esmaspäev, 10. juuni 2013

10. juuni äike Tallinnas

6. juuni äikesega seoses paluti pilte ja tegin vastava üleskutse. Sain ühe vastuse alles nüüd. Eleriin Vungi Suure-Jaanist kirjeldab äikest nii: "Äike algas u 13.30 ja kestis kuni õhtuni u viieni. Ootasin võimast vaatemängu, aga kahjuks jäi asi lahjaks. Oli lootust, et tuleb hulga vihma, tegelikult ei tulnud. Põhiliselt oli müristamine.
Üks pilv tuli loode suunast ning teine kagu, lõuna ja edela suunast. Algul müristas loode suunas, hiljem kostus müristamine kagu, lõuna ja edela  suunast tulnud pilvest. Lõpuks tekkis selline olukord, kus juba müristas ümberringi ja pilved olid ümberringi, ainult kirde-ida suund oli mõne üksiku heleda pilvega.
Vihma tuli väga vähe, vihm oli soe. Veidi oli tugevamat tuult. Mingeid kahjustusi lähikonnas ei olnud. Välke nägin väga vähe, võib-olla üks-kaks, ei olnud võimsat välgutamist nagu  mõni aasta on olnud. Muidugi oli müristamist mõnus kuulata.
Pilvepildid on kella poole kahest kuni kaheni. Õhtupoolsemast ajast ei ole, kuna  digikaamera akud said tühjaks ja teine paar akusid oli ka tühjad."
Pilte temalt:








***

Seoses tsükloni lohu üleliikumisega oli saartel ja Põhja-Eestis üsna mitmel pool äikest. Äike liikus ka üle Tallinna, seekord sai rohkem idaserv. Lõuna-Eestit mõjutas Leedus tekkiv tsüklon, mis liikus kirdesse, mistõttu seal oli ilm pilv ja kagunurgas ka laussajune.
Pilved 10. juunil Tallinnas:
10. juuni öösel olid taas helkivad ööpilved nähtavad.

Hommikupoole ööd tekkis udu.

Hommik oli pilves ja udune.

Päeval ilm selgines, aga konksjad pilved näitasid siiski, et hiljem pilvisus tiheneb ja võib minna sajule.
Pilvemaastik. Näha on Rakvere lähedal olev äike.

Lõunas ja kagus olid rünkpilved, mida mere poolt tulev õhk erodeeris.


Ülal: hiljem tekkisid lainelised pilved.















Ülal: äike saabus õhtul Tallinna kohale. Vaatepildid olid üsna dramaatilised.

Õhtul oli jälle taevas selgem, ent samas igasuguseid pilvi täis.

77 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Jüri, millal arvatavasti läheb palavaks Tartus? ma mõtlen kuskilt 26-29 C päeval? kas järgmine esmaspäev ja teisipäev? või millal?

Anonüümne ütles ...

ei lähegi:
http://emhi.ee/?ide=19,250

Jüri ütles ...

Esimene võimalus võiks olla 14. juunil, kuid see on ainult korraks ja oleneb sellest, kui selge on ilm. Õhumass on sel päeval küll kuum.
17. -18. juunil on õhumassi trajektoor arvutatud teiseks, nii hea kui tuleb 25 kraadi sooja.
Uuesti on võimalus 20. juuni paiku, aga see selgub alles nädala lõpus, kas tuleb. Igatahes paistavad need kõik olevat lühiajalised, kuna on seotud läänetsüklonitega.

Anonüümne ütles ...

miks merelt tulev õhk rünk(saju)pilvi erodeerib?

Anonüümne ütles ...

Enne jaani ei tule kindlalt 26-29C päeval ma arvan ,nagu tavaliselt iga aasta.

Anonüümne ütles ...

Järgmine nädal lubab kesk euroopasse päris kõvasid näitajaid,CAPE 3000 ja Li -8 lausa, kas selliste näitajatega võib Supercell'e ka tekkida ,mis tornaadosid tekitavad? Ning nagu kaardilt näha liigub see õhumass vist põhi-kirre suunas ehk jõuab meieni ,kuidas teie arvate Jüri?

Jüri ütles ...

Jah, juuni keskel on jahedad ilmad tavalised, isegi nii kuuma juuni korral, nagu oli 2011. Aga vähemalt paar südasuvist päeva enne seda ikka tuleb. Kui 14. juunil on vähegi päikest, siis tõuseb ilmselt üle 25 kraadi, sest õhumass on väga soe.
17.-18. juuni kuumalaine on nüüd arvutatud hilisemaks (22. või 23. juuni), kuid sinna on aega ja arvutused võivad anda lähipäevil jälle teistsuguseid tulemusi.
Niisiis on 14. juunil kuum ilm põhimõtteliselt võimalik, aga päikest on vaja, samamoodi võimalik on ka siis 21.-22. juunil, kuid see aeg on veel kaugel.

Erosioon on seotud termikutega, mis on tõusvad õhutaskud ja seda just päevase soojenemise tagajärjel tekkiva ehk aluspinnast sõltuva konvektsiooni korral. Kui konvektsioon on aluspinnast sõltumatu, siis mere mõju ei avaldu.
Jahedam õhk seguneb termikutega ja seetõttu kaob nende kerkimiseks vajalik üleslükkejõud ja näemegi konvektsiooni erosiooni. Kui konvektsioon on tugev, siis ikkagi kõik termikud või tervikuna need ei segune ja pääsevad mere mõjust välja.

Jah, ülirünksajupilved võivad tekkida ka väga madala CAPE korral, näiteks 100-200 J/kg, kui ainult tuulenihe on piisav, vaata https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6a/CAPE_vs_SHEAR.png või http://www.jondavies.net/1993_SLS_mini-sprcl/1993_SLS_mini-sprcl.htm
Viimase kohta veidi infot. Kui tuulenihe (nii tugevus- kui suunaline) on tugev, aga energiat vähe, siis võivad tekkida madalatipulised ülirünksajupilved (ingl k low-topped supercell), mille defineeris meteoroloog Jon Davies alles 1990. aastate algul (Davies, 1993). Nagu nimetus viitab, iseloomustab seda madal tipp – kõigest 6–9 km muidu tüüpilise enam kui 12 km asemel. Samuti on need tavalisemad jahedate ilmadega, vajades just suurt kombineeritud tuulenihet. Arvatavasti just sellistes oludes tekkis tornaado 15. juuni 2004 pärastlõunal kella 15 ja 15.30 vahel Viljandi lähedal Pärsti vallas Leemeti küla lähedal. Tromb liikus läänest itta. Muidugi ei saa sobivate tingimuste korral välistada ka muid tüüpe, mida iseloomustab just võimas vertikaalne ulatus, kusjuures tipp võib läbida tropopausi. See on seotud lõunatsükloni tõttu troopilise õhumassi sissetungiga. Näiteks 2001. aasta 16.–17. juulil Kirde-Eestis tekkinud tornaadosid seostatakse just klassikaliste suuremõõtmeliste ülirünksajupilvedega.
Tornaadode tõenäosus ja tuulenihe on nähtavad kolme päeva kohta siin: http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani.html?0,gfs_stp_eur,.png,0,3,6,9,12,15,18,21,24,27,30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72
Kas nüüd prognoositud äärmuslikud väärtused viivad mesotsüklonite tekkele (ülirünksajupilved), on vara öelda. Oleneb tuulenihkest. Tundub küll, et tuulenihet on, aga kas piisavalt ja lisaks on potentsiaalse energia ja LI väärtused võivad olla üle hinnatud, mida GFSs kipub vahel juhtuma. Ma usun, et reedeks on asi selles osas selgem.

Anonüümne ütles ...

ÖÖkülmaoht on siiski butafooria? Huvitav, et EMHI jäi oma prognoosile nii kindlaks.

Jüri ütles ...

Meile peaks jõudma arktiline õhumass, et tuleks öökülma. 850 hPa pinnal oleks õhumass siis vähemalt 0 kraadi ja kastepunkt peaks olema null või madalam. Kui on kõrgem, siis vastava temperatuuri ehk kastepunktini jahtudes vabaneb kondenseerumissoojus ja temperatuur enam ei lange.
Praegu neid tingimusi pole ette näha. See, et 12. või 13. juuni öö on jahe, juhtub ilmselt küll, aga jah, öökülmaks oleks vaja jahedamat ja kuivemat õhumassi või peaksid jahtumiseks tingimused olema ideaalsed - väga madal õhuniiskus, tuulevaikus ja selge taevas. Isegi kui need on olemas, siis praeguse õhumassi juures oleks öökülm ainult vähestes kohtades ja nõrk, mille kahjustav mõju on ebatõenäoline.

Anonüümne ütles ...

mis on 850 hpa õhutemperatuuri abs.min. ja abs.max. eestis? kas need langevadki kokku eesti külmima ja kuumima päevaga, mis registreeritud?
ja seda ka, et millised on nende 850 hpa rekordite väärtused?

Anonüümne ütles ...

miks ikka veel vastust pole?

Jüri ütles ...

Mul pole kohustust 24/7 arvuti taga istuda ega oodata küsimusi, et kohe vastata. Kui leian aega ja võimaluse, siis vastan.

Anonüümne ütles ...

tänud, kuid vastust ma oma üle-eelmistele küsimustele ikkagi ei saanud.

Kalle in OZ ütles ...

Lp. Anonüümne võiks vastuse saamiseks ehk ise natuke vaeva näha. Alustada võiks nt. siit: http://www.emhi.ee/index.php?ide=29,736

Anonüümne ütles ...

See vastust ootav anonüümne on üks paras nahhaalne tegelane.. Saadaks sellised rahulikult kuu peale!

Jüri ütles ...

Ma võtsin endale aega mõtlemiseks, millal võisid olla äärmused. Kokku leidsin kaks tükki: 7.-8. augustil 2010 oli Eesti kohal 22 kraadi isoterm, aga rekordit ei tulnud, sest õhumass polnud suunatud Eestisse (11.8.1992 oli Eestis kohal vaid 20 kraadi isoterm, aga õhumass oli üle Eesti suunatud ja sel päeval registreeriti senini kehtiv kuumarekord).
Kõige madalam isoterm Eesti kohal oli -40 kraadi 16. jaanuaril 1940. Sellega on seotud ka külmarekord.

Kalle in OZ ütles ...

Leidsin netis ringi kolades ühe päris huvitava tabeli maksimum- ja miinimumtemperatuuridest erinevates riikides ja linnades. http://www.meteorologyclimate.com/extreme-temperature-records.htm

Anonüümne ütles ...

Mis on rekord isoterm Eesti kohal olnud? + kraadides

Anonüümne ütles ...

Täna-eile ajakirjanduse vahendusel on tekkinud kummaline olukord. EMHI sünoptikud Paljak ja Meitern ütlevad kui ühest suust, et suvi tuleb jahe ja muutlik ning rannailmadega on asi ühel pool.
See ajab pehmelt öeldes tõsiselt vihale, ja siinkohal mitte see fakt, vaid see, et muidu seesama Paljak ja Meitern ütlevad, et Eestis ei anna ilma üle 4 päeva kindlalt prognoosida. Tekib küsimus, kui seni pole suudetud ilma 4 päeva prognoosida, siis kuidas nüüd ühtäkki pannakse 2-3 kuu prognoos paika sellises kindlas kõneviisis. Kas vahepeal on mingid muutused toimunud meteoroloogiateaduses võis mis? Häbiväärne olukord. Ja nüüd peaks ütlema, et inimeste viha EMHI vastu on 100% õigustatud. Ei leia ühtki kaitsvat seisukohta neile. Kuuprognoosiga on nad juba niiehknaa puusse pannud.

Kalle in OZ ütles ...

Taaskord saab kinnitust Jüri lause selle blogi algusest:

Inimeste ilmaalane teadlikkus on kahjuks väga madal ja seetõttu ongi oluline siis seda teadlikkust tõsta.

Tuleb endale selgeks teha, mille alusel lühema- või pikaajalisemad prognoosid koostatakse. Lühemaajalised (kuni nädal) pannakse kokku meteoroloogiliste vaatlusandmete põhjal, pikaajaliste prognooside jaoks kasutatakse analoogaastate (ja -situatsioonide) mudeleid. Mida pikem on prognoositav ajavahemik, seda suurem on eksimisvõimalus. Tänapäeva meteoroloogia lihtsalt veel ei võimalda ilma pikemaks perioodiks ülitäpselt ennustada, saab välja tuua vaid erinevatest võimalikest variantidest tõenäolisemad, kuigi ilmamudelite modelleerimisel kasutatakse maailma võimsaimaid superarvuteid.

Jüri ütles ...

Pikaajalisemast prognoosist on siin ka juttu: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=139249 (jaanipäeva ilm, suve ilmastik).
Praegused arvutused näitavad, et juuni jooksul võib tulla kaks lühiajalist kuumalainet, kuid see pole kindel. Suurim tõenäosus on selleks 19. ja 23. juunil. Järgnevatel päevadel arvutatud prognoosid kindlasti muutuvad selles osas.
Pikaajalisemate anomaaliate näidisarvutused kuude kaupa on siin: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html (praegu on näha, et andmeid pole piisavalt, et midagi öelda).
Analoogaastate meetod pole usaldusväärne, kuna erinevaid võimalikke variante on niipalju ja need pole omavahel piisavalt seotud, et üksnes selle meetodi alusel saaks teha hooajaväljavaateid. Sellest on juttu käesoleva aasta näitel ka Terevisioonis (vt linki).
Ajakirjandust pole niipalju jälginud, et oleks tekkinud sünoptikute väljaöeldu suhtes mingi arvamus. Sageli on täpsem uurimine näidanud, et suur osa on ajakirjanikel, eriti kui uudis antakse edasi kirjalikult (tekstina), mitte aga otseintervjuuna.

Anonüümne ütles ...

see kuupeale saatev anonüümne on ise samasuguse. näost-näkku kohtudes on hirmul ja piiksugi ei julge teha.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et külm front on Lääne-Eesti saarteni jõudnud, sest tuul on seal täiesti edelas ja tugev.

Liisa.

Jüri ütles ...

Laagris on tuul veel lõunast või kagust ja olnud terve päev tugev.
Väga soe õhumass jõuab kohale alles öö jooksul, külm front (või oklusioonifront) homse päeva jooksul.
Praegused sajud saartel ja kohe ka mandril on seotud sooja frondiga, vt ka http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-06-13_14.pdf

Anonüümne ütles ...

Mis õhumass järgmine nädal Kesk Euroopas üüratuid CAPE ja LI indekseid annab?Kas see võib olla ekvatoriaalne õhumass?

Kalle in OZ ütles ...

Ekvatoriaalsed õhumassid meie laiuskraadideni ei jõua.

Anonüümne ütles ...

kalle,
me ei elagi kesk-euroopas. kui sa lohakusvigu teed, siis ära koguaeg teiste sõnavõtte kommenteeri.

Anonüümne ütles ...

Kurb, kuid need õõvastavad indeksid näitavad, et meeletud äikesetormid satuvad jälle Kesk-Euroopat üleujutama.

Liisa.

Anonüümne ütles ...

EMHI võiks jätkata oma õhupallidega eilse ilma prognoosimist,mitte võtta sõna suve kohta,kui prognoosida saab vaid 4 päeva.Võrdlen tihti reedest nädalaprognoosi ja esmaspäevast,mis on tihti kardinaalselt erinevad.Ja seda vaid 2 päeva möödudes.

Anonüümne ütles ...

jah, sul on õigus. hea näide oli näiteks 1. juuni, kui lubati palju äikest, kui tegelikult polnud õieti pilvigi.

Anonüümne ütles ...

Endalegi tuli suure üllatusena EMHI juuli ja augusti prognoos. Seda oleks neilt küll kõige viimasena oodanud. Iga öeldud sõna eest tuleb ka vastutada, ja pole just kohane teha ametlikul ilmateenistusel kahe kuu prognoose, kui juba kahe nädala täppi ennustamine on ilmselge loterii. Miks rikkuda oma mainet sellise meelelahutusega?
Salvestasin selle prognoosi ära, et viimast korda tõdeda, kui mõttetu on selline tegevus.

Jüri ütles ...

Jah, juba 5-7päevased prognoosid muutuvad eriti lõpuosas päevast päeva ikka päris palju. Selle põhjuseks on kättesaadava info piiratus ja atmosfääri protsesside stohhastilisus (kaoselisus). Aga ometigi neid tehakse, üks põhjus on muide ka erakordselt suur nõudlus pikaajalistele prognoosidele.
Üks asi siiski, mida pikaajaliste prognooside kaitseks võiks öelda, on see, et saab mingil määral öelda ette tendentse, kas on pigem kuiv või märg, soojem või külmem kuu tulemas. Aga konkreetseks minna ei saa.
Mis puutub aga näiteks 1. juuni prognoosi, siis see põhjus, miks äikest ei tulnud, sai juba selgitatud - laskumisinversioon. Prognoosid ei peagi ega saagi olla alati täpsed. Prognoos pole kindlate omadustega kaup, ehkki paljud inimesed, kes teemasse ei ole ega taha süveneda, suhtuvad sellesse just nii.
Sünoptikuid on võrreldud interpreetidega, kes peavad mitmesuguste võimaluste hulgast leidma sobivaima, mis peaks klappima kõige enam "tuleva tegelikkusega". Endiselt jäänud kunstiks, kuigi vähem kui mõnekümne aasta eest. Tegemist on ikkagi kaootilise protsessiga, eriti pikemaajalise ennustuse puhul. Mida lühemaks ajaks prognoos (eriti nowcasting), seda vähemaks jääb ju määratlematust.

Mõni aeg tagasi keegi küsis õhumasside kohta ja siis sai seda teemat selgitatud veidi. Hiljem olen veel uurinud selle kohta täpsemalt. Selgus, et on mõningaid käsitlusi viimastel aastatel, kus tehakse vahet ka mandrilisel ja merelisel ekvatoriaalsel õhumassil (iseasi, kui põhjendatud on see) ja on neid eksperte, kes kahtlevad üldse sellise õhumassi olemasolus, sest ta on väga lähedane merelisele troopilisele õhumassile, ainult et niiskem ja soojem, mis pole aga piisav, et eraldi välja tuua. Siiski tavaliselt ikkagi eristatatakse ekvatoriaalset õhumassi iseseisvana. See on seotud intertroopilise konvergentsitsooniga (ITCZga) ehk doldrumiga, mida iseloomustab tugev konvektsioon ja nõrgad muutlikud tuuled (küllaga võivad tugevad olla pagid). Ekvatoriaalne õhumass on siis just selles tsoonis. Kui õhumass sellest eemaldub, siis seda ei loeta enam ekvatoriaalseks, vaid nimetatakse ümber kas mereliseks või mandriliseks troopiliseks õhumassiks.
Sellest tuleneb, et siia see ei saa kunagi jõuda. Lisaks juurde veel selle, et orkaanid (troopilised tsüklonid) on teatud mõttes ekvatoriaalse õhumassi saared ehk orkaanide rüpes võib see õhumass üsna kaugele doldrumist liikuda. Sel juhul satub see vastuollu kokkuleppega, et kui õhumass eemaldub doldrumist, nimetatakse see ümber. Kuna pean omadusi siiski olulisemateks õhumasside defineerimisel, siis sellise erandi võib lubada.

See, millised konvektiivse aktiivsuse indeksid mudeli arvutatud väljundisse tulevad, loeb see, kuidas neid näitajaid arvutatakse, sest selleks on tegelikult mitu võimalust: kas kasutatakse virtuaalset temperatuuri või mitte, mis tasandilt õhumassi tõstetakse jms. Täpselt GFSi arvutuseeskirja ei tea. Kui aga vaadata seda, millised on teised prognoositud näitajad sel päeval, siis selgub näiteks, et prognoositud kastepunkt on koguni kuni 25 kraadi, kuid samal ajal võib selle niiske piirkihi kohal olla väga kuiv õhk, mistõttu osutub selline äärmuslik väärtus ülepakutuks. Igatahes pigem tasuks selliste prognoositud väärtuste suhtes olla ettevaatlik. Kindlasti on aga seal õhumass labiilne ja äikest tuleb arvatavasti ulatuslikul alal Kesk-Euroopas.

Martin ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

kas teil on siis plaan minna keskeuroopasse äikest jahtima?

Anonüümne ütles ...

Kas see Kesk Euroopa äike Eestit võib ka hiljem mõjutada?

Jüri ütles ...

See õhumass jõuab praeguste arvutuste kohaselt suure tõenäosusega ka meile kohale. Mõjutama hakkab 20. või 21. juunil ja eemaldub 23. juunil. Selleks ajaks on arvutatud õhumassile samasugused omadused. Seetõttu ei olegi vaja Kesk-Euroopasse minna, vaid saab hakkama ka Baltikumiga.
Ehkki vastav prognoos on muutunud võrreldes eelnevate päevadega märksa kindlamaks, ootaks siis 17. juuni ära, kui saab juba päris kindlalt öelda, kuidas sellega on täpselt.

Anonüümne ütles ...

Kas oskaksite lahti seletada, mis põhjustab nii äärmuslikku ilma varsti seal Kesk-Euroopas?
CAPE ja LI on arvutatud ikka vägagi kõrgeks..

Anonüümne ütles ...

kas on lootust uueks abs. kuumarekordiks?

Jüri ütles ...

Temperatuur tõuseb õhumassi saabudes vast 30 kraadi lähedale. See jääb juunikuu rekordile küll alla, päevarekord ehk küll. Praegu pole veel selge, kui suurel määral saame sellest õhumassist osa.
Indeksite väärtused sõltuvad lisaks temperatuuriprofiilist väga suurel määral niiskusest. Kui kastepunkt on üle 20 kraadi ja õhumass profiili poolest labiilne, siis ongi tegu potentsiaalselt eluohtliku atmosfääri seisundiga. Kui samal ajal on olemas ka teatud tugevusega inversioon, siis erialase žargoonina öeldakse loaded gun sounding (täpsemalt http://www.theweatherprediction.com/thermo/soundings/gun/).

Anonüümne ütles ...

Eluohtliku seisundiga? Peaks ajutiselt mujale reisima, sest 60 aastat elu veel kindlasti ees.

Liisa.

kagueestlane ütles ...

Eesti on üks ohutumaid paiku maailmas üldse. Ei kujutagi ette, kus oleks rahulikum elada kui siin. Protsent, et Eestis keegi loodusõnnetuse tagajärjel hukka saab, on liiga väike selle mainimiseks. Muide, palju suurem võimalus hukka saamiseks on siit mujale reisimine. Äikesesõltlasena olen juba Kagu-Eestis igavusse suremas, mida ma peaksin siis veel Tallinnas elades tegema? Usun, et paljude jaoks tundub perversne selline suhtumine, aga ma maksaks suure summa peale, et siia tuleks 08.08.2010 analoog, ja veel palju hullemat (mitte, et keegi hukka saaks, vaid põnevusest). Kuna Eesti äikesetormid ei toida iial mu adrealiinivajadust, siis tuleb tulevikus kindlasti USA'sse minna, et näha ikka tase karmimat loodust.

Anonüümne ütles ...

Mis on Euroopas seni kõige kõrgem LI väärtus olnud?

Anonüümne ütles ...

KÕRGEIM on eks kuskil +15 +20 vahel ikka olnud. madalaim ehk samapalju miinustes.

kagueestlasele: liisa vb mõtles konkreetse õhumassi ilma ohtlikkust, mitte aasta lõikes. arvestades eesti laiuskraadi, siis on ka minuarust see õhumass ebatavaliselt äärmuslik.

Jüri ütles ...

Tallinnas on sel aastal äikest küll olnud, ei ole sugugi igav. Võib-olla on kagunurgas seda isegi vähem olnud?
Aga aastate lõikes on samuti äikest vähemalt Tallinnas parajal hulgal, 15-20 äikesepäeva tuleb ikka täis.
Kui rääkida sellest, kas igav või mitte, siis peab olema mingi võrdlusmoment. Kui ei ole kogemust teiste piirkondadega, siis on raske öelda, kuidas siis võiks ühes või teises kohas elu ilma poolest olla.

Keegi ei tee nende näitajate kohta statistikat ega pingerida, seega ei saa ju öelda, mis on äärmused. Selleks peaksid olema ikka ju mingid andmed. Seni kogetust on Eestis LI olnud 38, kindlasti on kuskil ka kõrgemaid näitajaid, aga -15 või -20 küll pole kunagi näinud.
See õhumass on jah Euroopa kohta üsna ekstreemne. Praegu on üsna selge asjaolu, et selle õhumassi jõudmise määr Baltikumi sõltub läänetsüklonitest ja nende trajektoorist või siis tõepoolest tekib näiteks Kesk-Euroopa kohal lõunatsüklon, millest sõltub samuti õhumassi liikumine.
Lõunatsüklon on selline parasvöötmetsüklonite tüüp, mille teke on seotud troopilise õhumassiga, aga seotud vähe Atlandi ookeaniga.

kagueestlane ütles ...

Kagu-Eestis nüüd küll äikest vähem pole olnud, vastupidi. Pidevalt kurdeti mais Tallinnast, et äikest pole, seevastu oli lõunas väga tihti.
Mis puutub võrdlusse, siis arvan, et piisav näide on äikesesagedus ning trombid. Teatavasti on just Kagu-Eesti paik, kus neid kõige tihedamini esineb. Ka nn trombide allee jääb peamiselt just siia.

Anonüümne ütles ...

Tänase seisuga arvutab GFS korralikku kuumalaine 23.06 alates.
+20 isotermiga 850hPa pinnal.
Ajaline faktor muidugi liiga pikk veel millegiks kindlaks.

Aga tundub,et selle aasta jaanipäev tuleb huvitav.

Anonüümne ütles ...

loodaks väga, et jaanipäeva paiku külm ja sajune oleks. sest siis on kindel, et pärast pidu iga lõke ikka korralikult kastetud saaks.

Jüri ütles ...

Ma elan Laagris ja siin oli äikest mai jooksul piisavalt, igal juhul võrreldaval hulgal kagunurgaga ja juuniski on siin juba päris mitu äikesepäeva olnud. Ma arvan, et võib-olla rääkisid nii need inimesed, kes elasid näiteks Viimsis.
Jah, statistika annab kindlasti mingi ettekujutuse, aga mitte selle, et teada, mida tähendab näiteks elu Keskläänes või mõnes muus sarnases kohas. Ka Eestis on siiski piisavalt erinevaid kohti, millest arusaamiseks tuleks ikkagi vastavas kohas elada, näiteks Laagri ja Viimsi on mõnikord väga erinevad ilma ja ilmastiku poolest, seda kajastab ka statistika, aga see ei tähenda veel, et ma teaksin, kuidas siis ikkagi on Viimsis elada. Kuna ma olen nii Loode-Eestis kui Tartus päris pikalt elanud, siis on tekkinud võrdlusmoment - Harjumaa siseosa on Tartuga täiesti võrreldav või on isegi äikeste kohalejõudmise osas parem. Seetõttu ei saa kuidagi kurta. Samas teistsugune olukord võib-olla Paldiskis jms päris mereäärsetes kohtades, kuid seal on jälle äikest ajal, mil seda pole sisemaal.
Suhtlemine inimestega, kes vastandavad end näiteks rannikualade või mõne muu piirkonnaga, kajastub ilmahuvi korral ka sageli selles, et vat mul on siin äikest palju rohkem/tugevamalt jne kui teil seal ehk äikeserohkus võib-olla isegi mingil määral identiteediküsimuseks.
Rääkides tornaadodest ehk trombidest on näiteks maa- ja vesipükse Lääne-Eestis märksa enam kui kaugemal sisemaal, sh kagunurgas. Aga maa- ja vesipüksid on ju ka tornaadod. Tornaadosid on kaht tüüpi: mesotsüklonaalsed, mida Eestis piirkonnas on enam Baltimaade tornaadoalleel ja mittemesotsüklonaalsed, mille hulka kuuluvad juba mainitud maa- ja vesipüksid ja mida on enam Lääne-Eestis.

Praegu näitavad mudelid, et see kuum õhumass võib tulla siia kahes osas: korraks ja koos äikesega 18. või 19. juunil ja siis veidi pikemalt ja rohkem kohe enne jaanipäeva. Aga jah, eks aeg näitab, mis siis saab. Mõistlik oleks esmaspäeval hakata tõsisemalt seda võtma, kuna määramatust on siis juba nõndapalju vähem.

kagueestlane ütles ...

Kuna jutt käib äikesetormidest ning sellega kaasnevatest ohtlikest nähtustest, siis ei ole vaja sellepärast minna Kesk-Läände või Tallinnasse, et teada nende paikade elu. Selle jaoks ongi statistka, ja muud pole siinkohal vaja, sest me ei räägi pisidetailidest, vaid üldiselt. Ma ei eita, et Tallinnas vähe äikest oleks, kuid selge on see, et Kagu-Eestis on rohkem, seda näitab statistika. Tartu on teadagi koht, mida äikesed nii väga ei külasta võrreldes teiste Kagu-Eesti paikadega, enim on just kõrgustike ümbruses. Kuna eelnevalt kurdeti ohutuse pärast, siis millal on jõudnud mõni tromb Tallinna ümbrusse ning tekitanud kahju? Ma võin tuua vähese vaevaga mitu artiklit, mil on juhtunud seda minu kandis.
Rääkides sellest aastast, on jällegi äikesetormidest tingitud kahjusi enim siin - mitu rahekahjustust, tromb Hummulis ning autodele langenud puud.
Sel teemal võib muidugi lõputult vaielda, kuid vaadakem tõele näkku, et USA's on ohtlikum elada kui Eestis, niisamuti Kagu-Eestis ohtlikum kui Tallinna ümbruses. Seda võivad kinnitada ka klimatoloogid. Jätame välja ootused ja lootused ning räägime nagu on tegelikult. Sai ka mainitud, mille kohta jutt käib.

Anonüümne ütles ...

Aga Eesti kõige madalam LI väärtus?

Jüri ütles ...

Minu jutt oli üldiselt ja järgnev on samamoodi üldiselt.
Ma ei pidanud silmas ohutust ega ootusi, vaid näiteks seda, kus on rohkem äikest, tornaadosid jne. Kui vaadata seda, kui palju teatatakse tornaadodest üle Eesti, siis on neid rohkem ikka Lääne-Eesti ja just vesipükside arvel. Kui aluseks võtta ohtlikkus, siis on mesotsüklonaalseid tornaadosid jällegi sisemaal rohkem ja võiks arvata, et ju siis seal on elu ohtlikum.
Statistika ja tegelik elu on siiski erinevad. See on eriti selgesti välja tulnud just siis, kui rääkida nende inimestega, kes on elanud varem Eestis, aga siis USAs mõnes ohtlike nähtuste rikkas kohas või vastupidi - algul seal, siis Eestis.
USA kohta peab lisama, et see on väga suur maa ja sealgi on piirkondi, mis on looduse turvalisuse poolest Eestiga samal tasemel.
Aga neid artikleid sooviks küll, huvitav ju teada, et kuidas mõnd Eesti piirkonda tabavad sellised nähtused ikka ja jälle ehk siis tegu on Eesti tornaadopoolusega. Tallinnas on tornaado tegutsenud näiteks 1984. aastal ja koos keravälguga. Viimast nähti Tallinnas ka möödunud aasta 6. augustil.
Eelnev jutt oli siis seotud just suviste nähtustega. Kui rääkida tsüklonaalsetest tormidest, siis on jälle saared ja rannikualad ohtlikumad elamiseks.
Igaks juhuks siis ütlen veelkord, et kõik on väga üldine ja üksikasjadest ei ole kuskil juttu olnud ega pole siin tegu ka ootustega, et ennetada vääriti arusaamist.

Ühtegi -7 madalamat juhtu ei leidnud, aga Vilniuse kohta leidsin näiteks, et 24.7.2009 oli seal LI -10.

Jüri ütles ...

Aga jah, vaielda ja mõtteid vahetada võib sel teema küll lõputult. Eks maailmanägemused on erinevad ja nii see peabki olema.

kagueestlane ütles ...

USAs saab tornaadode läbi igal aasta surma rohkem kui seda on juhtunud terve ajaloo jooksul Eestis. Kuid jah, riikide suurus on nii palju erinev, et tuleks võtta konkreetne piirkond, mida võrrelda. Siiski ma pidasin silmas potentsiaalselt kõige hullemat, mis võimalik. Seda, et Kagu-Eestis on rohkem äikest kui Loode-Eestis, ütlesin sellest tehtud uuringute põhjal. Ma pole koragi öelnud, et trombe on loodes vähem kui siin, küll aga sellest põhjustatud kahjusi, kuna mu jutt oli suunatud ohtlikusele. Ja sedagi väidan all olevate artiklite ning selle põhjal, mida olen kuulnud/lugenud.

Loodan, et ma nüüd teisi kagueestlasi ära ei hirmuta. Kokku 18 trombi Kagu-Eesti kohta. Pikema otsimise peale leiaksin ehk veelgi. Üle poole neist on minu elukohast ~30km raadiuses.

1. http://www.epl.ee/news/tallinn/tromb-randas-vanadel-radadel.d?id=50757065 , sugulasel lendasid tookord kõik aknad eest ning katus 100m eemale põllumaale. Tegemist teise keeristormiga samas kohas.
2. 98.a oli ka Elvas keeristorm. Sealsed rääkisid, et sadas kanamunasuuruseid raheterasid, mis lõhkus autoklaase. Kui tõsi see on, ei oska öelda. Mainitud on see keeristorm siin: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0009/tornaado.html
Samas artiklis on veel kirjas ka 1910. esinenud keeristormi Tartus ning Põhjamaade üks pikimaid tornaadosid, mis läbis samuti Tartumaa, ja mida hinnati F4'ks.
Elva juures oli teinegi keeristorm eelmine suvi, kuid juttude järgi olevat see linnast välja metsa jäänud. Tarmo Tanilsoo tegi ka video sellest, kes on näinud.
3. http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=1592 , tuttavad viibisid õnnetuse hetkel kohapeal.
4. http://tartu.postimees.ee/090805/online_uudised/173724.php
5. http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=127
6. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9807/tromb.html , siit võib välja lugeda veel 1920.a keeristormist Vana-Otepääl ning 1966. a. trombist Varese talus Võrumaal.
7. http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=4884&print=1
8. http://www.tartupostimees.ee/925506/tuulispask-ja-aike-tuuseldasid-tartumaal-elektriliine
9. http://wwx.valgamaalane.ee/060608/esileht/25014151.php , tänavune Hummuli tromb sai juba mainitud, mis oli samuti Valgamaal.
10. http://www.ohtuleht.ee/243013
11. http://www.postimees.ee/leht/97/08/22/krimi.htm

Jüri ütles ...

See on jah Kagu-Eesti ühelt poolt laiemalt, aga üle 9 kodukoha (see jääb ilmselt saladuseks, mis koht) läheduses on esimese hooga päris palju. Muidugi, nagu viimased aastad on näidanud, siis ei pruugigi kõik tornaadod olla tornaadod, vaid mõned võivad olla meedianaadod. Aga praegusel hetkel millelegi paremale pole toetuda. Igatahes kahju on need nähtused põhjustanud.

kagueestlane ütles ...

Elan Tartu- Valgamaa piiri ääres. Samas on ka trombe, mis jäävad märkamata.

Jüri ütles ...

Kättesaadavatest materjalidest leidsin veel Eesti ilmariskide raamatu lõpust, kus on ohtlikest konvektiivnähtustest ka nimekiri, Kagu-Eestisse veel mainitutele lisa.
Kagu-Eesti kuulub Baltimaade tornaadoallee alla, mis algab Lätist (Kuramaalt) ja kulgeb üle Lõuna-Eesti ja Tartumaa kuni Mustveeni. Muuhulgas 2010. ja 2011. a suvel kahjustusi saanud Rakvere ja Väike-Maarja jäävad tornaadoallee mõjualasse.

kagueestlane ütles ...

Keeristormidest veel nii palju, et vanavanemad rääkisid aastaid tagasi, et Võrtsjärve ääres olnud 90'te alguspoolel tornaado, mis viis õhku lehmi ja heinapalle ning langetas need tükkmaad eemal maha, lehmad olla surma saanud. Tõestust jällegi selle kohta pole, kuid huvitav on taolisi jutte sellegipoolest kuulata.

Jüri ütles ...

Jah, see on tõepoolest huvitav. Aitäh jagamast!

Anonüümne ütles ...

Kas see vihmasaju tsoon ,mis liigub itta on seotud mingi frondiga ja ,kui suur on äikeseoht?

Anonüümne ütles ...

arvan, äikeseoht on väike.

Anonüümne ütles ...

to jüri 15. juuni 2013 12:47

mingit kuumalainet 18. või 19. juunil ei tule! kus sellised veidrad andmed said?

Kalle in OZ ütles ...

Mis puutub tornaadodesse, siis täpselt kuu aega tagasi oli mul juhus ühte väga huvitavat loodusnähtust küllalt lähedalt jälgida. Olin Emajõe ääres kalal, oli pärastlõunane aeg. Kell oli kusagil 16 paiku. Vahetasin parajasti õngel sööta, seisin seljaga jõe poole ja äkki hakkas vastaskalda lähedal kõva veesolin peale. Keerasin ringi, arvasin, et mõni suurem haug on seal "aktsioonis". Aga oli hoopis huvitav veekeeris. Läbimõõt vast nii pea 1,5 meetrit, kõrgus oma 30-40 cm. Mitte veesammas, aga just nimelt ringikujuline keeris, mille servadest vesi suure sulinaga ülespoole pritsis. Keeris liikus üle jõe minu suunas, siis kusagil keset jõge vaibus. Kestis see nähtus ca. 10 sekundit. Veel hetk hiljem tuli tugev tuulehoog. Et taevas oli tol hetkel pilvitu, siis ehtne tromb see muidugi polnud. Oli nn. tolmukurat e. inglise keeles dirt devil. Vee kohal polnud sellist ma veel varem näinud, maa kohal küll. Eriti efektsed olid kõrged tolmusambad Austraalia kõrbes, mida nägin teel Newmanist läbi Marble Bar'i Port Hedlandisse. Paraku olid ka nood seal küllalt lühiajalised, kuniks ma auto peatada ja fotoka võtta jõudsin, oli sammas juba kadunud.

Anonüümne ütles ...

Kas Viljandis oli kerge pagi?

Anonüümne ütles ...

eelmisele:

mis kellaajal?

sakus hetkel ladistab mõnuga.

Anonüümne ütles ...

14.00 seisuga

Anonüümne ütles ...

võimalik, sest see sajuala meenutab oma sirgjoonelisuselt natuke derechot küll.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et see õhumass on üsna labiilne, sest laussajuala eemaldudes juba rünk(saju)pilved näha.

Liisa.

Anonüümne ütles ...

Ja kella 15 seisuga oli Väike-Maarjas 21m/s tuulepuhang

EestiLoodus ütles ...

Tänane olukord sarnaneb 29.07.2012 hilisõhtust kuni 30.07.2012 ööni kestnud olukorraga, ainult, et tänane on nõrgem.

Anonüümne ütles ...

EestiLoodus aga täpsemalt ,mis siis toimus? Ei mäleta ,mis tookord juhtus.

Anonüümne ütles ...

saad ju emhi andmetest ka vaadata

Anonüümne ütles ...

Pigem mis täna toimus

Anonüümne ütles ...

Ma ise arvan, et see EMHI prognoos ööseks on liialdatud. Ma küll ei usu, et öösel mitmel pool hoovihma sajab. Või peeti silmas rannikualasid?

Liisa.

Anonüümne ütles ...

Igatahes Tallinnas vist sajab

Jüri ütles ...

Nonii, tagasi arvuti taga.
Nädala keskpaigaks oli võimalus küll kuumalaineks, kuid alles päev-paar tagasi selgus, et seda siiski ei tule. Kes juhtus vaatama mudelite väljundeid, siis nägi, et seda varianti pakuti. Arvestades sünoptilist olukorda oli see täiesti võimalik. Kui midagi teatakse määramatusest atmosfääris, siis on selline olukord loomulik ja sellise variandiga tuli arvestada. Midagi kummalist siin ei ole, lihtsalt teadmatus ja olukorraga mitte kursis olemine.
Alles nüüd on selge, et kuumalaine tuleb alles nädala teisel poolel. Kas see kestab paar päeva või kauem, pole veel selge. Mudelid pakuvad võimalust, et võib uuesti välja kujuneda poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mis tähendab kuuma ilma püsimist vähemalt nädalaks. Aga selle kohta postitus homme, kui asjalood on juba selgemad.

Täna liikus üle Eesti külma tüüpi oklusioonifront. Sellel oli äikest juba eile Taanis ja öösel Saaremaal. Päeval, kui suurenes temperatuurigradient õhumasside vahel, arenesid kõrgkiht- ja kihtsajupilvedes maskeeritud rünksajupilved äikese ja pagiga.
Kindlasti polnud sel hiidpagi vms omadusi. Sarnased juhtumid: 24.7.2009, 31.7.2009, 16.8.2011.
Teen postituse ka sellest.
30.7.2012 öösel liikus troopilise ja polaarse õhumassi piir saartelt mandrile. Arenesid rünksajupilved äikesega, kuid südaööks need hajusid. Küllaga liikus üle Lääne- ja Kesk-Eesti päris tugev pagituul. Selle kohta vt ka siit 202. slaid: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/2ikesejahtimine_Eestis2.pdf

Miks lubatakse öösel hoovihma? Tsükloni kese on alles Skandinaavia lõunaosas ja liigub järgneva ööpäevaga Eestile lähemale, kese suundub Soome. Praegu on kaugemal läänes palju rünksajupilvi ja pisut äikest, mis näitab, et õhumass on seal labiilne. See õhumass liigub ööseks Eesti kohale, mistõttu on selline prognoos õigustatud. Rünksajupilvi ja äikest näeb ka satpildilt: http://sat24.com/en/scan

Kalle kirjeldatud nähtus on jah tolmukeeris (dust devil) vee kohal. Pole kahjuks ise juhtunud seda nägema. Video ühest sellisest: http://www.youtube.com/watch?v=_0uugP3pxOs

Anonüümne ütles ...

arvestades atmosfääri määramatust, siis ka järgmine kuumalaine jääb ära ju..

Jüri ütles ...

Määramatusel on piirid (ansambelprognoosidega määratakse need kindlaks). Seetõttu liialdada ka ei maksa.
Nädala lõpp tuleb kindlasti kuum, aga kas see on äikesega või mitte ja kui kaua palav ilm püsib, pole hetkel teada.