reede, 28. märts 2014

Külmem periood aprilli alguses

8. aprilli öö oli enamikes kohtades väga sajune, mis kustutas tuleohu, ainult Kirde-Eesti jäi sajust puutumata. Päev oli võrdlemisi päikeseline, kuid juba on uus lohk läänest lähenemas ja seekord äikesega, sest soe sektor on täidetud sooja niiske (labiilse) õhumassiga, külm front aga väga aktiivne. 
Äike jõudis Gotlandini, kus kl 16 paiku vaibus, sest soe sektor sulgus. Samal ajal moodustus Läänemere lõunarannikul soojas sektoris joonpagi, mis jõudis Leeduni ja ilmselt püsib veel mõni tund aktiivne.

Pärastlõunaks jõudis äike juba Gotlandile, http://sat24.com/en/scan.



Hommikune pilvestik Tartust, pärastlõunane Paide lähedalt ja õhtune multihalo (22-kraadine puutujatega, ebapäikesed) Laagrist

7. aprilli öö oli udune, päeval algas Lääne-Eestist vihmasadu, mis levis kagusse ja kattis õhtuks suure osa Eestist. Selle põhjuseks on Islandi kohal asuva tsükloni lohu jõudmine Läänemerele. Ilma paranemist on oodata öösel või hommikul. 
Järgnevad päevad püsivad enamasti sajused, sest lohus areneb Läänemere või Baltikumi kohal osatsüklon, mille soojas sektoris on väga soe õhumass. See annab energiat viimaks uue tsükloni väljakujunemiseks. Samal ajal on Soome või Karjala kohal tugevnemas antitsüklon, mis liigub Venemaale. See võib Kirde-Eesti ilma kuiva hoida. 
Kui see antitsüklon ei osutu püsivaks, siis on nädala lõpp ja järgmine nädal endiselt tsüklonite ja nende lohkude kujundada. See tähendab sageli sajuseid ja jahedaid ilmu. 


Udune hommik Laagris ja kihtsajupilved Tartus

6. aprilli öösel oli võimalik näha püramiidjate jääkristallide tõttu raadiushalo Kuu ümber. Selle muudab kindlasti ebatavaliseks asjaolu, et Kuu on alles veerandfaasis (valgust ju vähem) ja üldsegi haruldase raadiushalo ilmumine öisel ajal. Gaida Jaksonil õnnestus sellest halovormist Viljandimaal, Heimtali lähedal Männa karjääri ääres ka suurepärane fotojäädvustus teha: https://www.flickr.com/photos/gaidafoto/13663102883/. 
Palusin selle saata http://www.atoptics.co.uk/ ja sealt saadeti selline vastus: Thank you! A very good pyramidal crystal halo display. I will show it on OPOD and write when it is about to go up.
Millega on üldse tegu? Hiljuti ilmus Eesti Looduses artikkel halodest, kuhu said raadiushalode kohta kirja järgmised read:
Väga põnev halovorm on raadiushalo. Selle erilisust väljendab ingliskeelne nimetus: odd radius halos. Nähtust ei tekita tavalised jääliistakud või -prismad, vaid jääkristallil on ühe või mõlema põhitahu asemel püramiidjas osa, sellest ka nimetus „püramiidjad jääkristallid”. Kuna neil on palju tahke, võivad nad tekitada mitmekesisema valiku ringikujulisi halovorme.
Raadiushalodest on kõige selgemini tajutav 9-kraadine halo, mida eristab 22-kraadisest vormist üksnes väiksemad mõõtmed. Selgi puhul on jääkristallid, sedakorda püramiidjad, nõrgalt orienteeritult, kusjuures valgus siseneb neisse külgtahu kaudu ja väljub vastas asuvalt püramiidja osa tahult. Lisaks sellele võivad tekkida 18-, 20-, 23-, 24- ja 35-kraadised haloringid, kuid need on tavaliselt halvasti tajutavad ja nende esiletoomiseks on vaja fotosid töödelda. Kergem on seda teha, lugedes kokku punased ringiosad, sest kõigi nende puhul saab paremini eristada punast ehk päikesekettapoolset osa.
Eestist tuleb viimaste aastate jooksul meelde kaks silmapaistvat juhtumit. Neist esimest nähti 2011. aasta 7. mail Järvamaal, kui multihalos olid vähemalt 9-, 18-, 20-kraadised haloringid, lisaks nendele 22° halo ja päikesesapid. Üht huvitavat nähtust oli mul õnn kogeda mullu 5. aprillil Harjumaal. Tol päeval liikus Musta mere äärest Eesti idapiiri tagant põhja järjekordne lõunatsüklon, mis tõi Lõuna- ja Ida-Eestisse rohkelt lund ning tuisku. Eesti põhja- ja lääneosa kohale laotusid kiudkihtpilved. Selline olukord on potentsiaalselt väga soodne halode tekkeks. Nii juhtuski: näha võis haruldasi raadiushalosid. Multihalos paistis erakordselt ere 9-kraadine, kuid aimatavad olid ka 7-kraadine (?), 18-, 20-, 23- ja 24-kraadine halo ning kas ülemine puutujakaar või 35-kraadine halo, vt fotot:

Raadiushalod 5.4.2013 Harjumaa kohal

6. aprilli esimene pool oli pilves ja sajune, hiljem eemaldus sadu itta. Ilm jääb siiski ilmselt õhtuni pilve.
Järgmistel päevadel on ülekaalus tsüklonite ja nende lohkude mõju, mistõttu oodata on jätkuvalt sademeid ja enamasti pilves ilma. Nädala teisel poolel on õhumass külmem, mistõttu on lörtsi ja lume võimalus. Samal ajal on üle Skandinaavia ja Soome Venemaale liikumas antitsüklon. Selle mõjul võib nädala lõpp kuivem olla, aga mitte eriti soe.
Kui antitsüklon ei muutu eriti tugevaks, siis jätkub tsüklonaalse mõju ülekaal vähemalt kuu keskpaigani ja ilm püsib järgneva kuni kahe nädala jooksul jahe. Tähelepanelikud on näinud GFS mudeli pakutud huvitavaid olukordi kuu teises pooles. Sellesse tasuks igal juhul ettevaatusega suhtuda. 

5. aprillil jätkus päikeseline, aga juba veidi soojem ilm, mitmel pool tõuseb maksimaalne õhutemperatuur üle +7°C. Kagusse sukelduva antitsükloni ja järjekordse põhjatsükloni survel tugevnes tuul, mis on läänest ja edelast. Taevas on rohkem kiudpilvi, mis on märgiks ilmamuutusest. 
Järgneva ööpäeva jooksul on suuremaks ilmakujundaks siiski läänepoolse tsükloni lohk, mis toob pilves ja sajuse ilma. Soojema õhumassi tõttu on oodata vihma. Sellele järgneb uus kagusse sukelduv külm antitsüklon, mis asendub nädala jooksul tsüklonaalse mõjuga. 
Varakevad algas juba veebruari keskel ja kestab tänini. Lähemad kaks nädalat sellesse muutust ilmselt ei too.

Lubatakse äikest, http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4072/. Õhumassi energia/tasakaalu prognoosid seda ei toeta, aga sünoptiline olukord näib soodne. Arvatavasti see prognoos muutub, kuid on sellegipoolest märkimisväärne.

Kiudpilved Laagris

4. aprillil püsib Eesti kohal kagusse sukelduv antitsüklon, mistõttu ilm on enamasti selge, päeval on rünkpilvi, õhtul võib kiudpilvi taevasse ilmuda. Arktilise õhumassi tõttu on üsna külm, sooja ilmselt üle 5-7 kraadi ei tule. 
Antitsükloni edasisel liikumisel ja kadumisel jõuab edelast kohale soojem ja niiskem õhumass. Sellega algab niiskema ja sajusema ilma periood, sest Eesti jääb tsüklonite ja lohkude mõjutada. Seetõttu jätkub varakevadine ilm, sooja on enamasti alla 10°C. Sadu võib tugevam olla 7. ja 9. aprillil.
2000. a oli aprill ebatavaliselt soe. Esimene suurem soojalaine jõudis kohale 4.-5. aprilli, kui Riias tõusis temperatuur 17°C-ni ja Eestisse ulatus napilt 15°C piir; Tallinnas oli sooja 10 kraadi ringis, sest ilm oli pilves.




Pilvepäev Tartus ja loojang Kose lähedal

3. aprilli jooksul liigub üle Eesti kagusse lohk. See toob peamiselt mandrile lund. Sademed on vähem intensiivsed kui 1. aprillil, sest konvektsioon on nõrk. 
Lohu tagalas jõuab kohale taas külmem õhumass. See taandub 5. aprillil, sest ookeanilt jõuab kohale soojem ja niiskem õhumass. Samal ajal jätkub põhjatsüklonite sukeldumine Venemaale.

Siin ilmakaardil on küll näidatud Soomest lähenevat ebapüsivusjoont (must oksakestega joon), mille juurde on märgitud konvektsioonipilvi (TCU - towering Cumulus; CB - Cumulonimbus), ent 1. aprillist paistab konvektsioon olevat märksa tagasihoidlikum. Sadama peaks siiski rohkem lund kui 31. märtsil.


Kelvin-Helmholtzi lainepilved ja rünksajupilved Tartus

2. aprillil püsis arktiline õhumass Eesti kohal. Öösel langes õhutemperatuur -8°C-ni (selgemas Lääne-Eestis), oli udu. Päeval on plusskraadid. Erinevalt eilsest on sademeid vaid üksikutes kohtades (senimaani Kagu-Eestis).


Stabiilset kihistust näitavad kiudkihtpilved ja lamedad rünkpilved. Tartus

3. aprillil liigub üle Eesti lohk, mistõttu saju võimalus on taas suurem. Soojem õhumass saabub 5. aprillil, aga paistab, et päriskevadet see veel kaasa ei too, sest heal juhul võib sooja tulla kuni 10 kraadi, kuid enamasti on õhutemperatuur madalam ja öökülmad jätkuvad, kui on vähegi selgem ilm.
Uuel nädalal peaks tsüklonite mõju tugevam olla, mistõttu on jahedam ja sajusem ilm tõenäolisem kui soe ja kuiv.

Üle Taani liikus intensiivne äikeste vöönd, http://sat24.com/en/scan

Äike oli seotud sooja frondiga, ilmakaart.

1. aprill tõi Eestisse ebapüsivusjoone(d) koos konvektiivse aktiivsusega. Pilvedest sadas hooglund ja lumekruupe. Õhutemperatuur jäi 2...6°C vahele. Seega väga külma õhumassi alumine osa soojenes märkimisväärselt ja see suurendas labiilsust.

Vaade Teletornist lähenevale ebapüsivusjoonele, teletorn.ee/et/webcam.

Ebapüsivusjooned on märgitud mustade oksakestega joontega, noolega on antud liikumise suund ja kiirus sõlmedes, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC

squall line 
A line of sudden, sometimes violent thunderstorms that develop on the leading edge of a cold front. Squall lines can form up to 80 to 240 km (50 to 149 mi) in front of an advancing cold front and can be more than 160 km (99 mi) long. The thunderstorms of a squall line can produce severe weather conditions, such as hail and rain accompanied by winds of over 96 km (60 mi) per hour; they are also associated with tornadoes, especially in spring and early summer.
Eesti keeles tähendab see piirkonda, kus ridamisi areneb konvektsioonipilvi. Olenevalt õhumassi tasakaalust, soojusest jne võib see ulatuda rünkpilvede rivist hüperelemendiliste rünksajupilvedeni (hypercell, embedded supercells in squall line). Praegu on veel soojust vähe ja seepärast võib ebapüsivusjoonel areneda vaid rünksajupilvi, mis toovad hooglund ja lumekruupe kaasa. Äike on siiski vähetõenäoline, sest pilvede tipud on liiga madalad.







Tugev konvektsioon Tartu kohal.


Lumepagi Tartus. Mustad pallid on lumekruubid*. 1.4.2014 kl 14.35
*Lumekruubid (snow pellets) on sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka üheaegselt sellega. Saju ajal on õhutemperatuur nulli ümber.

Õhtused kihtrünkpilved

Arktilise õhumassi ääreala püsib 5. aprillini. Enne selle lahkumist jõuab veel ilmselt lund ja lörtsi tulla, sest 3. aprillil liigub üle Eesti lohk. Nädala teisel poolel aktiviseerub tsüklonaalne tegevus ookeanil ja seepärast on oodata soojema õhumassi kohalejõudmist. Eestit mõjutab ilmselt Läänemere lõunaosa kohale liikuv antitsüklon, kuid see peaks suhteliselt kiiresti lagunema.
Nädalalõpu soojem ilm ei pruugi kaua kesta, vaid on pigem kahe-kolme päeva küsimus. Seejärel on oodata ilma jahenemist kas uue arktilise õhu sissetungi tõttu või tsüklonite mõju suureneb ja ilm on pilvisem-sajusem.

31. märtsiks jõudis arktiline õhumass kohale. Pilvise öö ja õhumassivahetuse tõttu oli öö veel üsna soe (õhutemperatuur enamasti 0...-2°C), kuid päev jääb peaaegu sama jahedaks: miinuse asemel on arvude ees lihtsalt plussmärk. Konvektsiooni tõttu tekkis Ida-Eesti päeva jooksul lumehooge. Kohati, peamiselt Tartust lõunas, sai maa ka valgeks.
1. aprillil on lumesajuvõimalus suurem ja sadada võib suuremal maa-alal, mis tähendab, et tekkida võib mitmes jaamas mõõdetav lumikate. Selle põhjuseks on lohu teke Põhjamerel või Eesti läheduses. See lohk liigub üle Eesti.
Nädala jooksul tugevneb arvatavasti Norra merel või Skandinaavias antitsüklon, mis liigub Läänemere poole. Põhjatsüklonid püsivad Jäämerel endiselt aktiivsed ja mõjutavad kõige rohkem Soomet ja Venemaa lääneosa. Nii on nädala jooksul oodata veel vähemalt kahte arktilise õhumassi sissetungi. Nädala lõpuks peaks siiski antitsükloni servas soojem õhumass Eesti kohale jõudma.

30. märtsil püsis põhjatsükloni soe sektor veel Eesti kohal, mistõttu ilm oli üsna soe: sisemaal tõusis õhutemperatuur üle 10°C. Soojas sektoris on tekkinud kiudkihtpilvi, mistõttu näha võib halosid, ja mõnel pool ka rünkpilvi. Idapiiri taga arenes seoses külma õhumassi advektsiooniga ka rünksajupilvi, kuid äikest veel polnud.
Eeloleva öö jooksul peaks külm õhumass ikkagi kohale jõudma ja seetõttu on järgmine päev juba tunduvalt külmem. Ilmselt tuleb nädala jooksul põhjatsüklonite seerias mitu sukeldujat Skandinaaviasse ja Venemaale, mistõttu on ka külma õhumassi sissetunge mitu, kuid need on suunatud Venemaale. Seetõttu jääb Eesti selle õhumassi äärealadele, nii et päevasel ajal on oodata plusskraade.
Lumesajuvõimalus on suurim 1. ja 3. aprillil, kui üle Eesti liiguvad põhjatsüklonite lohud.


Hommikune pilvestik ja päevane halo Laagris

29. märtsil jõudis Eesti kohale põhjatsükloni soe sektor. Kui öösel oli praktiliselt kõikjal öökülm, mõnel pool langes õhutemperatuur -5...-7°C-ni, siis päeval tõusis kuni 10°C-ni, kusjuures soojem oli Loode-Eestis (soojem õhumass). 
Ööpäeva jooksul jõuab tsükloni soe sektor eemalduda kagusse ja algab arktilise õhumassi sissetung. Kuna õhumass on kuiv, siis sademed on ebatõenäolised. Küll aga on lumesadu võimalik 1. aprillil, kui Eesti läheduses võib tekkida lohk või osatsüklon. Põhjatsüklon püsib Barentsi merel või liigub tasapisi Põhja-Venemaale.
Kuna  madalama rõhuga ala püsib pikemat aega Eestist kirdes ja kõrgema rõhuga ala lääne või edela pool, siis püsib ka ilm senikaua külm. Päevasel ajal peaks õhutemperatuur siiski üle 0°C tõusma. Soojemat ilma on oodata aprilli esimese nädala lõpus või teise algul.


Pilved katsid korraks sinitaeva kinni.

26.-27. märtsil sukeldus Põhja-Jäämerelt tsüklon Venemaale. Sukelduja tagalas jõudis 28. märtsiks külmem õhumass teatud määral ka Eestini, kuid külm front kulges peamiselt siiski mööda Venemaal lääneosa lõunasse. Eesti pääses seekord suuremast külmast Läänemere kohal püsiva antitsükloni tõttu. Öösel langes õhutemperatuur küll kuni -5°C-ni, kuid päeval tõusis Edela-Eestis veel üle 10°C. 

Venemaale sukeldunud tsükloni tagalas jõudis Lääne-Venemaale ebatavaliselt külm õhumass, kus õhutemperatuur jääb öisel ajal vahemikku -10...-20°C, päeval enamasti -5...-10°C vahele. Ilmakaardil on näha, et üldiselt domineerib meridionaalne või poolmeridionaalne tsirkulatsioon, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140328.gif.

Tuulenihkelises keskkonnas tekkis väändunud joonpilvi ja õnnestus tabada isegi Kelvin-Helmholtzi lainepilv (Tartu kohal). 

Paar päeva püsib päeval veel varakevadiselt soe ilm (maksimaalne õhutemperatuur on kuni 10°C, kuid tugevate öökülmadega, sest minimaalne õhutemperatuur võib langeda -5°C-st madalamale. 29. märtsil peaks Eesti jääma põhjatsükloni sooja sektorisse, mistõttu päev on tänasega sarnane või kohati isegi soojem. 
Kuu lõpus jääb ulatuslik põhjatsüklon Barentsi merele või Loode-Venemaale ja Norra ja Põhjamerel on antitsüklon või kõrgrõhuvöönd. See kindlustab loodevoolu ja seega arktilise õhumassi jõudmise Baltikumi kohale. Õhumassi kõige külmem osa on suunatud rohkem Karjala kohale, mistõttu päeval peaks õhutemperatuur ikka üle 0°C tõusma, aga öösel, kui on selge, siis vähemalt sisemaal -5...-10°C-ni langema. Lumesaju võimalus on suurim arktilise õhumassi sissetungi ajal 31. märtsil või 1. aprillil.
Arktilise õhumassi mõju peaks püsima terve aprilli esimese nädala. Edasine oleneb sellest, kas põhjatsüklonite teke jätkub või mitte ja kuidas on antitsüklonitega. Näiteks Euroopa mudel pakub aprilli esimese nädala lõpuks Skandinaavia kohal tugeva antitsükloni kujunemist, see liiguks paari päevaga Venemaale ja soe õhumass jõuaks selle lääneservas Eesti kohale. 

121 kommentaari:

Tähelepanelik ütles ...

Esimeses lõigus on teil mõned vead.

Jüri ütles ...

Jah, ühes lauses oli vigu, nüüd peaks korras olema, aitäh.

Margus Arge ütles ...

Jälle hakkab peale...
Kuressaares kolmapäeval +11`, eilne maximum +13,7`(kell 16-o4) EMHI kaardil AGA +7,5 -Roomassaare (ja nigu oleks kogu Saaremaa)
Tänagi veidi üle 10`, mida aga Ilmateenistus ei näe, sest neil vaid rannajaamad siin.
LIIALT SUUR ON ERINEVUS TEGELIKKUSE JA PROGNOOSITU VAHEL.Tänaseksi oli siia lubatud vaid +5- oli aga Kuressaareski +10 !!!

Tähelepanelik ütles ...

Esimese lõigu viimane lause on ka vigane.

Jüri ütles ...

Parandatud.
Jah, suuremad saared käituvad vaiksematel päevadel nagu sisemaa. Seda võib uurida, miks siseosas jaamu pole ja kas neid plaanitakse rajada.

Margus Arge ütles ...

Ei pruugigi sisemaale (kui ei saa). Aga Kuressaares peaks jaam olema, mitte paar kilomeetrit poolsaare tippu Roomassaares. Siis selle andmetega prognoositakse terve Saaremaa ilm.Praegustes tingimustes vahe Kuressaarega pidevalt 7 kraadi.

Margus Arge ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2011/8/7/DailyHistory.html?req_city=NA&req_state=NA&req_statename=NA
kas vastab tõesti tõele, et 07.08.2013 sai tln uue kuupäeva soojarekordi?

Jüri ütles ...

Teil oli vale aasta ees, 2013 sama kuupäev: http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2013/8/7/DailyHistory.html. Jah, see on õige, sooja oli 30,3 kraadi, eelmine rekord: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid/08

Teine tähelepanelik ütles ...

Ühes lauses on veel viga. "Küllaga on lumesadu võimalik 1. aprillil". "Küll aga" tühikuga oleks õige.

Anonüümne ütles ...

Kaugel lõunas puude lehtimine juba on. Kas poolas juba on puud lehes ?

Jüri ütles ...

Jah, oli viga, nüüd parandatud.
Tallinnas on lisaks sirelile ka toominga pungad suuremad. Poola kohta ei tea kahjuks, pole sinna viimastel päevadel sattunud.

Anonüümne ütles ...

Siin Lõuna-Eestis on ka toomingas peaaegu lehte minemas, aga järgmine nädal tuleb külm, mis tõenäoliselt kõik ära rikub.

Anonüümne ütles ...

Prognoosikaardid näitavad aprilli teiseks nädalaks üle 15 kraadi, kas see on võimalik ja kui tõenäoline?

Anonüümne ütles ...

eelmisele:
aga enne seda on üsna suur oht, et 05.04 tuleb varahommikul mõnes kohas -10..-15 kraadi (arvestades õhumassi)

Anonüümne ütles ...

Kas maanteedele mahasadavaid lumekoguseid on veel oodata/prognoosida. Mõtlesin võiks rehvid ära vahetada, aga kui ikka teedele arvestatav mahasadav lumekogus tuleb, siis ei kiirustaks sellega. Need öised -10 praegu ei takista suverehviga sõitmist. Teed on kuivad ja ka õhuniiskus suhteliselt olematu, millest teedele tekkiv must jää tulla võib. Aga kui ikka lumi tuleb, siis see on paha-paha. On siis ette näha? Tänud vastamast.

Jüri ütles ...

Elame nädal korraga. Võimalik on see muidugi, kuid vara on veel seda kinnitada või ümber lükata.

Anonüümne ütles ...

arvan üsna kindlalt, et põhja-eesti pääseb sajuhoogudest, sest mereline põhjatuul ei soosi konvektsiooni siin. seega jääb sakus, kus elan, loodetavasti kuiv maapind püsima.

Martin ütles ...

Kumb on õige - kas "hoovihm" või "hoogvihm" või hoopis mõlemad?

Tänud.

EestiLoodus ütles ...

Nägin, et keegi siin küsis 07.08.2013 soojarekordi kohta.
Mul on tolle päeva õhtust paar videot. Ritsikate - ühtede oodatumate suvemeeleolu loovate putukate siristamine peaks vaatamisel kauaoodatud meeleolu juurde looma. (Stereokõrvaklappides on heli kõige parem kuulata - mu senised kogemused)

Videod: (Mida soovitan kindlasti HDs ehk 720p kvaliteedis vaadata)

Kell 21:50
http://www.youtube.com/watch?v=wcjSOWg8AZs

Kell 22:03
http://www.youtube.com/watch?v=zr6B_f1dnoQ

Filmimise ajal oli õhutemperatuur +23..+24 kraadi vahel ning puhus mõnus tuul. Valitses äikese-eelne meeleolu ning õhus "-lõhn".
Teises videos on märgata tuule tugevuse erinevust video alguspoole ja lõpupoole vahel.

Jüri ütles ...

ÕS: Hoo+vihm (üldkeeles) = hoog+vihm meteo, et siis hoovihm on üldkeelne, aga kui meteoroloogid omavahel paksu teadust teevad, siis hoogvihm.

Sellele rehvide küsimusele on raske vastata. Nädala jooksul püsib lume võimalus, nii et mõni cm võib maha tulla, näiteks võib nii juhtuda 1. aprillil või 3. aprillil, kui üle Eesti liiguvad sukeldujate lohud.

Anonüümne ütles ...

eesti idapiiri taga ning lätis on rünksajupilved tekkinud

Jüri ütles ...

Jah, samas äikeseks on need veel liiga madalad.

Anonüümne ütles ...

kas see loodest tulev pilvemass on külma frondiga seoses?

Jüri ütles ...

Jah, see tähistab lohku koos külma frondiga. Aga niiskust on sademeteks vist liiga vähe.

Anonüümne ütles ...

aitäh! päris huvitav gfs kaart:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3722.gif

palju seal lõuna rootsis tulla võiks. kui oletame, et ennustus lähekski täppi?

ja kui palju võiks eestis +12 isotermiga tulla kraade aprilli keskel?

Anonüümne ütles ...

aega vaadata kl 13:45-ni.

Anonüümne ütles ...

2000. aasta aprilli lõpus oli ju pluss 12 kraadi isoterm, kui sooja mõõdeti valgas üle 27 kraadi. Aga kui aprilli keskel peaks selline asi juhtuma siis ei usu, et sooja üle 25 kraadi tuleks.

Jüri ütles ...

Parandaks niipalju, et 24.4.2000 oli kõige soojem ikka põhjarannikul, mitte Lõuna-Eestis. Kõrgeim temperatuur registreeriti Kundas (27,6 kraadi).

Anonüümne ütles ...

kuusalu-tln-pärnu joonest idas-kagus peaks lund sadama.

Jüri ütles ...

Jah, Pangodis sai maa valgeks, aga Tartus oli vaid korraks kerget lumehoogu näha.

Anonüümne ütles ...

tundub, et saku ja muu põhjaeesti ja saared jäävad ehk puutumata.

Anonüümne ütles ...

See külma ja lume prognoos on eilse-tänasega ikka üsna leebeks muutunud.
ja ka kestvus lühemaks.Usun ka,et põhja-eesti jääb lumest puutumata.

Anonüümne ütles ...

Kui palju võib praeguste prognooside järgi tulla sooja 9 aprillil?
Tean, et see kauge aeg aga mis praegu prognoosid näitavad?Mis võib järgmisel nädal max temperatuur olla?

Aitäh!

Anonüümne ütles ...

kas sõrves oli konvektiivne tuul täna kell 13..15? vaatasin, et seal puhus sel ajavahemikul tuul vastassuunas - kõik muud kohad aga põhjakaarest.

Anonüümne ütles ...

Dublinisse jõuab varsti tugev äike.

Jüri ütles ...

Konvektsiooniga seotud tuult küll kinnitada ei saa. Praegu ei oska sellele seletust anda.

9. aprilli prognoos küll muutub ilmselt. Kui praegune prognoos ei peaks muutuma, siis sooja paistab kuni 10 kraadi tulevat, sest õhumass ei ole väga soe.

Kagu-Eestlane ütles ...

Öösel oli siin ligi seitse kraadi külma, huvitav, kas rikkus nüüd lehed ja pungad ära? Kui ei, siis läheb see aasta päris varakult roheliseks, sest üleeile võis siin näha juba väikseid toomiga- ja erinevate põõsaste lehti. Samuti oli mets õitsevaid sinililli täis, mis tähendab, et loodus on vähemalt kolm nädalat arengust ees. Lähen vaatan, kuidas on olukord täna ja panen pärast pildid siia.

Jüri ütles ...

Ootame! Kahjustuste kohta peaks uurima agrometeoroloogidelt ja taimefüsioloogidelt.

Anonüümne ütles ...

sakus oli täna räige lumesadu kella 12..13 vahel.

Jüri ütles ...

See oli padulumi rünksajupilvedest. Tartus on samuti nii hooglund kui lumekruupe olnud.

Jüri ütles ...

Tuule kohta selline vastus: tehnika ja sünoptikud arvavad, et tegu võis olla konv. tuulega, sest ka Mõntus oli tuul samas suunas.

Öökülma ja -kahjustuste kohta L. Keppartilt Jõgevalt selline vastus: "Külmaoht on olemas. Ilmajaamad mõõtsid õhutemperatuuriks Lõuna-Eestis läinud ööl -7...-8 kraadi, Jõgeval -6,4 kraadi, mis võib puhkevaid õiepungi kahjustada. Aedades (puude ja majade vahel) on temperatuur kõrgem kui ilmajaamades. Lootus on, et aedades temperatuur kriitilise piirini ei langenud. Kirjanduse järgi võib puhkevaid õiepungi kahjustada -4 °C, kuid see piir on liigiti ja sorditi erinev.
Looduse areng on ka minu vaatluste järgi umbes kolm nädalat ees. Raagremmelgas hakkab soojemates kasvukohtades Jõgeval juba õitsema ja haab õitseb. Meil on marjapõõsastel alles esimesed pungad puhkenud, enamik on kinni, seega külmaoht väiksem."

Martin ütles ...

Filmisin kell 15:20 video lumesajust Kiilis. Kui Sakus sadas 12..13 ajal padulund, siis arvatavasti ka Kiilis, kuid ma olin Tallinnas - siingi sadas lund.

Lisaks videole tegin ka mõned pildid sajust.

kagueestlane ütles ...

Mõned pildid siis Kagu-Eesti metsast.

Toomingas: http://tinyurl.com/ppyh7qn
Lepp: http://tinyurl.com/oyh77nd
Sarapuu: http://tinyurl.com/qf5xp6f
Sinililled: http://tinyurl.com/q4qnwkp
Tundmatu põõsas: http://tinyurl.com/p7mtnrn
Teine tundmatu: http://tinyurl.com/pvgyvxk

Võib Tallinas või Põhja-Eestis sarnast seisu näha?

Anonüümne ütles ...

Esimene kuslapuu ja teine tundmatu on kas lodjapuu või punane leeder.

Anonüümne ütles ...

vähemalt saku vallas mitte. igatahes on saku metsas maksimaalne areng looduses jõudnud rohekate pungadeni toomingatel. muu puitunud taimedest kõik mahajäänum. ainult traditsioonilised varakevadlilled, kõrgem päikesekäik taevas ning linnulaul viitab siin kevadele. metsaservas põlluservas on lund isegi veel jäänud - sulab juba 2 kuud varsti. 07.02 saabus sula ning varsti ongi juba 07.04 käes. soojaga me siin põhjas ei hiilga ning arvan, et leedus on looduse areng juba jõudnud eesti maikuu lõpupoolde.

Jüri ütles ...

Eelviimasel pildil on magesõstar (Ribes alpinum).
Tallinnas ei ole eriti veel midagi, sirelite ja tuhkpuude pungad on küll suuremad, aga rohelist polnud paari päeva eest veel näha.

Margus Arge ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Margus Arge ütles ...

https://mail.google.com/mail/u/0/?ui=2&ik=1c8c0ed9a4&view=att&th=14520f155e79dd43&attid=0.1&disp=safe&realattid=1464247576561713152-local0&zw
Tütar Elvast saatis täna hommikuse vaate. Eelmine viide saatis Googli kontole - seepärast kustutasin. Tea, kas seegi link töötab, igatahes oli Elva täna kena lumine...

elvakas ütles ...

Jah, õhtul ja öösel oli siin üsna pikalt padulund, mis tegi maa nii valgeks, et muru polnud peaaegu näha. Ka praegu on päikesevarjus olevad puud veel lumega kaetud.

Anonüümne ütles ...

saaremaal ja kagueestis juba rünksajupilved tekkinud.

Jüri ütles ...

Täna jääb enamik kohti siiski sajust puutumata, homme on ehk jälle rohkem.
Hoogsajud on jah väga ebaühtlased, näiteks Simuna sai paksu lumekihi, aga mitte Jõgeva ega Tartu.

Anonüümne ütles ...

Taanis on (oli) tugev äike, mis liigub itta - Lõuna-Rootsi poole.

Jüri ütles ...

Jah, sellest nüüd ka postituses põgusalt. Aafrikast tulnud palava õhumassi eel (soojal frondil) arenenud äike.

Marguse linki ei saa vaadata, sest see on seotud gmaili kontoga, kuhu tuleb sisse logida - ainult need näevad, kel kasutaja ja salasõna olemas, kusjuures eelnevalt tuleb olla gmaili logitud.
Kui tahetakse pilti jagada, siis tuleb see avalikult veebi üles riputada, nt upload.ee-sse ja anda siis vastav viide.

Jüri ütles ...

Saabus vastus piltidel olevate taimede määramise kohta Vello Keppartilt: "Toomingas ja sarapuu on õiged. Võrsed ei paista lepa moodi, lepa pungad asuvad varrekese otsas. Pilt meenutab kaske kuid kase tunnuseid ei ole ka näha, see pilt tuleks prügikasti sokutada. Tundmatud põõsad on tõesti magesõstar ja punane leeder."

Anonüümne ütles ...

millal eestis äikesevõimalus teie arvates uuesti tulla võiks?

Anonüümne ütles ...

ahjaa, vaatasin radareid just ja nägin et tillukesed rünksajukad on siin põhja-eestis juba tekkinud.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et aprill tuleb väga üksluise ilmaga, kuna nii gfs kui Euroopa mudel pakuvad päevast-päeva enamasti 0..-2 kraadi isotermi. Mõni üksik päev on kuni -10 kraadise isotermiga. Seega põnevust loovaid anomaaliaid vist tänavu aprillis ei tulegi. See -10 kraadi on juba ära tüüdanud. Selle aeg oleks pidanud olema nässuläinud talvekuudel, mitte nüüd, kus loodus juba areneb. (heinamaal olid äsjased rohulibled külma tõttu rohekaspruunid.)

Ootan huviga pikisilmi +5..+10 kraadi isotermi, kuid see juhtub vist kord kümnendis.

kagueestlane ütles ...

Jah, vabandust, kontrollisin isegi selle puu üle ning lepp ega kask see polnud - kummalgi neist pole erilisi tunnuseid. Ei oska siis ka selle kohta praegu öelda, millega tegu.

Jüri ütles ...

Pole hullu, praegu jääbki siiski määramata, üksnes pungade ja võrsete abil on üsna keeruline liiki määrata, see kuulub dendroloogide pädevusse.

Äikest täna ei tule, need rünksajupilved on palju madalamad kui 1. aprillil.
Arvutustulemused on muutunud nüüd realistlikumaks: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif
Arvatavasti tuleb järgmine äike aprilli lõpus või mais. Esimene äike oli 23. märtsi hommikul Alatskivil.

Anonüümne ütles ...

kui selline vaikne ja suht põuane ilm jätkub, siis enne mai teist poolt ei tule äikest

arvan et see ennustatav tugev edelatuul jääb ülehomme siiski unduvalt nõrgemaks.

Jüri ütles ...

Sademeid on viimase nädala jooksul tulnud küll ja tuleb ka edaspidi, sest tsüklonite mõju on küllaltki tugev. Põuast või tavapärasest kuivemast ajast ei saa rääkida.
Äikese tuleku aega ei tea, võib-olla üllatab äike järgmisel nädalal, aga võib-olla alles kuu aja pärast. Mõned põuased perioodid võivad olla väga äikeserikkad, kindlasti oli üheks selleks 2010. a Kirde-Eesti, aga ka mõned piirkonnad 2002. a.

Anonüümne ütles ...

oleneb asukohast. kõikjal pole sugugi rõske ilm olnud - nt siin sakus. suurem sadu oligi ainult 01.04.

Eero Hermann ütles ...

Kuulen müristamist Pangodis 15:30 ajal ja on siia maani kuulda etkel on ka väga sünged pilved üleval

Jüri ütles ...

Aitäh teatamast! Äikest võiks pigem. oodata põhja pool, kus on arenenud korralikud rünksajupilved.

elvakas ütles ...

Elvast idas oli samuti müristamist kuulda umbes tund aega tagasi, kuid kahtlen, et tegu äikesega oli.

Jüri ütles ...

Teateid tuli ka Hiiumaalt jm, mõned seostasid seda Kaitseväe tegevusega, teised olid lihtsalt nõutud. Keegi viitas sellele: http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?24-Kummalised-h%E4%E4led-%C4ike

Martin ütles ...

Päris huvitav antitsüklon - sukeldub kagusse ning seda tavatult kiiresti - justkui oleks kõrge õhurõhuga "tsüklon".

Jüri ütles ...

Eks seda antitsüklon tähendabki, et on õhukeeris nagu tsüklongi, kuid mitmed omadused on vastupidised.
Antitsüklonite kohta ei öelda sukelduma, aga pole ka vastuväiteid, miks seda ei võiks teha - võtame siis kasutusele.

Anonüümne ütles ...

kas täna tuleb ilus loojang

Jüri ütles ...

Kahjuks polnud sel hetkel arvutis. Jah, loojang oli üsna kena, läbi bussiakna õnnestus midagi jäädvustada - pilt postituses.
Tavaliselt on loojangud kiud- ja kiudkihtpilvede korral värvikamad.

Anonüümne ütles ...

gfs ennustab alates kuu keskpaigast tsüklonaalse aktiivsuse suurenemist veelgi. loodetavasti nii ka läheb, sest siis ühtlaselt tüütu sama temperatuurifooniga ilm saab mitmekesisust juurde kasvõi tugeva tuulega, nagu tänagi, mis siin sakus ikka mõnuga tolmutab.

vihma on juba hädasti vaja, sest heinamaad ja metsaalused krõbisevad kõrvulukustavalt! vähemalt saku piires - mujal ma ei tea olukorda. tuleohukaardi järgi on 90% eestist ''kevadine põud''

Anonüümne ütles ...

Kas millagi natukene tõsisemat ilma on oodata tugevat tormi, äikest, paduvihma, lund või sooja üle 13 kraadi?
Selline rahulik ilm tüütab ära.

Jüri ütles ...

Eks mõnda aega tulebki siis taluda neid rahulikke ilmu, vahelduseks on tulemas sademeid.

Anonüümne ütles ...

minuarust on eesti ilm liiga rahulik. aastaaeg hilissügis võiks olla ainult siis, nagu oktoobri lõpust detsembri keskpaigani 2013 oli - tihti tormine. muidu võiks hilissügis küll ära jääda või minna järsult talveks.

Anonüümne ütles ...

täna vist värvikat loojangut ei tule, kuigi pilved on liigiliselt soodsad - pilvemass läänekaares, ei pääse päike eesti kohal olevaid alt valgustama.

Jüri ütles ...

Siiski, kui pilved on mitme kihina, siis võivad pakkuda värvika ja huvitava loojangu. Kui on vaid ühe kihina, siis võib oodata vähem värviküllast loojangut.

Anonüümne ütles ...

GFS prognoosib 20. märtsi paiku meile üle 20 kraadi sooja, kuid kahjuks on sinnani veel palju aega ning olukord võib veel muutuda.

Anonüümne ütles ...

Aprilli ikka

Anonüümne ütles ...

http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3722.gif

selline isoterm toob lausa kuni +25 kraadi!

kui see sün.olukord oleks tõesti tulekul, siis see tähendab ohtlikku aprilliäikest.

---

olen kindel, et reaalsuses jääb isoterm heal juhul 0..+2 kraadi juurde.

Jüri ütles ...

See on jah veel kauge tulevik ja prognoosi püsimajäämine küsitav, aga kõik on ju võimalik. Eks siis ole näha, mis sellest saab.

Anonüümne ütles ...

kahjuks on nüüd juba lubatud 0..-2 kraadist isotermi. seega +10 kraadine soojus kusagil lõuna-eestis on jah võimalik

Anonüümne ütles ...

Selline ilm juba tüütab ära! Klassikaline talv ja soe suvi ongi ainsad aastaajad, miks ma Eestis elan.

Anonüümne ütles ...

selle inimese nimi peaks olema "gaida foto"

Jüri ütles ...

Ei ole Gaida Foto, vaid Gaida Jakson. Inimestel, kes tegelevad fotograafiaga, on kombeks endale võtta pseudonüüm või kasutajanimi (nimi või eesnimi) Foto, vahel liidetakse eesnimele -foto, nt Ellufoto.

Anonüümne ütles ...

oodake kõik oma +25 kraadi edasi siis:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif

Anonüümne ütles ...

päris palju rünksajukaid hetkel eestis

Jüri ütles ...

2000. a 24. aprillil jäeti kuumuse tõttu isegi põhikoolis tunnid ära, koguni maiski pole seda mäletamist mööda juhtunud.
Aga ilmselt asendub prognoosis üks ekstreemsus teisega.

Anonüümne ütles ...

Usun, et praegu soovib nii mõnigi GFS mudeli jälgija selle ülipikkade väljavaadete mitteeksisteerimist, ausalt öeldes isegi. See, mis algab nupust ">192", on täielik BS. Kahjuks on aga suveootus liiga suur, mistõttu ei suuda kiusatusele vastu panna.

Jüri ütles ...

Õnneks on vaja teha üks klikk rohkem, et neid üle 192tunniseid pilte vaadata, mistõttu ei võta seda vaevaks ja seetõttu ei vaata. Kui linke pannakse, siis need vaatab ikka üle.

Anonüümne ütles ...

mina vaatan ALATI ka neid 192+ pilte - just huvi pärast

Jüri ütles ...

Just, neid huvilisi on mitmeid, kes vaatavad ja koguvad vastavaid prognooskaarte.

Maikl Madissoo ütles ...

Ise ei oska midagi siia eriti kirjutada aga see blogi suht hea siin, et saab siin ikka rohkelt tarkust pähe mida koolis ei õpetata. Käin küll gümnaasiumis aga ilmastikku me ei õpi ja kui veel selle ilma kohta siin midagi öelda siis praeguse ilmaga ma olen rahul aga võik soojem olla, ei suuda neid soojasid ilme ära oodata. Tore tuttava Jüri kaudu saan ma alati midagi tarka teada, kui mul juhuslikult midagi vaja teada. Vähemalt on keegi olemas kellelt küsida kui küsimusi tekib.

Anonüümne ütles ...

kahju et eesti kreeka asemel ei asu - suvi kestaks pool aastat, millest omakorda poolel ajast on äikest.

Jüri ütles ...

Eelmine suvi lähenes poolele aastale ja mõnel pool oli äikest ka üsna palju.

Anonüümne ütles ...

seda siis paar korda sajandis.

hetkel on kreekas ja türgis jälle palju äikest - türgi satpilti lähedalt nähes on näha, et rünksajukad kerkivad nagu tuumaseened.

Anonüümne ütles ...

vaatasin huvi pärast accuweatherit - see ennustab sakku 15.04-st püsivat päriskevade saabumist ja selle jäämist. 17.04-ks lubatakse juba +17 kraadi. kahjuks aga ükski muu ilmaportaal seda ei toeta.

iga päevaga lubatakse muidu ainult +5..+10 joru päevast-päeva. iga päevaga kasvab soov kreekasse reisida. kui soe siia ei tule, siis tuleb ise sooja juurde minna :)

Jüri ütles ...

Jah, ilmselt tuleb see reis ette võtta, sest praegu pole silmapiiril näha tõsiseltvõetavat soojalainet või et päriskevad võiks alata.

Anonüümne ütles ...

aitäh - edastan soovituse lähedastele edasi! kahju, et siis ei olnud võimalust, kui see võimalik sirgäikesetorm sinna liikus.

uhh ütles ...

Jüri,

kuidas seda kommenteerid?

http://ilm.ee/?512230

Kui nii,siis on ju ülim edasiminek ilma prognoosimisel.80% tõenäosus on ikka üsna täpne.

Jüri ütles ...

Prantsusmaal olevat ka ülirünksajupilved välja arenenud: https://scontent-a-ams.xx.fbcdn.net/hphotos-ash3/t1.0-9/p480x480/1975201_1493941000828996_1066176518276243858_n.jpg, kommentaar: [Severe Weather Europe] Supercell thunderstorm in northern France this evening posted by Infoclimat. Gallery at: http://www.infoclimat.fr/photolive-photos-meteo-174551-arcus.html

Prognoosist. Skeptiline, sest NAO on suure varieeruvusega (müraga) kesklaiuste nähtus ja ka parimad ennustused ei suuda hõlmata enam kui 10% selle aastatevahelisest muutlikkusest. Samas NAO faas mõjutab tugevasti Euroopa talvi, seega 6kuulise prognoosi puhul oleks tegemist äärmiselt vajaliku sesoonse ennustusega. Sellest vt ka: http://www1.secam.ex.ac.uk/nao-forecasts.dhtml
Siiski, anname võimaluse, ehk tulebki sealt uurimusest midagi asjalikku välja.

lääne ütles ...

kas need äikesed läänepool läänemere läänerannikul lääne-eestisse ka jõuavad?

Jüri ütles ...

Front on väga aktiivne, võib küll jõuda õhtul saarteni.

Anonüümne ütles ...

aga kas nende äikesepilvede tippe võib loojangul kaugel edelas näha?
---
kas rootsi rünksajukaid võib hiiumaalt näha? aga tallinnast?

Anonüümne ütles ...

teised küsimused siis üldiselt.

Anonüümne ütles ...

Jälle saab Leedu äikest. Vist 10. äikesepäev sel aastal seal juba.

Jüri ütles ...

Kahjuks on elu ebaõiglane. Ei usu, et neid tippe näeb, sest on peitunud teistesse pilvedesse (kiudkihtpilved, kõrgkihtpilved).

Anonüümne ütles ...

võiks olla ebaõiglane eesti kasuks.

Anonüümne ütles ...

Jälle Eestis napilt mööda.Kas on mingi võimalus, et ka meil äikest tuleb?

Anonüümne ütles ...

Läti radaripilt on juba üsna suvise väljanägemisega, kuid Eestisse äikest täna ei oota.

Anonüümne ütles ...

ei ole mingitki võimalust enne suve. tänane äike oli aprillikuu 8. kuupäeva tugevaim läbi vaatlusajaloo kindlasti, sest eesti 09.08.2013 äikesega samaväärne 4 kuud varem baltikumis on minuarust küll sajandis vaid paar korrakest.

eestis on korralikku äikest harva.
tänane poola-leedu äike on umbes sama tugev kui balkanil märtsi lõpus.

need, keda äike huvitab, on vist gfs kaartidest lähtudes reisid lähikonnas leetu-poola-valgevenne planeerinud. mina tahaksin kreekasse minna, sest seal on peaaegu igapäev sel kevadel äikest olnud.

õnneks on eesti maa, kus äikese(tormide) asemel on ka lihtsalt tormid. muidu oleks talveperiood väga mõttetu - eriti tänavune.

Jüri ütles ...

Eks kevadel ongi lõuna pool äikest rohkem, kevade edenedes tuleb äike ka põhja poole. Midagi üllatavat selles olla ei tohiks. Kevade esimene äike oli meil 24.3. Peipsi ääres.
Suhtelises mõttes on Leetu jõudnud joonpagi kindlasti ebatavaliselt tugev.

Anonüümne ütles ...

kas Tallinnas tuleb täna öösel äikest

Jüri ütles ...

Ei pea seda tõenäoliseks, hea kui sademedki kohale jõuavad.

Anonüümne ütles ...

Kindlasti ei tule Tallinnas öösel äikest kui Kuu särab :D

Anonüümne ütles ...

@ Jüri 8. aprill 2014 21:31

See äike kattis 0,1 % Eestist - seega samahästi pole äikest olnud. Mina kui TLN elanik, kuulsin äikest viimati 19.10.2013 varahommikul

Leedus on äikest küll ja küll olnud, mis on tänu püsivusele suurt osa haaranud. Eesti äikesed on nagu üksikud sääsepisted kusagil urkas - tulevad üksikult ja kaovad peagi. Leetu jõudnud äike on olnud juba üle 12 tunni oma teekonnal.

Anonüümne ütles ...

Aa, seda tahtsin lisada, et mu kommentaari teine lõik käib talvise poolaasta äikeste kohta

Jüri ütles ...

Kuu säramine ei tähenda midagi, ilmselt tegite nalja.
Sääskedest rääkides, aga miks mitte võtta neid pisteid siis millegi meeldivana?

Anonüümne ütles ...

väga hea ju et eestise ei tuld see äike .

mõelge kui palju kodusid, seadmeid, metsi terveks jäid !

Anonüümne ütles ...

loodetavasti ei tulegi see aasta äikest eestisse

Jüri ütles ...

See joonpagi ei tundunud siiski olevat selline, mis palju kahjusid põhjustab.
A. Kalliselt selline kommentaar: Märtsis oli kriitika Saaremaa jaamade asukohtade kohta.
Jah, see on kahjuks nii, et rannikujaamad Roomassaare, Sõrve ega Vilsandi ei iseloomusta suurema osa saare ilma. Roomassaare jaam on eriti mereline - kunagi oli selle ja lennujaama (vaid paar km sisemaal) temperatuuride vahe vist kümme kraadi! Rääkimata Kuressaarest või päris saare keskosast.
Seda, et vaja oleks ka saare sisemaale jaama, on ammu teada, ainult et juba sajand hoolitsetakse ikka ranniku, st mereohutuse pärast ja sadamate eest. Nõukogude ajal oli päris korralik post mitmel pool, näiteks Karjas, ainult et need likvideeriti kolhoosidega koos...Kui saare juhid kuulsid möödunud aastal, kui palju maksab üks automaatjaam ja selle hooldamine, kadus huvi.