5 cm lund, aga nüüd juba pool sellest sulanud.

Anonüümne ütles ...

loodetavasti tuleb mais veel lund nagu 2010, ning siis, ere päikesepaiste takkaotsa :D

Anonüümne ütles ...

Kumb mudel siis tõenäolisem on?

Jüri ütles ...

4.5.2010 oli lund ainult vähestes kohtades ja sealgi, kus sulamispiir ulatus aluspinnani (Pandiverel).
Praegu näib, et läänetsüklonite mõju võiks tugevam olla, aga kui tekib blokeeriv antitsüklon, siis muidugi tsüklonid siia ei pääse.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et tulekul on 2-3 nädala pikkune antitsüklonaalne blokeering mille alge on juba olemas uuralide läheduses, mis 7 märtsil oma nägu ka Eestis näitama hakkab. See aasta siis hoopis vastupidine blokeering mis tähedab ilma lumeta külma öösel päeval siis mõnusalt sooja.

Anonüümne ütles ...

ühesõnaga veel 1 igava ilma pikk periood tulekul

2010 mai lumi oli ka tallinna lähistel

Anonüümne ütles ...

Ei ütleks, et päike igava ilmaga periood on ? Ma arvan, et väga huvitav hoopis ja peale halli talve kulub marjaks ära.

Anonüümne ütles ...

Aga, kas see blokeering võib seekord tähendada meile neid maikuuilmu, mida on prognoositud.Kui antitsüklon on ulatuslik, võivad hakata õhumassid meile liikuma araabia poolsaarelt !??

Jüri ütles ...

Kui on sümmeetriline antitsüklon, siis võib kuskilt kaasahaaratud õhumass sealt ringiga tagasi tulla, nt võib sel juhul tulla Põhja-Venemaalt külm õhumass soojenenuna siia (Kesk- ja Lõuna-Venemaa kaudu). Kui on rohkem põhja-lõunasuunalise vööndina, siis on suurem tõenäosus, et õhumass saabub Musta mere tagant.

Anonüümne ütles ...

loodetavasti ukraina sõja õhusaaste siia kaguvoolus ei kandu.

@2. märts 2014 15:52, tormi- ja pilvehuvilisele on küll igav ilm - selge ilma loojang on igav loojang. nagu ka üleni pilves ilma.

mulle meeldib klassikaline muutlik eesti ilm.

Anonüümne ütles ...

ja see naistepäeva torm jääb ära - igavalt rahulik ilm jätkub. oleks siis kasvõi udu ja 50% piires pilvi, mitte 0% või 100%

Anonüümne ütles ...

Selle aasta kevad on unikaalne oma varakult pihta hakanud varakevade tõttu. Ja võib juhtuda, et juba kuu aja pärast hakkab vegetatsiooni periood kui ööpäeva keskmine tõuseb juba üle +5 kraadi.

Anonüümne ütles ...

päris nii ikka pole, sest päev on veg.-ks liiga lühike siis

Jüri ütles ...

Praegu piirab vegetatsiooni veel liiga madal õhutemperatuur. Kui läheb soojemaks, siis hakkab ka loodus kiiremini arenema. Siiski kindluse mõttes ja soovi kõrval võib ju selle täpselt järele uurida.

Anonüümne ütles ...

Kust ta lühike on?! Vegetatsiooniks piisab juba sellest, kui päev on vähemalt 12 tundi pikk ja juba eelpool mainitud ööpäeva keskmine püsivalt üle +5 kraadi.No muidugi kui on öökülmad siis see pidurdab looduse arengut.

Jüri ütles ...

Ikka asi temperatuuris, agrometeoroloogidelt tuli selline vastus: jogevakliima
22:51 (22 minutit tagasi)

saajale mina
Tere!
Eks ikka temperatuurid on madalad. Jõgeval on maksimaalne õhutemperatuur tõusnud üle viie kraadi ainult kahel päeval ja efektiivseid (üle 5 °C) on kogunenud ainult 1 kraad.Kelts on valdavalt mullas alles ja see takistab mulla soojenemist. Siiski päikesepaistelistes kasvukohtades lepp juba levitab tolmu, esimesed kevadlilled õitsevad.

Anonüümne ütles ...

okei, kui temperatuur, siis temperatuur - siiani imestan, et 2011 novembris puud lehtes polnud!

Jüri ütles ...

Taimedel on füsioloogiline puhkeperiood, mis algab oktoobris ja kestab jaanuarini, pärast seda on peamiseks arengut limiteerivaks teguriks õhutemperatuur. Sellist perioodi, kui taimestik oleks valmis arenema, aga madala temperatuuri tõttu ei saa, nimetatakse sundpuhkuseks. Viimane on kasulik just külmakindluse tõttu.

Anonüümne ütles ...

Seega juhul, kui kliima peaks nii palju soojenema(äärmiselt vähetõenäoline), siis oleks võimalus, et puud hakkavad lehtima juba veebruaris?

Anonüümne ütles ...

loodetavasti ka puhkeperiood lüheneb

Margus Arge ütles ...

1990 a. algas vegetatsioon veebruari teises pooles. Sinililled- ülased hakkasid õitsema. Sarapuu tolmles siis juba 30. jaanuaril. Olen fikseerinud toomingate rohelise jume (enam kui ainult hiirekõrvul)7. märtsil, sama kuupäeva juurde olen kirjutanud ka, et õitsevad varsakabjad.
Kahel viimasel aastal olen sama taseme fikseerinud 7. ndal MAIL !! Nii, et kõik oleneb tõega temperatuurist, eriti kõrgetest öistest.Peaasi, et puhkeperiood on toimunud.

Jüri ütles ...

Jah, just, kui soojust on piisavalt, siis võib vegetatsioon alata juba jaanuari lõpus ja lehtimine toimuda juba veebruaris.

Anonüümne ütles ...

millal ele hakkab emhis heli-ilmateateid lugema?

Anonüümne ütles ...

Seega väga hea, et talv lõpuks ometi tuli - esiteks ilm oli huvitavam ja kenam ning teiseks, taimedel oli hea puhata.

Anonüümne ütles ...

täna juba 4.märts:)

Jüri ütles ...

4. märts jah, varakevad kestab juba kolmandat nädalat.
Ele hakkab siis lugema, kui läheb tagasi tööle, võib-olla järgmisest aastast siis.

Anonüümne ütles ...

alles järgmisest?? tema detailne seletus on nauditav ilmateadetes lisaks ka taimile ja merikesele.

loodame, et ilm läheb peagi huvitavamaks, sest siis läheb aasta ju kiiremini:)

Anonüümne ütles ...

ja kas täna võib +10 kraadi ka tulla?

Jüri ütles ...

Sellise õhumassiga üle +7 kraadi pole kuskil loota.

Anonüümne ütles ...

Kuna rünksajupilvi võiks tekkima hakata ?

Jüri ütles ...

Mõnedes vaatlusjaamadest mõõdeti küll ka üle 7 soojakraadi, kuid vaid nendes, mis ei vasta standarditele, st kohalikud tegurid soodustasid päikese mõjul tugevamat soojenemist.

Rünksajupilvi oli 2. märtsil, need põhjustasid hooglund (padulumi, millest saabus teateid).
Praegu on rünksajupilved Läti-Leedu kohal: http://sat24.com/en/bc.
Kui Eestisse jõuab soe ja niiske õhumass ja see asendub tunduvalt jahedamaga, siis on rünksajupilvede areng samuti tõenäoline. Eelmisel aastal oli siis 28. veebruari õhtul isegi äikest.

uhh ütles ...

Euroopa mudel näitab mingit külmalainet 14-15 märtsi paiku?

Jüri ütles ...

On jaa, selle kohta on postiuses isegi lause, et märtsi keskpaiga ilm sõltub tsüklonite aktiivsusest ja antitsükloni asukohast.

Anonüümne ütles ...

Mullal.siis eestis voib runksajupilvi oodata umbes

Anonüümne ütles ...

soomes tuleb laupäeval vist 30 m/s torm jälle

Jüri ütles ...

Paistab jah, et Soomes läheb päris tormiseks.
Kui õhumass on väga soe ja niiske, siis lohu üleliikumisel on rünksajupilvede teke võimalik.

Jüri ütles ...

Ele vastab neile, kes huvi tunnevad, nii:
"Ma vastan mõlemale viimasele kirjale. Ega mul selle koolilapse kõrvalt pole aega jah miskit kirjutada. Viimased paar päeva ma suurt muud polegi teha saanud, kui teise klassi lapse ajaplaneerimise ja õppimisega.
Ja et heliliselt mind raadios kuulda, selleks ma peaksin oma lapsehoolduspuhkuse lõpetama ja ametlikult Ilmateenistusse tööle naasma, aga seda ma ei saa teha enne, kui Loona lasteaeda läheb, seega alles 2015. sügis.
AK-s olen ma lepinguga, mida uuendatakse iga 3 kuu tagant, seega ei midagi püsivalt siduvat ;)
Aga väga armas, et muretsete:)

Tervisi kõigile!"

Anonüümne ütles ...

Kas esmaspäeval võib selge ilma korral näiteks Lõuna-Eestis tulla ka 13...14 soojakraadi.
On ju üleliikumas +10 kraadi gradient. Aitäh.

Jüri ütles ...

Jah, saabuv õhumass on ebatavaliselt soe. Kui on päikese poolest üle Eesti samasugused olud, siis peaks kõige soojem olema põhjarannikul või on maksimaalse õhutemperatuuri jaotus üsna ühtlane, sest maatuule korral on muude võrdsete tingimuste korral ikka põhjarannikul kevadisel ajal kõige soojem.
Praeguste prognooside järgi pole näha, et Lõuna-Eesti kohal on õhumass oluliselt soojem, seepärast siis arvaks, et pigem on maksimaalne õhutemperatuur kas ühtlaselt jaotunud (Lääne-Eestis võib jahedam olla) või on põhjarannikul kõige soojem. Õhutemperatuuri tõus üle +10 kraadi tundub üsna usutav, kuid esialgu piirduks 11-12 kraadiga ja kindlasti peaks päikeseline ilm olema.

Anonüümne ütles ...

Aitäh !
Ma sellepärast, et aastaid tagasi oli ka äkksoojenev kevad ja emhi prognoosid väga tagasihoidlikud.
Siis ka lubati, et sooja võib-olla 10 kuni 12. Pärast aga räägiti Lõuna-Eestis olnud 17 kraadist.

Anonüümne ütles ...

19 okt 2012 oli siin lõuna eestis ka isegi +18 kraadi - mäletan siiani tollase sügisese vaheaja sooja vastuvõttu

Jüri ütles ...

See aastaid tagasi oli tõenäoliselt 2007. aastal. Üle +10 kraadi tundub selge ilmaga tõepoolest usutav.
See palav päev oktoobris vist oli (samuti) üllatus. Järgmisel päeval oli Põhja-Eestis äike.

Anonüümne ütles ...

Jüri,

Kas võib suvekummid alla keerata?
Kahju naeltega teid lõhkuda ja keskkonda reostada.Või on sellist lund veel tulemas,et suvekatega raskeks läheb?

Anonüümne ütles ...

eelmisele:
ei ole tulemas. kõige igavama stsenaariumi kohaselt jätkub selline 0..+10 kraadine ilm aprilli teise pooleni - st tõelist kevadsoojust pole ette näha

Anonüümne ütles ...

Isegi emhi lubab esmap kuni +12... mis siis paikese kaes +20, tallinnas hetkel paikese kaes +16..

Jüri ütles ...

+10-kraadi on juba kindlasti tõeline kevadsoe, aga ilmselt algab mõnel kevadsoe alles +25 kraadist või ajas ta kevade ja suve segamini. Tõelist kevadsooja on oodata juba paari päeva pärast.
Arvatavasti näeme märtsi jooksul veel krõbedaid päevi ja lund, aga mitte lähema nädala jooksul ehk selline aeg võib märtsi teises pooles tulla. Ka aprillis võib lumiseid päevi tulla.
Seega suvekummid - nädal aega päris kindlasti sobivad, kuu teises pooles võib-olla mitte igal päeval.

Anonüümne ütles ...

apriili teise poole kohta enam küll pole.

tundub, et tänane lausselge taevas asendub siis homseks lauskiudpilves taevaga?

Jüri ütles ...

Mõnel aastal on lund sadanud ka aprilli teisel poolel, nt 2009. või 2012. aastal, mõnel aastal veel mais. Võib-olla juhtub ka sel aastal nii, seda ju keegi ei tea.
Praegu on Tallinna kohal kiudpilved, mis õhtuks kaovad või vähenevad. Homme tuleb lausselge taeva asemel võib-olla rünkpilvedega või kiudpilvede ja joonpilvedega taevas.
Lauspilvisus tähendab seda, et terve taevas on kaetud katkematu pilvekihiga, aga kiudpilved ei ole katkematu pilvekiht - kasutate sõna vääralt. Ülemistest pilvedest võib lauspilvisus tekkida vaid kiudkihtpilvede korral.

Anonüümne ütles ...

Tahaks näha, et Põhja-Eesti rannikul tuleb esmaspäeval kõige soojem, isegi kui peaks kõikjal ühtlaselt selge ilm olema. Ei näita seda HIRLAM ega miski muu. Kagu-Eestis on alati kevad reeglina soojem kui mujal, mida tõestavad selgelt ka erinevad kliimakaardid. Ju on see maatuul siis äärmiselt harv nähtus.

Anonüümne ütles ...

jah, põhja-eesti jaoks on sobivaid tuuli kevadiselt/suviselt soojaks ilmaks vaid veerand: idast lõunani.
kagu-eesti jaoks igast suunast

Jüri ütles ...

Laagris on nt kõige soojem siis, kui tuul on kas idast, kagust, lõunast või edelast, st asimuudini 230° on veel tegu maatuulega.
Maatuul ei ole põhjarannikul mingi haruldus, ligemale pooltel päevadel kevade jooksul on tuul kagust, lõunast või edelast, idatuult on võrdlemisi harva.
Kommentaarides aetakse segi kliima ilma ja ilmastikuga - paluks vahet teha, mitte kasutada kliima mõistet või klimaatilist keskmist ilma asemel.
Veel on segi aetud prognoosid ja mudelid tegelikkusega ja alternatiividega - kas teie jaoks on prognoos lõplik tõde? Kas teie arvates on prognoosid selles osas piisavalt usaldusväärsed, et jätta pakutud võimalus kõrvale?
Kui tuul on esmaspäeval edelast ja lõunast, siis pole muude võrdsete tingimuste korral Lõuna- ja Põhja-Eestil vahet või on põhja pool soojem.
Kui tegu on vaikse päevaga, siis 90-230° asimuudiga tuule korral kõige soojem hommikul ja lõuna paiku just põhjarannikul, aga kui temperatuurierinevus maismaa ja mere vahel on kasvanud piisavalt suureks, siis tuleb merelt briis ja ilm jaheneb rannikul märgatavalt. Loomulikult selliseid asjaolusid ei võta mudelid arvesse. Kevadisel ajal tuleks selliste asjadega arvestada.

Jüri ütles ...

Mudeleid tõlgendades jätsite arvestamata, et võib-olla näitavad Põhja-Eestis pilves, aga Lõuna-Eestis selgemat ilma, mistõttu tingimused ei ole võrdsed ja siis muidugi on lõuna pool soojem. Aga õhumassi poolest vahet ei ole ja pilvisuse prognoosimine on väga riskantne, nii et kõik võib olla.
Tallinna kohta näitab mudeli väljund, et on pilves: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,421&jaam=14, selge ilmaga näitaks mudel 12-13 plusskraadi esmaspäevaseks maksimumiks.
Samas 9. märtsil, kui on selge, näitab mudeli väljund kõige soojemat ilma just Harjumaale ja seda maatuule tõttu: http://www.emhi.ee/hirlam/eta/eesti_temp/eesti_temp26.png

Anonüümne ütles ...

Kui maatuult oleks pooltel päevadel kevade jooksul, siis mõjutaks see oluliselt kuu keskmist õhutemperatuuri Põhja-Eestis, mistõttu ei saaks kuidagi kliima mõistet välja jätta. Teine hea näide on absoluutsed maksimumid, mis ei kinnita kuidagi, et Põhja-Eestis oleks soojem olnud kui lõunas.

Anonüümne ütles ...

ja jüri ei arvesta sellega, et edelatuule korral omab liivi laht jahutavat mõju - pikal teekonnal üle mere ning edasi üle liivi lahe liikuv õhumass ei jõua põhja-eestis kindlasti niipalju soojeneda kui nt kagu-eestis. kui liivi lahe ja väinamere asemel oleks maismaa, siis isegi oleks see usutavam, et põhjas soojem.

liivi lahe mõju näeb ka 03.02 vaatlusandmetest.

Jüri ütles ...

Siin jätate arvestamata selle, et kevadisel ajal on soojade õhumasside sissetunge keskmiselt rohkem Lõuna-Eestis ja sellised õhumassid kestavad seal kauem. Praegu oli aga jutt tuulest muude tegurite võrdsuse korras.
Millegipärast keerati jutt siin kliima peale, aga jutt on ju lähemast paarist päevast ehk ilmast konkreetsetel päevadel.

Jüri ütles ...

8. märts 2014 21:23 - tundub, nagu püüate siin jonni ajada. Põhja-Eesti pole üksnes Loode-Eesti, vaid ka Virumaa, selleks ajaks jõuab õhk üle mandri liikudes piisavalt soojeneda.
3. veebruaril oli Liivi lahel ja sellest põhja pool soojem. Kui pidasite silmas 2. märtsi (oleneb sellest, kas enne kirjutatakse kuu või päev), siis see näide samuti ei sobi, sest sel päeval liikus üle Eesti sajuala, millega seoses jahenes ilma alates läänest, hiljem õhutemperatuur tõusis.
Valige vähemalt sellised näited, mis kinnitaksid teie öeldut, mitte ärge söötke ette mingeid suvalisi päevi, mis pigem kummutavad teie väiteid.
Postitust on kommentaarile vastuseks täiendatud.

Anonüümne ütles ...

Täna oli Kundas tuult isegi 23 m/s.

Jüri ütles ...

Jah, päev oli tõesti väga tuuline, isegi tormine. Paistab, et tuulised või tormised ilmad jätkuvad pikemalt, sest Eestit mõjutab väga aktiivsete tsüklonite seeria.

Anonüümne ütles ...

eile oli norra portaalis päris kõhe ennustus, 19.03ks lubati päevamaksimumiks -6 kraadi ning lumesadu..

Jüri ütles ...

Jah, talvine ilm saabub meile umbes nädala pärast, sest tsüklonite seeria iga järgmine tsüklon liigub lõunapoolsemat trajektoori mööda - mingil hetkel liiguvad üle Eesti või veelgi lõuna poolt ja toovad tormi, lund ja tuisku.

Anonüümne ütles ...

See on elust-enesest nähtav, et tegu on tolmusombuga - iga suurem tuuleiil keerutab silmnähtavalt teedelt ja liivikutest tolmu - seda siis eriti eile.

Isegi kuuvalges pimeduses oli näha tänavalampide all "lehvikut" ning kaugete valgusallikate ümber hägu justkui udu.

Anonüümne ütles ...

Kas natuke liiga vara pole siia tuisku ennustada? Sama jutt oli veebruari keskel, et nädala aja pärast läheb 70% tõenäosusega külmaks, aga läks hoopis soojaks. Liialt entusiasmi täis ei tasu ka minna, terve soe nädal on veel ees.
Huvitav, kas Ilmateenitus oma dekaadide prognoosimist juba lõpetada ei kavatse? Üsna nutuseks on see viimasel ajal minemas. Piisaks vabalt ju lihtsalt kuu keskmisest temperatuurist ja sademetest, arvestades siinset muutlikkust.

Anonüümne ütles ...

Ka Lõuna-Eestis on hetkel sompu näha, siiski väga kergelt. Minu jaoks üks kõige oodatum ilmanähtus, kui see esineb sellisel kujul nagu troopikas, mis teeb päikese ja loojangu eriti kauniks. 2010. a kuumal suvel oli selliseid näha, kuid äärmiselt kahju, et polnud võimalik endal jäädvustada.

Anonüümne ütles ...

Eelmisele:

Punane päikesetõus oli näiteks 29.juuli 2012 varahommikul.


Praegu on kagus juba +15 - Lätist parem ärme räägigi..

Anonüümne ütles ...

Lisan, et 29.07.2012 oli tolle aasta kuumim - +33,4 kraadi. Varahommik oli sama soe, nagu keskmine Eesti suve päev. (oli enamasti üle +20 kraadi)

Praegune olukord on sombu poolest siin põhjas äärmiselt sarnane 08.08.2010, mil saabus õhtuks ootamatult hiidpagi - seda siis, kes radareid ei jälginud + tihe vine ei lasknud nähtavust kaugeks.

Nt Norras oligi täna hommikul äikest.

Anonüümne ütles ...

heh, eesti on selle palava õhumassi ainus riik, kus niipalju pilvi on! (kell 14:54)

Anonüümne ütles ...

Jah, mäletan väga hästi 2012. a juulit, kuid 2010-le jääb see kaugelt alla. Eks suuremate soojalainetega on neid ikka, kuid mitte nii intensiivselt nagu troopikas, mis varjaks päikese ära, et seda võib palja silmaga jälgida ilma silmi pimestamata, ja taolist pilti olen mina oma elus jooksul Eestis näinud ainult 2010-dal aastal ning sedagi tänu Venemaalt pärit suitsule.

Midagi taolist: http://www.hdwpapers.com/walls/sunset_mumbai_wallpaper-normal.jpg

Anonüümne ütles ...

jüri, kas tänane +15 on uus 10. märtsi soojarekord?

Jüri ütles ...

Kommentaare.
Aetakse segi veel toimumata ja juba toimub protsess. Kui veebruari keskel algas selleteemaline jutt oludes, kus külmenemisele viiv protsess polnud veel tekkinud, siis seekord on vastav protsess – tsüklonite seeria koos oma seaduspärasustega – ju olemas. Järelikult veebruaris oli vaja rääkida tõenäosusest ja kahelda, praegu on kahtlusteks vähe ruumi.

Somp. Tegu on õhumassi omadusega, seega saabus Eestisse mujalt. See tolm, mis siin üles keerutatakse, annab ilmselt ka oma panuse, aga kindlasti ei saa olla õhumassi sellise omaduse põhjustaks, sest see kujunes kuskil mujal välja. Küllap aitas valgust hajutada ka õhumassi üsna suur niiskussisaldus (kastepunkt oli ju üle 0°C).
On õnnestunud jäädvustada selline pilt: http://www.upload.ee/image/3934923/P3131867.JPG (13.3.2009 Laagris).
8.8.2010 hommik Laagris: http://www.upload.ee/image/3934934/DSCF2798.JPG ja õhtupoolik Harjumaa kaguosas: http://www.upload.ee/image/3934943/DSCF3018.JPG

Soojalainest. Eks jah, õhumass oligi Eesti kohal kõige soojem öösel ja hommikul. Päeva jooksul pilvisus tihenes seoses külma frondiga, sealjuures sisemaa kohal tekkisid huvitavad pilvetombud.
Kuna päeval oli õhumass nt Loode-Eestis juba jahedam ja tuule asimuut üle 230°, siis hommikune kiire õhutemperatuuri tõus peatus ennelõunasel ajal, kuid jätkus veel sisemaal, eriti Kagu-Eestis. Võrus mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 14,6°C ja Tartu-Tõraveres 12,9°C, mis ei ole soojarekord, see pärineb 1961. aastast, siis oli nt Tartu-Tõraveres 13,2°C ja Harkus 11,4°C.

Anonüümne ütles ...

Veits jääb arusaamatuks,kas selle tsüklonite seeria ajal läheb külmaks või pärast seda?
Kui selle ajal,siis mis varjandid peale seeria lõppu on.Detsembris ilmselt tekiks antitsüklon ja läheks külmaks.Mis siis märtsi lõpus juhtuks?

Jüri ütles ...

Külmenemine toimub seeria ajal. Kui tuleb seeriatevaheline periood, siis esialgu jääb külm õhumass Eesti kohale. Vaiksema ilmaga võib päeval küll olla sula, aga ööd on väga külmad, tuulisema ilmaga jääb ka päeval nulli lähedale. Selline aeg saabub ilmselt 5-7 päeva pärast.
Milline variant on nädala pärast võimalik, st siis, kui esimesed seeriaga seotud talvisemad ilmad on kohal? Tõenäolisem on ilmselt see, et saabub seeria viimane tsüklon, mis jääb ilmselt Venemaa serva hääbuma. Sel juhul kandub külm õhumass veel mitme päeva vältel Eesti kohale. Külma antitsükloni teket ei paista. See võib tähendada seda, et kui uus seeria tekib, siis pääseb see jälle mõjule ja ilm muutub rahutumaks. Olenevalt tsüklonite trajektooridest toovad need lund ja külma või vahelduvad soojemad ilmad kõledamatega - praegu veel vara öelda.