EÄV kokkutuleku info: http://web.zone.ee/eav/eav_kokkut2013.htm
Nüüdseks on okludeerumise tõttu õhumass muutunud stabiilsemaks, mistõttu ainult kohati sajab hoovihma, äikesevõimalus on madal. Vaatamata stabiilsemaks muutunud õhumassile on Harjumaal näha konvektiivsete sajualade teket, vt http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1, kuid praeguse seisuga on konvektsioon jäänud piiratuks, mis viitab juba päris stabiilsele õhumassile. Äikesevõimalus on suurim Virumaal ja kagunurgas.
Äike on muutunud ulatuslikumaks, jälgida saab siit: http://webcam.tt.ee/ ja http://www.ilm.ee/pikne.
Saaremaal on kl 22.30 seisuga tekkinud üsna tugev äike, mida näeb radariltki sajualade kaudu:
http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
Kui keegi imestas, kuhu kuum õhumass Eestisse jõudes kaob, siis see pole transformeerumine, vaid edelatsükloni sooja sektori sulgumise tagajärg, mida on ka endise EMHI väljaantud kaardilt näha. Järele jääb siiski üsna kuum õhumass. Järgnevatel päevadel, kui täituva tsükloni mõju väheneb, siis jõuab kohale taas päris tuline õhumass. Kuumalaine lõpuks on arvutatud 26. juuni, kui kuskil Ida-Euroopa kohal tekib lõunatsüklon, mille mõjul kuumus taandub.
Nüüdseks on enam-vähem selgunud, milline tuleb nädala jooksul ilm. Kuni 20. juunini on tavalise soojusega ilm (öösel selge ja vaikse ilmaga on temperatuur kümnest kraadist madalam), päeval kuni 20°C sooja. Päevasel ajal on mõnel pool hoovihma.
Nüüdseks on okludeerumise tõttu õhumass muutunud stabiilsemaks, mistõttu ainult kohati sajab hoovihma, äikesevõimalus on madal. Vaatamata stabiilsemaks muutunud õhumassile on Harjumaal näha konvektiivsete sajualade teket, vt http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1, kuid praeguse seisuga on konvektsioon jäänud piiratuks, mis viitab juba päris stabiilsele õhumassile. Äikesevõimalus on suurim Virumaal ja kagunurgas.
Äike on muutunud ulatuslikumaks, jälgida saab siit: http://webcam.tt.ee/ ja http://www.ilm.ee/pikne.
Äike satpildil
Saaremaal on kl 22.30 seisuga tekkinud üsna tugev äike, mida näeb radariltki sajualade kaudu:
Kui keegi imestas, kuhu kuum õhumass Eestisse jõudes kaob, siis see pole transformeerumine, vaid edelatsükloni sooja sektori sulgumise tagajärg, mida on ka endise EMHI väljaantud kaardilt näha. Järele jääb siiski üsna kuum õhumass. Järgnevatel päevadel, kui täituva tsükloni mõju väheneb, siis jõuab kohale taas päris tuline õhumass. Kuumalaine lõpuks on arvutatud 26. juuni, kui kuskil Ida-Euroopa kohal tekib lõunatsüklon, mille mõjul kuumus taandub.
Endise EMHI lennumeteo kaart 21. juuniks. Näha on sulguvat sooja sektorit, mida täidab troopiline õhumass.
Satpildile on visandatud soe ja külm front. Päeval, nagu näha, on sooja frondiga seotud pilvemass Eesti kohal.
Äike on juba saartele üsna lähedale jõudnud.
Nüüdseks on enam-vähem selgunud, milline tuleb nädala jooksul ilm. Kuni 20. juunini on tavalise soojusega ilm (öösel selge ja vaikse ilmaga on temperatuur kümnest kraadist madalam), päeval kuni 20°C sooja. Päevasel ajal on mõnel pool hoovihma.
Nädala keskel jõuab Läänemere kohale antitsüklon, mis taganeb Loode-Venemaale. Selle lääneservas hakkab ilma mõjutama Lääne-Euroopast kirdesse liikuv kuum õhumass. See jääb nädala lõpus Ida-Euroopa kohal väheliikuvaks. Seetõttu on nädala teine pool kuum (öösel üle 10°C, päeval 25°-30°C), sarnanedes juuni algusele ilmale.
Äikese tõenäosus suureneb 22. juunil ja paistab, et peamiselt saartel, sest frontaaltsoon jõuab Läänemerele. Samasugune olukord võib püsida ka 23. juunil. On ka teine variant: alates 21. juunist on sarnaselt 4.-7. juuniga äikest paljudes kohtades mandril, sest lisaks frondile võib kuum õhumass muutuda piisavalt labiilseks või säilitada labiilsuse teekonna jooksul. Lähipäevadel saab siis täpsustada olenevalt sellest, kuidas määramatust jääb vähemaks.
Kui midagi muutub, siis selles osas täiendatakse postitust.
Väga soe või kuum ilm paistab jätkuvat ka vähemalt järgmise nädala alguses. Juba pärast 23. juunit võib olukord küll muutuda, sest võimalik on uue tsükloni teke Läänemerel, aga selle kohta on veel vara öelda.
69 kommentaari:
võiks ka uus soojarekord tulla.
Jah, see oleks omamoodi tore, samas Tartus lõpuaktusel olles kurdeti, et juba 18-20 kraadi on paras või isegi palju, mis teatud juhtudel ju ka õige. Aga rekordi osas - ei välista, ehk mõni päevarekord tulebki.
ehk tuleb ka uus absoluutne kuumarekord :). 2010 jäi niigi tobedalt puudu..
esialgsed andmed näitavad, et kogu kuumalaine tuleb mõttetu, sest max cape värv on eesti kohal roheline. ja sedagi enamasti vaid saartel.
tundub, et miski kärbib selle õhumassi energialt põhjalikult, sest enne kohalejõudmist on cape värv kesk-euroopas isegi punane ja roosa.
Ma arvan .et see õhumass jahtub maha ,kuna ta nii kaugele põhja jõudnud ,või siis läänemeri mõjutab .
Ega seda CAPE+LI kaarti ei saa ka päris absoluutse tõena võtta, eriti just pikema prognoosi koostamisel. Näiteks eile õhtul võis sealt jaaniõhtuks üsna kena äikesevõimaluse välja lugeda, täna olid aga vastavad numbrid juba hoopis tagasihoidlikumateks muudetud.
Läänemeri pole nii võimas tegur, mis päevaga muudab õhumassi omadusi. Kui mingi õhumass püsiks päevi Läänemere kohal, siis võib juba hakata mõjust rääkima. Küllaga muutub õhumass tuhandeid kilomeetreid läbides.
Viimased mudeli väljundid on jahtumise määra tunduvalt vähendanud.
Jah, kui vaadata seda, mis on seni toimunud ja milliseid väärtusi on lubatud, siis need pole kooskõlas. Ilmselt on CAPE 1000-1500 J/kg ümber, LI aga -2...-5. Samuti on konvektiivprognoosides märgitud ka tugevat inversiooni.
kahju, et jälle see inversiooni jama atmosfääris hakkab peale. võiks ikka korralik äike nii öösel kui ka päeval tulla.
Tahaks nüüd ikka kuuma ja ilma vihmata päevi, vaja heina ka veidi teha.
Kust neid konvektiivprognoose ja ennustatavat inversiooni vaadata saaks?
Kuni üheks ööpäevaks antakse prognoos siin: http://estofex.org/, aga kuna see töötab vabatahtlike alusel, siis iga päeva kohta ei pruugi sinna midagi ilmuda.
Konvektsiooni takistav inversioon on CIN, selle kohta on kuni kolmeks ööpäevaks prognoos siin: http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani.html?0,gfs_icape_eur,.png,0,3,6,9,12,15,18,21,24,27,30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72 (mida suuremad nooled, seda tugevam inversioon).
Tänud! Siit nüüd siis ongi kenasti näha, miks nt. hetkel Saksamaal, kus ometi CAPE ja LI väärtused on küllalt suured, eriti äikest pole.
harjumaal järsku mõned äikesed tekkinud!
Täna on Põhja-Eestis üsna mitmel pool tekkinud äike.
Tartus ka esimene müristamine kuuldud.
Kas on tõenäoline, et äikest on täna ka Tallinnas?
Tallinnasse ei tule äikest, kuna pilved liiguvad itta.
pigem isegi kagusse - eriti paide lähedased pilved.
Jah, sajualad on radaril nii jälgitavad.
Tartu on hetkel kenasti kahe äikese vahel - üks lõunas, teine põhjas. Põhja poolt on ka nõrka müristamist kuulda. Hetk tagasi käis ka paras pagi üle linna. Vihma on tulnud vaid mõned õrnad üksikud tibad, aga põhja pool on lähenev vihm selgelt näha.
Tere,
Teatan, et ma olen ajavahemikul 20. juunist kuni 27.juunini Kiilist eemal Viljandimaal, Viljandist u. 10..15 km lääne pool.
Kuna see koht on kaugel sisemaal, siis tuleb loodetavasti ka korralikku äikest, sest näiteks Viljandi puhul pole eriti vahet, kust poolt pilved liiguvad.
Teiseks peaks täpselt sellesse ajavahemikku jääma ka kuum õhumass. (Maale minek polnud niiviisi plaanitud, vaid see on juhuste kokkusattumus.)
Igaks-juhuks võtan ka arvuti ja kaamera kaasa, et radareid jälgida ja ilmanähtusi jäädvustada. Väga tugevat pagi olen ma kogenud elu jooksul vaid mõni kord.
Loodan, et õnnestub internetis olla, sest tegu ikkagi maakohaga metsade vahel. Mõnisada meetrit eemal on ka põllustatud alasid, kus saan ilma vaadelda ja jäädvustada.
Kui oled kusagil maakohas, kus netilevi on vilets (läpaka ja internetipulgaga), siis soovitan osta korraliku, vähemalt 5-6m pikkuse USB kaabli. Pulga saab siis kaabli otsas panna nt. aknast välja, lae alla või mõne ridva otsa. Omal järgi proovitud, toimib. Kord oli mul juhus sattuda kohta, kus netilevi oli piiripealne. Auto katusel veel kuidagi toimis, aga kes see ikka viitsib õhtu otsa auto kõrval seista. Kaabel oli käepärast, panin netipulga pesulõksuga raadioantenni tippu ja korras. Sain rahulikult autos istuda ja surfata.
Loodame siis parimat.
Äike Poolas: http://www.eskapada.net.pl/kamera-online,110.html (kl 22 oli seal palju välke).
16. juuni õhtune äike Loode-Eestis oli põhjustatud ilmselt sekundaarsest külmast frondist.
18. juuni äike aga külmast õhust troposfääri keskosas, sest see soodustas pilvede vertikaalset arengut ja jäätumist: 5,6 km kõrgusel oli temperatuur -20 °...-21°C, nii et pilved ei pidanudki väga kõrgeks kasvama, et oleks (tugevat) äikest, samuti polnud laskumisinversiooni.
Sellel Poola kaamera pildil paistab, et välgul ja välgul vahet polegi. Kogu aeg taevas valge. Eks ta kusagil riigi kaguosas on, seal ka radaril riste ei erista, kõik ühtlaselt valge. Ei mäletagi, et Tartu kandis nii ägedat äikest oleks olnud (Perthis, teisel pool maakera, õnnestus muidugi veelgi vägevamat taevast tulevärki näha).
Jah, ilmselt lagunes mõnes kohas inversioon ja energia vallandus.
Paistab, et see äike laamendab Poolas ikka päris korralikult. Vahepeal lööb pildi valgeks nagu päeval. Kahju, et sellel kaameral heli ei ole. Muidu iseenesest üsna huvitav idee - otsida üles näiteks mõni Jaava saartel paiknev veebikaamera ja siis pea iga päev oma arvutiekraanilt virtuaalset, ent siiski ehtsat äikest nautida. Mida suurem ekraan ja vägevam subwoofer, seda ehedam elamus.
Jah, mõned inimesed peavad virtuaalset äikesejahti.
Poola äike on jälgitav kõige paremini Przemyślu veebikaamerast: http://www.zdm-przemysl.com/kamera3.htm
On näha, et ega seegi kuumalaine teistele alla ei jää. Ehk on isegi pikemalt?
ei, juba pühapäeval on max +25. (emhi ennustuse andmed)
Alates esmaspäevast on jällegi soojem.
Väga hea seletus eilse äikese tekke kohta.
See kuumalaine kestab ilmselt pikemat aega, sest enne järgmise nädala teist poolt lõppu ei ole näha. Seda kinnitab ka muide endine EMHI.
kui suur on öösel võimalus sooja frondi äikeseks 20.06?
Ei oota öösel äikes t, hommikul on heal juhul 10-20% tõenäosus. Kui tuleb, siis pigem päeval või õhtul.
ja millal siis suur äikeseoht on? kas alles laupäeval?
Jah, frontaaltsoon jõuab 21. juuni õhtul või 22. juunil vähemalt saartele, mistõttu siis on äikese tõenäosus üle 50% ehk juba päris suur.
diagramm näitab, et riias on kastepunkt kell 20 olnud -3 kraadi!
Kui on mõeldud HIRLAMi alt leitavad diagramme, siis need on vaid mudeli väljundid, st prognoos. Väga madal oli kastepunkt õhtusel ajal, aga ikkagi üle nulli (või oli see madalam poole tunni sees, mistõttu ei kajastu), vt http://www.wunderground.com/history/airport/EVRA/2013/6/19/DailyHistory.html
aitäh!
1. hetkel on taani-saksamaa piiril võimas äikesekolle. kas on teateid kahjdest?
2. oletame, et selline kolle oleks rootsi idarannikul ning teine selline näiteks eestis sisemaal paide kohal. kui kaugele võib mõlema olukorra puhul ulatuda sellise äikesekolde valgala tuuled või pagituuled?
3. mis vahe on pagituulel ja rünksajupilve valgala tuulel? ise arvan, et valgala tuuled on püsivamalt kui pagituuled.
lisan punkt 2 kohta ka täpsustuse: juhul kas sellise kolde puhul võivad need tuuled ka üle läänemere eestini jõuda ning paide kohal oleva kolde puhul rannikuni? (oletades, et mõlemad kolded on väheliikuvad)
vaadates sat24, siis see äikesekolle on peaaegu samasuur kui kogu baltikum!
Eks energiat on ka piisavalt, et see nii suur saaks olla.
On ikka häirimis- ja kahjuteateid, need tulevad siia: http://news.feed-reader.net/13217-unwetter-schaeden.html
2011. a juuni keskel oli üsna ulatuslik äike Soome sisemaal, kus see oli väheliikuv. Tuuled jõudsid pärast päikeseloojangut ka Eestisse ja puhangufront algatas konvektsiooni. See kolle oli küll praegusest väiksem. Seega üle saja km võib puhangufront küll eemale liikuda. Aga kindlasti oleneb ka äikese arengustaadiumist ja liigist, näiteks tõusvad õhuvoolud võivad olla pikka aega ülekaalus ja tugevad, mistõttu sel juhul ei tule ka mingit märkimisväärset eemale puhuvat tuult või õhu liikumist, eriti kui tõusvate õhuvoolude läheduses pole laskuvaid õhuvoole. Praegu näiteks paistab olevat nii. Mõnikord puhub tuul äikese poole (inflow winds), kui tõusvad õhuvoolud on piisavalt tugevad.
Pagituul on tuule järsk (mõni sekund kuni mõni minut) ja lühiajaline (kuni umbes pool tundi) tugevnemine. See võib olla konvektiivse päritoluga, aga mitte tingimata. Pagituult iseloomustab tugevus, suund ja kestus.
Kui kasutada mõistet rünksajupilve valgala tuul, siis on see lihtsalt õhuvool, mis pärineb rünksajupilvest ja liigub sellest eemale. Selle piiri võib tähistada näiteks rull- või riiulpilv.
tänud hea seletuse eest!
Nii tore seletus äikese tekke kohta, oleks vaid koolis õpetajad sellised !
Praegu pole prognoosis erilisi muutusi. Troopiline õhumass jõuab ööpäeva jooksul Eestisse, 22. juunil on selle nädala suurim äikese tõenäosus, kui frontaaltsoon jõuab kas saarte või mandrini.
Natuke üllatav on, et EMHI ennustab järgmiseks neljapävaks 30 kraadi sooja, seevastu weatheronline 22 kraadi. Viimase kuu aja jooksul on siiski weatheronline'i ennustused täpsemad olnud.
Võib-olla on sünoptiku nägemus ilma arengust teistsugune. Siit mudelist näeme lisaks, et õhumass peaks olema piisavalt soe, et sellist prognoosi pidada õigustatuks: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html
Saaremaal on hetkel äike.
Mina ka kiidaks Jürit, siin on päris hea info ja prognoos ilma kohta, ma isegi ei vaata rohkem kuskilt ilma kohta midagi ( vaid kaardid ja graafikud)
Kui suur on täna äikesevõimalus?
Kas soe õhumass on juba Eestis?
Täna õhtust lääne poolt alates äikesevõimalus suureneb frontaaltsooni lähenemise tõttu.
Jah, soe õhumass on enam-vähem kohal.
Kuum õhumass jõudis kohale 20. juunil. Äikesevõimalus on küll olemas. Praegu on Eesti kohal pilvevöönd, mille läheduses võiks siis oodata esmalt äikest. Tõenäosus on õhtu poole suurem.
Kas öösel lääne-eesti saartel sadu ja äikest oodata?
Praegu uute andmete alusel pole sooja frondi äikest päeval siiski mõtet eriti oodata. Pigem tasuks vaadata Läänemerel olevat külma frondi äikest, mis võib õhtuks või öösel juba saarteni jõuda.
Kastepunkt on nii mõnelgi pool juba üle 19 kraadi
Kas siis äikesed võivad öö jooksul Lääne-Eestisse jõuda?
Ega EMHI siis niisama hoiatust ei väljastanud.
Kuna tegu on frondiga, siis jah on äike võimalik. Näiteks on rünksajupilved praegu tekkinud Saaremaa lähedal.
Kas lõuan eestis võib ka öösel äikest tekkida?
Valgamaalt teatati ,et pilve tipud on hakkanud visalt kasvama nii ,et loojuv päike teeb nad oranziks .Päikse loojudes polnud neid.
Kerge pilvkate on ka Tartu juba katnud, lõuna pool on suurt rünkpilve näha. Lähitundidel ilmselt veel midagi toimuma ei hakka.
Tallinnas on konvektsioon tekkinud troposfääri keskosas, mis avaldub kõrgrünkpilvede tekkimises.
Praegu püsib äike saartel stabiilselt keskmine või isegi tugev.
Õnneks täna ei tundu küll ,et enam äikest tuleb või ,kuidas tegelt lood on?
Eks pisike äikesevõimalus on ikka, see on alla 25%.
Aga ei tea miks ilmateenistusel selline hoiatus veel üleval on,nagu kindlalt tuleks torm.
Imelik jah, miks jutt päevast käib. Hommik sobiks nagu paremini.
Pidi ju kuni 30 kraadi tulema, kuid on pilves ja vaevu üle 23 kraadi?
Millal selgeks läheb?
Sooja osas oli prognoos 21. juuni kohta päris täpne, sest maksimum tõusis kuni 28 kraadini (Pärnus ja Haapsalus). Täna on vast ida pool ka kuni 27-28 kraadi oodata, aga mitte rohkem.
Äikese osas oli täpne see, et saab lääne poolt alguse. Nii ka öösel oli. Seejärel muutus õhumass stabiilsemaks, mandril sadas hoovihma, nüüd on needki suuremas osas kadunud.
Endine EMHI pakub sellist hoiatust ilmselt seetõttu, et front on Eesti kohal.
Õhumass on väga niiske. Ega mandril enne õhtut või ööd ei selgine. Kui jääb tuulevaikseks, siis tekib öösel ilmselt udu.
"Nüüdseks on okludeerumise tõttu õhumass muutunud stabiilsemaks, mistõttu ainult kohati sajab hoovihma, äikesevõimalus on madal."
EMHI nii ei arva. Hoiatust on muudetud ning äikest ennustatakse Ida-Eestisse kindlas kõneviisis.
Seda asjaolu, et õhumass on muutunud stabiilsemaks, on arvesse võetud ka ESTOFEXis: http://estofex.org/. Madal äikesevõimalus on siis vähem kui 25%, kuid see ei välista veel äikese teket. Radaril on tekkinud Harjumaa piires sajuala: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
Ikkagi paistab, et mingit suuremat äikeseaktiivsust ei tule, ainult pisut konvektsiooni, võib-olla paar välku (suurim võimalus kagunurgas) ja ongi kõik. Seega on ikkagi õhumass muutunud stabiilseks.
Postita kommentaar