esmaspäev, 17. veebruar 2014

Veebruari teine pool – kas juba varakevad?

28. veebruari öö oli pilves, mistõttu ei näinud ebatavalist virmaliste vaatemängu, kohati vaid kuma läbi pilvede, aga kus pilvi oli vähem, jäädvustati selliseid vaatepilte: http://www.dailymail.co.uk/news/article-2569881/Aurora-Borealis-Norfolk-Skies-East-Anglia-turn-red-green-stunning-display-Aurora-Borealis.html.
Hommikupoolikul hakkas alates Lõuna-Eestist taevas selginema ja päeva jooksul peaks päikest nägema pea terves Eestis. Seetõttu tuleb eelmistest päevadest soojem ilm (5...7°C võimalik). Õhtuks leidus selgemat ilma Saaremaal ja Lõuna-Eestis, kus öö hakul peaks sarnane olukord püsima.

Ilma selginemine, saartel ilmselt kõige lühiajalisem, http://sat24.com/en/bc

Sarnane ilm, ilmselt küll on ülekaalus pilved, püsib ka märtsi alguses. Päeval on õhutemperatuur ikka üle 0°C, kuid öösel olenevalt pilvisusest võib jääda 0°C lähedale või langeda sellest mitu kraadi madalamale. Muutus toimub ilmselt alles nädala pärast, kui läänetsükloni otsene mõju jõuab Läänemere äärde. See tähendab sajusemat ja tuulisemat ilma kui seni.


27. veebruar oli pilvine, ent siiski oli päeval kohati ka päikest näha (rohkem Kagu-Eestis, Tartu-Tõraveres ja Võrus mõõdeti 4,9°C, mujal oli jahedam). Eelolev öö on samuti pilves ja seetõttu väga palju õhutemperatuur ei lange.
Järgmistel päevadel püsib oluliste sademeteta ja rahulik ilm. Valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon, sest Eesti jääb Venemaa suure antitsükloni lääneserva. Ilm on jätkuvalt soe, sest Musta mere äärest kandub siia soe õhumass. See küll jahtub siia jõudes üsnagi palju, kuid vähemalt päevasel ajal tõuseb õhutemperatuur ikka  üle 0°C. 
Ilma poolest oleme viimase nädalaga jõudnud aprilli algusesse või isegi keskpaika, sest alles siis võiks pikaajalise keskmise järgi oodata, et lund ei ole ja päeviti on plusskraadid. Samal ajal on kõige külmem ilm taandunud Kasahstani ja Kesk-Venemaa kohale, mistõttu Kaspia mere ümbruses on viimasel ajal üldiselt Euroopa kõige madalam õhutemperatuur olnud.

Siit on samuti näha, et kaugemal ida pool on külmem, http://www.intellicast.com/Global/Temperature/Current.aspx?location=FIXX0007.

Kaugem tulevik on ebaselge. Euroopa mudel pakub lõunatsüklonite mõju tugevnemist ja Venemaa antitsükloni mõju püsimist, mis tähendab praegusega sarnase ilma püsimist (õhtul muutus väljund selles osas). Seevastu GFS mudel näitab nädala pärast läänetsüklonite mõju domineerimist ja tormist ilma. Mõlemal juhul püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem õhutemperatuur.



Kõrgrünkpilved ja varakevadine Tartu

26. veebruari öö möödus selgelt ja vaikselt, sooja õhumassi tõttu oli olusid arvestades suhteliselt soe (enamasti langes õhutemperatuur 0...-5°C-ni). Nagu karta võis (vt allpool eelmise päeva sissekannet), siis läks hommikul ilm pilve ja seepärast püsib õhutemperatuur päevalgi 0°C lähedal. Ainult kagunurgas, kus on veidi selgem, on ka soojemat ilma loota (Võrus mõõdeti 4,4°C, mujal valdavalt 1...3°C). Kui pilved püsivad ka öösel, siis on muidugi öösel seevastu jällegi soojem (Ida-Eesti kohalt läksid õhtuks madalad pilved ära).
Järgmistel päevadel antitsükloni mõju nõrgeneb ja nii võib juba nädala lõpus mõni tsüklon või lohk mõjule pääseda, mis tähendab sademeid (võivad tulla nii vihma, lörtsi kui märja lumena). Olulist külmenemist pole siiski ette näha, vaid varakevadine ilm peaks püsima.

Baltimaade kohale laotusid kõrged kihtpilved (vaatlustes märgitud küll kihtrünkpilvedena, aga need on selleks liiga ühtlase välimusega), http://sat24.com/en/bc.


Kõrged kihtpilved moodustasid ühtlase katte (ennelõunal Laagris) ja kaduma hakkas alles õhtul (Tartus).

25. veebruari öösel liikusidki kihtpilved üle Eesti. Kihtpilved ja udu alustasid sissetungi Liivi lahelt ja jõudsid lõunaks juba Eesti kohalt lahkuda, jätkades teed Läänemere ja Soome kohal. Ühes kihtpilvedega langes ka õhutemperatuur ja tugevnes uuesti tuul (antitsükloni saabumine oli tormiline). Tuul rahunes õhtul mõnel pool lausa tuulevaikuseni
Päev möödub üsna tuuliselt, aga päikeseliselt ja väga soojalt (5...8°C võimalik, tegelik maksimaalne õhutemperatuur oli 7,8°C Kundas ja 7,7°C Türil). Kuna Ida-Euroopas on liikvel ulatuslikke kihtpilvede massiive, siis võib öösel või hommikul taas pilve minna. Lähipäevadel õhumass Eesti kohal pisut jahtub, sest veebruari lõpus on insolatsioon nii sooja õhumassi säilimiseks Läänemere ääres veel liiga madal. See toob antitsükloni lääneservas varakevadise ilma: kui on selge, siis öösel on enamasti öökülm ( kohati langes alla 0°C juba paar tundi pärast päikeseloojangut), aga päeval veidi üle 0°C, ent kui on pilves, siis jääb pigem ööpäevaringselt 0°C lähedale. 
Olulist külmenemist ei ole ette näha.

Kihtpilved jõudsid päevaks juba Eesti kohalt lahkuda, http://sat24.com/en/scan.

NOAA prognoos näitab ebatavaliselt sooja märtsi. See tähendaks plusskraadide valdamist kogu kuu vältel (külmema perioodi olemasolul nii soe ilmselt ei tuleks), http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif

Kevadine ilm (+8 kraadi) Laagris

Roheline värske maa

24. veebruari öö ja hommik olid väga tuulised, kuid soojad. Öösel võis näha virmalisi, kus taevas oli vähegi selgem. Päev möödub põhja pool pilvisemalt, sest on tsüklonile lähemal, aga lõuna pool selgema taevaga (antitsüklon). Päevane maksimaalne õhutemperatuur tõuseb 7...9°C-ni (maksimum 8,9°C registreeriti Võrus ja Viljandis).
Kõige soojem ongi õhumass Eesti ja Läänemere kohal; lõuna ja eriti kagu poole liikudes muutub õhumass külmemaks ja õhutemperatuur langeb Leedus juba 0°C-ni. Satelliidipildil on näha, et lõuna-kagu poolt liiguvad põhja poole justkui mingid pilvekombitsad. Need on kihtpilved, mis moodustavad udu ja milles on külm ja rõske ilm. Ühtlasi tähistavad need antitsükloni domineerimise ja nõrga tuule loodepiiri. Pilvede levik põhja poole näitab antitsükloni tugevnemist ja tuule nõrgenemist. Ööpäevaga peaksid kihtpilved katma tendentsi jätkudes ka Eesti (jõudsid õhtuks Läti lõunaossa). 


Satelliidipildil levivad kihtpilvede kombitsad antitsükloni tugevnedes Eestile üha lähemale, vt animatsiooni http://sat24.com/en/scan.

Kihtpilvede (udust haaratud) piirkond on siin paremini näha, http://sat24.com/en/bc.

Kihtpilvede all Vilniuses on ilm rõske ja külm, sh ülimadal pilvede kõrgus, vt http://www.wunderground.com/weather-forecast/EE/Tallinn.html ja lisaks.

Juba kl 23 alustasin kihtpilved Liivi lahelt pealetungi, http://www.emhi.ee/?ide=21.

Tugevnev antitsüklon toob Eestisse pisut jahedama õhumassi ja seetõttu on järgmised päevad jahedamad, samuti on öökülma võimalus. Nädala pärast võib minna veelgi jahedamaks, nii et ka päeval on maksimaalne õhutemperatuur 0°C lähedal. Juhul, kui peaks sademeid tulema, siis on need lume-lörtsina, aga mingit dramaatilist külmenemist või talvise ilma perioodi pole näha. 

24.2. hommik Laagris (nõrk halo)


Suvine meeleolu pilvedega (Männikul)

Huvitav päikeseloojang (Pirital)

23. veebruar öö ja päev möödus sademeteta ja selgimisi oli juba rohkem. Mõnel pool Lääne-Eestis oli päev päikeseline, kuid mere ääres arenes päeval udu, mis õhtu või öö jooksul võib laieneda. Kevadise soojuse tõttu on lumi enamasti sulanud, seda leidub veel vaid metsa all ja Kagu-Eestis. 
Norra merele jõudnud tsükloni kaguservas jõuab edelast kohale üha soojem õhumass. See peaks tagama 24. veebruaril kevadiselt sooja ilma (kui on päikest, siis tõuseb õhutemperatuur kindlasti üle +5°C). Samal ajal tugevneb Venemaal soojeneva antitsükloni mõju. Esialgu on rõhkkondade vahel üsna tugev vastasseis, mistõttu ilm püsib tuuline ja soe. Nädala jooksul peaks vastasseis nõrgenema ja tuul vaibuma. Kuna õhumass muutub jahedamaks, siis tekib võimalus öökülmadeks, kuid päeviti on õhutemperatuur ilmselt üle 0°C ja ilm varakevadine. 
Külmenemisest märtsis on endiselt liiga vara rääkida. 

Merelt liikus saartele ja läänerannikule udu, kl 16.15 seisuga uduga kaetud ala punasega ümbritsetud, http://sat24.com/en/scan.

HIRLAMi prognoos 24. veebruariks, http://emhi.ee/?ide=19,394,416,1184.

Päev oli soe ja võis päikestki näha (Laagris).

Õhtul võis imetleda kiudpilvi ja sinist taevast (Laagris)

22. veebruari öösel ja hommikul tõusis tsükloni soojas sektoris õhutemperatuur mõnel pool üle +4°C. Keskpäeva paiku liikusid külma frondiga seotud laussajuala ja rünksajupilved (rohkem Põhja-Eestis) üle Eesti itta ja ilm muutus seejärel veidi jahedamaks. Lääne-Eestis tekkis udu.
Venemaa antitsüklon muutub päev-päevalt soojemaks ja selle mõju Eestile tugevamaks. Esialgu jõuab edelast tsüklonitega seotud eriti soe õhumass, aga hiljem nädala jooksul sisemaalt antitsükloniga seotud jahedam õhumass, mis tähendab, et tulla võib öökülma. 


Kui päev oli ühtlaselt hall, siis õhtul muutus pilvestik huvitavamaks (Laagris).

21. veebruari hommikuks oli tekkinud paljudes kohtades taas lumikate, kuid nt Loode-Eestis pole lumest märkigi. Õhtu ja eeloleva öö jooksul võib üle Eesti liikuda taas sajuala (alguses võimalik lumi ja lörts, hiljem vihm), mille järel läheb ilm soojemaks ja lumi, kus seda on, sulab täielikult. Õhtuks selgus, et õhumassivahetus toimub suurema sajuta. Kohati sajab vähest lund ja lörtsi. Alates Lääne-Eestist areneb advektsiooniudu (püsis öö hakul kihtpilvedena saartel). Kõige soojem on õhumass Eesti kohal 24. veebruaril. Siis võib õhutemperatuur ka üle +5°C tõusta. Seejärel tugevneb Venemaa antitsükloni mõju. Selles on küll üsna soe õhumass, aga siiski jahedam, kui 24. veebruaril, mistõttu ilm külmeneb peamiselt ööde arvelt, eriti kui need on selged ja vaiksed. Vähemalt päeval peaks sula jätkuma ehk ikkagi tõepoolest varakevadine ilm (lumikatte täielik kadumine, püsiv sula).
Kulutulena on levinud selline uudis: http://www.ohtuleht.ee/565488/sunoptik-martsis-tuleb-kulmalaine. Mida selle kohta arvata? Tegu on spekulatiivse arvamusega, mida pole kahjuks või õnneks kuidagi võimalik kinnitada või ümber lükata. Loomulikult ei oleks see üllatav, kui millalgi märtsis tuleks nädal aega südatalvist ilma, sest ilmastik ja seda määrav tsirkulatsioon on looduse muutlik komponent ja polaaraladel on arktilist õhumassi piisavalt. Seega kõik võib-olla. 
Mis puudutab nt mudeleid vms pikaajalisi prognoose, siis kuskilt ei loe seda külmenemist välja, vt http://www.gismeteo.ru/month/4072/, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html või http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. See aga ei ole mingisugune viide sellele, et sellist asja ei tule või ei saa tulla. Meenutagem kasvõi jaanuari algust, kui miski ei viidanud sellele, et kolmeks nädalaks tuleb väga külm ilm. Igatahes nii konkreetseks ja julgeks prognoosiks, arvestades tähtaega, on liiga vara.

20. veebruari õhtul Tartus

Tallinnas pole lumest märkigi, http://www.teletorn.ee/et/webcam.

Märtsi keskpaiga külmenemisele vihjab ilmselt Euroopa mudel, kus on näha pooluse lähedalt arktilise õhumassi liikumist lõuna poole, sh sellega seotud väga külma antitsüklonit, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

20. veebruari hommikuks jõudis saarte ja Lääne-Eestini lumesajuala, mistõttu tekkis seal uuesti lumikate. Lumesadu liigub ida poole, kusjuures rohkem sademeid tuleb Lõuna-Eestis (vt pilte).




20. veebruari lumi Tartus

Selline lumisem episood kestab vaid paar päeva, siis läheb tunduvalt soojemaks (kõige soojem võib-olla 24. veebruar). Edaspidi tugevneb Venemaa antitsüklon, kuid Eesti jääb selle kaugesse lääneserva ja saabuv õhumass on pigem soe kui külm. Seetõttu on vähemalt päevasel ajal tõenäoline, et õhutemperatuur on üle 0°C, aga vähegi selgema ja vaiksema ilma korral jätkuvad öökülmad. Selline olukord püsib vähemalt märtsini. 
Kui vaadata hooajaprognoose, siis NOAA märtsi prognoos näitab õhutemperatuuri positiivse hälbe koondumist Lääne-Venemaale. Selle taga võib-olla praegu väljakujunev poolmeridionaalse tsirkulatsioonivorm, kusjuures aeg-ajalt avaldavad suuremat mõju läänetsüklonid ja ookeanilt saabuv soe ja niiske õhumass.

NOAA märtsi keskmise õhutemperatuuri kõrvalekalde prognoos, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.




19. veebruar oli Tartus üsna kevadine, aga Emajõgi on veel jääga kaetud.

19. veebruari öö oli suhteliselt selge ja enamikes kohtades langes õhutemperatuur alla 0°C. Lääne-Eestis arenes udu, mis püsis seal keskpäevalgi. Kuna udu on efektiivne isoleerija (takistab nii soojenemist kui jahtumist), siis püsis erinevalt nt Ida-Eestist lääne pool udus keskpäevalgi õhutemperatuur 0°C-st madalam.
Lätini on jõudnud troopilise õhumassi edasiliikumisega seotud lõunatsüklonitele iseloomulik pilvemass. Sellega on seotud ka nõrgad sademed. Kui Eestisse üldse jõuab midagi, siis pigem läänest saabuv nõrk ja hajus sajuala. Suuremat lume- ja lörtsisadu on oodata homme. 
Praegune veidi külmem ja sademete korral lumine ilm ongi siis see mõnepäevane talvisema ilma periood. Ehkki on jahedam kui eelmised päevad, on õhutemperatuur pikaajalisest keskmisest ikkagi tunduvalt kõrgem. Ilmselt nädala lõpus läheb taas soojemaks.
Kuu lõpus on tõenäoliselt oodata Venemaalt antitsükloni sissetungi, kuid see ei too endaga väga külma õhumassi kaasa. Kui ilm on selge, siis öösel on kindlasti õhutemperatuur alla 0°C, aga päeval peaks tõusma 0°C lähedale ja kõrgemale (umbes nagu praegu).

Satelliidipildilt on näha jugavoolu ja troopilise õhumassi liikumisega seotud kaarjat pilvemassi, sat24.com/en/bc.

Nähtavas valguses on näha eriti selgelt lõunatsüklonitele iseloomulikku/troopilise õhumassi liikumisega seotud säbrulist pilvemassi (peamiselt kõrgkiht-, aga ka kihtsajupilved), sat24.com/en/bc.

Tõepoolest, Aafrikast saabunud troopiline õhumass ja sellega seotud jugavool: Satellite image with analysis of mid/upper level winds reveals a powerful jet stream bringing the airmass from far south over Saharian desert which is resulting in unusually big load of Saharian dust over parts of south-central Europe.
Source: EUMETSAT

Udune Vormsi, http://ilm.ee/vormsi/.


4 aastat tagasi oli ilm täiesti teistsugune: väga külm ja tugeva tuisuga (Tartu Emajõel). Teisel pildil on näha, et kõrgkihtpilvedest sajab tugevat lund.

18. veebruar tõi juba mõnele poole päris kevadhõngulise ilma, nt saartel  ja Lääne-Eestis oli päikeseline ja õhutemperatuur tõusis kohati üle +3°C. Päeva jooksul jõuab selgem ilm ka ida poole (selgines õhtul). Üle pika aja on öö nt virmaliste jälgimiseks piisavalt selge.
Troopiline õhumass on levinud üle Vahemere Alpideni. Itaalias on oodata sooja mõnel pool 25...30°C. Eestini see õhumass ei ulatu, vaid siin peaks pigem arvestama ilma külmenemise ja talvise ilma tagasipöördumisega lähipäevadel (tuleb lund ja lörtsi).

Lõunatsükloni pilvelehvikust arenes välja pilvelint, mille üks serv on sirge nagu noaga lõigatud see on jugavoolu antitsüklonaalne pool, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

17. veebruari hommikul ja päeval liikusid seoses järjekordse lohuga üle Eesti lörtsi- ja vihmasajud. Näha võis klassikalist lauslörtsi, mis tähendab, et räitsakaid ja osaliselt sulanud lumehelbeid sajab (hooti) koos vihmaga. See sademeteliik on vihmast või lumest, eriti kui viimase hulka arvata märg lumi (lumehelbed on niiskunud, aga mitte sulanud), märksa haruldasem. 
Suures osas Eestis on lumikate lõpuks kadunud või ainult osaline – kas see tähendab, et alanud on kevadtalv, mis saabub seoses lumikatte lõpliku sulamisega, ja mõnel pool isegi varakevad (algab pärast lume lõplikku kadumist)? See ei pruugi siiski veel nii olla, sest tsükloni täitumisega muutub selles olev õhumass külmemaks ja mingi mõnepäevane talvisema ilma periood võib veel tulla ja venida koguni nädalapikkuseks. Kui tekib taas lumikate (kus see juba kadunud), siis ilmselt varakevad lükkub veel edasi, aga kevadtalve alla ju võiks selle ilmselt arvata (?). Isegi kui kuu viimasel nädalal saabub tükiks ajaks väga soe ilm, võib talvine ilm ikkagi pikemaks ajaks tagasi tulla. Lähiminevikust on ilmekas näide kindlasti 2012. a, kui märtsi teises pooles sulas lumi täielikult ja tundus, et kevad on käes, ent aprillis tuli lumi kaheks nädalaks ikkagi tagasi. 
Kokkuvõttes: kuna Põhja-Jäämerel varitseb arktiline õhumass, ei saa selle sissetungi päriselt välistada. Samas praegune sünoptiline areng seda küll ei soosi, sest peagi on saabumas järgmine tsükloniseeria. Ainus tõsiseltvõetav takistus tsüklonite ittaliikumisel oleks (Venemaal) antitsükloni teke. Mudelid on selle küll arvutanud toimuma nädala pärast, aga eks paistab. Sel juhul väga külma enam tulla ei tohiks, kuid vähesed miinuskraadid võivad püsida.
Mis toimub mujal Euroopas? Loode-Aafrika kohal on arenenud lõunatsüklon, mille idaservas on Itaalia kohale tõusnud kuum troopiline õhumass, vt http://www.weatherestonia.com/news/article-2.

Satelliidipildil on hästi näha klassikaline lõunatsükloni pilvelehvik. Seekord on see arenenud väga kaugel läänes, sest tavaliselt tekivad lõunatsüklonid Türreeni, Aadria ja Mustal merel ja ümbruses. Selle idaservas kandus troopiline õhumass Itaaliasse, kus valitseb tõeline leitsak (prognoositakse kuni 30 kraadi), http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Ka ilmakaardil on lõunatsüklon ja sellega seotud polaarfront selgesti näha, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140217.gif.


Meeldivalt lörtsine päev

127 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

üsnaga - toaspassimise ilm jätkub.

Anonüümne ütles ...

2012. aastaga on natuke ebatäpne võrrelda. Siis oli väga külm veebruar ning külmema ilma periood oli kokkuvõttes siiski tunduvalt pikem kui praegu. Lund oli toona palju ning merejääd samuti. Need tegurid mõjutasid ka seda, miks oli külma tagasipöördumine siis tõenäolisem. Isegi kui nüüd lähebki natuke külmemaks, siis mingi nädalatepikkuse pakase tagasitulek praegu on äärmiselt vähetõenäoline. Seetõttu on tõesti korrektne öelda, et praegu kevadtalv ja mõnel pool ka juba varakevad. Osa rändline on tagasi: künnivaresed, kuldnokad. Viljandimaal oli teateid lõokese saabumisest. Lumikellukesed ja muud kevadlilled õitsevad juba samuti.

Anonüümne ütles ...

sakus paistis päike viimati 09.02 - seega enam kui nädal tagasi.
pakaseline ilm meeldibki eelkõige päikese pärast.

praegune ilm meenutab pigem möödundaasta detsembrit, mitte kevadet :/.

RÕVE SEAILM ütles ...

HÜVASTI TALV:(

Jüri ütles ...

Pikima kommentaari vastuseks tuleks siis leida mingi sobivam aasta, nt 2004 või 2005, kui oli samuti soe talv, aga märtsis oli 2-3 nädalat südatalvist ilma.
See saab juhtuda siis, kui kuskilt on võtta külm õhumass. Praegu on see olemas Arktika ja jõuab Põhja-Venemaale: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn902.gif, seega kui tsirkulatsioon osutub sobivaks, siis jõuab ka siia. Lähiajal sellist varianti pole näha, aga mis juhtub nt kuu aja pärast, vat seda ei tea.

Anonüümne ütles ...

No ma tahaks näha mis juhtub kui kõrgrõhuala tugevneb ilma lumikatteta maa kohale. Sellisel juhul hakkab päevane kõrge päike (üle 20 kraadi) juba üsna märkimisväärselt soojendama. Niiet kui öösel võib 10 kraadi külma olla siis päeviti on juba 0-5 kraadi sooja. Seda sellisel juhul kui puudub inversioon.

Jüri ütles ...

Külma õhumassi advektsiooni korral jääb sel juhul päeval kindlasti alla null kraadi, meelde tuleb nt 2002. a 20. märtsi ümbrus, kui lund polnud kuskil, aga mitu päeva oli selge ilmaga päevane maksimum -2...-7 kraadi.

Anonüümne ütles ...

2004 ja 2005 talved ei olnud kindlasti nii soojad nagu tänavune, vt kasvõi meteo.physic.ut.ee.

Soojale talvele järgneb reeglina varajane kevad. Üks-kaks südatalvist päeva ei muuda siin enam midagi.

Arktilise õhumassi sissetungi võimalused on aasta läbi, ega siis seepärast pea sellele võimaluse panustama, kui üldpilt räägib sellele vastu.

Talveigatsejatele: teil on vesi ahjus:)

Anonüümne ütles ...

Kui seailm jätkub, siis on see (arvatavalt 29. detsembril 2013 lisatud) kommentaar samuti täkkese läinud nagu see, kes siin kilkas, et perioodil 6..10 veebruar tuleb sula.

Kas selle kommentaariga seostub sama inimene, kahjuks ei tea.

Tunduvad tõesti kummalised juba selliste huupi ennustamiste täkkesseminekud..

Anonüümne ütles ...

Ja link läks ikkagi meelest lisada:
http://www.parnupostimees.ee/2644726/ilmatark-seaporn-naitab-ka-edaspidi-sooja-talve/#comments

Anonüümne ütles ...

sopaigatsejatele: teil on varsti teedel sulanud koerakaka ahjus

Jüri ütles ...

Siin unustatakse ära, et looduses ei kehti lineaarsed seosed. Sama jutt oli nii eelmisel aastal veebruaris kui nüüd jaanuaris, et külmaks ei saa minna, sest juba nii kaua on soe olnud jne. Keegi polegi ju rääkinud sellest, et see võimalus on suur, aga nii enesekindel ei tohiks ka olla, et selliseid asju välistada.
2005. a jaanuar oli tunduvalt soojem: http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,530&g_aasta=2005&g_kuu=1, sel aastal oli pikaajalisest keskmisest külmema jaanuari põhjuseks blokeering, mis ei pruugi olla sobiv võrdlus.
Aga ei ole mõtet jonnida, et ei saa ja võimatu ja enam ei tule. Sellised erakordsed väited nõuavad siiski ka veenvaid argumente, kuid niisama arvamisest jääb ikkagi väheks. Näidake siis kuidagi, et on tõesti võimatu, et märtsis on kaks nädalat talviseid ilmu.

Anonüümne ütles ...

Jah, viimasel ajal kipub vägisi tunduma, et üritatakse näha talve seal, kus seda tegelikult pole. Täpselt samamoodi võib tuua võrdlusi ka sellistest talvedest, kui läinud samal ajal soojaks ja jäänudki.

Jüri ütles ...

Jah, vat siin Arktilise õhumassi sissetungi võimalused on aasta läbi, ega siis seepärast pea sellele võimaluse panustama, kui üldpilt räägib sellele vastu. on tegu irratsionaalse väitega. Mingil põhjusel ärritab teatud tüüpi/suhtumisega inimesi hirmsasti see, kui isegi ainult mainitakse võimalust, et talvega ei pruugi veel kõik olla.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et siin kommentaariumis jonnib kõige rohkem Jüri. Olgu pealegi, see on talle lubatud, kuna blogi on tema tänuväärne looming.

Aga asjast. Esiteks ei suutnud ta leppida oma väljakuulutatud eeltalve möödapanekuga, praegu ei suuda ta leppida, et väljas on kevad. Otsib ikka endiselt fantastilisi põhjendusi, et pikendada oma "kujuteldavat" talve.
Vabandage, aga väide kusagil põhjas pesitsevast arktilisest õhumassist, mis võib iga hetk lõunasse tungida, on pehmelt öeldes lapsik. Arktiline õhumass on ikka kogu aeg Arktikas.

KÜSIMUS pole ju selles, kus see õhumass asetseb, vaid selles, kui TÕENÄOLINE on see, et see suudab veel märtsis peale rekordiliselt sooja meteoroloogilist talve veel teha nädalatepikkust pakaselist ja lumist ilma, mis on teatavasti Jüri fantaasiate ja soovide Meka.

Aga milleks punnida vastu ilmale, mida sa oma tahte järgi külmemaks enam muuta ei saa!??

Ja mis puutub sellesse, et miks on nii ja miks on naa - siis ütlekski selle peale sinu sõnadega - elame-näeme. Olen töötanud aastaid lennumeteoroloogias, ja pole eile sündinud. Tuletame minu kommentaari uuesti meelde, no nii 28. märtsil 2014 kell 23:30 EET, siis on näha paremini, kes meist demagoogitseb.

Siis saad vastuse isegi, miks ei olnud nii mastaapne külmenemine enam võimalik.

Ma mõistan, et käesolev euroopalik lumetu talv mõjub sulle rusuvalt ning teeb tigedaks, aga varsti on päriskevad ka käes. Päike hakkab paistma ning linnud laulma. Saad oma masendusest ka sina üle.

Seniks nautige aga meie laiuskraadi igatalvist tulevikku - sooja, vihmast ning lumetut talve!

Anonüümne ütles ...

@ 17. veebruar 2014 23:22


Minu kommentaar ongi sellest, et Jüri näeb talve seal, kus seda pole. Ja siis üritab seda reanimeerida, kui see jäädavalt läbi.

Võrrelge tänast pealkirja selle postitusega: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/11/eeltalv-ja-esimene-lumi-paljudes.html

Kohe on näha üks ja seesama muster ning käekiri.

Ta nimelt üritab talve alati varem kohale "defineerida" kui asi väärt on ning siis, nagu täna, püüab iga hinna eest leida kasvõi utoopilisi põhjusi, miks talv peaks veel tagasi tulema.

Ja siis kui inimesed siin kommentaariumis üritavad talle seda koos argumentidega puust ja punasest selgeks teha, siis ta süüdistab neid demagoogitsemises, irratsionaalsuses ja muus sajas surmapatus. Selline ilmeksimatuse ning Napoleoni sündroom on nakatanud liskas peaministrile veel ka selle blogi autorit. Sellest on siiralt kahju!

Jüri ütles ...

Selle eeltalve teema toote seepärast sisse, et olete ilmselt solvunud, et ei nõustunud teie seisukohaga.
Miks te näete tonte seal, kus neid pole? Erakordsed väited nõuavad erakordset tõestusmaterjali või vähemasti veenvaid argumente. Sel pole mingit tähtsust, kas olete töötanud lennundusmeteoroloogias või mitte, loevad ikkagi sisulised argumendid. Kui te tunnete, et rünnatakse teid, siis põhjustate sellele endale ise, sest mida peab arvama sellisest lapsikust reaktsioonist ja jonnist (ja diagnooside panekust)?
Mis see tuju ja meeleolu üldse asjasse puutub? Praegune ilm on nauditav ja üle pika aja õnnestus näha ehtsat lauslörtsi. Halba tuju pole juba pikka aega olnud ja pole ka seda praegu.
Elage end välja kuskil mujal, käige nt looduses, uurige pilvi või sünoptilisi ilmakaarte ja küllap niiviisi märksa asjakohasemalt suunatud energiakasutus tasub ennast kuhjaga ära. Sama tuleb soovida ka teie toetajale.

Anonüümne ütles ...

Üks asi veel, mida teab nt M. Merilain ja T. Paljak - ilmaennustamine ei sõltu ainult akadeemilisest ning teoreetilisest agendast, vaid ka KOGEMUSTEST ning aastatepikkusest oskusest näha SEOSEID, ka KÕHUTUNDEST, mida algajad "teoreetikud" ei ole uneski näinud. Ja ma ei räägi siinkohal seapõrnast!!!

Jüri ütles ...

Pigem viimase 10 a jooksul ilmakaartide vaatamisest ja kogemusest kujunenud maailmapilt, akadeemiline pool on alles viimasel ajal juurde tulnud.
Kommentaar on emotsionaalne ja viitab autoriteetidele - kui tõesti tunnete sisulist poolt, siis sellist viidet ei ole üldse vaja. Seepärast ei kasuta postitustes kuigi palju nt sünoptikutele viitamist, sest ressursid ja andmed on niivõrd kuivõrd kättesaadavad, et ise vaadata ja uurida.
Seapõrn ei puutu üldse asjasse, ei maksa teemast kõrvale kalduda ega laskuda liialdustesse.

Anonüümne ütles ...

Ma ei käi end siin välja elamas, vaid taskaalustamas teie uljaid kirjutisi. Ma ei solvunud selle peale, et te panite eeltalvega puusse, vaid tõin paralleeli lugemiseks teistele, et te eksite oma definitsioonides. Ütlesin ka toona, et ei hakka siin tooma mingeid akadeemilisi põhjendusi. Ometi ütlesin seda, et kui merel on vähe jääd ja lumikate on sulanud, siis esiteks on see sooja talve tagajärg, ning teiseks, on see ka teguriks, miks ilma drastiline külmenemine on võimatu.

Kui tahate veel, siis vaadake mudeleid, vaadake prognoose, omandage elukogemust, saate teada, miks on utoopiline tuua väiteid, justkui talvega pole lõpp.

Kas te suudate ka 18. augustil, peale vihmast ning jahedat suve öelda inimestele, et pole lugu, ees on kaks-kolm südasuvist päeva ning teoreetiliselt on ka september suvekuu. No kuulge, selline asi oleks ju jabur. Miks te siis veebruaris seda endale lubate? Siit joonistub välja ju mitte see, et oleksite objektiivne ning kirjeldaksite protsesse, vaid toonitate oma suuvunelmaid. Milleks seda siis teha? Kui teie räägite praegu külma võimalustest, siis miks teete maha, kes reaalset olukorda kaaludes väidavad, et talv on läbi?? Miks te ei leppinud, et teie eeltalve argumentatsioon oli jabur, et hilissügis kestis sisuliselt jaanuari keskpaigani?? Miks te endale lubate rohkem õigust kui teistele? Miks võite teie teistele diagnoose panna, aga teised ei või? Mille poolest te parem, targem ja osavam olete?

Jüri ütles ...

Kommentaar sarnaneb sellega siin: http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/
Ei ole diagnoose pannud ja pole kuskil keelanud teistsuguseid arvamusi, lihtsalt emotsionaalne stiil teie kommentaarides jääb arusaamatuks, ka pole argumendid kuigi vettpidavad. Soovunelmaid kahjuks või õnneks ei ole.
Mis puudutab seda, et külmaks ei saa minna, siis jaanuaris juba nägime, mis võib juhtuda - kas võtate sellest õppust või mitte?
Seda tore kuulda, et pole solvunud.

Anonüümne ütles ...

Ja palun mitte minu kriitikat võtta mingi isikliku rünnakuna. Kui ma ründangi, siis ründan teid teie arvamusi, teie mõttekäiku, mitte teie isikut või identiteeti. Ma ei tunne teid, nagu ka teie mind, seetõttu põrkuvad siin ideed, arvamused (ükskõik millised, kuna on demokraatia, eksole!?) Ma austan teid, muidu ma ei laskuks teiega diskussiooni. Leian, et olete ääretult andekas ning perspektiivikas noor inimene. Aga ma soovitan teil mitte nii kergekäeliselt ümber käia definitiivse semantikaga. See maksab minu hinnangul lõpuks kätte. Tuleb ehk olla diplomaatilisem ning pluralistlikum oma postitusestes (see on soovitus), aga ei pea. Teie blogi, teie õigus!

Kui ma kasutan oma lausetes sõnu "lapsik", "ennatlik", "Napoleoni sündroom" jne.. See on EMOTSIOON, nagu ka vandesõnad või kellegi "sooja kohta" saatmine. See ju ei tähenda, et peaksitegi ka minema "sooja kohta". Emotsioone ei tasu tõlgendada kui rünnakut persooni vastu, vaid tema teksti vastu. Seda oskust vahet teha tuleb arendada.

Teie väidetel on alust, aga minu meelest on teistel väidetel mõnikord seda alust rohkem.




Anonüümne ütles ...

Emotsionaalne stiil - mis teha. Seda nimetaks ma argistiiliks, mis on blogimajanduse peamine tunnus. Et seda loeksid ka need, kes pole nõnda "totipotentsed". Samuti võiks öelda, et teie stiil on kohati akadeemiliselt kuiv ning ülepingutatud a la "BLOKEERINGU EROSIOON". See on ju mingi ebaterve pealkiri. 12 jaanuaril oleks võinud siis olla "BLOKEERINGU EREKTSIOON", oleks see viimane loogilisem olnud. :D Saaks öelda lihtsamalt ning inimlikumalt. Milleks kasutada paatoslikku akadeemilist stiili ühes blogis, mis ei ole akadeemiline ja mida ei loe akadeemikud??? Kui ma siin kirjutama hakkasin, siis sellepärast, et blogi nimi on ILM ja INIMESED. Ehk siis kaks poolust. Oleks blogi ainult ILM, siis võiksite oma konstruktioone üksi omaette pirruvalgel lugeda.



Mis puudutab JAANUARI! Halloo, kuidas te saate võrrelda JAANUARI MÄRTSIGA? Jaanuar on ju kõige potentsiaalsem talvekuu.

Ma ei viitsi hakata enam rääkima päikese kõrgusest, jääst, polaarpööristest, lumest, NAO indeksist, tsirkulatsioonist, Siberi kõrgrõhkkonnast, Golfi hoovusest ja ookeanivee temperatuurist.. Kui te need märksõnad kokku panete sooaj talve konteksti, siis saate teada, miks.

Anonüümne ütles ...

loodetavasti see itaalia kuumus levib euroopas edasi, siis jõuab ehk lõuna ja edelavoolus eestissegi. +30 siin muidugi veebruaris ei tule, aga ehk +5..+10 ikka tulla võiks.

Anonüümne ütles ...

igatahes jääb kevadpäike täna ainult saartele ja edelarannikule, mujal joobes ilm jätkub.

Margus Arge ütles ...

Kordan jälle. 1990 oli nii jaanuari lõpus kui veebruariski mõnel päeval Saaremaal kuni +13`. 7. märtsil olid toomingad hiirekõrvul ja võrad rohelised.
See sündis kestvas edelavoolus, tsüklonid tulid kaugemalt altpoolt ridamisi (40 ... 50-ndad) ja vedasid sooja niisamamoodi meile nagu praegu saab Itaalia oma sooja. Mul on sellest perioodist ajalehelõiked olemas sünopt.kaartidega !!

Anonüümne ütles ...

kas saad neid pildistada ja pärast lingina näidata siia?

Anonüümne ütles ...

ja täna liigub väike põhjatsüklon piki norra merd lõunasse.

Jüri ütles ...

Värvikamatest kommentaaridest saaks teha muidugi ka eraldi postituse ja kokkuvõtte.
Aga mis puudutab argistiili või emotsionaalsusesse, siis siin on ilmselt tegu lihtsalt enese õigustamisega, sest teised teevad ju ka nii. Siin kommentaariumis pole siiski aja jooksul eriti sellist käitumist olnud, mistõttu selle taha pugeda ei saa (mis kuskil mujal toimub, see ei puutu üldse siia).
See, milliseid variante läbi mängida ja millest kirjutada, on ikkagi iga blogipidaja enda asi. Kuskil pole keelatud täiendada või olla teisel arvamusel, aga milleks süüdistada ja olla nii emotsionaalne?
Alati võib ju teha ka külalispostitusi ja miks mitte ka kriitilisi - palun, tehke!
Teile võib ju olla elementaarne, miks on talv mõnikord soe ja mõnikord jälle mitte, aga miks te üldistate seda nt kõigi lugeja kohta? Rääkida saate selles osas ikkagi vaid enda eest.
Kas mitteviitsimine viitab sellele, et te ei tea? Kui teil on oma arvamus või teadmine, siis võiksite teha nt kommentaari või külalispostituse, miks on talv selline nagu ta on. Kui ütlete, et miks akadeemiline stiil, siis raputate endale tuhka pähe, sest kasutate nt samu mõisteid - püüate sellest justkui üle olla, aga ei saa.

Jüri ütles ...

Aga lähiaja ilmast, et kuna Arktikas ja Põhja-Venemaal varitseb arktiline õhumass, siis see võib põhjustada ootamatu jahenemise nt kuu lõpus või märtsi alguses.
Kui see õhumass jõuab Venemaa keskalade kohale, siis on tõenäoline külma antitsükloni teke ja sellisel juhul võib kuu lõpp osutuda praeguste prognoosidega võrreldes märksa jahedamaks või isegi külmemaks, see oleneb siis juba selle antitsükloni käitumisest. Suur soe jääb sel juhul peamiselt Lääne-Euroopasse.

Anonüümne ütles ...

ühesõnaga igav ilm jätkub. pilves, lumeta ja paar kraadi plussi on igavaim ilm mis siin üldse olla saab.

Anonüümne ütles ...

ja suur külmenemine pidi toimuma nädalataguste kaartide kohaselt juba nüüd homsest, mil eestini lubati -25 kraadi isotermi. nüüd näha, et hoopis 0. seega ei usu, et uuesti tuleb.

eelmine aasta oli sajandiaasta - st nii pikka talve ja suve ühes aastas sel kümnendil enam küll tulla ei tohiks!

Anonüümne ütles ...

Tundub et idaeestlased saavad täna näha lõõmavat loojangut - st selge ala loojangupoolel.

Anonüümne ütles ...

Olen täiesti erapooletu talve osas ning jään rahule igat tüüpi ilmaga, kui seda on mõõdukalt, mitte tüütavalt palju.
Inimesed, kes suhtuvad talve sarnaselt minule ja on pikemalt lugenud seda blogi, saavad kindlasti aru, et lennumeteroloogias töötanud kommenteerija jutt on tõsi. Kogu see trall ei alganud eeltalve postiga, vaid juba eelmise aasta alguses, kui oli vaja minna Kagu-Eestisse tõestamaks, et lumi ei sula. Äkki oleks võinud veel mõned sajad kilomeetrid lõunasse minna väitmaks ka sealset lumikatte püsimist :D (naljaga)? Nendega, kes peavad potentsiaalseks suure pakase saabumist aprillis või oktoobris, ollakse kohe nõus ega tehta ühtki vastuargumenti (pole veel näinud), kui aga hakatakse rääkima suurest soojast külmal poolaastal, siis on kaitsevägi valmis. Oleks ma ükskord näinud vastupidist, poleks ma seda kommentaari kirjutanud.
Samuti ei ürita kuidagi solvata/halvustada, vaid räägin, kuidas asjad on tegelikult ja kindlasti näevad seda nii mõnedki. Kahtlemata on see väga tänuväärne looming ja olen isegi palju kasulikku siit lugenud ning soovin seda ka edaspidi teha, ent väga kurb on näha, kui ei suudeta siinkohal objektiivne olla nagu juba öeldi. Vaidlemisel pole ka suurt mõtet, sest ikka aetakse taga oma õigust ning vigu ei tunnistata.

Anonüümne ütles ...

Härra Kamenik! Kui soovite tõelisi emotsioone, siis palun minge korraks DELFIsse või Õhtulehte. Seda esiteks. Teiseks, mitteviitsimine tähendabki seda, et EI VIITSI, erinevalt teist, kasutada kunstlikke ning elukaugeid lausekonstruktsioone, mida ka akadeemilises ringkonnas ei kasutata.

Mina ja üldistan? Teie olete ju talvehull, kes üldistab. Kõigil on võimalik minu eelnevaid kommentaare lugeda, veendumaks, et näete talve seal, kus seda pole. Olen seda korduvalt põhjendanud, argumenteerinud, koos näidetega. Isegi praegu te pöörate kõik prognoosid enda "kasuks". Te ei jäta isegi hetkeks võimalust, et võib minna teisiti. Ja seda alates eeltalve butafooriast ning lõpetades praeguse postitusega.

Faktid räägivad enda eest. Ma ei ole ainuke lugeja, kes on aru saanud, et teil on talvega "eriline suhe". Tuleb välja, et neid on ikka päris palju. Kuna vahel ajate suuresti ebaadekvaatset ja seetõttu ka subjektiivset sousti, varjates end "teadmiste" taha, siis tõepoolest, ei viitsi paljud teiega akadeemilist vaidlust pidada, teades, et seda pole mõtet teiega VEEL teha. Käige ülikoolis rõõmsalt edasi, omandage teadmisi ja (elu)tarkust, küll hakkavad inimesed ka teiega rohkem arvestama ning annavad teile andeks ka teie algaja rumalusest tingitud vead.

Päikest südamesse!

Anonüümne ütles ...

Lisaksin ka siia veel ühe Jüri kirjutatud kommentaari ilm.ee's talve kohta(jaanuari pakase ajal), kui keegi peaks arvama, et nn. talvearmastus on väljamõeldis:

"Jüri K., 25.01.2014 13:35
Lõpetuseks võib arvamuse ka praeguse ilma kohta öelda. Igal juhul eelistaksin talvel praegust ilma porile ja vihmale. Aastaajad võiksid olla ikka aastaajale omase näoga. Jah, olen nõus selle eest ka kaks korda kõrgemaid küttearveid maksma ja muid ebameeldivusi taluma, mida külma ja lume vastased tavaliselt välja käivad. Igal asjal on omad head ja halvad küljed."

Blogi autoril paluksin tungivalt seda mitte rünnakuna/vihana ega muu taolise põhjusena võtta. Soovin lihtsalt lugejatele tõde näidata nagu eelmine kommenteerijagi.

Margus Arge ütles ...

kUULE LENNUMETEOROLOOG- ajad juba mul ka kopsu üle maksa. Võtsin selle lolli vaidlusrea algusest ühe lõigu ja loe ise ka kenasti üle-"...asjast. Esiteks ei suutnud ta leppida oma väljakuulutatud eeltalve möödapanekuga, praegu ei suuda ta leppida, et väljas on kevad. Otsib ikka endiselt fantastilisi põhjendusi, et pikendada oma "kujuteldavat" talve.
Vabandage, aga väide kusagil põhjas pesitsevast arktilisest õhumassist, mis võib iga hetk lõunasse tungida, on pehmelt öeldes lapsik. Arktiline õhumass on ikka kogu aeg Arktikas."

Esiteks - vaidlen ka mina vastu, et väljas on KEVAD, SEST KÜLMA VÕIB MÄRTSIS VEEL TEHA KÜLL.-elukogemus
Teiseks- OI- ei ole arktiline õhumass koguaeg Arktikas, (nüüd Pantaloone häälega) võib ikka lõuna poole tulla ka küll !!!

Kolmandaks, esine oma nimega- ära pillu lollusi anonüümselt ja solva siin kaudselt ka teisi arutlevaid inimesi.
Neljandaks -miks ma julgen häält teha- sest minu poolt detsembris öeldu nii jaanuaris tuleva külma kui nulli ümber kõikuva veebruari
(mis siis, et ajakirjaniku poolt "väljapigistatuna- ei taht ennustada)on PÄRIS HÄSTI TÄIDE LÄINUD. siin on link - http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=49771&kat=1&y=0
Temale, kes soovis ilmakaarte 1990 aasta soojast talvest- ükskord ma saadan need siis jah siia, aga mitte kohe.

Margus Arge ütles ...

Peale selle, eelistan ka mina, et talvisel aasta-ajal puuduks kuude viisi pori ja muruniitmine aastavahetusel on lapsik eputamine.
Põllumehena kinnitan, et on vajalik mulla struktuuri,saagikuse ja kahjurite seisukohalt maapinna külmumine. Need, kes ainult linnas arveid loevad ei tea vist, et toit tuleb VEEL põllult.

Kairo Kiitsak ütles ...

Kallis anonüümne! Mis sinul sellest, et härra Kamenikule meeldib talv rohkem, kui porine või vihmane ilm? Igal inimesel on erinev valik selles suhtes! Kuidas te üldse teate, et ta on, nö talvehull? Äkki meeldib inimesele hoopis suvine ilm rohkem, rohkem huvitavaid pilvi, mida vaadelda jne. Ta ei üldista siin midagi, vaid üritab just täpne olla selles, mis ilm meid ees võib oodata. Kui te arvate, et härra Kamenik väidab pidevalt, et talvelõpp pole veel käes ning ilm võib veebruarikuu lõpus ootamatult külmemaks muutuda, siis võib see ka isegi tõeks osutuda. Ka mudelid näitavad, et veebruarikuu lõpus on oodata kuni 10 kraadi külma, aga sinna on veel tiba aega. Ega ka sina pole see eriline, kes saaks või võib väita, et nüüd on talv ja miinuskraadid läbi, algab mõnus ja soe kevad. Ilma muutlikust ei saa mitte keegi "otseselt" kontrollida (vahel pritsitakse erinevad kemikaale taevasse, et kaotada, nt tihe pilvisus jne, tõin ühe näite). Kui teile ei meeldi, mida Jüri kirjutab, siis palun ärge lugege tema blogi. Otsige endale mõni teine koht, kus saate kõik enda pinged rahuldatud. Kui te arvate, et ka mina olen nüüd talvehull, siis eksite rängalt. Mina olen ilma suhtes erapoolet, igasugune ilm meeldib mulle, olgu see kasvõi eluohtlik!

Jüri ütles ...

Delfi või Õhtuleht ei puutu asjasse. Ilmselt on siin kõiki neid pikki anonüümseid kommentaare kirjutanud üks-kaks inimest (ühesugused etteheited, peaaegu ühesugused kujundid, "lennumeteoroloogia" mainimine seal, kus see tegelikult sisuliselt üldse asjasse ei puutu). Proovige suunata energia kuhugi kasulikumasse kohta kui siin mahategemisele.

Muuhulgas õnnestus täna HuviTERA (http://huvitera.ee/huvitera/) direktoriga jõuda kokkuleppele, et asutada meteoroloogiaring. Kui projekt (ETAG) läheb läbi, siis esialgu on plaanis teha kaks rühma 7.-9. klasside ja gümnaasiumi õpilastega (ehk edaspidi saab ka täiskasvanute rühma teha). Ring alustaks septembris ja kord nädalas, sh praktiline osa, lisaks ekskursioonid ja õppekäigud jpm, toimumiskoht oleks Tartu, aga leitud on läbiviija ja 7 huvilist ka Rakverest. Seega võib teine haru hakata seal tegutsema.
Niisiis, ilmahuvilised vähemalt Tartu koolides võivad saada oma võimaluse.

Eks see külmenemine, mis nüüd tuleb, ongi üpris minimaalne, kuid talvise ilma mõõdu annab nii mõneski kohas välja. Mudelid näitavad külmenemist ka kuu lõpupäevadeks, aga sinna veel küllalt aega, nii et eks näis.

EMHI ütles ...

Olen Margus Argega nõus.

Anonüümne ütles ...

Ma ei toonud ilm.ee kommentaaris välja seda, miks selline ilm peaks või mitte inimestele meeldima, vaid et näidata, mis ajendab sellist talve pooldamist.
Võiksite ikka natuke kommentaaridesse süveneda, enne kui vastate. Tundub, et mõned ei saa üldse aru, mis on selle vaidluse mõte praegu. Selgitan siis veelkord PUUST JA PUNASELT: Kui inimene kirjutab siia oma kommentaari väitega, et praegu algab kevad, mis võib jääda kestma ja külma enam ei tule, siis sellele leitakse 65149661 vastuväidet, miks nii minema ei peaks, või tuuakse lugematul hulgal võrdlusi eelmistest aastatest, kui see pole nii läinud ja on hoopis külm kevad tulnud. Kui aga inimene väidab, et tänavune kevad võib jääda jahedaks ning külm ilm tagasi tulla(keegi pole öelnudki, et nii ei või minna!!!), siis ei tuua ühtegi võrdlust aastatest, kui on läinud hoopiski soojale ja jäänudki, rääkimata muudest vastuväidetest. TOOGE SIIS KEEGI KASVÕI ÜKS NÄIDE, KUI MA EKSIN!!! Täpselt sama kehtib talve, sügise ja muu kohta, mida lennumeteoroloog juba põhjalikult selgitas.

Ma pole tulnud siia mitte kedagi maha tegema ega solvama, vaid soovin, et räägitakse asjadest nii, nagu need on. Kuid eks iga ühe enda asi, mida ta usub või õigemaks peab. Isiklikult enam sellel teemal ei vaidle, sest see ei vii kuhugi ning lõppude lõpuks teab blogi autor ise, millist informatsiooni ta ilmahuvilistele jagab. Siiski oleks väga aksepteeritav, kui seda suudetakse teha objektiivselt, mitte enda lootuste/ootuste suvale. Kes oskab näha see nähku!

Kui ütlesin oma kommentaarides midagi, mis riivas blogi autori või kellegi teise tundeid, siis vabandan! Polnud vähemat kavatsustki.

Anonüümne ütles ...

http://ilmajaam.postimees.ee/2701738/valismaised-ilmaportaalid-eestis-on-tali-selleks-korraks-labi

Jüri ütles ...

Aitäh, võib nii olla küll, lähipäevade jahenemine saavutab ilmselt kuni talveilmade mõõdu (lumi, mõni miinuskraad), aga siis jälle soojem ja vesisem.

Anonüümne ütles ...

Praegu on siis tekkinud selline klassikaline olukord, kus "raskekahurivägi" on välja ujunud eesotsas härra põlluarmastajast muidusonija Argega, piltnik-asjaarmastaja Kiitsakaga ja muu mannsaftiga.

Sõbrad, ma võin teil kopsu üle maksa ajada, minu jutt võib tunduda loll, kuid teie "sekkumine" antud diskussiooni valab ainult õli tulle, mis on mõneti tervitatav, sest see näitab selgelt välja MÕNEDE härra Kameniku jüngrite olematut erudeeritust. Nii nagu isake midagi ütleb, kohe teised teda kummardavad. Palun vabandust, aga see on haige.

Kes on suutnud siin blogis neutraalseks jääda, näeb kohe seda väljakujunenud mustrit läbi:

1. Suur Juht ja Õpetaja hr Kamenik avaldab oma kirjutise, mis kubiseb vigadest ja vasturääkivustest.

2. Mina "loll lennumeteoroloog" üritan avada teemat teisest vaatevinklist, kusjuures selgitan asja lihtsalt ka "mitte-totipotentsetele" inimestele arusaadavas keeles.

3. Selle peale hr Kamenik teeb minu arvamuse 1:0 maha, öeldes, et ma ei põhjenda oma seisukohti piisavalt "akadeemiliselt".

4. Kui mina ütlen, ja teised lugejad tõestavad vastavate linkidega, et ta on " kohati ebaadekvaatne talvehull", siis saan ma vastuseks, et ma tulen end siia välja elama ning antakse mulle teada, et ma siit ära kaoksin ja ei avaldaks oma arvamust enam.

5. Selle peale ilmub välja veidrike armee, kes hakkab oma isakest kaitsma valimatute vahenditega.


Need 5 punkti kehtivad siin blogis, Ilm.ee küsimuste-vastuste rubriigis, Facebookis ja teistes ilmateemalistes foorumites. See näitab selgelt, et siin foorumis ei ole "teisitimõtlejatele" kohta. Kui oled "must", näidatakse ust. Nii nagu hr Arge, Kiitsak ja muud tegelased just praegu minu aadressil ütlesid.

Tundub, et asi on tõsisem, kui ma esmapilgul arvasin. Kui ma tegin tähelepaneku, faktide ja ühe kommenteerija saadetud linkide põhjal, et Jüri Kamenik on "talvehull", siis ma tunnistan, mul on sügavalt poogen, kas talle meeldib lörts, lumi või vihm, talv, kevad või hoopis naiste tissid.

PRAEGU on probleem selles, et härra Kamenik on pimestatud oma soovunelmatest ning igatseb talve.
Tema probleemiks on see, et ta ei suuda ega taha jääda ilma suhtes OBJEKTIIVSEKS. Vähe sellest, et ta pole objektiivne, ei talu ta teiste inimeste arvamust. See on ääretult kurb.

Miks ma nii väidan? Sest igas oma postituses, mis algab alates hilissügisest ja lõpetades aprillikuuga, kumab läbi üks ja seesama retoorika TALV, TALV, LUMI, KÜLM, PAKANE.

Ta pildistab talvel enamasti ainult lumetorme, jääpurikaid ja lund. Kui sajab vihma või on väljas porine, siis sellest ei tehta kunagi välja, pilte sellest ei tehta ega blogis ei mainita. Kui talvel on võimalus sulaks, siis ta eitab seda viimase hetkeni. Kui aga on võimalus talviseks ilmaks, siis pasundab sellest kas või kuu aega ette, nagu praeguse juhtumi põhjal.


Tekib lihtne ja inimlik küsimus: MIKS?

Milleks teha sellist blogi, mis peaks ideeliselt olema inimesi liitev ning meteoroloogiat propageeriv, kui TEGELIKKUSES külvatakse hoopis valesid, moonutatud akademismi, tehakse maha teiste inimeste arvamusi, ja üleüldse ei arvestata nendega. Lisaks ässitatske pimedusest löödud jüngritest koerakari mulle kõri kallale, justkui oleksin mingi paaria!???

Kui kirjutada artiklit, siis peab see olema akadeemiliselt neutraalse ning blogi mõttes ka argisema stiiliga ehk siis populaarteaduslik. See peab arvestama nii vaatlusandmete kui nende ajalooga, kliimateguritega, hetkel oleva sünoptilise olukorraga, mudelitega, ja mis kõige tähtsam - alternatiividega - ning teiste asjast midagi teadvate inimeste KOGEMUSTEGA.

Kuniks mingit muutust ei tule, kuniks blogipidaja ei suuda oma kirjutisi objektiivsemaks ning neutraalsemaks muuta ning teistega rohkem arvestada, seniks ei muutu siin kommentaariumis midagi.

Kui ei kommenteeri mina siin kriitiliselt, siis kommenteerib keegi teine, ja saab samamoodi vastu päid ja jalgu.

Tänan tähelepanu eest!!

@ 18. veebruar 2014 22:13 ütles ...

mine neuroloogi juurde

Anonüümne ütles ...

Ta pildistab talvel enamasti ainult lumetorme, jääpurikaid ja lund. Kui sajab vihma või on väljas porine, siis sellest ei tehta kunagi välja, pilte sellest "ei tehta ega blogis ei mainita. Kui talvel on võimalus sulaks, siis ta eitab seda viimase hetkeni. Kui aga on võimalus talviseks ilmaks, siis pasundab sellest kas või kuu aega ette, nagu praeguse juhtumi põhjal.


Tekib lihtne ja inimlik küsimus: MIKS?"



lumine talv on ilusam, kui mingi porine "sigala"

ja seepärast, et mudas saab püherdada just sellise 0..+10-kraadise ilmaga

neid ilmu on meil ju kõige enam

Anonüümne ütles ...

Eelmise aasta pikk talv ja suvi olid selle aasta arvelt - seega lühikesele talvele lisaks rannalistel nigel suvi ka :D.

Anonüümne ütles ...

miks te materdate neid kes ütlevad et tali on selleks korraks läbi?

vene kanalil öeldi täna ka , et mingit pakast enam ei tule..



http://www.ohtuleht.ee/565198/vene-portaal-talvekulmad-on-eestis-selleks-aastaks-labi-martsi-keskel-tuleb-9-kraadi-sooja

http://www.gismeteo.ru/month/4072/

http://www.accuweather.com/et/ee/tallinn/127964/march-weather/127964?monyr=3/1/2014

http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm

http://www.dwd.de/bvbw/appmanager/bvbw/dwdwwwDesktop?_nfpb=true&_pageLabel=dwdwww_start&T3200069671164966398067gsbDocumentPath=Navigation%2FOeffentlichkeit%2FWetter__Warnungen%2FWetter__Deutschland%2FJahreszeitentrend%2Faktueller__Trend__node.html%3F__nnn%3Dtrue

http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/pna/nao_index_mrf.shtml

http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html

http://ilmajaam.postimees.ee/2701738/valismaised-ilmaportaalid-eestis-on-tali-selleks-korraks-labi

Jüri ütles ...

Märtsikuud näitab NOAA taas soojemaks: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.
Kui tsirkulatsioon püsib märtsis nii, et Venemaale jääb antitsüklon, siis selle servas võib Vahemerelt jõuda veebruari algusega sarnaselt väga soe õhumass kohale. Kui jätkub päikest ka, siis on tõepoolest eelmise aastaga võrreldes vastupidiselt sooja kevadist märtsi oodata.
Olenevalt aastast võib märts nii talve- kui kevadkuu olla.

Anonüümne ütles ...

http://online.le.ee/2014/02/18/esimesed-randlinnud-on-kohal/

Jüri ütles ...

18. veebruar 2014 11:09 - jah, tõepoolest võis näha põhjatsüklonit, http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014021806_0.gif. See tekkis Skandinaaviasse jõudnud ja täituvast ülitsüklonist.

Margus Arge ütles ...

Ei ole Jüri jünger (oleme suvel vaielnud näit. jugavoolu rahvaliku seletuse üle), aga nüüdselt tekkinud "valimatu loba" talvearmastuse teemal ajab kopsu üle maksa. Võiks uurida vanemaid postitusi ja siis avastate, et Jüri on ka "pilvehull" ja/ või "äikesehull". Ühesõnaga -juttu (loe mõla )jätkuks kauemaks !!!
Pealegi, mis õigus on öelda mu kohta "muidusonija". Vat siinkohal rahunesin, tõesti- see näitas ära anonüümusel taktitunde, diplomaatia ja stabiilsuse puude. Sel teemal enam sõna ei võta, paugutage või edasi.
Nõus 22.13 öelduga...

Margus Arge ütles ...

OI- vaatasin valesti.
22.34 öeldud lühifraasiga nõus.

Margus Arge ütles ...

Panin oma ajajoonele feissi üles ennustuse ("sonimise")ja arvasin, et see võiks olla ka siin- pärast hea oludega võrrelda.
-KEVADEST !
Mitmed portaalid lubavad, et talvega on " kööga ",
külma enam ei tule. Oleks see nii !
Toon siinkohal ära omapoolse ennustuse:
----------------------Olen ka pakkunud, et see kevad tuleb varajasem -
-kuigi üks külmaperiood (märtsi alul ) on veel ees.
Hetkeilma ei pea ma veel kevadeks.
Kevad (ka varakevad )on ikka siis kui lilled, rohi haljendama hakkavad.
Arvatavasti sel aastal peale 10. märtsi.
Need mõned esimesed rändlinnudki on alati teistest varem kohal, lõokesi oli nii 70. ndail
kui vahel 80.ndail ka veebruaris kuulda. Praegu on ikka järeltalv veel.
-----------------Kevade esimene pool (aprill ) on sajusem, mai on kuivem, tuulisem.
Aprill on soe, samuti mai keskmisest soojem, temperatuuri poolest, aga tuuline
ja jätab siis ruumi jahedavingujatele!
Aprilli keskel ootan päevaseid soojarekordeid.

Jüri ütles ...

Eks igasuguseid asju saab külge pookida, kui on vähegi tahtmist.
Aga ilma osas, et ka praeguse ja võib-olla kuu lõpus saabuva jahenemise ajal on tegelikult pikaajalisest keskmisest palju soojem.
Kui selline tsirkulatsioon (kas läänetsüklonite mõju või poolmeridionaalne tsirkulatsioon lõunast ja kagust) püsib, siis võib arvata, et külmenemised on nõrgad ja lühiajalised, tuues küll talveilma korraks tagasi, aga pikaajalisest keskmisest palju soojem ilm püsib ja kevad on sel juhul varane.

Anonüümne ütles ...

loodan et ülejäänud kuud kuni oktoobrini tulevad keskmisest jahedamad, ülejäänud soojemad!

Jüri ütles ...

Siin kuskil varasemas postituses oli keegi teinud tähelepaneku, et võib-olla tuleb kokku 12 järjestikust kuud, kuid kuu keskmine on pikaajalisest keskmisest kõrgem. Iroonilisel kombel, ehkki talv on väga soe, osutus jaanuar külmemaks.

Anonüümne ütles ...

Ei tea kas 2013 a novembrikuu Vilsandi keskmine temp 6,8 kraadi on Eestis novembrikuu kõigi aegade soojem?

Jüri ütles ...

Seda peab uurima, kohe pole andmeid käepärast võtta.

Anonüümne ütles ...

Kuna võiks Eestis üle 10 kraadi sooja tulla ??

Jüri ütles ...

Selline aeg jääb märtsisse. Siin võiks juba peaaegu seda arvata: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3242.gif.

Anonüümne ütles ...

ohh jummel, see ju nii kauge aeg

Anonüümne ütles ...

kas tänavune veebruar tuleb keskmisena 0-ist soojem? huvitav oleks küll näha

Anonüümne ütles ...

19. veebruar 2014 19:03 - Vilsandil on veelgi soojemaid novembreid olnud. Näiteks 1944 aastal oli 7.7 kraadi kuu keskmine, 1938 aastal 7.5 ning 2011 aastal 7.3 kraadi.

Anonüümne ütles ...

19. veebruar 2014 22:34 - Mõnel pool võib isegi napilt tulla.

Jüri ütles ...

Seda ei oska praegu hinnata, ilmselt tuleb märts ära oodata ja vaadata, kuidas kujunes.

See on kuidagi hästi kole, kui järgarvud on punktideta, aga kümnendmurdudes on koma asemel punkt.
Hiljuti oli meteoroloogiapäeval plaanitava posterettekande osas arutelu, kuidas toimida sõnaga "suumima", kuid see on tõepoolest uues, st 2013. a ÕSis. Huvitaval kombel suumimisele head alternatiivi pole leitudki vist.... halvad tõlkijad tõlgivad veel inglisest otse "sisse suumima" ja "välja suumima". Kuna tähendus on mastaapi muutma, siis tekkis kohe mõte, miks mitte mastaapima. Niipalju siis puristlikust nurinast.

Anonüümne ütles ...

suumima..suumima.. eestikeeles on ju vaste küll olemas - suurendama/vähendama

Jüri ütles ...

See on õige siis, kui öelda juurde "suurendama/vähendama pildistatavaid objekte"..., ent jama on selles, et kiputakse kirjutama "suurendama/vähendama pilti", aga see on vale, sest pildi mõõtmed jäävad samaks.

Kui järele mõelda, siis ei pruugi olla õige mastaapima suumimise tähenduses kasutamine, sest mastaapima on 'to scale' ehk skaleerima.
Selgub, et skaleerimist kui terminit võib kohata peamiselt kahes kontekstis: üks on arvutivõrkude ja tarkvara mahu/kasutajakohtade hulga suurendamise kontekst ja teine on ettevõtete juhtimine/haldus olukorras, kus tuleb tootmist suurendada/vähendada (mis muutub ja kuidas peaks reageerima).
Vahel ilmateema kõrvale võib ju selliseid mõtteharjutusi ka teha.

Anonüümne ütles ...

filmimisega sama lugu siis "suurendama/vähendama filmitavaid objekte"?

----

ilmast. kes eile,üleeile satpilti vaatas visuaalis, siis sealt oli see õhumass hästi näha - hallika vinega, kui mujal selgelt klaarim.

kahju, et see siia ei jõudnud

Anonüümne ütles ...

aga samas objektide suurus jääb ju ka samaks..

Anonüümne ütles ...

Ei saa aru, et mis talvest seal EMHIs sokitakse. Siin TLNs on taevas lootustandvalt helenemas.

Anonüümne ütles ...

Tallinna ilm ei ole kogu Eesti ilm!

Siin Lõuna-Eestis hetkel lund sajab ja maa valge. Radarilt näib, et õige pea on lisa tulemas. Saame veel ühe lumise päeva.

Anonüümne ütles ...

Olen inimestelt küsinud, kas nad mäletavad nii vähese lumega talve siin, kuid mitte keegi. Raske uskuda, et siinsed lapsed pole kordagi see talv veel kelgumäele saanud.

Anonüümne ütles ...

@20. veebruar 2014 11:50

Ma polegi öelnud, et on!

Ega polegi kelgumäele vaja - kasvagu suureks juba.

Tulgu teile sinna lõunasse kasvõi talv tagasi, siis Tln-sse polegi seda lund vaja - me siin juba kevade lainel :)

Jüri ütles ...

Tartus sajab ka lund.
2007/2008 a talv oli veelgi lumevaesem, siis ei tekkinudki püsivat lumikatet.

Vilsandi küsimuse kohta õnnestus saada selline vastus: Vilsandil oli november soojem 2011. a (7,3 kraadi) ja sama 1982. a (6,8 kraadi).

Anonüümne ütles ...

Pidasin silmas sellega lumikatte paksust. 2007/08 talvel oli ka üle 15cm lund, kuigi see ei püsinud see. See talv pole siin kordagi üle 7cm olnud.

Vilsandil on ka soojemaid novembreid olnud(7.7 kraadi), nagu eespool juba mainiti.

Anonüümne ütles ...

Nüüd on juba päris talve tunne siin, muru pole ka enam eriti paista.

Jüri ütles ...

Ilmateenistuses selliseid andmeid ei leitud või vaadati sellist perioodi, mille jooksul polnud nii sooja novembrit.

uhh ütles ...

Ma arvasin,et tõesti tuleb.Jaanuar oma 2 nädala pakasega rikkus kõik ära.

Asjatundja ütles ...

Kui teha arvutused, siis enam-vähem täpsed andmed peaks saama siit: http://cci-reanalyzer.org/GHCN/output/tseries_9229.txt. Suurema huvi korral tasuks pöörduda NOAA'sse või EMHI'sse, kuid ometigi on suurem osa neist igale ühele vabalt kättesaadav(kas ka seaduslikult, ei oska öelda) ja kes natukenegi otsida viitsib, see leiab.

Jüri ütles ...

Jah, kui andmeid vaadata, siis ümberlükkamatult nii oligi (oleks jaanuari keskmine olnud nt 0,5 kraadi pikaajalisest kõrgem, siis oleks veel vaieldav olnud) ja sellist huvitavat 12 kuu pikkust perioodi ei tekkinud.
Siiski võib ju nii mõelda, et kokku tuleb 4 järjestikust keskmisest soojemat aastaaega, sest praegune võimalik et praktiliselt lõppenud talv on/oli ju väga soe.

Need Vilsandi andmed on siin: http://taurus.gg.bg.ut.ee/jaagus/ (fail VilsandiI.xls).
Talve lumisus on tõepoolest piirkonnast väga sõltuv ehk ruumiliselt varieeruv. Tallinnas on praegune talv tunduvalt lumerohkem kui oli 2007/2008. a talvel, siis võis põhimõtteliselt vahel harva ainult lund sadamas näha, aga midagi maas küll õieti polnud, rääkimata siis võimalusest suusatada või kelgutada. Kui lund üldse pole, siis ei saa sellest ilmselt vähem lund olla.
Tollal tuli küll märtsi lõpus lumetorm, nii et ööpäevaga sadas üle 20 cm, kuid aprilli alguseks oli lumi läinud, vt http://vana2.rohelinevarav.ee/vana/index.php?page=1&id1=27584. Sel talvel pole selliseid juhtumeid olnud, vaid suurem lumi Põhja-Eestis on seotud mereefektiga, nii et saared ja kaugem sisemaa pole sellest eriti osa saanud.

Teadja ütles ...

VilsandiI.xls failis on samuti soojeim november 7.7 kraadi, imelik et siis Ilmateenistuses seda ei leitud.

Huvitav, kas Tauruses olevaid andmeid võib kasutada, või on need "salaja" üleval? Kui võib, siis saaks teha veebipõhise skripti, mis arvutaks kliimagraafiku ja palju muud(näiteks kõik temperatuurid alates soojemast või külmemast ilma, et peaks igakord käsitsi sortima ja otsima).

Tallinna kohta ei oska mida öelda. Siin Lõuna-Eestis igatahes pole väidetavalt nii vähest lund(koguse mõttes) olnud, ka endal ei tule ette.

Margus ütles ...

2007/2008 talv on mul küll päris hästi meeles ja tõesti ei olnud siis lund. Elan ka lõuna-eestis. Tol talvel oli kõige külmem ilm -15 ja vist kolmandal jaanuaril või kusagil sealkandis. Ülejäänud aja oli vihm ja pori ning märtsi lõpus tõesti eelpool nimetatud lumetorm. Aga teada on et inimmälu on lühike ja tükib asju idealiseerima ning suurendama. Mul paar tuttavat koguaeg raiuvad nagu tuld, et vanasti olid kevaded palju soojemad kui praegu. Et mai kuus oled õhtul õues ja on soe, aga viimastel aastatel (kümnetel) on kevaded palju jahedamad. Paraku mõõtmisandmed seda küll kuidagi ei kinnita.

Jüri ütles ...

Öeldi, et need saadi elektroonilisest andmebaasist. Ju siis algab see pärast teist maailmasõda.

Tauruse lk pole kindlasti salastatud, vaid see on avalik ja seda kasutavad kõik, kes aadressit teavad, ka õppetöös palju kasutatud. Pole ka aastate jooksul hoiatatud, et neid ei või kasutada vms (nt teatud slaidide või andmete õppetöös kasutamiseks andmise puhul on vastavad manitsused ja tuleb anda allkiri).
Probleem võib tekkida siis, kui keegi on mingid andmed privaatselt saatnud (e-postkasti), sest isegi kui ei öelda, tuleks võtta neid siis kui ainult isiklikuks kasutamiseks. Aga antud juhul ju nii pole.

Lähiminevikust on siiamaani meeles palav märts 2007. aastal ja suvine mai 2010. või eelmisel aastal (vähem mäletatakse vist kuuma aprilli 2000. aastal), nii et isegi kogemuslikult saab öelda, et mõni kevad on hästi soe või ühe sooja kuuga.

Margus Voitk ütles ...

Ma saan aru et saab öelda, et mõni kevad oli soe või sooja kuuga, aga ei saa öelda, et vanasti olidki kevaded soemad (ilmselt nagu oli rohi rohelisem, päike kuldsem ja taevas sinisem). Sellest ma parem ei hakkagi rääkima, et vanasti olid väidetavalt iga talv hanged katusteni.

Anonüümne ütles ...

Vedas et see valge õudus Tallinnasse ei jõudnud :)

Jüri ütles ...

Enne ilma soojenemist võib veel tulla, nii et ärevus kindlasti püsib.

Anonüümne ütles ...

tõenäosus, et tallinnasse lund tuleb, on õnneks piisavalt väike, et ärevust üles kruttida :P

Jüri ütles ...

Eks ta nii ole, sest 24 h jooksul on oodata läänetsükloniga seotud sademeid ja need võivad tulla lumena: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1183. Praegu on need Skandinaavias, aga jõuavad päevaks või õhtuks üle mere: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252

Margus Arge ütles ...

Margusele Marguselt. Nii ongi, et maailm on avardunud ja inimesed ootavad aprillis-mais juba juunisoojust. Vist 2012 oli nii aprilli kui mai näitajad keskmisest soojemad, aga kommentaarides vigiseti ainult külma kevade üle. Saan ka aru, et kes on elu ja tegemistega rahul lihtsalt kommima ei kipu ! Meil hetkel kena tali korraliku lumega tagasi. Ütlesin, et veebruaris naljalt kevadet loota ei tasu -vt. lumekaarti -ega peale eilset möötmist suurt juurde ei tulnud ja nii ongi praegu http://www.emhi.ee/?ide=21%2C253

Anonüümne ütles ...

Homsest peaks hakkama vähemalt Lõuna-Eestis hakkama kevadtalv mil ööpäeva keskmine tõuseb püsivalt üle 0 kraadi, 24 veebruaril lubatakse kuni 7 kraadi sooja. Suure töenäosusega näeme esmaspäeval kuldnokkasid.

Anonüümne ütles ...

Laane eestis on sademed joudnud, kasneed Tallinnasse tulevad lumena ?

Jüri ütles ...

Veel on õhumass lumeks ja lörtsiks piisavalt külm. Seega peaks nagu tulema lume-lörtsina. Iseasi, kui suur on sajuhulk.

Anonüümne ütles ...

loodetavasti loodesse siis jälle ei tule!

"Kulutulena on levinud selline uudis: http://www.ohtuleht.ee/565488/sunoptik-martsis-tuleb-kulmalaine. Mida selle kohta arvata? Tegu on spekulatiivse arvamusega, mida pole kahjuks või õnneks kuidagi võimalik kinnitada või ümber lükata."

aga selle eesmärk on klikkide kogumine, kes pole veel aru saanud. miks muidu hüüumärk seal pealkirja lõpus on.

Jüri ütles ...

Klikid küll, aga kindlasti on neid inimesi, keda huvitab see, mis on sellise prognoosi tagamaad või kui usutav see võiks olla.
Paistab, et õhumassivahetus toimub suurema sajuta. Kohati sajab vähest vihma ja lörtsi, alates Lääne-Eestist areneb advektsiooniudu.

Anonüümne ütles ...

Juba mõnda aega pole keegi kommenteerinud. Huvitav, kas sellepärast, et kõigile on praegune ilus ilm meeltmööda ja millegi üle pole enam kurta? Seevastu kannatab jälle USA külma käes.

Jüri ütles ...

Ilmselt ka seepärast, et midagi väga huvitavat pole ja postituses pole mainitud, et talv võib tagasi tulla (mõned kommenteerijad reageerivad väga elavalt just sellise võimaluse mainimise peale).
Praegu on kõige huvitavam just Leedust saabuvad kihtpilved, et kuidas nende levik satelliidipildil paistab.

Anonüümne ütles ...

Olukord ongi vist selline kus õhumass on liiga soe antitsükloni loodeosas ja selle tõttu tekib inversioon, kus on vähegi vaiksem tuul. Huvitav kas öösel kihtpilved hajuvad või mitte ?

Jüri ütles ...

Kui satelliidipildi animatsiooni vaadata, siis eriti kiire on kihtpilvede (udu) edasiliikumine Leedus, aga samas Venemaal muutust pole või pisut taandub. See näitab, et antitsükloni tugevnemise suund on läände või loodesse. Väheusutav, et need kihtpilved kaovad, vaid öösel peaks inversioon jahtumise tõttu tugevnema ja kihtpilved vähemalt Baltikumis edasi liikuma.
Eestis pole tugeva tuule tõttu inversioon areneda saanud või õigemini eile hakkas arenema ja nt saartel tekkis udu, aga tugev tuul lõhkus selle ja nii kadusid öö jooksul kihtpilved. Nüüd, kui tuul jääb nõrgemaks ja kuna ülemise kihi pilved eriti jahtumist ei takista, peaks inversioon taas hakkama arenema ja seetõttu ka kihtpilved lähemale liikuma.

Anonüümne ütles ...

1 hull sõitis täna männiku karjäärides jääl jalgrattaga - hulljulge tüüp (ilmselt kalamehi jääl nähes) ja hämmastav tasakaal vist, sõitis ja sõitis kuni jõudiski vastaskaldale - minu jälgides kordagi ei kukkunud, kuigi tuul mis jube ja jää ülilibe.

ei saa aru, mis sunnib inimest midagi sellist tegema - juba 2,5 nädalat sula olnud.

õudne. ilmselt palju puudu ei jäänud, et taas õnnetus männiku karjääris..

Jüri ütles ...

Kahju kuulda, et keegi niiviisi käitus. Loodetavasti ta rohkem ei riski.

Anonüümne ütles ...

Kommijad ei viitsi nii pikalt hiirega lohistada kuni alla lingini jõuavad. Ilm on kevadine, loodame ka, et ei toimu rusuvaid pöördeid !

Jüri ütles ...

Küll motiveeritud kommenteerija jõuab alla ka kerida. Uut teemat enne märtsi algust (või suuremat ilmamuutust) eriti teha ei tahaks.
Eks see ilm jaheneb, nii et kümnekraadist sooja enam nädala jooksul ei tule, aga talvist ilma samuti mitte.

Anonüümne ütles ...

@ 22.44

kliki teema pealkirjale ning siis on teema sisu ja kommentaarid korraga näha. kuid seda siis samas kujunduses, mis blogi, mitte see silmipimestav valge kommentaaride leht.

Anonüümne ütles ...

tean tean. on on

Anonüümne ütles ...

Ettepanek! Kas tehniliselt poleks võimalik kommenteerimisnuppu lehekülje algusesse organiseerida?

Anonüümne ütles ...

Miks õhumass jahtuma hakkas, kuigi päike muutub igapäevjuba 0,33 kraadi kõrgemale ja õhuvool on lõunast ?

Anonüümne ütles ...

eelmisele

samahästi küsi suvel, et miks eestis +40 kraadi pole olnud, kuigi päike paistab siin siis 6 tundi kauem kui lõunas

Jüri ütles ...

Kommentaaride lingi asukoha muutmise kohta vt siit uhh kommentaare: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/01/blokeering-jaanuari-teisel-poolel.html ja eriti http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/01/talv-on-kaes-kui-kaua-talvised-ilmad.html.
Kui keegi oskab toimivat lahendust pakkuda, siis oleks väga tore. See siin ei ole Wordpress vms rohkemate võimalustega keskkond. HTML-d üldiselt siin ei tööta.

Tegu on veebruari lõpuga. Insolatsioon on liiga väike, et võiks alal hoida väga sooja õhumassi. Jah, märtsi lõpus oleks praegune õhumass kindlasti stabiilne, aga veebruaris veel mitte. -5 kraadi isoterm võiks olla praegusel ajal stabiilne, st selline õhumass ei soojene ega jahtu.
0,33 kraadi päikese kõrguse muutumises ei määra midagi (kui räägime kahest üksteisele järgnevast ööpäevast). Kui aga vaatame muutuse kumuleerivat mõju nt kuu pikkuse perioodi jooksul, siis jah, mõju on jällegi ilmne, sest on ikkagi suur vahe, kas päikese kulminatsioonikõrgus on 22,6 kraadi (25.2. Tartus) või 33,5 kraadi (25.3. Tartus), sest insolatsioon on teisel juhul oluliselt suurem, päikese aluspinda soojendav mõju on seetõttu samuti hulga suurem.

Anonüümne ütles ...

Tänud jürile selle lahti seletamise eest aga mis asi on insolatsioon ?

Anonüümne ütles ...

Kle 25. veebruar 2014 22:49 - Ära luuleta sa siis ei tea, et ainuke stabiilne koht kus päike aastaringselt 12 tundi paistab on ekvaator ja teiseks seal kõigub päikese kõrguse aastane kõrgus 66,5 ja 90 kraadi vahel. 45 kraadi põhjalaiusel paistab päike suvel 15 tundi ja 30 kraadi põhjalaiust veel vähem 14 tundi. Ma mõtlesin seda, et kui nii ulatuslikul alal on antitsüklon ja õhuvool lõunast, et kas siis õhumass ei võiks olla stabiilne. Aga ilmselgelt ei võiks sest tõesti insolatsioon nii kaugel põhjas ei suuda hoida 0 kraadist soojemat õhumassi stabiilsena. Eriti veel seetõttu, et see on parasvöötme mandriline õhumass ja ööde jahutav mõju on ülekaalus.

Anonüümne ütles ...

eelmisele.
ma polegi vihjanud, et see oli luuletus.

jürile.
huvitav kas veebruaris on veel lootust tuleohukaarti näha?

Jüri ütles ...

Insolatsioon on päikesekiirguse hulk, mis saabub 1 m2 horisontaalpinnale ööpäeva jooksul. Ööpäevane insolatsioon sõltub ainult koha laiusest ϕ ja Päikese käändest δ ehk aastaajast, kuid siin on eelduseks atmosfääri puududes ehk räägitakse ka insolatsioonist atmosfääri ülapiiril, ühikuks on MJ/m2.
Mida suurema nurga all saabub päikesekiirgus maapinnale (ehk mida väiksem on päikeseketta kõrgus horisondist), seda suuremale pinnaühikule saabunud kiirguhulk laotub ehk seda väiksem on insolatsioon ja vastupidi. Seega on ööpäevane insolatsioon maksimaalne siis, kui päikesekiirgus saabub pinnale risti (põhjus, miks talvel tunneme, kuidas päike soojendab nägu, aga ei soojenda maapinda) või kui päike ei looju (polaarpäeva tingimustes).

Veebruaris on väheusutav, et hakatakse kaarti koostama ja avaldama, ent muidu indeksit arvutatakse küll. Kõrgeimad väärtused on praegu Kundas (57) ja Tiirikojal (55,9).

Anonüümne ütles ...

loodan gfs kasuks kindlasti, sest need joobes ja rahulikud ilmad on üdini igavad. suvel +20 kraadi ja pilves oleks hoopis teine asi

Jüri ütles ...

Euroopa mudel näitab nüüd GFS mudelist palju tormilisemaid arenguid.

Anonüümne ütles ...

Monda suuremat tormi siis ?

Anonüümne ütles ...

Mina jällegi torme ei oota. Kevad peaks teatavasti olema talve järelt teine rahulik aastaaeg.

Jüri ütles ...

Kel huvi, saab kindlasti siit ise vaadata: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
Midagi erilist siiski pole, lihtsalt on sügisehõngulist tuulist, sajust ja üsna sooja ilma oodata.

Anonüümne ütles ...

AGA MA TAHAN PÄIKEST, MITTE SÜGISEST PLÄGAILMA :((

Anonüümne ütles ...

minuarust on ilm peaaegu alati joobes kui mingi vapustav astronoomiline taevasündmus toimub

Jüri ütles ...

Eks seda päikest ja sooja ilma on viimase paari nädalaga olnud ka. Võib-olla mõnes kohas küll väga vähe.
Meil võivad ju ilma osas olla mingid ootused, aga see ei tähenda, et need veel täituksid, sellest on kenasti räägitud siin: http://www.uttv.ee/naita?id=12343

Anonüümne ütles ...

igatahes siin on tallinnas kolm ööpäeva hall tekialune olnud. veab teil seal lõunapool. lätist parem ärme räägigi

Jüri ütles ...

Selge ilm jõudis öö hakul ka Tallinnasse.

Anonüümne ütles ...

raudselt hommikuks jälle ilm end täis joonud - oleneb muidugi kas ilmataat pidu peab, kuigi reede

@ jüri 28. veebruar 2014 16:18 ütles ...

kui ilm oleks tahte järgi võimalik, siis millist ilma sa tahaksid?

Jüri ütles ...

Kunagi oleks valinud teravamad ilmad ja kontrastsemad aastaajad, aga see ei tundu enam jätkusuutlik ja põhjustaks võib olla rohkem probleeme kui elamusi. Seepärast jätakski nii nagu on. Pealegi kui on kindel, et soov täituks, siis kaoks ju määramatus ja poleks enam huvitav, mis tuleb järgmisena.