kolmapäev, 12. märts 2014

Talvise ilma periood

Meteoroloogiapäeva info: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=416
Äikesevaatlejaks registreerumise info: http://web.zone.ee/eav/

20. märtsi öösel liikus väike (osa)tsüklon kiiresti üle Läti Venemaa/Valgevene kohale. Kõige rohkem sadas lund Lätis ja Liivi lahel, arvestatavas koguses veel saartel, Pärnumaal ja Viljandimaa lõunaosa, mujal vähe või väga vähe, Kirde-Eesti jäi sajust täiesti puutumata ja pilvisus hõrenes uuesti kõige varem. Seetõttu langes seal ka õhutemperatuur kõige madalamale, nt Narvas mõõdeti miinimumiks -16,3°C, mis on vist selle märtsi madalaimaks näiduks.
Päev algas küll päikeseliselt, kuid sarnaselt eilsega tiheneb alates läänest taas kiiresti pilvisus: säravalt sinine taevas asendub piimja looriga (kiudkihtpilvedega). See on märk sooja õhumassi saabumisest – täna on talvise perioodi viimane päev. Lumesadu peaks siiski juba õhtupimeduses kohale jõudma. Öö jooksul läheb see ilmselt üle vihmaks.

Pilvisuse tihenemine nähtuna Teletornist, http://www.teletorn.ee/et/webcam

Skandinaaviast üle Läänemere liikuv pilvemass, http://sat24.com/en/scan

19. märtsi öösel sadas oodatust palju tugevamalt lund. Mõnel pool ulatus lumikatte juurdekasv 10-15 cm-ni. Selline intensiivne sadu on seotud sageli mõne väikese ja süveneva (osa)tsükloniga, nagu antud juhulgi.
Ehkki päeval ilm selgines, ei lase uus osatsüklon ja tugev lumesadu end kaua oodata. Pilveserv jõudis keskpäevaks juba saarteni ja liikus kiiresti ida-kagu poole. Sadu jõudis saartele juba kl 14ks. Kui eelmine sadu oli tugev pigem Kesk- ja Põhja-Eestis, siis seekord paistab, et rohkem sajab saartel ja Lõuna-Eestis.


Osatsükloni ja selle kiire liikumine on nende satelliidipiltide võrdluses hästi näha,  http://sat24.com/en/scan.



Öine võimas lumesadu tõi hommikul Tartusse üsna paksu lumekihi. Fotodel olev lumi sadas öösel.



Paari tunniga läks ilm Tartus pilve.

20. märtsiks jõuab Norra merele ja Skandinaaviasse mitme keskmega madalrõhusüsteem. Selle lõunaservas kandub 21. märtsil väga soe õhumass Eestisse, mistõttu lõppeb praegune talvise ilma periood. Seetõttu võib õhutemperatuur tõusta 10°C, kui on päikest, siis kõrgemalegi. Kuna ööpäeva jooksul eemaldub see õhumass Venemaale, siis järgnevad päevad on jahedamad.

18. märtsi öö oli samuti väga külm, minimaalne õhutemperatuur mõõdeti Jõhvis (-15,6°C), kuid tõusis hiljem pea kõikjal üle 0°C. Päeval läks eeskätt Lääne-Eestis taas pilvisemaks, sest Eesti kohal või läheduses püsisid frondid ja Skandinaaviast lähenes osatsüklon. Saartele jõudis pärastlõunaks lumesadu. See jõudis hilisõhtuks üle Eesti, kusjuures sadu oli mitmel pool tugev, sh hooglumi rünksajupilvedest. Ilmselt on tugevamat lumesadu oodata uuesti 19. märtsi õhtuks.
Sula on oodata 21. märtsiks. Kuna tsükloni trajektoor kulgeb Eestist ilmselt tunduvalt põhja poolt, siis jõuab kohale väga soe õhumass, nii et sooja võib isegi 10°C ümber tulla. Arvatavasti ööpäevaga jõuab kõige soojem õhumass Eestist eemalduda, mistõttu järgnevad päevad on jahedamad, kuid (kindlalt) üle 0°C. Uuesti võib soojem õhumass kohale jõuda 23. märtsi paiku (lõunast) ja seegi ei kesta üle 1-2 ööpäeva. 24. või 25. märtsil on taas ajutiselt külmemat ilma oodata, kuid praegusega sarnast talvist perioodi ilmselt enam ei tule.



Kui päeval võis näha halosid, siis õhtul saabus tõeline padulumi, sest kahe tunniga kallas üle 10 cm lund (Tartus).

17. märtsil on ilm.ee kontoris (Ristiku 10) äikesehuviliste kokkutulek, mille teema on "Minu äikeseteadmised ja tegutsemisoskused". Kokkutulek algab kell 14. 
Päevakava:
1) testime huvilisi ja seletame lahti (väike test koos selgitustega);
2) välk - olemus, tekkimine, liigid, ohud (lühiettekanne, 45-60 min);
3) juhtumisi ja kogemusi seoses äikesega (rohkem vabas vormis vestlus);
4) edasise tegevuse planeerimine, sh äikesejahtide korraldamine sel suvel (planeerime edasisi tegevusi).
Kokkutulekut filmitakse, video pannakse hiljem kõigile vaatamiseks!

17. märtsi öö oli vaikne ja külm, õhutemperatuur langes kuni -15°C-ni. Hommikul pilvisus tihenes saartel ja kohale jõudis üsna tugev lumesadu. See oli seotud üle Läänemere ja Liivi lahe kagusse liikuva väikese (osa)tsükloniga. Selle sajud Pärnumaast ja Läänemaast kaugemale ei jõudnud.
Laialdasemat lumesadu võib oodata 19. märtsil, kui üle Eesti liigub ka üsna väike tsüklon. 21. märtsiks jõuab kohale ilmselt soe õhumass ja ilm läheb sulale. Sellega seoses sajab algul lund, mis läheb üle vihmaks. Selle järel läheb taas jahedamaks, kuid peaks praegusest soojemaks jääma.



Öised rünkpilved ja lõunane halo Laagris. Tuulenihke mõju kiudkihtpilvedes (vaade Tallinna kesklinnast).

16. märts möödus tuuliselt ja talviselt, eriti Põhja- ja Ida-Eestis, sest seal jäi päevalgi õhutemperatuur alla 0°C. Lääne pool arenesid rünk- ja rünksajupilved ja mitmel pool sadas hooglund ja lumekruupe, seda kuni Võrumaani välja. Lume paksus oli suurem põhja pool, sest tsükloni soe sektor jõudis eelmisel päeval Lõuna-Eesti kohale ja päeval sadas seal vihma.

Konvektsioonipilved Baltikumi kohal, sat24.com/en/scan.


Lumekruubid 

Pärast sajuhoogu ilmus taevasse 22-kraadine halo. Ain Vindi foto (Võrumaal Holstas)

Järgmistel päevadel jääb Eesti külma õhumassi mõjutada, mistõttu talvine ilm püsib. Tsüklonid liiguvad üle Eesti või väga lähedalt mööda, tuues seetõttu nädala jooksul lund juurde. Tugevam võib lumesadu olla 19. ja 20. märtsil. Seejärel võin saabuda sula, kui Põhja- või Norra merelt jõuab intensiivsem tsüklon Skandinaaviasse. Arvatavasti läheb ilm uuesti külmemaks, kui see tsüklon okludeerub või eemaldub, aga on siiski soojem kui järgmistel päevadel.

Vaade Männikult

Lumekruubid. Neid aetakse sageli rahega segamini, kuid erinevalt rahest on lumekruubid õhulised ja valged läbipaistmatud lumekuulid või lumekoonused, kusjuures kristalliline ehitus pole otseselt jälgitav; rahe on aga tihkest jääst koosnevad jäätükid, mille diameeter on üle 5 mm. 


Õhtune loojangupilvestik Laagris

15. märtsi öösel hakkas saartelt sadama vihma, mis mandril läks üle lörtsiks ja lumeks. Laagris algas sadu kohe lörtsina ja muutus kiiresti märjaks lumeks. Sadu oli väga tugev, juba vähem kui tunniga tekkis 3 cm paksune märja lume kiht. Öösel oli õhurõhulangus suurim, ulatudes kl 4-5 paiku kuni 10 hPa/3 h kohta.
Hommikul alates saartelt sadu nõrgenes ja tuul jäi vaiksemaks, sest kohale jõudis tsükloni kese. See oli eriti hästi jälgitav satelliidipildilt. Kuna keskme ala oli suhteliselt suur, siis suures osas Eestis jäi tuul nõrgaks ja õhurõhk langes 970 hPa lähedale.
Loode-Eesti ja saared sattusid pärast keskpäeva tsükloni tagalasse ja tuul hakkas tugevnema (tugevaim tuulepuhang 31,4 m/s Vilsandil, mujal oli oluliselt rahulikum, eriti sisemaal). Laagris asendus märg lumi kl 13 paiku kuiva lumega ja hakkas tuiskama. Sadu oli taas tugev. Saartel hakkas õhurõhk ebatavaliselt kiiresti tõusma. Õhtuks taandus sadu juba suuremast osas Loode-Eestist.

Tsüklon satelliidipildil, http://sat24.com/en/bc.




Tugev lumesadu öösel ja päeval Laagris

Pärastlõunane võimas lumesadu Laagris

Pilvine ja sajune vaade endisele Pääsküla prügilale

Maru Meriväljal

Õhtuks oli Laagris üle 10 cm lund.

Pärast tuisku Laagris

Edasine. Külma õhu advektsioon kestab veel umbes ööpäev. Siis nõrgendab või katkestab selle loodest saabuv pigem nõrk tsüklon, millega võib samuti lund oodata. Hoopis intensiivsemat tsüklonit on oodata läänest sarnaselt praegusega 20. märtsiks, mis toob ilmselt tugevama saju (ikka peamiselt lumi ja lörts). Kui see liigub Soome, siis tuleb ka sula, kuid selle tagalas külmeneb ilm uuesti. Edaspidised tsüklonid võivad liikuda põhjapoolsemaid teid pidi ja tuua soojema ilma või areneb külmas õhumassis antitsüklon, mis võib tuua märtsi kõige külmemad ööd.

Ilmateenistuse ülevaade: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=415
14. märtsi öösel liikus üle Eesti külm front, mille järel saabus jahedam õhumass, kuid ilm selles on veel varakevadine, sest päikeselise ilmaga tõuseb maksimaalne õhutemperatuur 5...9°C-ni (oligi tegelikult nii, ainult Pärnu-Saugas mõõdeti 10,2°C). Lapimaale jõudnud tsüklon hoiab ilma Eestis tuulise.
Järgmine, ilmselt üle Eesti liikuv tsüklon, on juba Fääri saarte piirkonnas näha. See liigub enam-vähem piki 60. laiuskraadi itta, seega peaks kese liikuma 15. märtsi jooksul üle Hiiumaa ja Põhja-Eesti. Tsüklon süveneb kuni Venemaani jõudes, seega kiire liikumine ja süvenemine peaksid andma eeloleval ööl ja hommikul Eestisse ebatavaliselt kiire õhurõhulanguse, milleks võiks pakkuda kuni 10 hPa/3h kohta (südaööks ulatus saartel juba 8,4 hPa/3h kohta). Mudelid pakuvad erinevaid minimaalse õhurõhu väärtusi, nt GFS kuni 960 hPa, aga Euroopa mudel pigem üle 970 hPa.
Kõige tugevamat tuult on oodata 15. märtsi õhtul Läänemerel, sh saarte lääneosas ja Liivi lahel. Selle kohta saab kindlasti piisavalt usaldusväärse ülevaate http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1203. Nendes kohtades ei saa välistada tugevamaid kui 25 m/s puhanguid. Ka sisemaal võivad puhangud tsükloni tagalas ja külma õhumassi advektsiooni tingimustes 20 m/s ulatuda.
Ohtlik on kindlasti sulalume ladestus, sest tsüklon peaks kaasa tooma tugevaid sademeid. Sadu võib küll vihmana alata, aga kuna erilist sooja õhumassi juurdevoolu pole kuskilt tulemas, siis keskme saabudes peaks sulamispiir madalduma aluspinnani ja vihm asenduma lörtsi või märja lumega. Selline ladestus võib üle 10 cm paksuseks kasvada. Tsükloni tagalas asendub lörts ja märg lumi rohkem lumega ja seepärast peaks tuisuga arvestama.

Tsüklon on pilvemassina juba selgelt näha, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Kell 23ks oli juba pilvespiraal hakanud tekkima.


Tsükloni ja sajualade liikumine. Kollakad-oranžid toonid on tugevad sademed, http://meteoinfo.ru/plav-forc-rus.

Pärast tsüklonit kestab külma õhu advektsioon veel umbes ööpäev. Selle katkestab 17. märtsil  saabuv uus tsüklon, mis liigub ilmselt samuti üle Eesti ja võib päris palju (5-10 cm) lund kaasa tuua. Selle järel jätkub külm ilm. Kui taevas läheb selgemaks ja tuul vaiksemaks, siis minimaalne õhutemperatuur võib langeda -10°C-st madalamale. 
Soojemaks võib ilm minna 20. märtsi paiku, kuid vaevalt et tegu on 13. või 14. märtsiga sarnaneva kevadise ilmaga, vaid pigem sajuse ja tuulise sulailmaga Põhjamerelt läheneva tsükloni idaservas. See tsüklon võib liikuda ka üsna Eesti lähedalt mööda, näiteks üle Ahvenamaa Soome kohale. Siis toob see tormise ja kõleda ilma. Selle järel taastub talvisem ilm. Kevadiseks võib ilm minna uuesti alles kuu lõpupäevadel.


Päev oli veel päikeseline, aga tuuline. Näha võis tormi kuulutavaid kiudpilvi (Tartus).


Õhtul ilmus kiudkihtpilvede tõttu 22-kraadine halo kuu ümber (Laagris)

13. märts oli väga kevadine - päikeseline ja väga soe, sest mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C, vt täpsemalt: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Ka tuul oli rahulik, hommikul valitses kohati lausa tuulevaikus ja see soodustas soojale õhumassile vaatamata üsna tugevat öökülma.
Eesoleva ilma kohta on ammendavalt juba siin olemas: http://ilm.ee/?512162 ja http://www.emhi.ee/?ide=19,250. Tulemas on võrreldes praegusega väga teistsugune ilm!

13. märtsi ilmakaardil talvist ilma toovat tsüklonid polnud veel näha, see alles tekib 14. märtsi jooksul Põhjamere piirkonnas, allikas.

Suurepärane kevadilm Laagris...

...ja loojang Ülemiste järvel

12. märts
Märtsi alguses jäi Eesti veel Venemaa antitsükloni lääneserva ja Musta mere äärest jõudis soe õhumass kohale. Samal ajal tekkis Atlandi ookeanil uus tsüklonite seeria, mille mõjuala jõudis naistepäeva paiku Läänemere äärde ja soe õhumass hakkas saabuma ookeanilt. Samal ajal jäi lõuna poole antitsüklon. Nii kujunes 10. märts tsükloni soojas sektoris ilmselt märtsi kõige soojemaks päevaks: Võrus mõõdeti 14,6°C. Umbes sama soe oli Lätis:


Paar päeva on veel väga soe ja päikeseline, sest Eesti jääb järjekordse tsükloni sooja sektorisse ja samal ajal mõjutab ilma ka antitsüklon:


Kui 12. märtsil jääb tsükloni kese veel Skandinaavia põhjaosast põhja poole, siis seeria järgmine tsüklon liigub juba 14. märtsi jooksul üle Lapimaa Loode-Venemaale ja toob Eestissegi tugevama tuule ja veidi jahedama ilma, sest kui 13. märtsil tõuseb õhutemperatuur mõnel pool veel üle 10°C, siis järgmisel päeval ilmselt enam mitte. 
Sellest järgmine tsüklon liigub veelgi lõunapoolsemat trajektoori mööda ehk väga tõenäoliselt otse üle Eesti, tuues algul vihma ja lörtsi, kuid 16. märtsil valdavalt juba lörtsi ja lund ja tõenäoline on ka tuisk, sest tagalas on oodata tormi. Kahe päevaga võib tulla üle 10 mm sademeid.
Uus nädal algab ilmselt samuti tsükloniga, mis liigub üle Eesti või väga lähedalt mööda. Kui palju see sademeid toob, on praegu lahtine, sest see oleneb tsükloni aktiivsusest ja täpsest liikumisteest. Kui seerias tekib veel tsükloneid, siis peaksid need juba Eestist lõuna poolt liikuma. Kui mitte, siis võib külmas õhumassis antitsüklon tekkida ja see tähendaks väga külmi öid. Mõlemal juhul kestab talvise ilma periood umbes nädalajagu, enne kui võib loota soojemat ilma.

82 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mudelid küll mingit tormi siia ei ennusta - max tuul sama, mis 09.03 põhja-kirderannikul..

ja mida täpsemalt tähendab "väga külmi öid"? kas pakane jälle tulekul?

Anonüümne ütles ...

15.03 ohtul loodde eestis mis ilma on oodata ?

Anonüümne ütles ...

Kas nüüd vabandavad need kes Emhi`it ja Merilaist hurjutasid, kui nad kuu keskel külmenemist lubasid ?
Küll kiideldi, et ei norrakas ega venelane külma ei luba ju !

Jüri ütles ...

Torm on atmosfäärihäiritus. Isegi kui võtame aluseks selle, mida keskmine inimene tormi all võib kujutleda (eriti tugev tuul), siis torm on nii või naa, sest ega see, et tugevate tuult vöönd Eesti ei ulatu, ei tähenda, et atmosfäärihäiritus pole enam tormistaatuses, lihtsalt Eestis väljendub torm teisiti, näiteks sademete ja madala õhurõhuna.
Mudelid näitavad tormituuli, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn728.gif, Ilmateenistuse prognoos: "Pühapäeval (16.03.) tuleb eemalduva madalrõhkkonna järel lörtsi ja lund. Tõenäoliselt paisub loodetuul väga tugevaks, saartel ja läänerannikul võib öösel puhanguid kuni 25 m/s olla, sisemaal tuleks arvestada puhangutega 18 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0..-3, päeval -1..+3°C."
Väga külm öö tähendabki väga külma ööd, kõigele ei pea andma kvantitatiivset määratlust, eriti kui ansambelprognoos näitab suurt hajuvust. Konkreetseid arve võiks mainida juba siis, kui neid saab esitada usaldusväärselt.
Kui püüda kvantifitseerida vastavat mõistet, siis võiks väga külm tähendada madalamat õhutemperatuuri kui -5°C, kui on selge ja vaikne öö, siis kohati vähemalt -10°C. Arvestagem ka käesoleva aasta ilmastiku konteksti, sest möödunud aasta märtsis poleks selline hinnang nagu väga külm asjakohane.

15. märtsi õhtuks on vihm ilmselt lörtsi või lumega asendunud, tuul loodest ja väga tugev või tormine, võimalik tuisk.

Loodame, et vabandavad ja saavad aru, et portaalid ei ole usaldusväärsemad kogemustest.

Anonüümne ütles ...

kui suur on tõenäosus, et 15.03 jääb saku tsükloni keskmesse ning kas keskmes on lootust rünksajupilvedeks?

Anonüümne ütles ...

Kas 16.03 oosel on veel ka.sadu tugev loode eestis ?

Jüri ütles ...

Tormide üks tunnustest on väga madal õhurõhk, vt http://www.eurometeo.com/english/forecast/city_EETN/weather/tallinn.htm.

Jah, tsükloni kese liigub tõenäoliselt üle Eesti, hinnang on selleks üle 70%, kusjuures suurem tõenäosus, et üle Kesk-Eesti. Rünksajupilvede osas oleks pigem skeptiline, võib-olla tagalas, kui on külma õhumassi advektsioon.
Sademed on tugevaimad ikka 15. märtsi jooksul.

Anonüümne ütles ...

Kui tugevad sademed siis 16nda oosel loode eestis on

Anonüümne ütles ...

Tundub,et külm periood kestab pühapäevast-reedeni.Siis jälle oluliselt soojemaks.

Anonüümne ütles ...

hirlami temp. ja sademete ennustust kombineerides on näha, et 10..15 mm sademeid tulevad märja lumena - st 10 cm rasket lund lasdestub katustele puudele jne - ohtlikum kui torm

Anonüümne ütles ...

seda siis hetkeprog.järgi eelkõige siin põhja-eestis

joosep ütles ...

Palju õnne neile, kellel suverehvid juba all...

Jüri ütles ...

Külmem periood võib ka kauem püsida, eks paistab, kas on 5 päeva või pigem 7 ja rohkem päeva. Kui kestab 7 päeva või kauem, siis sinna vahele jääb võib-olla paar päeva soojemat ilma.

Täpseid arve sademetest Loode-Eesti kohta ei anna. Seda võib vaadata mudelist: http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183.
Järeldused/hinnangud märja lume ja selle ohtlikuse kohta peaksid õiged olema

Anonüümne ütles ...

Hirlami järgi jääb raju õnneks vaid merele ja saartele. Sisemaal võivad puhangud max 15 m/s olla ja sedagi lääne pool.

Jüri ütles ...

Kui tsükloni tagala jõuab sisemaale, siis ei saa intensiivse külma õhumassi advektsiooni tingimustes isegi sisemaal 17-20 m/s puhanguid välistada.

Anonüümne ütles ...

tundub et 19.03 tuleb selle kevade külmim ööpäev. eestini ulatub hetkeandmete kohaselt kuni -16 kraadi isoterm.. seega selge ja vaikse ilmaga -15..-20 tulekul?

ja nüüd hakkab koitma, et tänavune põuane märts tuleb hoopis 1 sademeterohkemaid üldse - vaadates edaspidiseid sademetekaarte.

Anonüümne ütles ...

Mitu kraadi peab päikese kõrgus vähemalt olema, et tekiks aluspinnast sõltuvad rünksajupilved? Eeldame selles küsimuses, et nendes tekiks äike.

weathermanx ütles ...

http://i1302.photobucket.com/albums/ag136/Celotajs/output_ioRSw4_zps99e2898d.gif?t=1394792562

Jüri ütles ...

13. märtsil 2010 küll tekkisid äikesega rünksajupilved aluspinnalt lähtunud konvektsioonist, aga nende arengut soodustas loodest kagusse liikunud sekundaarne külm front, pilte: http://www.upload.ee/files/3941976/Fotod_kalendrisse.rar.html.
27.3.2010 tekkisid pigem sõltumatud rünksajupilved äikesega.
11.4.2005 tekkisid samuti aluspinnalt lähtunud konvektsiooni tõttu rünksajupilved äikesega, paar veebikaamera pilti sellest: http://www.upload.ee/files/3941981/Eesti_linnad.rar.html
Seega ilmselt sünoptilise mõjutusega võiks juba märtsi keskpaigas tekkida aluspinnalt lähtunud äike, aga õhumassisiseselt alles aprillis.

uhh ütles ...

Jüri,

Kas teete live uudisvoo ilm.ee-sse
saabuva ilma kohta?

Jüri ütles ...

Pole kindel, kas selleks energiat jätkub, sest vaja oleks vähemalt üht inimest juurde. Ellu on kahjuks kodus taastumas ja pole õige talle sellise asjaga koormust tekitada, mis sest, et see oleks vaid arvuti taga.

Anonüümne ütles ...

kas äikest võib ka Tallinnas tulla

Anonüümne ütles ...

ei, sest pole selleks piisavalt labiilset õhumassi

Jüri ütles ...

Tore, et viimaks tuleb enam-vähem õige/asjakohane vastus. Silmapiiril pole näha äikesevõimalust.

Anonüümne ütles ...

Miks lubavad hommikul sademete intensiivistumist ? Pole ju naha et tugevnneks

Anonüümne ütles ...

Tundub,et H.Meitern on ikkagi selgeltnägija.
http://www.ohtuleht.ee/565488/sunoptik-martsis-tuleb-kulmalaine

Mäletan ka siin blogis vingujaid,et kuidas ta julgeb ja et mis mõttes jne.Aga näete,täppi läks.Lahe on sealt kommentaare lugeda.

Anonüümne ütles ...

siin keegi ennustas 20 jaanuaril, et 6..10. veebruar tuleb sula - ja tuligi 7..8 veebruaril sula.

aga jah, ma olin juba eile kindel, et suur sadu jääb täna ära.

Jüri ütles ...

Laagris oli öösel väga tugev lumesadu ja uuesti algas suur sadu kl 13 paiku.

Anonüümne ütles ...

igatahes kui ma kell 9 ärkasin oli sakus võrdlemisi nõrk sadu.

kas oskad öelda seda, et millal oli saku tsükloni keskmes või sellele kõige lähemal?

Jüri ütles ...

Eks see nii ole, et mida ei näinud või ei mäleta, pole olnud. Eks see kese kl 12 paiku oligi sealsamas, praeguseks on juba Venemaale jõudmas või jõudnud.

Martin ütles ...

Filmisin täna võrdluse eesmärgil 4 ilmavideot samast kohast iga tunni aja tagant. (11:37, 12:37, 13:37 ning 14:37 - minut :37 sattus juhuslikult, kuna jõudsin künka tippu esimest videot filmima 11:37)
Samalt künkalt on ka 1 eilne video - filmitud 11:27.

Tänases 1. videos on tuulevaikne ilm, 4. ehk viimases videos väga tuuline ja tuisune ilm.

Loodetavasti saan homseks kõik tänased videod üleslaadida.

Anonüümne ütles ...

Mina kuulsin täna kell 17:00-17:45 3 müristamist, ühte müristamist oli ka tuppa kuulda ja sel ajal sadas mõõdukat vihma, teralist lund ja lörtsi, nüüdseks on sadu lõppenud.
teated siis Nõo vallast.

Anonüümne ütles ...

Sõna "väga" kehtib ainult tuulisuse kohta, mitte tuisu.

Anonüümne ütles ...

@ 18:01

vb võrtsjärve jää sööstis tugeva tuulega kaldasse ja tekkiski mürin. midagi säärast oli ju 10.02 hiiumaal

Anonüümne ütles ...

poolal täna väga vedas - sinine taevas, päike ja rünksajupilved + äike!

Anonüümne ütles ...

Võrtsjärve kallas on siit ca 27 cm kaugusel. Nii kaugele küll jää poolt tekitatud mürin ei kostu.

Anonüümne ütles ...

27 km!!

Anonüümne ütles ...

http://www.emhi.ee/hirlam/eta/eesti_tuul/eesti_tuul52.png

uus torm on tulekul, kuid see haarab vaid sõrvet ja on vaid saaremaa suurune!

see minitorm kestab vaid 2 tundi, kuid on haripunktis samatugev kui täna vilsandil!

Anonüümne ütles ...

Kevad saabub suvega, kuid paraku mitte Eestis:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1445.gif

Jüri ütles ...

Postitusse on pilte lisatud!

Varakevad saabus meile juba kuu aja eest, kuid päriskevadeni on veel aega. Sooja osas on optimistlikum Euroopa mudel, aga eks paistab.
Kuna termiline gradient on Euroopas suurem - põhjas veel talvised olud, aga Lõuna-Euroopas juba suvised -, siis sellest ka palju tsükloneid. Selline olukord võib aprillini kesta.
Jah, tegu on pisikese tsükloniga, aga jällegi, väikesed mõõtmed tähendavad seda, et trajektoorist oleneb vägagi ilm, sh tuule tugevus.
Müristamist kinnitada ei oska.

Martin ütles ...

Kõik videod jõudsid ära laadida. Andmed lisan homme (ilmselt õhtul, kuna praegu ei jõua ning homme lähen perega sugulaste juurde)

Need eelnevalt mainitud võrdlusvideod:

11:37
http://www.youtube.com/watch?v=JD1CcvNvdmE

12:37
http://www.youtube.com/watch?v=yBGPzlgKzT8

13:37
http://www.youtube.com/watch?v=cMsBTo6fREo

14:37
http://www.youtube.com/watch?v=6Zd_NTnybDk

Anonüümne ütles ...

huvitav võrdlus

Jüri ütles ...

Tal on seal videoid tuhandeid ja leiab igale maitsele midagi, sh saaks nendest kokku panna aasta kokkuvõtte.

Anonüümne ütles ...

tal see esimene video hõlmab omakorda ju tavatut õhurõhku - kirjeldusest nägin et see hetk oli seal kiili kandis tsükloni keskmes

Anonüümne ütles ...

ja üldsegi (tormi)tsükloni keskme jõudmine ühe kindla koha kohale on ju harv juhus - või ei?

Jüri ütles ...

Ilmselt siin on küsimus selles, kes eelistab filmimist ja kes pildistamist. Filmimise eelis on heli salvestamine, aga fotode eelis on kõrgkvaliteedilise trükkimise võimalus. Seepärast on eelistus kindlalt fotografeerimise poolt, v a mõned erakordsemad sündmused.

See on lihtsalt hinnang, ei ole ju kuskilt võtta statistikat, et kui palju mingist kohast nt aasta või 10 a jooksul läheb mõni intensiivne tsüklon üle. Seepärast ei saa ka öelda, kui haruldane see on. Ilmselt Atlandi ookeani keskmistel ja suurtel laiustel või konkreetsemalt Islandil on see siiski tavalisem kui Eestis, aga vastavaid arve pole kuskilt võtta.
Mis puudutab veel neid videosid, siis kindlasti oleks pildistanud ja võib-olla filminud, sest nt kuskile trükis ilmuva kokkuvõtte juurde on siis hea kohe illustreerivat materjali võtta, kuid kahjuks videot ju ajakirjas või raamatus ei trüki.
Veebipõhistes materjalides on sellega muidugi lihtsam. Ilmselt tuleks kompromissina võimalusel teha mõlemat, nii pildistada kui filmida-

Anonüümne ütles ...

ma olen oma sugulastelt kuulnud, et lisaks helile peavad nad oluliseks ka liikuvat pilti - st liikumised.
näiteks martini videodes tuules olevate puude õõtsumise kiiruse/ulatuse esiletulek, lainete liikumine, äikese puhul välkude sagedus, jms tema videodes nähtavad liikumised/tegevused

pildiga liikumiste iseloomu ju ei edasta


see jutt oli siis mitte martini filmimise pooldamiseks, vaid pigem selleks, et mida mu sugulased veel arvasid filmimise eelistest
(üks neist filmib ka nagu martingi, kuid looduse asemel arvutimänge)

Jüri ütles ...

Mitte väga ammu õnnestus Facebookis küsida Martinilt ka eelistuse põhjuse kohta, siis ta mainis väga selgelt just heli. Liikumist saab piltidega ka edastada, nt teha time lapse video piltidest, mis on nt iga 1 vms sekundi tagant pildistatud. Samuti saab lasta sellist fotoseeriat trükkida. Videost võib kaadreid välja lõigata, aga need ei kannata tavaliselt trükkimist (on muidugi ka võimalik soetada videokaamera, kus sellist probleemi pole, aga see on vist vähestele kättesaadav).
Martini fenomenist on hakatud viimasel ajal rohkem rääkima. Täpseid üksikasju ei tea, aga tore, et kellelgi on selline järjepidev huvi.
Aitäh arvamuse eest! Kindlasti õige, et liikumine on esmane põhjus filmimise eelistamiseks, sest kuigi fotoseeriast saab panna kokku video (võib-olla pole see õige tehniline termin, sel juhul liikuva pildi), on filmida kiirem ja mugavam.

Anonüümne ütles ...

Kas see sadu võib ka Kesk-Eestini jõuda mis Saaremal tegutseb?

Jüri ütles ...

Tõenäoliselt Pärnumaast kaugemale ei jõua, hea kui Läänemaalegi midagi jõuab.

Anonüümne ütles ...

nonii, sat24 on lätis juba äikest registreerinud!

Anonüümne ütles ...

ja mida see sõna 'fenomen' lihtsalt/lühidalt seletades tähendab? väga tuttav sõna, aga ei meenu

Anonüümne ütles ...

Nonii, tänavuse märtsi miinimum siis ka külmem veebruari miinimumist nagu eelmine aastagi.

Jüri ütles ...

Fenomenil on vähemalt kolm tähendust: a) mingisugune loodusnähtus, vahel rõhutamaks haruldust; b) ebatavaliste võimetega inimene (kasutatud kommentaaris selles tähenduses) ja c) nähtumus (kasutusel filosoofias).

Jah, tingimused olid jahtumiseks ideaalsed.

Anonüümne ütles ...

Tundub et 21.03 tuleb vist taas tolmusombupäev.

Anonüümne ütles ...

Kus see tomp sul tuleb sula- ja vihmaveega?

Jüri ütles ...

Tegu on väga sooja õhumassiga, seda võidi mõelda. Eks ole näha, milline siis on õhumass.

Anonüümne ütles ...

@ 16:55

Kus-kus.. Kukesuus.

Anonüümne ütles ...

siin
http://www.emhi.ee/?ide=26,887,1619
on 'postrid' alateemas näha '„Derecho 2010 ja 2013”
Willi Louvar, Jelena Maltseva. Keskkonnaagentuur'

huvist küsin, et kus oli 2013 derecho - kas eestis 13.05 hommikul oli ikka derecho? või on seal alateemas kogu euroopat mõeldud

Jüri ütles ...

Võib-olla mingi äike siis klassifitseeriti radar- või satelliitmeteoroloogia vahenditega hiidpagiks. Muidu möödunud aastal ju polnud kordagi juttu ühestki hiidpagikandidaadist. 13. mail oli minihiidpagi - hiidpagile sarnane rünksajupilvede kogum, kuid vähem intensiivne.
Seda pole seal täpsustatud, kas Eesti või Euroopa, aga ülimalt tõenäoliselt on ikka Eestiga seotud asi.

Anonüümne ütles ...

Kes homme tahab tõelist talveilma kogeda, siis minge näiteks Pärnusse, kuna iga mudelijooks näitab üha lõunapoolsemat sajuala piiri. Tallinn jääb homme puutumata, kuigi eilsed andmed seda ei näidanud.

Jüri ütles ...

Tõelist talveilma võib kogeda juba praegu mitmel pool Eestis, sest sadas 10-15 cm lund paari tunniga, sh Tartu- ja Jõgevamaal.

Anonüümne ütles ...

Tartumaal, kus mina elan, on vaevalt paar cm lund, mis juba sulab. Üle 10cm pole siin see talv olnud, ega tule ka täna-homme.

Jüri ütles ...

Paistab, et kaks viga: a) tegu oli laussajuga, seetõttu väheusutuv, et lund praktiliselt ei tulnud, isegi Tartus oli lumikatte juurdekasv üle 10 cm; b) loodate usule, aga ilmaprotsesside puhul see ei aita - juba uus lumesadu on Skandinaaviast Eesti poole teel ja peaks õhtuks kohale jõudma.

Anonüümne ütles ...

Siin Tartumaal tuli ööga ligikaudu 15cm

Anonüümne ütles ...

Anonüümse (19. märts 2014 9:35) jutt on üsna usutav, sest ka Elvas oli hommikul maksimaalselt kõigest 3-4cm lund. Oluliselt see praegu veel sulanud pole, ning kellel kahtlused, võib tulla ja veenduda ise. Jälgisin isegi eile õhtul ja öösel pidevalt Sürgavere radarit, kus oli väga hästi näha, kui ebaühtlaselt sademed jaotusid, mis sellest, et laussadu oli. Olen elu aeg Elva-Tartu ja Elva-Otepää vahet sõitnud ning tõdenud, kui suur võib olla temperatuuride ja sademete erinevus 25km ulatuses. Otepää puhul mängib rolli muidugi ka kõrgustik ja tihti peale näitab EMHI lumekaart sealset olukorda nii valesti kui veel vähegi võimalik.
Oli üks juhtum, kaks-kolm aastat tagasi, kui põhja poolt alates läks ilm külmaks ning sadu üle lumeks. Juhuslikult helistas tuttav umbes lõuna paiku, et Tartus sajab esimest lund ja maa on juba kergelt valge. Olles samal ajal Elvas paduvihma käes, kahtlesin sügavalt, kuid tõestuseks saadeti pilt. Jäin siis pikisilmi ootama, kuna see valge ollus siia jõuab. Alles kella poole kaheksa ajal õhtul hakkasid tulema esimesed valged räitsakad. Käskisin siis kohe Tartust uue pildi saata, millel olid puud paksult lumega kaetud ja vähemalt 10-15cm lund maas.
Olin sõnatu.
Sarnane olukord oli temperatuuridega mõni aasta tagasi, kui Lõuna-Eestisse jõudis troopiline õhumass. Elva ja Tartu vahe oli siis 4-5 kraadi.

Elvakas ütles ...

Anonüümse (19. märts 2014 9:35) jutt on üsna usutav, sest ka Elvas oli hommikul maksimaalselt kõigest 3-4cm lund. Oluliselt see praegu veel sulanud pole, ning kellel kahtlused, võib tulla ja veenduda ise. Jälgisin isegi eile õhtul ja öösel pidevalt Sürgavere radarit, kus oli väga hästi näha, kui ebaühtlaselt sademed jaotusid, mis sellest, et laussadu oli. Olen elu aeg Elva-Tartu ja Elva-Otepää vahet sõitnud ning tõdenud, kui suur võib olla temperatuuride ja sademete erinevus 25km ulatuses. Otepää puhul mängib rolli muidugi ka kõrgustik ja tihti peale näitab EMHI lumekaart sealset olukorda nii valesti kui veel vähegi võimalik.
Oli üks juhtum, kaks-kolm aastat tagasi, kui põhja poolt alates läks ilm külmaks ning sadu üle lumeks. Juhuslikult helistas tuttav umbes lõuna paiku, et Tartus sajab esimest lund ja maa on juba kergelt valge. Olles samal ajal Elvas paduvihma käes, kahtlesin sügavalt, kuid tõestuseks saadeti pilt. Jäin siis pikisilmi ootama, kuna see valge ollus siia jõuab. Alles kella poole kaheksa ajal õhtul hakkasid tulema esimesed valged räitsakad. Käskisin siis kohe Tartust uue pildi saata, millel olid puud paksult lumega kaetud ja vähemalt 10-15cm lund maas.
Olin sõnatu.
Sarnane olukord oli temperatuuridega mõni aasta tagasi, kui Lõuna-Eestisse jõudis troopiline õhumass. Elva ja Tartu vahe oli siis 4-5 kraadi.

Jüri ütles ...

Ilmselt tegu anomaaliaga siis, sest eelnevate tundide jooksul oli võimalus koguda andmeid ka huvilistel ehk paluda neil mõõta öösel lisandunud lumekihi paksust.
Selgus, et Jõgevamaal Siimustis lisandus 16 cm lund, Tartus 10-11 cm ja Pangodis 6-6,5 cm (mõõdetud mitmes kohas). Seega on näha põhja-lõunasuunalist gradienti - põhja pool sadas rohkem kui lõuna pool (või edela pool).

Jüri ütles ...

Veel kommentaari kohta: siin võib asi olla just Tartus endas, et võrreldes ümbritsevate aladega on ilm/kliima oluliselt teistsugune - kliima poolest vähem äikest, vähem lund jne, ilma poolest siis nii nagu kirjeldati kommentaaris.
Antud juhul aga oli tegu väga väikese (osa)tsükloniga, mistõttu laussademed olid tugevaimad keskme lähedal ja nõrgenesid süsteemi väiksuse tõttu kiiresti äärealade poole liikudes.

Anonüümne ütles ...

Kui palju lund võib tulla Kesk-Eestisse selle uue sajualaga mis kohe kohe Eestis?

Jüri ütles ...

Kuna see on ka üsna intensiivne sajuala ja saartele on jõudnud juba nõrk kuni mõõdukas lumesadu, siis ootaks vähemalt 5 cm, lõuna pool ehk kuni 10 cm.

Anonüümne ütles ...

loodetavasti tln jääb puutumata sellest - niigi tänavad pasased

Jüri ütles ...

Praegu pole kindel, kas põhjarannikule jõuab sadu, kui jõuab, siis hilinemisega ja sajab oluliselt vähem kui Lõuna-Eestis.

Anonüümne ütles ...

radari järgi ei jõua ning olen kindel, et homsel lumekaardil ongi väikseim näit tallin-harkus :)

Jüri ütles ...

Kirde-Eesti jääb ilmselt täiesti puutumata. Tallinnasse mõni lumehelves vist sattus, aga lumekihti see ei kasvata.
Sulale minekuga vast on kõige rohkem sademeid (esialgu lumena) oodata Loode-Eestis, sest see jääb tsüklonile kõige lähemale.

Anonüümne ütles ...

@ Jüri ütles ...
Paistab, et kaks viga: a) tegu oli laussajuga, seetõttu väheusutuv, et lund praktiliselt ei tulnud, isegi Tartus oli lumikatte juurdekasv üle 10 cm; b) loodate usule, aga ilmaprotsesside puhul see ei aita - juba uus lumesadu on Skandinaaviast Eesti poole teel ja peaks õhtuks kohale jõudma.

19. märts 2014 10:03



Nägu näha, siis kirjutasite need kaks viga hoopis endale ette ja mul oli 100% õigus. Lume juurdekasv oli siin olematu ning 10 cm ei tulnud lumekaarti järgi mujalgi Lõuna-Eestis. Kui tulete nüüd ette heitma, et tegu oli märja unistusega, mis koba peale täppi läks, siis võib iga üks sama teha teie kirjutatud prognoosidega ;).

Jüri ütles ...

Ja ometigi tõi see osatsüklon päris palju sademeid nt saartele ja Edela-Eestisse.
Eelmiste kommentaaridega lahendati see küsimus ära, kuid tegite nüüd kolmanda vea: põhjendamata eneseõigustus(kas oskate nt sünoptiliselt põhjendada, miks läks just nii, aga mitte teisiti) ja neljanda vea: omistate eeldusi, mis pole ilmselt õiged (nagu see etteheitmise asi). Parem näidake ära, millel nt teie arvamus põhines (usk jätke välja, mitte segi ajada soovunelmaga).
Kommentaar on heaks ja õpetlikuks lähtematerjaliks nt uue postituse loomisel. Aitäh!

Anonüümne ütles ...

See on iga ühe enda asi, kas ta põhjendab oma ennustust või mitte. Võib-olla inimene ennustab oma erilise meetodi abil, mida ta ei soovi teistele avaldada ja mis kannab vilja? Kindlasti ei saa seda veaks lugeda, seda enam, kui prognoos on täpne.
Miks te üldse neljandat viga loetlete, kui lause sai öeldud tingimisi?

Anonüümne ütles ...

Tundub, et täna saab alates kella ~17´st Põhja-Eesti ja osaliselt ka põhjapoolsem Kesk-Eesti tugevama lumesaju osaliseks? Tore, tore- saab veel viimast korda ehk sel aastal tõsisemalt lund rookida.

Anonüümne ütles ...

Mõlemad mudelid pakuvad märtsi lõpuks,aprilli alguseks väga sooja õhumassi.Millist temperatuuri sellega oodata võiks?

Anonüümne ütles ...

heli-ilmateates mainitakse homseks hoovihma - seega üle pika aja võimalus rünksajupilvedeks :)

(hoovihm - rünksajupilvedest, alates x kohast hakkab vihma sadama - laussadu; rünksajukaid pole)

Jüri ütles ...

Prognoosi ekslikkuse/vaidluse kohta
Kui tekib vastav arutelu või vaidlus, siis tuleb ka seda öelda, et on mingi eriline meetod, mida ei soovita avaldada ja sellega võib loo lõppenuks lugeda. Aruteludes jätab see siiski pigem halva mulje - jääb arusaamatuks, mis meetoditel ja kuidas vastav prognoos koostatakse, sest ei saa hinnata nt vastava meetodi usaldusväärsust ja võib tekkida ka mulje, et võib-olla seal taga polegi midagi enamat kui lihtsalt arvamus, mis ei põhinegi millelgi konkreetsel.
Uues postituses on plaan avada veidi viimase kahe ööpäeva tagamaid, sest päris palju on neid lugejaid, kes kunagi kommentaare ei vaata ja oleks tore, kui nemadki saavad teada juhtunu tagamaadest midagi. Jutt on siis sellest, kas esitatud prognoos oli põhjendatud/ootuspärane, miks see nii ei läinud jne, st sünoptiline/atmosfääri pool.
Etteruttavalt võib öelda, et jah, Tartumaal ja isegi Kesk-Eestis oli tegelikult oodatav lumikatte paksuse suurenemine vähemalt 5 cm. Tegelikult ei ulatunud selline ala Viljandimaast ja Võrumaast kaugemale põhja, nt Valgas teatasid huvilised, et kuni 7 cm sadas öö jooksul.
Mis puudutab näiteks kahtlusi selles osas, et üleeelmisel ööl sadas mingis tundmatus kohas Tartumaal 2 cm, siis seda oleks võinud toetada mõne näitega, kasvõi enda varasematest kogemustest. Ühes järgnevas kommentaaris kirjutas keegi väga hästi lahti, et mida ta on kogenud erinevuste suuruste kohta ja see oli täiesti piisav - muutis selle 2 cm juba usutavaks, eriti kui arvestada, et tegu oli laussajuga. Hoogsademete puhul on sellised erinevused tihti tunduvalt suuremad. Veel oleks argumendina saanud välja tuua osatsükloni väga väikesed mõõtmed, mis mängisid olulist rolli ka möödunud ööl.
Kuna kehtib põhimõte, et erakordsed väited nõuavad erakordset tõestusmaterjali, siis praeguse märksa leebema olukorra puhul siis olnuks selline pisike tagasivaade näiteks kogemustele asjakohane. Sellest ka vastuses öeldud väide, et eelmiste kommentaaridega lahendati küsimus.
Veel oleks võinud tunda huvi, miks osutus prognoos valeks vms. Aga kommentaarist võis jääda kergesti mulje, et on ründav ja süüdistav.

Ülejäänud kommentaarid, mis lisati hiljem
Jah, õhtul on oodata arvestatavat lumesadu Põhja-Eestis, sest jääb tsükloni keskmele lähemale ja pilvede paksus kasvab mööda fronti tsükloni keskme suunas liikudes, nii ka saju intensiivsus.
Taas paistab, et ilmaprotsessid kulgevad väga kiiresti ja sadu jõuab kohale juba enne õhtupimedust.
Tallinnas elav Ülo Kestlane, kes on ilma vastu juba üle 50 aasta elavat huvi tundnud, ütles mõne päeva eest, et ta pole sellist talve näinud (kui juurde arvestada ka sügisesed ja talvised lumesajud), kui pole kordagi vaja lund rookida. Kas õhtu/öö jooksul niipalju lund just tuleb, et vaja suuremat rookimist, lubada ei saa. Peaks ka arvestama, et see hakkab kindlasti sooja õhumassi saabudes kiiresti sulama.

Lõunast või kagust pakutakse tõepoolest nädala pärast sooja õhumassi jõudmist Eestini. Kui on 5-kraadine isoterm ja piisavalt päikest, siis võiks oodata sooja üle 10 kraadi, maksimum võib jääda 15 kraadi lähedal.
Prognoosis olev hoovihm viitab rünksajupilvedele. Ometigi on äike vähetõenäoline, sest õhumass on stabiilne. Ehk mingi konvektsioon tekib pärastlõunal, kui asemele tuleb jahedam õhumass.