neljapäev, 20. märts 2014

Varakevad on tagasi

Huvitavaid äikesenähtusi aastal 2013 (link) 

27. märtsil jätkus valdavalt selge ilm. Seetõttu langes öösel õhutemperatuur mitmel pool alla null kraadi. Päikeseline päev on toonud taaskord eeskätt Lääne- ja Lõuna-Eestisse enam kui kümnekraadise sooja, sest õhuvool on kirdest ja see kannab külmemat õhumass Eesti kohale, kõige soojem on õhumass Liivi lahe ümbruses.
Eelolev öö peaks selgena jätkuma, kuid külmema õhumassi tõttu on oodata tugevamat öökülma. Antitsüklon püsib veel paar päeva Skandinaavia ja Läänemere ääres, mistõttu ilm on vähemalt päeval varakevadiselt soe. Samal ajal jõuab Barentsi merele arktilist õhumassi kandev tsüklon, mille lõunaservas saabub korraks soojem õhumass, kuid kuu lõpupäevadeks tuleb põhjast ikkagi väga külm õhumass kogu Baltikumi kohale. Arvatavasti soodustab sellise olukorra püsimist ka Põhjamere piirkonnas tekkiv antitsüklon.
Jahe või lausa külm ilm (ööpäeva keskmine õhutemperatuur on alla 0°C) püsib ilmselt kogu aprilli esimese nädala. Sademed, nagu varem öeldud, on pigem rünksajupilvedest, sest laussademeteks on tsüklonid liiga kaugel ja pole oodata ka nii niisket õhumassi, et see mõnel frondil põhjustaks laussademeid.
Täna neli aastat tagasi oli paljudes kohtades äikest, vt ka http://ilm.ee/index.php?47152.

Kiudpilved Tartu kohal

26. märtsi öösel ilm selgines ja seetõttu jõudis õhutemperatuur kohati langeda nulli lähedale. Tsüklon ise on jõudis juba Taani kohale, antitsüklon aga liigub kagusse, mistõttu õhuvool pöördub aja jooksul kagusse, kust jõuab kohale üha soojem õhumass.
Päev tuleb päikeseline. Sisemaal ja Lääne-, Pärnumaal peaks maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C tõusma. Kõige kõrgemale tõusis õhutemperatuur Vilsandil, kus mõõdeti koguni 12,3°C (http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072).
Endiselt on näha, et paari ööpäeva jooksul tekib antitsükloni uus kese lääne pool, mistõttu külmem õhumass jõuab kahe päeva pärast Eestini. Väga suurt jahenemist see veel ei too. Hoopis tugevam külmenemine on seotud Barentsi merele jõudva tsükloniga. Selle kauges lõuna- või lääneservas on oodata kuu lõpuks arktilise õhumassi saabumist. Külma õhumassi juurdevool püsib niikaua kuni tsüklon hääbub. Soojemaks läheb siis, kui läänepoolse antitsükloni asukoht muutub.
Eestis ei ole märkimisväärseid sademeid oodata, kõne alla tuleks vaid päevase soojenemisega seotud konvektsioon, sest nii külmas õhumassis tähendab aluspinnalähedase õhukihi soojenemine plusskraadideni labiilset kihistust.

Kommentaarides oli küsimuseks aprilli prognoos. Nii NOAA kui Marko Kaasik (http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm) annavad väljavaate pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojemaks aprilliks. See aga ei tähenda, et nii ka läheb, sest vaatamata soojale prognoosile võib aprill ka tavaline või jahedapoolne tulla.
NOAA arvutatud oodatav kõrvalekalle aprillis. Arvutused on mitu päeva vanad, mistõttu praeguseks võib olukord olla muutunud, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.

25. märtsi öösel jõudis lõunatsüklon Leetu ja õhtuks Läänemere lõunakaldale. Sellega seotud vihm jõudis hommikuks Lõuna-Eestisse, mis liikus päeva jooksul Soome laheni, kuhu jäi pidama. Ehkki kagust algas sooja õhumassi sissetung, siis enne õhtut ei olnud erilisi muutusi õhutemperatuuris (kl 18-22 läks Kagu-Eesti ja Peipsi ääres soojemaks).
Kuumas õhumassis langes Moskvas minimaalne õhutemperatuur hommikuks 4°C-ni, kuid tõusis pärastlõunaks 23°C -ni, vt http://www.wunderground.com/history/airport/UUEE/2014/3/25/DailyHistory.html (ei kajastu selles tabelis, kuid vaatlusandmetes oli kirjas).
Lõunatsüklon ja selle kaasahaaratud soe õhumass, mis liigub loodesse, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.


Sooja frondi pilved Tartu kohal

Lõunatsüklon liigub ööpäeva jooksul Taani kohale Samal ajal tugevneb Skandinaavias antitsüklon, mis liigub kagu poole ja jõuab 27. märtsiks keskmega Eesti lähedale. Kuna selles on soe ja kuiv õhumass, siis on ilm ilmselt selge ja seega päeval võib õhutemperatuur tõusta 10-15 kraadini. Rannikualadel võib tekkida selgeltjälgitav briis. 
28.-29. märtsil on oodata antitsükloni keskme kandumist või uue keskme tekkimist lääne poole, mistõttu Eesti jääb sel juhul jahedasse idaserva. Öösel on oodata tugevaid öökülmi, päeval päikeselise ilmaga on varakevadiselt soe. Kuu viimasteks päevadeks on oodata Skandinaavia põhjaossa või Loode-Venemaale arktilist õhumassi kandvat tsüklonit. Selle lõunaservas peaks soojem õhumass läänest taas Eesti kohale jõudma, nii et 29. märtsil võib sooja taas kohati kuni 10 kraadi tulla.
Seejärel algab põhjast arktilise õhumassi sissetung, nii et märts lõppeb ja aprill algab väga külmalt: öösel võimalik kuni -10°C, päeval 0...+4°C. Kuna tsüklon jääb väga kaugele põhja ja rohkem peaks mõju avaldama Põhjamerel olev antitsüklon, siis pole lumi või lörts väga tõenäoline. Külmas õhumassis võib päevase soojenemise tõttu õhumass muutuda labiilseks ja kui niiskust jätkub, siis areneda rünksajupilvi, mis puistavad kohati hooglörtsi, hooglund või lumekruupe. 
Külm ilm jätkub ilmselt kogu aprilli esimese nädala jooksul, kuid siiski on lootust, et õhumass soojeneb veidi ja vähemalt päeviti on ikka varakevadiselt soe.


24. märtsi öö oli jahe ja väga udune, mis püsis mõnel pool saartel pärastlõunani. Hommikul jõudsid Lõuna-Eesti kohale kiud- ja kiudkihtpilved, mis on märgiks lõuna poolt lähenevast soojast frondist. Kõige kõrgemale tõusis õhutemperatuur Lääne-Eestis ja Harjumaal, sest seal oli ka kõige rohkem päikest (sooja kuni 9 kraadi).
Aktiivsemaks muutunud soe õhumass on hakanud liikuma põhja poole, mistõttu öö jooksul arenes frondil tekkinud lainest Valgevene-Poola kohal lõunatsüklon. Selle idaservas jõudis troopiline õhumass Moskvani, kus sooja oli 19 kraadi, vt tabelit: http://www.wunderground.com/history/airport/UUEE/2014/3/24/DailyHistory.html. Päeval tekkis mõnel pool Ida-Euroopas labiilses õhumassis tugevaid äikeseid, mis on lõunatsükloni soojale sektorile iseloomulik:

Lõunatsükloni sooja sektorit täidab palav troopiline õhumass, milles arenes kaks ülitugevat äikest, http://sat24.com/en/bc

Ilmakaardil on näha meridionaalne frontaaltsoon, millest ida poole jääb palav troopiline õhumass, kus kuni Eesti laiuseni võib maksimaalne õhutemperatuur tõusta  20 kraadini, ja lääne poole polaarne õhumass, kus maksimaalne õhutemperatuur piirdub vaid 5-10 kraadiga, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

Frontaaltsoonist itta jäi suvine soojus, aga läände varakevadine ilm, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.

Järgneva ööpäeva jooksul lõunatsüklon süveneb väga kontrastsete õhumasside tõttu. See liigub sama ajal loodesse, st Läänemere lõunakalda kohale. Soojal frondil on oodata 25. märtsi jooksul vihma ja lörtsi. 26. märtsiks peaks lõunatsükloni idaservas soe õhumass Eesti kohale jõudma.


Lõunatsüklon Ida-Euroopa kohal ja troopiline õhumass selle idaservas, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Kõige soojem on õhumass Eesti kohal ilmselt 27. märtsil, kui on päikeselise ilmaga isegi üle 15 kraadi võimalik. Hiljem liigub põhja pool olev antitsüklon ilmselt lääne poole, st Skandinaavia kohale. Seepärast on oodata põhjast külmema õhumassi kohalejõudmist, kuid päeval on siiski plusskraadid ja ilm on varakevadine. Öisel ajal aga tuleb arvestada tugevate öökülmadega.
Kuu lõpus näitavad mudelid loodest arktilise õhumassi saabumist Eesti kohale, sest Skandinaavias olev antitsüklon on ebastabiilne. See tähendaks aprilli alguses talviseid olusid.

23. märtsi öösel jõudis Eesti kohale sooja õhumassi kandev lohk. Sooja frondiga seotud tugev vihm (registreeriti Tõraveres, ent osa radarikaja tugevusest oli jällegi madalast sulamispiirist tingitud) jõudis ennelõunaks juba Peipsi taha. Registreeriti ka välke, vt allpool. Lisaks kinnitas seda Alatskivilt järgmine teade: Tartumaal Alatskivil oli täna kella 9.45 paiku äike. Saabus tume pilv, nii et läks pimedaks. Sadas tugevat vihma ja müristas kaks korda.



Välgud satelliidipildil, http://sat24.com/en/bc

Sürgavere radaripilt ja läbilõige kella 0445 UTC kohta suunaga edelasse.
Selgitus. Sealt on näha see, et sulamiskihi* kõrgus on erinevates kohtades varieeruv ja kollaseid laike on PCAPPI pildil mitmeid (läbilõikest vasakul oleval pildil on dBZ ühikutes peegelduvus PCAPPI 0,5 km pildina ehk sama kõrgus, mis Interneti pildil, aga ühikud on teised ja seega ka värvid võivad pisut erineda).
Sulamiskihi varieeruv kõrgus tähendab ka seda, et kõik kollased laigud ei tähenda ilmtingimata, et seal piirkonnas on tugevam sadu, kui naabruses, kus 0,5 km juures on peegelduvus nõrgem, vaid tähendab, et seal on sulamispiir umbes 0,5 km kõrgusel. Niisiis kõrvaloleval alal võib see piir olla 0,5 km-st kõrgemal, aga maa peal saju intensiivsus sama või ka kõrgem. Allikas: Tanel Voormansik/Ilmateenistus
*Radari sajuintensiivsuse ülehindamise põhjust antud juhul saab seletada sulamiskihi kõrgusega, mis jäi mõnes kohas 0,5 km kõrgusele ja Ilmateenistuse kodulehel oleva radaripildi (CAPPI) kõrgus on samuti 0,5 km, ehk täpselt seal keskel. Isegi kui valida ka madalam CAPPI kõrgus, oleks efekt ikkagi selgelt näha, sest ka madalaima kiirenurgaga elektromagnetlained, mis radarist tulevad, läbivad teatud hetkel sulamiskihti (Maa on kumer ja EM lained radarist eemaldudes liiguvad ka järjest kõrgemale maapinnast). Ja sulamiskiht põhjustab tugevamat peegelduvust, kui tavaline vihm või lumi, sest sademeosake, mis pilvest langeb, alustab teekonda lumehelbena, aga 0°C isotermist allpool kattub alguses õhukese veekihiga, olles mõõtmetelt endiselt suurem, kui keskmine vihmapiisk meie kliimas. Seega on radari jaoks sisuliselt tegu suure veepiisaga. Aga veepiisk annab suurema peegelduvuse, kui samade mõõtmetega jääkristall, seega paistabki see piirkond kui väga intensiivne vihmasadu (selgituse kirjutanud Tanel Voormansik, kohandatud blogile).
CAPPI ja pseudoCAPPI tähenduse kohta vt tänase sissekande lõpust.

Pärastlõunal arenes mitmel pool Lääne-Eestis udu ja sadu lakkas. Ülemise ja keskmise kihi pilved peaksid õhtu jooksul Eesti kohalt kirdesse liikuma, kuid udu ilmselt püsib või intensiivistub. Kuna Kagu-Eesti jäi tervenisti sooja õhumassi ja pisut paistis ka päikest, siis jõudis nt Võrus maksimaalne õhutemperatuur tõusta 12,9°C-ni.

Hommik algas Pärnus vihmasena.

Õhtul arenes seal tihe udu. 23. märts 2014. a., 22:10:40 (Targo Taggo foto)

Järgneva ööpäeva jooksul liigub väga soe õhumass taas põhja poole. Õhumasside piiril on oodata lõunatsükloni teket, mille mõjutused ulatuvad erinevalt varem arvatust ka Eestini. Kuna frontaaltsoon võib jääda Eesti kohale ja õhumass on väga niiske, siis 24.-25. märtsil võib sada väga palju ja seda terves Eestis. Esmalt peaks sadu 24. märtsil jõudma Lõuna-Eestisse ja 25. märtsi jooksul saarte ja Põhja-Eestini:

Sademed 25. märtsi hommikul HIRLAMi järgi, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1183

Samal ajal tugevneb Skandinaavia kohal antitsüklon. Sellele vaatamata peaks lõunatsükloni toodud soe õhumass ikkagi Eesti kohale jõudma ja hakkama tasapisi rõhkkonda täitma (esialgu on tegu külma antitsükloniga), soojenemisel annab juurde kindlasti ka juba üsna palju päike. Kuna Eesti peaks jääma mingil hetkel antitsükloni keskme lähedale, siis nõrgeneb ka tuul ja 26.-27. märtsil olla pea tuulevaikus.
Edasine sõltub antitsüklonist. Senini pole ükski mudel näidanud, et tegu võiks olla pikaajaliselt blokeeriva antitsükloniga, mistõttu suur tõenäosus on, et kuu lõpus või aprilli alguses läheb külmemaks ja tulla võib lund. 

CAPPI ja pseudoCAPPI mõistmine on tegelikult väga lihtne, aga äärmiselt oluline teadmine radaripilti interpreteerides. CAPPI on lühend Constant Altitude Plan Position Indicator-ist, ehk konstantse kõrguse PPI. Ja PPI pildina vaadates on ühel kindlal nurgal välja saadetud radarikiirte lihtsaim kujutis tasapinnal. CAPPI on seega kokku pandud mitmest PPI-st, et nn tehislikult saada ühel kõrgusel mõõdetud peegelduvused. Seda iseloomustab nt see joonis üsna hästi: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/64/Radar-angles.png.
Kui me kasutaksime tavalist CAPPI produkti, siis saaksime 0,5 km kõrguse kohta käivate peegelduvuste kohta ainult ca 50 km raadiusega pilti näidata praeguse 250 km asemel. Ehk siis Pseudo seal ees tähendab, et tegelikult ei ole peegelduvused sellel pildil igal pool 0,5 km kõrguselt pärinevad: 250 km kaugusel radarist on ka madalaim kiir sõltuvalt nurgast, millega see välja saadetakse, ca 5-6 km kõrgusel. Maakera on ju kumer! Ehk siis pseudoCAPPI suurendab ulatust, aga samas peame arvestama sellega, et kaugemalt saadavad peegelduvused on hoopis suurematelt kõrgustelt (selgituse kirjutanud Tanel Voormansik, kohandatud blogile).

22. märtsi öösel liikus üle Läti ja Eesti lõunapiiri polaarfrondil tekkinud laine, mis tõi Lätti äikese, sh Aluksnes (kl 2.10-2.35, teade: https://mobile.twitter.com/VSIA_LVGMC/status/447220992965103616?p=v).

Äike 22. märtsi öösel Baltikumis, http://sat24.com/en/scan


Polaarfrondil arenenud laine tõi äikese, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

Hommikuks selgines ilm ja kuivalt peaks päev mööduma õhtuni. Päeval tekib arvatavasti ka rünkpilvi, õhtupoolikul ilmub edelast kiudpilvi. Õhutemperatuur peaks kuni 10 kraadini tõusma.
23. märtsil jõuab lõuna poolt küll soojem õhumass Eesti kohale, kuid kuna see on lohuga seotud, siis on pigem pilves ja sajust kui päikeselist ilma oodata. Seejärel peaks Skandinaavias tugevnema antitsüklon. Seepärast on algul tuul idas ja kirdest, kuid rõhkkonna liikumisel Venemaa poole peaks tuul jääma kas päris nõrgaks (öösiti tuulevaikus, udude ja tugeva öökülma võimalus) või on nõrk ida/kagutuul. Kuu lõpupäevadel on võimalik ilma külmenemine.






Päev Pärnus

21. märtsi öösel saabus väga soe õhumass Eesti kohale. Öösel tõusis õhutemperatuur juba kohati üle +5°C ja algas lume kiire sulamine. Hommikul jätkus tuuline ja väga soe ilm. Päeval liikus väga kiiresti üle Eesti külm front, kuid õhutemperatuur eriti ei langenud, vaid pigem püsis suhteliselt kõrge. Venemaale eemaldunud õhumass oli palav, näiteks külma frondi eel jõudis tõusta õhutemperatuur Võrus 14,3°C-ni ja Ida-Lätis 17°C-ni.
Järgmistel päevadel püsib üsna soe ilm, kuid päriskevadet see veel välja ei anna. Maksimaalne õhutemperatuur peaks jääma 10°C lähedale. Siiski, kuna 23. märtsil jõuab lõuna poolt kohale soojem õhumass ja kui peaks päikest ka olema, siis võib tõusta üle 10°C. Samas on see seotud lohuga, mistõttu pilves ja sajune ilm on tõenäolisem.
Edaspidi peaks peamiseks ilmakujundajaks saama Skandinaavia või Soome kohal tugevnev antitsüklon. Sellega seoses on oodata idatuule tugevnemist 25. märtsil. Arvatavasti jääb Eesti esialgu antitsükloni sooja lõuna- või lääneserva. Sel juhul on oodata päikeselist ilma ja maksimaalne õhutemperatuur tõuseb kohati ehk üle 10 kraadigi, kuid öökülmad püsivad (pärsivad taimede arengut). Märtsi viimaste päevade osas võib soe ilm jätkuda, aga võib ka jahedamaks minna.

Lisaks sellele oli Ilmateenistuses meteoroloogiapäeva konverents. Ettekannete failid lubati esmaspäevaks üles panna: http://www.emhi.ee/?ide=26,887,1619, ilmahuvilistest: http://www.upload.ee/files/3957336/Ilmahuvilised_Eestis.pptx.html.
Mõningaid pilte:

Hommik oli Laagris soe ja kõrgkihtpilvedega.

Lumi oli veel maas.

Ilmateenistus

Aarne Männiku ettekanne oli paljudele üks uudsemaid.

Kaks ilmahuvilist

Professionaalsed ilmahuvilised olid hoos.

Uue kliimaraamatuga, mis anti esinemise eest.

Vaadati hiidpagide postrit ja midagi justkui ei klappinud.

Oligi nii, et 13. mai minihiidpagi klassifitseeriti hiidpagiks, kuid see ei saa olla õige, sest too rünksajupilvede kogum ei vasta kriteeriumidele, vt siit http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm (näiteks maksimaalsed tuulepuhangud ei ulatunud isegi mitte 15 m/s, rääkimata siis 25 või 30 m/s). 
Minihiidpagiks on õige nimetada seda seetõttu, et sel küll olid hiidpagi omadused, ent intensiivsus jäi liiga nõrgaks, sest soojust oli veel liiga vähe. Südasuvel tõeliselt kuuma õhumassiga oleks kindlasti tegu olnud 8. augusti juhtumiga sarnaneva olukorraga.

Õhtupoolikul ilmusid Harjumaa kohale huvitavad kõrgrünkpilvede lained.

Õhtul Pärnus. Lumi oli ööpäevaga kadunud nii seal kui Tallinnas.

Merikese reedesest ilmateatest: Õhuvoolu pöördudes lõunapoolsemaks, tuleb pühapäeval vähemalt Kagu-Eestisse veel kord sooja õhku. Pühapäevased vihmad võivad olla juba suvise  ägedusega, sest õhutemperatuuri kontrast läänepoolse Läänemere kohal  oleva jaheduse ja lõuna poolt juurde voolava sooja õhu vahel suureneb. Siis ehk saab kogu lumi terves Eestis minevikuks. 

20. märts. Õigemini, see polegi lõppenud, vaid praegu lõppev talvise ilma periood on lihtsalt üks osa varakevadest. See klimaatiline aastaaeg algas juba veebruari keskel ehk ligi kaks kuud varem kui eelmisel aastal. Praegused mõned talvised päevad olukorda aastaaegade mõttes ei muuda, vaid lihtsalt aeglustavad looduse fenoloogilist arengut.
Varakevadise ilma toob tagasi Islandile jõudnud sügav ja ulatuslik tsüklon. Selle lohk koos sooja frondiga ületab õhtul ja öösel Eesti. Sooja frondiga seotud lumesadu ja tuisk jõudis pärastlõunaks juba saartele ja liigub väga kiiresti itta. Tõenäoliselt hilisõhtul (kl 21-22 paiku) on soe õhumass juba saartel ja läänerannikul, jõudes öö jooksul terve Eesti kohale. See toob kaasa tuulise, aga väga sooja ilma.

Islandil olev tsüklon, mille lohk jõudis õhtuks Eestini, allikas.

Soe sektor on siin selgelt näha. Seda piirab kaarekujuline tihe pilvemass, http://sat24.com/en/scan.


Tartu kl 11.19 ja kl 17.15

Islandil oleva tsükloni lohus areneb ööpäeva jooksul Norra merel uus osatsüklon, mis liigub kirdesse. Selle tõttu püsib edelavool, kuid suur soe jõuab selleks ajaks juba Venemaale. Uuesti peaks soojem õhumass kohale jõudma 23. märtsil. Siis on võimalik, et sooja on taas üle 10 kraadi. Edaspidi võib mõjusamaks saada Venemaa antitsüklon. Kui Eesti jääb selle lääneserva, siis peaks tulema soe ilm, maksimaalne õhutemperatuur võib tõusta üle 10°C. Uut talvise ilma perioodi ei ole ette näha.

*Mis siis juhtus 19. ja 20. märtsi öösel, sest esimesel juhul sadas oodatust palju enam, teisel juhul jälle vähem? Siin tuleb põhjusi oodata eelkõige osatsüklonite suurusest ja trajektoorist.
19. märtsi öösel liikus järgmisest ööst suurem osatsüklon otse üle Eesti, kusjuures oklusioonipunkt (koht, kus soe ja külm front liituvad) sattus Eesti kohale. Selles kohas tuleb tavaliselt kõige rohkem sademeid, sest soe õhumass kaotab kontakti aluspinnaga, nii et üsna intensiivse õhu kerkimise tulemusena eraldub palju sademeid, eriti kui õhumass on niiske.
Seevastu 20. märtsi öösel liikus väiksem osatsüklon üle Läänemere ja Kuramaa Läti kohale. Eesti kohale ei jõudnud ühtki fronti ja osatsükloni väiksemate mõõtmete tõttu oli sajuala väga kontsentreeritud. Kuna kese läks siiski Eestile väga lähedalt mööda, oli põhjust arvata, et märkimisväärne sadu ei piirdu üksnes saarte, Liivi lahe ümbruse ja lõunapiiriga, vaid jõuab ka Kesk-Eestini. Selles osas võis HIRLAM väljundiga igati nõustuda. Vähest sadu või isegi sademeteta ilma võis oodata vaid Kirde-Eestis, mida ka mainiti Ilmateenistuse prognoosis. Kuna Eesti kohale fronte ei jõudnud ja osatsüklon (või ka Lätti jõudes iseseisev tsüklon) oli väga väike, siis tugevam sajuala oli oodatust kontsentreeritum ja ei ulatunud poolde Eestissegi. Kui (osa) tsüklon jõudis juba Läti kohale, siis sadu hakkas Eesti kohalt taanduma ja hommik tervitas külma, kuid päikeselise ilmaga. Sajuala aitas piirata ka kuiva õhu sissetung loodest, mis on siin tumeda kohana näha:  http://eumetrain.org/eport/euro_00.php?width=1440&height=900&date=2014032000&region=euro (valida ülevalt paremalt WV6.2, see näitab veeauru hulka – mida valgem, seda rohkem).


19. ja 20. öö ilmakaardid, millelt on näha nii (osa)tsükloni suurus kui asukoht, allikas: Berliini Vabaülikool

85 kommentaari:

Martin ütles ...

Käisin täna (arvatavalt selle poolaasta viimast) tuisku jäädvustamas. Tipphetk jäi küll pimedasse, kuid õnneks jõudis sadu alata juba päevavalges. (Kiili vallas 17:15 paiku)

Jüri ütles ...

Kahjuks tuli viibida bussis ja ei õnnestunud sellest täielikult osa saada. Praeguseks on Laagris näha vaid kiudkihtpilvi ja kuud ning eredamaid tähti sellest läbi säramas.

Anonüümne ütles ...

martin, täna peaks tugevalt tuuline ilm tulema

Anonüümne ütles ...

üha enam tundub, et tänavu kordub see aasta, mis kunagi oli - aastas ainus äike. (siis oli vilsandil vist - sedagi nägid üksikud, kuna see ju "eesti ääremaa")

seega olgem valmis, et manner jääb äikesest ilma hoopis!

ja pange tähele fakti, et eesti ongi ainus läänemeremaa, kus pole sel aastal äikest olnud :D

nt just eile pärastlõunal oli rootsis äikest.

arvan, et tänavu jääb äikesepäevade arv eestis alla 10-ne.

Jüri ütles ...

Äikese ja suve iseloomu kohta ei oska veel midagi öelda - kõik võib olla.
Praegused äikesed on nii üksikud ja harvaesinevad, et need on juhusliku iseloomuga. Eks Rootsi ja Leetu on soojem õhumass varem, rohkem, sagedamini jõudnud ja sellest siis sealne äike, Soomes aga oli tegu ilmselt osatsükloni keskme lähedal oleva konvergentsiga.

Anonüümne ütles ...

ja eestist liikus üle 15.03 lausa tormi kese ning siis polnud meil ikka äikest - äike nagu "väldiks" eestit

Margus Voitk ütles ...

Kas esmaspäeval (24.03) on lõunatsüklon tulemas?

Anonüümne ütles ...

tundub et jah - seega läti ja leedu saavad taas äikest - eesti ainsa baltimaana taas mitte

Jüri ütles ...

Jah, lõunatsükloni mõjutus on küll, aga antitsükloni tõttu ei pruugi see Baltimaadeni üldse jõudagi või jõuab selle põhjapiir nt Leeduni. Äikese kohta on praegu vara midagi öelda.

Läänemere lõunaosast on hakanud soe õhumass Eesti poole liikuma. Seda näitab udu (kihtpilvede) levik Saaremaani, vt http://sat24.com/en/scan

Jüri ütles ...

Läti Ilmateenistus mainib taas äikest: https://twitter.com/VSIA_LVGMC/statuses/447332418924863488

Anonüümne ütles ...

kas eestisse võib ka äike jõuda

Jüri ütles ...

Teoreetiline võimalus on, vt ka http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC
Kui äike peaks jõudma, siis ilmselt Eesti lõunapiirile ja vastu hommikut.

Anonüümne ütles ...

Kas 24.03 oleks Eestis järgmine äikesevõimalus?

Jüri ütles ...

Kui soe õhumass osutub piisavalt aktiivseks, siis jah, väike võimalus on olemas. Õhtul võib väljavaated uuesti üle vaadata, kuid liiga palju ei maksa loota.

Margus Voitk ütles ...

HIRLAM näitab esmaspäevaks tõsist sajuhulka lõuna eestisse.

Anonüümne ütles ...

sat24 näitab et peipsil 2 välku olnud

Jüri ütles ...

Teised detektorid samamoodi

Anonüümne ütles ...

Huvitav, miks Ilmateenistus kolmapäevaks 12 ja neljapäevaks 14 kraadi sooja prognoosib. Ükski teine portaal ei ennusta nii palju.

Jüri ütles ...

Prognoos on tehtud lähtuvalt õhumassi omadustest. Kuna Eesti kohal on soe, aga kuiv õhumass, siis öö on ilmselt küll külm, aga päeval tõuseb päikese toel õhutemperatuur kiiresti. Aga eks paistab, kuivõrd on see õigustatud.

Anonüümne ütles ...

tundub, et põhja- ja loode-eesti ning ka saared saavad 25.03 tunda idakirdest puhuvat tugevat tuult - keskmine tuulekiirus 10..13 m/s. merel muidugi rohkem. kollakaspruun ala hirlamis peaks kell 15..16 isegi sakuski olema - loodetavasti on ilmahuvilistele selline tuul meeltmööda.

ise pakun, et väike-maarjas tuleb taas mandri tugevaim puhang..

uhh ütles ...

Jüri,

Kas praegune varakevadine periood on rekordiline?Algas see juba veebruari keskel ju.

Jüri ütles ...

Rekord vaevalt, sest 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses oli ju aastaid, kui klimaatilist talve üldse polnud, vaid hilissügis läks sujuvalt varakevadeks üle. Sel korral nii ei olnud ja seepärast pole ka rekordikandidaat. Andres Tarandi, Jaak Jaaguse ja Ain Kallise raamatus "Eesti kliima minevikus ja tänapäeval" (2013) on ilmselt täpsemalt kirjas, kuid seda raamatut pole käepärast.

Anonüümne ütles ...

mis mõte sellistel raamatutel üldse on kui huvilistele kättesaamatu.

Jüri ütles ...

Eks kirjastused jms tahavad raha saada ja siis tuleb raamat osta või kuskilt raamatukogust laenutada. Täies mahus on nüüd kättesaadav „Eesti meteoroloogia aastaraamat” 2013. a kohta: http://www.emhi.ee/?ide=29,851

Anonüümne ütles ...

Jüri, palun kirjeldage 1993. ja 2002. aasta maide ilmastikku

Jüri ütles ...

Õhtul on aega - ehk saab paar tundi oodata.

Anonüümne ütles ...

sat24 järgi on näha 2 suurt äikesekollet, milledest 1 liigub taas leetu ja lätti - eesti jääb arvatavasti ilma

Anonüümne ütles ...

24. märts 2014 17:04
Tundub siiski, et ka meie ei jää äikesest ilma (jah sellest äikesest ilmselt küll), aga praegu tundub et üpris suur äikesevõimalus on 26 ja 27 märts?

Jüri ütles ...

Arvatavasti suviselt soe õhumass jõuab kohale ja kui päikest ikka jagub, siis peaks ka siin üle 15 kraadi tõusma.
Äikese seisukohalt on pahaks poisiks põhjas asuv antitsüklon, mille mõjul peaks õhumass kuivemaks ja seetõttu stabiilsemaks muutuma - äikese võimalus on väike või väga väike.

Anonüümne ütles ...

Kui suur selle arktilise õhumassi siiajõudmine on?
Ja millist ilma see tähendaks?
See rikuks taimed ikka kõvasti ära.

Anonüümne ütles ...

eelmisele:
suurem, kui äikesevõimalus. eks ikka sellist ilma nagu kevade alguse kellaajal oli.

ülejäänutele:
hirlam suurt sooja ei ennusta. lisaks jääb põhja- ja kirde-eesti sajust täitsa ilma.

see tänane moskva soojus oli puutini ajude soojenduseks, et ta peast veelgi soojemaks läheks :D:D

Anonüümne ütles ...

Päikest jagub neljapäevaks Ilmateenistuse ja ka teiste portaalide prognoosides. Siiski kahtlen väga, et üle 15 tuleb, aga tore oleks muidugi, sest seda ei juhtu iga aasta.

Anonüümne ütles ...

taimi paljaku sõnade kohaselt ak ilmateates soe siia ei jõua ning ka +10 on väga kaheldav..

Jüri ütles ...

1993. a saabus suvi Eestisse juba 25. aprillil. Kuni mai teise pooleni oli suviselt soe (sooja enamasti 20-25 kraadi), sest Venemaal püsis antitsüklon, mis hoidis poolmeridionaalset tsirkulatsiooni.
11. mai paiku liikus antitsüklon Islandi lähedale ja seejärel lagunes, kuid suviselt soe ilm veel püsis, sest Põhja-Venemaal hakkas tugevnema uus antitsüklon ja Suurbritannia kohal oli tsüklon.
20. maiks tekkis antitsükloni kese Eesti vahetus lähedusse, kuid seejärel rõhkkond nõrgenes ja koondus Soome, siis Venemaa kohale. 25. mai paiku jõudis Loode-Venemaale tsüklon ja selle lääneservas jõudis arktiline õhumass Eesti kohale. Kuu aega suve sai selleks korraks läbi, sest jahe ilm püsis juuni teise pooleni.
Nii oli näiteks Kuusikul mai keskmine õhutemperatuur 13,7°C, aga juunis vaid 11,9°C. Äikest oli 3. (sademeid 12,4 mm), 8., 9. ja 16. mail (sademeid 6,2 mm), seejärel alles 7. juunil.
Võrdluseks: Tallinnas oli äikest 3., 8. ja 16. mail; Tõraveres aga 3. ja 13. mail.
2002. mai algas jahedalt Suurbritannia ulatusliku tsükloni idaservas. Juba 3. maiks jõudis lõunast kohale kuum õhumass ja see püsis 6. maini, oli äikest. Seejärel oli taas väga jahe, sest Skandinaavias asuva antitsükloni idaservas jõudis põhjast ja kirdest kohale arktiline õhumass. 8.-9. mail oli uuesti suvisem, ent 10. maiks jahenes Venemaa põhjaaladele jõudnud tsükloni mõjul. Jahenemine kestis vaid paar päeva, sest Venemaal tugevnes antitsüklon.
18. maiks tõi Soomest Venemaale liikunud tsüklon arktilise õhumassi taas Eestini. See taandus 21. maiks. Parajalt soe ilm umbes 20 kraadiga püsis 25. maini, kui Eestile avaldas mõju Lõuna-Venemaale taandunud antitsüklon, siis aga Põhja-Jäämerel tugevnenud antitsükloni lõunaserv. Siis saabus jahedam õhumass Eestini, kuid põhjapoolse antitsükloni mõjul olid kuu viimased päevad jälle suviselt soojad.
Kuusikul oli mai keskmine õhutemperatuur 12,7°C, kuid juunis juba 15,5°C. Äikest oli 4.-6. mail, Tallinnas vaid 4. mail ja Tõraveres 13.-15. mail.

Arktilise õhumassi kohalejõudmine on väga tõenäoline, üle 70%. See tooks ilmselt päikeselised ilmad kaasa, sest läheduses tsükloneid ei paista. Kui tuult eriti pole, siis päeval on kindlasti üle null kraadi, aga öösel võib -10°C-ni langeda.
Aga enne seda on paar päeva Eesti kohal väga soe õhumass, milles, nagu öeldud, võib selge ilma sooja üle 15°C tulla.

Jüri ütles ...

Siin öeldud arvamused ja prognoos on õhumassi omaduste põhjal. Kui on päikeseline ja vaikne ilm, siis juba 0-kraadise isotermi korral on sooja vähemalt 10 kraadi, 5-kraadise isotermi korral võimalik üle 15 kraadi.
Võib-olla tegid sünoptikud õhtuse ilmateate jaoks uue analüüsi ja ilmnes uusi asjaolusid, mistõttu leiti, et soe õhumass üldse Eestini ei jõua. Aga vaja oleks rohkem infot (ilmateates seda muidugi ei jõua).

Anonüümne ütles ...

kirdevalgevenelastel võis täna uhke loojang olla.

Anonüümne ütles ...

ei tule siin mingit äikest enam homme/ülehomme

Jüri ütles ...

Äikese kohta muidugi ei tea, kus on soe front, siis seal võib tulla.

Ilmateade vaadatud: http://uudised.err.ee/v/eesti/b09065b1-153e-453d-84fb-f658c2b6ed0a
Siin aeti enne vale juttu. Sooja jõudmise kohta oli märkus ainult 25. märtsi kohta, et see ilmselt Eestini ei jõua, aga 26. ja 27. märtsil oli selle ilmateate järgi kuni 15-kraadine soe tagatud.

Anonüümne ütles ...

Kas see arktiline õhk,mis tuleb,on antitsüklon?Ja kas lund ka tuleb?

Anonüümne ütles ...

tundub et ka tänavne aprill tuleb keskmisest (tunduvalt) külmem

Jüri ütles ...

Prognoositakse väga sooja aprilli: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif, http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm.

Kuna tsükloneid läheduses ei ole, siis peaks lihtsalt kuiv ja külm ilm tulema. Õhtul on aega postitusse selle kohta kirjutada, siis saab veel sademete poole üle vaadata.

Anonüümne ütles ...

kui väga soe aprill, siis peaks edasi igapäev stabiilselt +15..+20 olema, et kuu essa nädala pakane (aprilli kohta on -10 ju pakane) tasa teha ning muuta kuu keskmisest soojemaks

Jüri ütles ...

Aprilli keskmine õhutemperatuur on tavaliselt paar kraadi üle nulli. Seega, kui nt öösel on 0...+2 kraadi, aga päeviti ühtlaselt +10...+15 kraadi, tähendaks juba oluliselt soojemat aprilli (kõrvalekalle kuni +2 kraadi).

Anonüümne ütles ...

Aga kevadeks loetakse ju ööpäeva keskmist üle +5c.Kas siis kevad enne mai kuud ei alga?

Anonüümne ütles ...

juu siis kahjuks mitte - igavat ilma jätkub sel talvehooajal kohe eriti palju - oktoobrist maini. mõned üksikud päevad on jah huvitavamad olnud, aga need on kokkuvõttes max 1 nädal.

kui oleks sellised nimetused kliimavöötmetel, nagu "külm parasvööde" ja "soe parasvööde" - siis eesti asub just nende piiril.
maailma mastaabis pole baltiriikide ulatus suur, kuid nagu näha, siis nii suur, et äikest ning sooja on lätis ja leedus tunduvalt rohkem (nagu tänagi) kui eestis.

Anonüümne ütles ...

"nagu tänagi" kuulus ainult sooja kohta.

Anonüümne ütles ...

Aprilli keskmine paar kraadi üle nulli? See võis nii olla pool sajandit tagasi, aga mitte praegu. Aprilli keskmine on õhutemperatuur on 3-4 kraadi ning see käib terve Eesti kohta. Siinkohal tuleb arvestada seda, et tihti on kevaditi rannikutel ja saartel mere jahendav toime, mis omakorda alandab kõvasti kogu riigi keskmist. Seepärast tuleks kindlasti täpsustada, millisest piirkonnast käib jutt. Kagu-Eestis on näiteks aprilli norm ~6 kraadi ja 15 kraadi päeval sooja pole mingit ime, samas mitte ka igapäevane.

Anonüümne ütles ...

eelmisele:

jüri jutu kohaselt tuleb aprill siis 2013 a detsembriga sama SOE :D ning poole külmem novembrist

nov: http://emhi.ee/index.php?ide=6,530&g_aasta=2013&g_kuu=11
dets: http://emhi.ee/index.php?ide=6,530&g_aasta=2013&g_kuu=12

Anonüümne ütles ...

taanis tuleb täna ilus loojang, kuna idatsükloni mõjul hakkab pilvisus ida poolt tihenema, kuid päike loojub veel läänes olevasse sinise taeva pilusse horisondil.

uhh ütles ...

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 2,9 °C (paljuaastane keskmine 3,9 °C).
Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 16,6 °C (19. aprill, Võru) ning miinimumiks -15,8 °C (9. aprill, Virtsu).

Sellised andmed EMHI-lt eelmise aasta aptilli kohta.
Pika-ajaline keskmine 3.9

Anonüümne ütles ...

kas Tallinnas võib täna öösel äikest tulla

Jüri ütles ...

A. Kalliselt tellitud kirjeldused: 1993. mai:
Eesti keskmine temp. 13,6 kraadi, Pärnus keskmine temp. 15,2 kraadi; sademeid Eestis keskmiselt 17,8 mm.
Tõraveres: kuu keskmine 14,4 kraadi, I dek 16,0 kraadi (rekord alates 1953.-st), II dek 16,4 kraadi, III dek 11,1 kraadi, sademeid 25,7 mm.

2002. mai:
Eesti keskmine 12,8 kraadi, Pärnus 14,3 kraadi, Ristnas 11,2 kraadi. Sademeid Lääne-Nigulas 4 mm, Vilsandil 29 mm.
Tõraveres: kuu keskmine 13,7 (norm 11,2), sademeid 26 mm (norm 50 mm).
I dekaadi keskmine 14,9 kraadi, II dekaadi keskmine 12,0 kraadi ja III dekaadi keskmine 14,0 kraadi.

Jah, eelviimane kommentaar on juba päris täpne (paar kraadi ei ole 2 kraadi, ka 3 ja 4 võib sinna alla kuuluda, enne polnud aega pikalt ja laialt kirjutada) ja see, et oleneb piirkonnast, on muidugi õige. Kuusikul on näiteks aprilli keskmine temperatuur aastatel 1989-2012 olnud vahemikus 3-4 kraadi, mõni üksik aprill on soojem olnud. Maksimaalne õhutemperatuur üle +15 kraadi on aprillis üsna harvaesinev.
Selliseid aprille, mis olid Kuusikul sama jahedad või külmemad kui Eesti keskmisena möödunud detsember, oli alates 1989. a järgmistel aastatel: 1992, 1997 ja 2003 (siin muidugi võrdlusprobleem: Eesti keskmine vs. konkreetne koht).

Idatsükloniks nimetada seda nii kindlalt ilmselt ei maksaks. Juhul, kui lubatud on tsükloni tüübi muutus antud juhtumil, siis võib see kõne alla tulla, sel juhul muutus see täna idatsükloniks. Midagi kindlat siin ei ole - olenevalt uurijast või sünoptikust nimetaks mõni selle ikkagi lõunatsükloniks, mõni ei klassifitseeriks seda lõunatsükloniks ega idatsükloniks jne. Ilmselt tasuks siin rääkida võimalikust idatsüklonist. Kuid mis puudutab möödunud aasta 23.-24. juulit, siis on tõepoolest üldiselt omaks võetud, et oli idatsüklon.

Klimaatilistest aastaegadest. Kevade alla võib arvata ka varakevade, aga tihti tehakse ikkagi varakevadel ja päriskevadel vahet, eriti kui jutt on 8 klimaatilisest aastaajast.
Siin ei tohiks segamini ajada ööpäeva keskmist ja ööpäeva keskmist õhutemperatuur: näiteks aprilli esimesel dekaadil võib olla varakevad (ööpäeva keskmine püsib nt 0 kraadi juures), aga alates teisest dekaadist tõuseb ööpäeva keskmine +5 kraadini, märkides päriskevade algust, olles mõnel päeval ka kõrgem, kuid on nt kuu teisel poolel 3-5 päeva, kui on sellest madalam, need külmemad päevad lähevad päriskevade alla. Kuu keskmine võib tulla nt 3,7 kraadi, kuid päriskevad algas juba nt 11. aprillil.
Baltimaade äikesekliima kohta: http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2012/Enno2012.pdf. Sealt selgub, et Läti ja Eesti vahel (aasta äikesepäevade arv) pole olulist erinevust, kuid Leedus on küll rohkem. Seega pole äikesepäevade erinevus nii dramaatiline. Eks mujal Euroopas ole samamoodi: kindlasti on Rootsi ja Norra lõunaosas vähem äikest kui nt Taanis või Madalmaades.

Jüri ütles ...

Ei pea äikest tõenäoliseks, sest soe front on muutunud väheaktiivsemaks ja antitsüklonaalne mõju tugevamaks.

Anonüümne ütles ...

Ma ei saa aru et miks vaja seda Moskva ilma kajastada. Me elame Eestis, mitte Putini kaisus, kus ongi soe.

Jüri ütles ...

Poliitika jätke siin kõrvale, selleks on teised kohad.
Ilm on alati huvitav, olgu siis Venemaal, Lesothos või Patagoonias. Miks mitte rääkida ilmast ka Eestist kaugemal? Praeguse aja kohta on 20-kraadine soe Moskvas väga ebatavaline, see oleks umbes nagu 35 kraadi juulis.

Anonüümne ütles ...

Ei tahaks norida, aga mitte ei saa üle ega ümber, kuna olen näinud, et hindate õigekirja.

"paar kraadi ei ole 2 kraadi, ka 3 ja 4 võib sinna alla kuuluda".

Seega võib öelda, et abielupaaris on rohkem inimesi kui kaks, ja et paarisarvud on ka 3 ja 5? Täpselt nagu sõnaga "suht" - iseloomutu ega oma mingit tähendust inimeste väärkasutamise pärast. Paar on kaks ning kolm-neli mõni/mõned.
Silma on jäänud ka teie "küllaga" kasutamine vales kontekstis(näide teie tekstist: "Peatselt oli selge, et edelast lähenev äike kaob. Küllaga ilmusid läänetaevasse kõrgrünkpilvede read.", "Õnneks siin blogis pole seda juhtunud, küllaga väga aktiivselt Fb-s, sest paljud postitused panen ka sinna keskkonda.").
Küllaga = rohkelt/palju ; Küll aga = ent/seevastu.

Jüri ütles ...

Sõnal "paar" on palju tähenduse ja kasutamisviise (vt http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=paar&F=M).
Mõnes tähenduses on "paar" täpselt kaks (abielupaar, sõnapaar, vastandite paar jne) ja kolm on selles tähenduses juba poolteist paari.
Mõnes tähenduses on "paar" ligikaudne määratlus, näiteks nagu on ligikaudsed "tosinkond", "kümmekond" jms. Kui ütleme, et väljas on paar kraadi sooja, siis see absoluutsele täpsusele ei pretendeeri, see võib olla kaks, aga võib ka üks või kolm või isegi neli olla.
Antud juhul oli ikka õigesti kasutatud. Seepärast ei tundu kriitika olevat õigustatud.

Sõnal "küllaga" kriitika ei pruugi olla enam ajakohane, sest uurimisel selgub, et blogis on viimati seda sõna kasutatud 12. oktoobril, ülejäänud juhud jäävad varasemasse aega (valdavalt eelmisel kevadel ja suvel). Muudes keskkondades on seda sõna hilisemal ajal vaid siin http://ilm.ee/?511949 5. jaanuaril.
Üldiselt pole enam olnud põhjust kasutada (ei vales ega õiges tähenduses) - eks on mingi areng toimunud. Võrrelge keelekasutust siin blogis näiteks 2007., 2009. aastal või eelmisel kevadel. Sellest siis hinnang, et ei pruugi olla ajakohane kriitika.
Jah, kasutusviise vaadates selgus, et nii mõneski kohas on sõna "küllaga" valesti, õige oleks tühik vahele panna - "küll aga".
"Küllaga" omaette sõnana peaks tähendama "külluslikult". "rohkesti".
ÕS k`üll <22i: külla, k`ülla> küllus ▪. Tööd on küllaga (rohkesti). Istub külla otsas elab jõukalt, külluses. Ega küll küllale liiga tee.
Miks enam ei kasuta? Kui mõelda sõna "küllaga" kasutamist tähenduses "rohkesti", siis mõnes kohas pole see stiililiselt päris sobiv olnud. "Küllaga" on natuke kirjanduslikum stiil, mõnikord sobib asjalikku teksti ja mõnikord mitte - iga esinemisjuhtu tuleb eraldi kaaluda, selle kohta mingit kirvereeglit ei ole. Tunnetuse küsimus rohkem.

Anonüümne ütles ...

"Kui ütleme, et väljas on paar kraadi sooja, siis see absoluutsele täpsusele ei pretendeeri, see võib olla kaks, aga võib ka üks või kolm või isegi neli olla."

"üks" kindlasti ei sobi. paar viitab mitmusele! inimestel on paar elu elada - pole paha :)

Anonüümne ütles ...

Kas keegi on näinud kunagi, kui Jüri oma vigu tunnistaks? Õigekiri polegi siin praegu nii oluline, aga huvi mõttes võiks seda keeleteadlasele näidata.

Jüri ütles ...

Küsitud Valli Voorelt (ta on keeleteadlane). Tema arvamus: "Sel "paari" teemal väitlejal pole kahjuks loogikast mitte kõige õrnematki aimu.
""üks" kindlasti ei sobi. paar viitab mitmusele! inimestel on paar elu elada - pole paha" - väga hästi võib öelda, et väljas on paar kraadi sooja, kui näiteks kesklinnas on 3 kraadi ja Lasnamäel 1 kraad. Vaidleja paneb kahjuks jälle sõna "paar" erinevad tähendused ühte patta.
Vaidleja võiks ju aru saada lihtsast loogikast, et kui iga poiss on laps, siis iga laps pole veel poiss. Umbes sama lugu on siin "paariga": paar võib olla ligikaudu üks, aga üks pole paar."

Enda poolt: kui vaidlejal või väitlejal pole midagi asjalikku öelda või ta on/satub segadusse, siis hakatakse kasutama demagoogiavõtteid, nii ka siin. Eelmises kommentaaris on rünnatud isikut, selline demagoogiavõte kannab nimetust "Vaata, milline sa ise oled!" (Argumentum ad hominem)
Mis eksimisse puutub, siis kommenteerija pole vist blogi eriti jälginud. Kui on ikkagi juba suurem eksimus, siis tuleb seda postituses eraldi selgitada. Näiteks praegu aktiivne postitus - selle ajendiks oligi vastav eksimus, selgitus on vajunud praeguseks postituse lõppu.

Anonüümne ütles ...

mina igatahes jään oma elus variandi "paar=2" juurde.
kui väljas on -1 kraadi, siis nii ültlengi, et väljas on kraad külma, kui 3 või 4 kraadi siis ütlengi, et kolm või neli kraadi. nii ka +kraadide puhul.

Jüri ütles ...

Õnneks osutus eespoolviidatud keeleinimene kiiresti kättesaadavaks: "Las ta siis oma blogis kasutab sõnu nagu ise tahab, aga sinule pole tal õigust dikteerida, et sa pead oma sõnavara sama kitsaks muutma nagu temal see on.
Võid talle kleepida veel selle EKSS-i lingi, see ajab oma variandi- ja näiterohkusega pea päris sassi:
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=paar&F=M
[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
www.eki.ee"

Anonüümne ütles ...

"Vaidleja võiks ju aru saada lihtsast loogikast, et kui iga poiss on laps, siis iga laps pole veel poiss." Hilarious.

Minge kingapoodi, küsige müüalt üks PAAR soovitud jalatseid, seejärel tulge tagasi ja kirjutage, mitu kinga paaris oli.

Kui minu küsitud küsimust teiste käest nimetada ründamiseks, siis selle väidetava "keeleteadlase" vastust tuleks kutsuda pugemiseks.

Anonüümne ütles ...

"Sel "paari" teemal väitlejal pole kahjuks loogikast mitte kõige õrnematki aimu."

Vale vastus. Puhtalt oma loogikaga teenin ma 3,5k kuus(progemine) ;). Matemaatikaõpetja juurest läbi käimine ei teeks teile paha.

Anonüümne ütles ...

@ jüri 26. märts 2014 16:24

sõnaraamatutes olevad sõnad on kellegi "tähtsa bossi" oma mõeldud.

loogika ütleb, et paar=kaks.

Jüri ütles ...

Vaatame, mis selle kohta öeldakse.

Anonüümne ütles ...

GFS ei ennusta alates 30.03-st mitte kordagi -2 kraadi isotermist kõrgemat - tundub, et homme on lähiaja viimane kõige soojem päev - järgmine hea õnne korral 15. aprillil. tundub, et talve aprilli variant jääb maini kestma. Igavaks kisub see +5 kraadine ilm mõne üksiku soojema/külmema päevaga. Ehk saame korralikku lumesadu veel näha - oleks tore vaheldus.

Jüri ütles ...

Vastus selline: "Ei ole seal ehmatavat midagi... keeles on matemaatikast tihti kasu küll, aga kaugeltki mitte kõik ei taandu keeles matemaatika peale...
Paluksin tal ikkagi hoolikalt lugeda läbi EKSS-is märksõna "paar" juures toodud tähendused ja keeles kasutamise näited. Kui programmeerija pole võimeline sealsest tekstist aru saama ega suuda sõna "paar" teisi kasutusvõimalusi praktikas rakendada, tasuks tal ehk läbi käia mõne hea pedagoogiliste oskustega eesti keele õpetaja juurest.
Mina olen küll paljusid inimesi õpetanud, aga erinevalt sellest programmeerijast on neil inimestel olnud hea keeletaju ja väga lai silmaring. Nad on olnud huvitatud arenemisest ja uute teadmiste omandamisest, mitte raiunud oma eriala loogikat seal, kus see pole asjakohane."

Külmem õhumass jääb küll pikemaks, aprilli teise nädalani kindlasti. Samas mingit suuremat lumesadu pole näha, pigem pakuks mõningaid lokaalseid lumesadusid rünksajupilvedest. Aga võib-olla prognoos siiski muutub.

Kairo Kiitsak ütles ...

See oleks väga tore, kui saaks taas rünksajupilvi vaadelda! ECMF mudel ennustab hetkel jah aprillikuu alguseks külmakraade, aga mis sellest. Kes see siis ikka ilma üle viriseb, ilm on ilm.

Anonüümne ütles ...

kui sademed rünksajupilvedest, siis saared ja põhja-eesti jäävad kahjuks lumest ilma, nagu tihti suvelgi.

madalad külmakraadid ja lumeta maa ei käi kokku.

Anonüümne ütles ...

kairo, kui sa elad sellest vastikust merest eemal, siis võid jah rünksajukaid näha. külm ilm tähendab ju põhjatuult - seega kaugel sisemaal elajad saavad jah neid pilvi näha. nagu suvelgi. kus meri lähedal, on rünksajukaid harva.

Kairo Kiitsak ütles ...

Jah! Ma elan merest tunduvalt eemal, kuid mul pole mere vastu midagi. Tavaliselt puhuvad seal üpris tugevad tuuled, mida ma tahaks nautida, aga pole võimalust mere äärde minna. Vahel tekivad mere kohal ka võimsad rünkpilved ja rünksajupilved, samas rünksajupilved võivad tuua rannikualadele võimsaid lumesadusid või teisi sademeid. Kogu aeg need pilved ju sisemaale ei jõua, nt talveperioodil. Suvel on jah teised lood selle merega. Eelnevalt pidasin silmas ka järveefekti, üks hea eelis teil jälle! Olen enamasti iga ilmaga rahul. Kuna ma ise olen noor ilmahuviline, siis mulle just meeldib ilma vaadelda, jäädvustada ekstreemseid ilmastikunähtusi, nagu näiteks äike ja tormid...

Anonüümne ütles ...

aga sisemaal on äikest ikkagi rohkem kui merel või selle ääres. siin on jah tuul tugevam, aga suvised pagipuhangud seal sisemaal on tihti tugevamadki. ma elan muidu sakus. (juhul kui sa veel ei teadnud.)

Anonüümne ütles ...

saku asub suhteliselt mere lähedal. nt täna oli siin meretuule tõttu sooja vaid +7 kraadi.

Üks vaidlejatest ütles ...

Nüüd on küll vähe usutav, et tegemist reaalse keeleteadlasega. Nagu näha, siis peavad ka mitmed teised inimesed "paari" kaheks ja on teie kirjutatuga vastuolus. Mis puutub mõne hea pedagoogiliste oskustega eesti keele õpetaja juure minemast, ei teeks see paha, kuid milleks? Eesti keele lõpueksami hinne oli neli ning siiamaani pole minu keeleteadmiste kallal noritud, pole ka ise hätta jäänud. Töö on nii ehk naa inglise keeles, mida teen välisriikidesse, sest Eesti turul sama summa teenimiseks peaks oma ahtri üsna vahule ajama. Seetõttu ei näegi põhjust üleliigsega oma aju hoorata, mis Eesti koolides tavaline on. Teie, "suure silmaringiga", peaksite seda ju hästi teadma.
Siinkohal võib diskuteerima jäädagi, kuid eks igaüks teab ise, kuidas talle "paar" sobivam tundub. Kahjuks ei saa rohkem oma kallist aega raisata ja nüüd teen järeldused, et Jüri blogis taolistel teemadel vaidlemine on päris kallis meelelahutus, kui ta oma väidetavad keeleteadlased ja muud seltsilised appi kutsub.
Lõpetuseks veel: oma vigade mittetunnistamine lisab teile ainult kriitikat. Mina isiklikult neid kommentaare vihaga ega ründavalt ei kirjutanud. Sry kui nii tundus või kellegi tundeid riivasin.

Oli lõbus, peace! ;)

Jüri ütles ...

Kiusu ei ole mõtet ajada. Filoloogia jm spetsiifilisem keelega seonduv jääb minu pädevusest väljapoole. Kas te suudate ühtviisi heal tasemel kõikides valdkondades sõna võtta? Ei ole mõtet hakata enese puudujääke teiste kaela ajama. Kui võimalus, siis loomulikult pöördun pädevamate inimeste poole.
See, kui te ei suuda viidatud linke lugeda, on juba teie probleem. Selle asemel, et iriseda asjatult, lugege parem siin viidatud linke, mõelge läbi ja tehke omad järeldused. Kas mina olen süüdi selles, kui te ei suuda süüvida teile etteantud argumentidesse ja viidatud lugemisse/näidetesse?
Muide, niipalju kui aru saan, siis siin käib kogu jant nüansside üle. Kellelgi tekkis vist kiusutuju ja suutis leida võrdlemisi ebaolulised ja harvakasutatavad vead üles ja püüab muudkui tolmu üles keerutada!
Selles ei ole midagi halba, kui kutsuda endale appi keegi, kes tunneb valdkonda paremini. Ei ole keeleteadust õppinud ja sellistes nüanssides on kindlasti parem, kui keegi asjatundlikum inimene vaatab asja üle ja avaldab arvamust. Kes pole tähele pannud, siis radari osas olen samuti ohtralt kellegi teise abi kasutanud. Mõni inimene näeb selles kindlasti nõrkuse vms märki, aga see läheb jälle sinna argumentum ad hominemi kategooriasse.
Inimene, kelle abi kasutasin keele osas, pole koolis mõni eesti keele õpetaja, vaid ikkagi filoloog, teinud ka ülikoolis kursusi jms, keeletoimetaja staaži üle 30 aasta ja firma OÜ Tarbetekst asutaja/toimetaja. Terasemad võivad siin viidata argumendile autoriteedist, aga siis jõuame tagasi jällegi selle juurde, et mis vahet sel on, kes on tema, mina või teie, olen ka mõnele kirjastusele muuhulgas keeletoimetaja pilguga tekste üle vaadanud, aga mis siis? Peame ikkagi siis tuginema sisulistele argumentidele.
Mida ta arvas teie viimase kommentaari kohta? "Ehh. Lihtsalt kiusuajamine. Aga tore argument küll, et tema küsis mõne oma tuttava käest ja kuna nemad nii arvasid, siis keeleteadlane eksib.
Ta ikkagi ei ole võimeline EKSS-i tekstist aru saama. Ja ei saa aru ka sellest, et ta aru ei saa.
Need ongi jah sellised vaidlejad, kes kuulutavad, et vastane ei taha oma vigu tunnistada, aga tegelikult nad just ise ei tunnista oma vigu, vaid püüavad selgeks teha, et kuna nemad juba nii arvavad, siis nii ongi õige."

Muide, siinsete kommentaaride osas, kui oli tegu nende tegelastega, kes nägid mingil põhjusel siin talvehulluse sümptome, pöördusin psühholoogide poole. Küsimus oli selline: "Mind huvitaks, kuidas peaks reageerima sellistele provokatsioonidele, et oleks vaja kindel strateegia välja töötada ja selle järgi edaspidi toimida... kui sellistele psühhoterroristidele kont kätte anda, siis jäävadki närima, kardan ma."
Ühe psühholoogi (Tartu Ülikoolist), kes võttis vaevaks siinset veidi uurida (NB! Jutt pole selle postituse kommentaaridest!) arvamus: "Ma kardan, et sul on vist õigus. Iga vaidlus publiku ees on mäng publikule. Kui keegi tunneb, et ta on halbade tunnetega, siis seda enam katkeb koheselt teiste võimalus teda mõjutada, siis nagu haavatud loom hammustab kõiki.
Nipp on selles, et arvestada teadlikult, et teine on haavatud ja päästa ta "nägu" empaatiaga või - armutu demagoogiaga. Näiteks poliitilises võitluses, demonstreerida publikule, et vastane on loll ja idioot ja ei mõtle selgelt ja on tunnetest pimestatud. Ilmselgelt siis peab olema jõudu lõpuni vastu pidada, aga saad ka vastase ja vaenlase.
Niisiis - kuidas vältida teise haavamist ja olla mõjutamises efektiivne, et vastasedki enda alla võita? http://eluteooriad.blogspot.com/2013/11/minasonum-on-parim-iga-lapski-naeb-nii.html
Selgub, et kurat on sõnastuses. Loomulikult, kui keegi tahab just kuri olla, ega siis sõnastusest ju ei ole abi, aga õnneks üldiselt inimesed ründavad, kuna nad teistmoodi ei oska teadlikult. Hiljem vaatan su blogi arengut edasi, aga juba nägin, et isiklikud rünnakud algasid."

Jüri ütles ...

Äikest on Eestis kõige rohkem üldiselt kõrgustike piirkondades.
Kui rääkida lihtsalt sisemaast ja rannikualadest, siis Tallinnast ida pool on mere ääres umbes sama palju äikest kui sisemaal, sest üldise edelavooluga kandub äike Soome laheni (see on üldistus!).
Sisemaal on vähem äikest kindlasti Tartus. Tartu eristub muust sisemaast ka väiksema sademete aastasumma, õhema lumikatte ja väiksema udupäevade arvu poolest.

Kliimahuviline ütles ...

Käesolev märts tuleb Tartus suure tõenäosusega kõige aegade soojuselt teine. Hetkeseisuga kaks kõige soojemat märtsi seal: 4,5 kraadi(2007) ; 2,6 kraadi(1989).

Jüri ütles ...

Jah, nii peaks olema, kuu lõpupäevad võivad anda kolmanda koha, siit saab sellele kinnitust: http://average.bl.ee/.

Anonüümne ütles ...

balkanimaade rannikul on just nüüd ja praegu võimas vaatepilt - tohutu joonpagi (vb derecho isegi - tuult ju ei tea) ning riiulpilve saabumine!

kui venemaa ründab, siis lähen kindlasti itaaliasse/kreekasse elama!

Anonüümne ütles ...

Seda http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?122-Kevadennustus-2014
küll ei tasu uskuda.
Täpselt ju kopipeist eelmise aasta ilmast - aga teadupärast pole aastad vennad - veelgi enam 2 aastat järjest! Mina usun pigem jahedapoolse ja äikesevaese hiliskevade/suve tulekut.
Igatahes ennustan, et 2016 suvi tuleb külm ja vihmane. Nagu teada, siis Eestis korduvad 4 aasta tagant jahedad suved.

Jüri ütles ...

Jah, selle Balkanile jõudva joonpagi või siis võimaliku hiidpagi, nagu siin arvatud, satelliidipildid peaks endale salvestama. See on seotud süveneva lõunatsükloni ja sellega seotud oklusioonifrondiga, mis liigub itta: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014032706_0.gif

Kevadennustuse kohta, et keegi on lihtsalt proovinud, kasutades oma erilist meetodit selleks. Praegu on kindel vaid see, et aprilli esimene nädal tuleb pikaajalisest keskmisest jahedam, nii et isegi ülejäänud aprilli osas ei saa midagi kindlat öelda. Kättesaadavad hooajaprognoosid näitavad küll sooja aprilli, aga see ei tähenda, et nii ka kindlalt läheb.
Suve kohta arvamust ei ole.

Anonüümne ütles ...

Kas tallinnas on ka põõsastel juba pungi või lehti näha? Kagu-Eestis on endal hekk juba lehte minemas ja sirelil väga suured rohelised pungad, mida eelmine aasta täheldasin alles aprilli viimastel päevadel.

Jüri ütles ...

Tartus on näha, et tuhkpuude hekk hakkab minema lehte ja kohati on rohelist näha karjusmarjade okstel. Homme saab anda ülevaate Tallinnas toimuvast.

Anonüümne ütles ...

Viru peatuses Musukünka nõlval oleval sirelil on juba küll suured rohelised pungad.