neljapäev, 6. juuni 2013

Äike 6. juunil

6. juunil oli äikest palju, kuid kaugemal sisemaal, teatav erand oli Pärnumaa ja Läänemaa, kus oli samuti äikest. Tegu oli õhumassisisese äikesega, mida iseloomustab tugev sõltuvus aluspinnast (praegu maismaal) ja päevasest soojenemisest. Seetõttu õhtupoolikul juba konvektsioon taandarenes ja ilm muutus rahulikumaks.

Konvektsioon ja äike satpiltidel. Merel on näha udu.

Õhumassisisesed äikesed jagunevad tegelikult nõrkadeks ja ohtlikeks (inglise keeles ordinary thunderstorm ja ordinary pulse thunderstorm). Viimane tekib nagu õhumassisisene äike ikka nõrga tuulenihke korral, olles samuti lühiealine (kuni tund aega), aga väga suure labiilsuse ja õhumassi energiasisalduse tõttu põhjustab lühiajaliselt ohtlikke nähtusi, nagu paduvihm, hiidrahe, tugev pagi. Selline oli äike ka 6. juunil, kuna raporteeriti nii ohtlikest rahedest kui tugevatest pagidest, kuid äike tervikuna oli lühiealine. 
Pilvede liikumissuund muutus päeva jooksul mitu korda. Selle põhjuseks oli antitsükloni keskme üleminek Eestist. Antitsükloni keskme eel oli juhtvool edelast ja lõunast, aga tagalas loodest ja põhjast. 7. juunil jääb prognoosi kohaselt üks antitsükloni kese Eestist lõuna või edela poole, mis tähendab juhtvoolu valdavalt läänest. Seega võiks sama oodata ka äikese liikumissuunalt. 
Selgitus ka antitsükloni keskmes oleva konvektsiooni kohta. Juhul, kui antitsüklon laguneb, siis võib sügav konvektsioon tekkida ka selle keskmes. Põhjuseks jällegi laskumisinversiooni nõrgenemine või sootuks kadumine ja lisandunud õhurõhulangus. Kastepunkti järgi oli palju niiskust Pärnu-, Lääne-, Viljandi- Jürva- ja Võrumaal, mis ilmselt samuti aitas konvektsioonile kaasa. Meremõjuga aladel oli niiskust vähem ja kuna õhk liikus pigem põhjast lõunasse kui vastupidi (viimane oli 4. ja 5. juunil), siis õhumass oli seal ka märksa stabiilsem, eriti alumine osa, mistõttu konvektsiooni ei tekkinud.
Video Lagujast: http://www.youtube.com/watch?v=AOE_AAncUu8
Pilte. Kommentaarides tehtud üleskutsele saata pilte, et neid siin jagada reageeriti. Mõlemad pildiseeriad on Tartust.
Kalle Soo pildid:

Esimesel kahel on näha mamma.


Ain Vindi kommentaar Tartu ilma kohta: "Pilve ajas üles juba umbes kella 1 paiku päeval. Kiudpilvedega äär jõudis kiiresti pea kohale ja taevas läks vinesse. Algul oli näha kuidas servas värskeid pilvi üles ajas aga lähemale need oluliselt ei jõudnud. Tartu kohale venis peamiselt kuidkihtpilvedest serv. Paar pilv-maa välku õnnestus ka edelasuunal näha.
Hiljem kui tekkisid mammad olid põhiliselt pikad pilvesisesed välgud. Sajualaga osa möödus lõuna poolt. Kokkuvõtlikult jagus müristamist enamvähem 3-ks tunniks. Vihma tuli tõesti ainult mõned jämedad piisad."
Pildid (lõunakaar, enne äikest):






Minu pildid. Otsustasin kohe edasi Tartusse sõita, kuna Paide kanti jõudes oli juba märkimisväärsem kadunud. Filmida ei olnud samuti midagi, aga pilte ikka tuli (vahemik 12.45-13.40):

Laagrist otse lõunas tekkisid võimsad rünkpilved - seal liigub õhk otse üles (konvektsioon).


Laagrist kagus asuval rünksajupilvel on uhke tipploor - pilv on kiire kasvu staadiumis.




Äike on Kesk-Eestis juba välja kujunenud.

Järgmised pildid on teel Paidesse ja edasi Tartusse (kl 15.20-17.00):






Konvektsioon jättis maha selliseid pilvemaastikke (Kesk-Eesti).




Päeva lõpp oli siis selline.

32 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

tee palun videosid ka nagu eestloodus teeb!

Kalle in OZ ütles ...

Tartust kagu suunal on kaks kena, osaliselt üksteise taha jäävat "alasit" näha, lisaks tornjad, arengufaasis rünkpilved.

Anonüümne ütles ...

kuhu poole täna äikesed liiguvad, põhja poole?

Kalle in OZ ütles ...

Kuhu äikesed liiguvad, näeb siit: http://ilm.pri.ee/%C3%A4ike-euroopas

Jüri ütles ...

Vastan kiirelt mobiilist. Kuu on midagi filmida, siis teen seda kindlasti. Äike on üsna väheliikuv või triivib aeglaselt itta või kirdesse, eks sat24.com pealt saab täpsemalt. Põhjarannikule, vähemalt Tallinna juurde, ei paista jõudvat.

Jüri ütles ...

Ei soovita paljaid detektoreid, kuna sealt ei näe pilvede arengut. Kasutada tuleb ikka satpildi ja detektorite kombinatsiooni - sat24.com (mobiilid jätsin kõrvale).

Jüri ütles ...

Mobiilist vaadates satpildi animatsiooni on näha, et pilvede liikumissuund on muutumas. Paistab, et hetkel liiguvad sisemaal olevad pilved lõunasse või kagusse, kuid pilvede alumise ja ülemise osa liikumise suund erineb samuti.

Kalle in OZ ütles ...

Tartus on müristamist juba kuulda, pilv läheneb lääne poolt.

Anonüümne ütles ...

Vahest tuleb Tallinna poole siis midagi Soomest..

Kalle in OZ ütles ...

Pilvede liikumine on täna jah küllaltki huvitav, seda nii satelliidipildilt kui ka visuaalselt vaadatuna. Üks äike läheneb Tartule lõunast, teine liikus justkui ringiga ümber Võrtsjärve põhjatipu ja on praeguseks lõunast tuleva pilvemassiiviga ühinemas. Kaugemal endiselt müristab, vihma pole veel tilkagi tulnud.

Anonüümne ütles ...

Läks Tartu mööda))))

Anonüümne ütles ...

Otepääl oli päris kõva rahe ning pagi..

Anonüümne ütles ...

Pärnumaal Libatse kandis oli samuti äike, kuid liikumissuund pigem Pärnu poole. Tallinna pool kõik taevas selge.

Kalle in OZ ütles ...

Tartust läks sedapuhku napilt mööda jah. No eks näis, päev pole veel lõppenud.

Jüri ütles ...

Praegu on konvektsioon visuaalselt hinnates taandumas. Paistab, et tegu oli õhumassisisesega, mistõttu õhtul ja öösel muutub ilm rahulikumaks ja selgemaks.
Üle Soome lahe on äikese jõudmine väga ebatõenäoline.

Anonüümne ütles ...

Kas homseks on samasugused võimalused äikeseks?

Anonüümne ütles ...

Keegi võiks siis L-Eestis olnust pilte kah panna ;)

Kalle in OZ ütles ...

Nüüd siiski taevast midagi märga tibab...

Anonüümne ütles ...

üks tilk 10cm2 kohta)))

Anonüümne ütles ...

Nõiad kusevad :)

Anonüümne ütles ...

Anonüümsele 6. juuni 2013 17:03

Ei usu. Äike peaks nõrgem olema. Kuid samasugune sellepoolest, et ka homme peaks Põhja-Eesti ja Tallinn äikesest pääsema.

Jüri ütles ...

7. juunil paistab praeguse seisuga äikeserohkem tulevat, kuna õhumass jahtub mõne km kõrgusel või saabub sinna jahedam õhumass, kuid aluspinna lähedal muutusi temperatuuris eriti pole, mistõttu labiilsus on suurem.
Soodustavateks asjaoludeks on antitsükloni lagunemine ja eemaldumine, mistõttu õhurõhk langeb. Seega võiks tänasega vähemalt samades kohtades rohkem ja võib-olla tugevamat äikest oodata. Aga eks hommikul on asi muidugi selgem.
Ma küsin Lõuna-Eesti inimeste käest pilte, ehk antakse luba, siis saab siia üles panna. Siinse lugajate hulgas - kui olete nõus jagama pilte, siis saatke need jyri@ilm.ee peale ja panen üles.

Anonüümne ütles ...

naga ma olen aru saanud, siis kõrgemate õhukihtide temperatuur määrab aluspinna kohal oleva, siis peaks homme ka nii ju olema? miks homne siis erandlik on?

Jüri ütles ...

Kui räägime õhumassi temperatuurist, siis mõeldakse selle all 850 hPa pinna ehk umbes 1,5 km kõrgusel olevat temperatuuri. Aga konvektsiooni arengut mõjutab ju kogu temperatuuriprofiil kuni tropopausini välja. Seetõttu on õhumass labiilsem, kui temperatuur nt 850 hPa pinnal ei muutu, aga langeb näiteks 700 või 500 hPa pinnal.
Üldse on atmosfääris nii, et erinevad kihid võivad üksteisest täiesti sõltumatult käituda. Näiteks talvisel ajal võib sula saabuda 2 km kõrgusele, aga aluspinna lähedal püsib temperatuur nullist madalam. Kui tegu on sooja õhumassi aktiivse pealetungiga, siis toimub hiljem muutus ka aluspinna lähedal.
Suvisel ajal võib analoogseks olukorraks pidada seda, kui õhumass jahtub või tuleb jahedam õhumass kuskile kõrgemale (advektsioon mõnes kõrgemas õhukihis). See muutus kajastub hiljem siis ka aluspinna lähedal - kas pole nii, et nädalavahetusel on praegusega võrreldes tunduvalt jahedam? Praegu prognoose ja ilmakaarte vaadates on küll nii.
Tegelikult selline jahtumine suuremates kõrgustes on üsna tavaline. See soodustas muide ka 18. mail ulatuslikku sügava konvektsiooni teket, sest 17. mail on veel sooja õhumass advektsioon ja konvektsioon tagasihoidlikum, kuid järgmisel päeval sooja advektsiooni nõrgenes langes temperatuur 2-3 km kõrgusel ja nii oli päev palju suurema äikesega.
Andmeid sellise muutuse kohta tavaliselt pole, sest ei tehta ju piisavalt sageli ega tihedalt sondeeringuid. 7. juunil on muutus küll päris suur, mis kajastub ka mudelites ja seetõttu saab selle lausa juba praegu eraldi välja tuua.

Anonüümne ütles ...

kui juhtvool on läänest, siis jääb põhja-eesti ikkagi äikesest ilma.

minuarust on põhja-eestile soodsaimad suunad äikesteks idakagust kuni lääneedelani.

lõuna- ja kagu-eesti puhul jah, vahet pole.

Jüri ütles ...

Põhja-Eestis praegusel ajal jah maa poolt. Nii võib ka meretuulega äike jõuda mereni. Aga sügisel on soodsaim läänest ja loodest, sest konvektsioon on siis merega seotud.
Sisemaal pole küll õhu liikumise suunal muud vahet kui reljeef jm kohalikud tegurid, mis mõjutavad mõnel pool märkimisväärselt äikese liikumist.

Anonüümne ütles ...

Kuidas mõjutavad lõuna eesti künkad õhu liikumist ? Kas künkad lagundavad äiksekolde või olen kuulnud ,et annavad just tõuke pilvedele kõrgemale tõusta.

Anonüümne ütles ...

sürgavere radarilt oli näha esimest äikesekollet võrust lõunas. mulle tundub üldse, et haanja kõrgustiku lõunanõlval on palju äikest.

Jüri ütles ...

Pealetuuleküljel soodustavad kõrgustikud pilvede arengut, allatuuleküljel aga lagunemist. Samuti suunatakse pilved teatud määral ümber kõrgustiku. See on just konvektsiooni puhul tuntav, ent ka laussademete korral võib statistikas seda märgata. Rohkem olen seda mõju konvektsioonile näinud Otepää ja Pandivere kõrgustiku näitel.

Kalle in OZ ütles ...

Seekordse äikesepäeva võin siis enda jaoks kordaläinuks lugeda. Kuigi äike läks Tartust napilt mööda ja vihma praktiliselt ei sadanud, said vähemalt mammatused pidile püütud. Eks näis, mida uus päev toob.

Jüri ütles ...

Jah, vaatamisväärset oli küll. Kirjutan midagi 7. juuni kohta, kuid eks hommikul selgub jällegi täpsemalt, kuidas siis on olukord, kuid praeguse seisuga peaks ikka vähemalt sisemaal küll palju äikest tulema.

EestiLoodus ütles ...

Kiili vallas oli selge ja mõnusalt tuuline, kuid lõunakaares olevad rünksajupilved olid kenasti näha.
Samuti oli näha ka Soome edelaosas olevad rünksajupilved, kuid vine tõttu häguselt.