Kuna organiseerumist ei toimunud, siis äike ei jõudnud mereni. Müristamist oli aga küll kuulda.
Äikesega rünksajupilv
Äikese-kiudpilved
Äike Pääsküla endise prügila taga
Teine äike umbes pool tundi hiljem (15.50)
Pilved kell 14-14.50 Laagrist kagus ja lõunas:
***
Sisemaal on siiski näha tugevat konvektsiooni ja mere mõju levikuala: http://sat24.com/en/bc. Ilmselt on rohkem äikest täna sisemaal.
Ilmateenistuse hoiatus:
Eesti 05.06.2013 13:32 | |
Täna (5.06) pärastlõunal ja õhtul on Eestis oodata kohati äikesevihma, on võimalik rahe. Äikese ajal on tugevaid tuulepuhanguid. |
Pilvede areng kell 13-14 Laagrist kagus:
Selgitusi pilvetippude kohta
Kl 13ks tekkisid esimesed rünksajupilved Harjumaal. Seega on Eestis ees veel üks äikesepäev.
5. juunil püsib meridionaalne front saarte kohal See tähendab, et olukord on 4. juunile sarnane ja olemas on äikesevõimalus.
Keskpäevaks tekkisid sisemaal juba suure vertikaalse ulatusega rünkpilved. Kui nende ülemine osa jäätub, siis peab arvestama vähemalt mõnel pool ka äikesega.
44 kommentaari:
Mis kell te oma eilse äikesevideo filmisite? (Võimalusel öelge minuti täpsusega)
--------------------------------------------------------------------------
Sat24 näitab väga ilmekalt tuulenihet. (Udu ja pilvede vastassuundades liikumine)
Kell 16.30-16.35.
Praegu on jah tegu frondiga, kus tuulenihe on suurim. Jäätunud tippe ei ole veel tekkinud.
Siis on võimalik, et teie videosse jäi sama välk, mis minulgi, kuna ma alustasin enda video filmimist kell 16:33
www.youtube.com/watch?v=-UwLD7uiWKM
Sekunditel 00:52/00:53 on minu videost võimast välgusähvatust näha.
kuna konvektsiooni piir on tln-prn joonest veidi idas ja mereliste tuulte piir samuti (emhi andmed), siis kas front on juba lääne-eesti saartelt niipalju itta liikunud??
Ei, front on ikka saarte kohal või veidi mere poolgi, selle asukohta näitab pilvevöönd: http://sat24.com/en/scan
Küllaga on läänepoolse antitsükloni tõttu tuul saartel ja osalt mandril mere poolt. Tuule mõjualas konvektsiooni senini pole, aga kuna paistab, et kaugemal sisemaal on konvektsioon piisavalt tugev, siis tulevad pilved merele lähemale. Kui konvektsioonipilved organiseeruvad, siis võib äike jõuda õhtul põhjarannikuni.
Kagus on päris palju võimsaid rünkpilvi, mis on Tallinnale lähemal kui enne.
Liisa.
Jah, nad triivivad tasapisi lähemale. Kui ühinevad, moodustavad rohkem ühtse terviku (organiseeruvad), siis võivad Tallinnasse ka jõuda. Sinna on aga veel aega.
Äikesed hakkavad hääbuma ma vaatan..
Koguaktiivsus ei hääbu, vaid need, mis tekivad, püsivad veidi ja lagunevad, samal ajal tulevad uued asemele. See on tüüpiline, kui pole organiseerumist, sest üksikud elemendid on lühiealised.
Nüüd on nõrgenemas, seekord paistab olulisim roll olevat päevasel soojenemisel.
miks tänane konvektsioon ei tekkind meretuule kohal nagu eile?
samas oli 30 ja 31 mai äikest veel kell 19..21-gi.
ja mis siis juhtuks, kui päikesepaiste kestus oleks 18 tunni asemel 100 tundi? (mis muidugi pole võimalik)
ja seda ka, et miks üksikud kolded ruttu hajuvad?
mul on tunne, et homme on äikest tänasest veelgi vähem, sest kirdest läheneb vöönd, kus pilved liiguvad kirdest. seega eestist vaadates ebasoodsast suunast. homse äikese saavad edela- ja lõuna-eesti maakonnad.
Et mis juhtuks, kui päike paistaks 100 tundi? Soovitan minna nt. põhja-Soomesse polaarjoone taha ja oma silmaga vaadata. Etteruttavalt võin öelda, et miskit erilist ei juhtu. Kus suvel päike 100 tundi järjest ei looju, seal ta jällegi talvise pööripäeva paiku 100 tundi ei tõuse. Poolustel päike ei tõuse või ei looju 6 kuud järjest. Vastavalt sellele on siis kas polaaröö või -päev.
kle kalle, kui ma näiteks küsin toidu kohta, siis saa hakkad joogist rääkima :D
Kui keegi küsib minult toidu kohta, siis iseenesestmõistetavalt tuleb ka joogist juttu. Friikartulite kõrvale võib kokat kulistada, aga liha kõrvale eelistaks veini. Ja kaugeltki mitte mingit suvalist "peeti".
Ma saan küsimusest aru nii, et kui keskpäevane päike paistab sada tundi järjest, mitte aga madalamalt. Sel juhul oleks konvektsiooniks sobiva päeva korral äikest rohkem ja need kindlasti tugevamad, sest soojust tuleb ju rohkem. Näiteks sel juhul oleks 3. juuni õhtul alguse saanud äike saanud ulatuslikumaks ja kestnud ilmselt tänaseni, st hommikust miinimumi poleks.
5. juuni äike oli väheulatuslikum 4. juunist, sest õhu liikumine oli troposfääris vähene. Tugevama õhu liikumise korral oleks päev üsna sarnane 4. juunile olnud. Oma osa oli ehk ka frondi nõrgenemisel.
ja homme tuleb äikest tänasest siis veelgi vähem?
fui, koka küll friikartuli kõrvale ei sobi. magus lurr + soolane suutäis on küll rõve. ükskord oksendasin seepärast lauale..
ja jüri, said küsimusest õigesti aru!
kallele: kui ma sinu kohta midagi küsin, siis sa hakkad käsnakallest rääkima :D
Kui koka ei meeldi, võib ju sprite võtta. http://en.wikipedia.org/wiki/Sprite_%28lightning%29
Aga ma tuleks nüüd parem tagasi selle blogi põhiteema juurde. Sprite tundub olevat veelgi haruldasem nähtus kui keravälk. Kas Eestis ka seda kunagi märgatud või registreeritud on?
Siis on hästi. Minu meelest mõelda ja spekuleerida ikka võiks teemadel, aga kui oleks nii või aga mis siis. Täna ühe põlise ilmahuvilisega sattusin rääkima või õigem oleks öelda spekuleerima teemal äike sadade miljonite aastate eest ehk kui osoonikihti, mis on üheks stratosfääri põhjuseks, poleks, kuidas oleks äikestega siis. Andmeid muidugi pole, aga osoonikihi puudumisel on põhjust arvata, et troposfäär jätkuks sealt, kus tänapäeval on tropopaus ja stratosfäär. See tähendaks siis kindlasti kõrgemaid rünksajupilvi. Äikesed oleksid tugevamad aga siis, kui soojust ja niiskust on enam (siin varem küsiti ka midagi sarnast). Samas vestluskaaslane arvas, et kindlasti olid Maa algusaegadel ka mingid inversioonikihid ja seetõttu ei pruukinud konvektsioon ulatuda tänapäevast oluliselt kõrgemale. Ookeanide ja veeauru olemasolu jätsime sel hetkel kõrvale.
Jah, on küll, 18.7. öösel 2007 Tartumaalt raporteeris üks Äikesevaatlejate Võrgus osalev vaatleja sellest, samuti on soomlased neid Eesti vete kohal registreerinud, uudis: http://www.ilm.ee/?510893
Äikest esineb ju ka Veenuse atmosfääris, kus mingit osoonikihti pole, ainult väävelhappepilved. Ka Maa atmosfäär oli planeedi algusaegadel koostiselt hoopis teistsugune. Ma olen lugenud teooriat, mille kohaselt just äike aitas panna aluse elule Maal, ehk siis välkude toimel moodustusid mingid aminohapete sarnased keemilised ühendid ja sealt arenes kõik edasi juba sinnamaale, kuhu me tänaseks jõudnud oleme. Kusjuures, on üsna huvitav etümoloogiline seos - äike on ju vanemas keeles kõu. See sõna tuleneb omakorda sõnast kõuk, mis tähendab esiisa või esivanemat.
Äikest on täheldatud ka teistel planeetidel, kuid see on erinev sellest, mis meil on siin. Samuti pole põhjust arvata, et Maa algusaegadel olev äike sarnanes praegusele. Erinevust illustreerib pisut see, kui mõtleme tavalisele äikesele ja võrdleme seda vulkaanide tuhasambas olevaga.
Jah, nii see on. Kuid oma põhiolemuselt on kõik äikesed siiski ju sarnased - kusagil on negatiivne laeng, kusagil on positiivne laeng ja nende vahel tekib sädelahendus. Vahe on vaid keskkonnas, kus see toimub, olgu see siis harilik veeaurust koosnev pilv, vulkaaniline tuhapilv, mingitest muudest kemikaalidest koosnev pilv või kasvõi tuumaplahvatuse tolmu- ja veeauru segu.
Protsess on vast küll universaalne (praegu seda täpselt veel ei tunta; muide, kaua arvati, et vajalik on veeauru osalus, et äike üldse saaks tekkida), aga välja võib näha väga erinev.
Mis aga puutub osoonikihti või selle teoreetilisse puudumisse, siis ma kaldun arvama, et kui äikesepilved saaks vabalt mitmekümne km kõrgusele stratosfääri areneda, kaasneks äikesega kohutavad pagid ja tornaadod pluss ilmselt kümnete kilodeni kaaluvad rahepommid. Seda muidugi praeguse Maa atmosfääri tingimustges (st. veeauru olemasolul). Veenusel näiteks äike sademeid ei anna.
Kui energiat jätkub, miks mitte, kuid juba 10-15 km kõrgusel on suurem osa veeaurust välja kondenseerunud. Seega konvektsioon toimib siis ikka varem saadud energia arvel.
Tuulesuuna järgi vaadates (konvektsioonist lähtuna - meretuul) peaks Tallinn täna äikesest pääsema.
Liisa.
mul on tunne, et täna juhtub nii nagu 01.06.2013 - st ennustatavat äikest ei tule
Hommikul Saaremaal juba äikest oli. CAPE+LI kaart annab ka lõuna-Eestile õhtupoolikuks lootust.
see kaart näitas 1. juuniks isegi veelgi kõrgemat CAPE-t ja LI oli isegi siis -7.
kuid tegelikkuses tekkis üks väike äikesekolle pärnumaal ja siis oligi kõik!
niiet ei maksa kaartidega oma lootusi kõrgeks ajada.
Millelegi muule ka paraku tugineda pole kui vaid kättesaadavatele andmetele. Riiklikul ilmateenistusel on kasutada oluliselt rohkem allikaid kui tavainimesel, kuid vahel eksivad nemadki.
ma vaatan, et isegi päris tihti eksivad.
näiteks on nende hoiatuses, et täna sajab mitmel pool äikesevihma, kuid prognoosis, et võib olla äikest.
vastuolu ongi selles, et hoiatuses on äike kindel, kuid ennustuses võimalik.
Mulle isiklikult tundub, et igasugu hoiatusi hakati rohkem andma pärast 2005. aasta jaanuaritormi. Tookord oli ju hirmus kisa ja skandaal, et miks ei hoiatatud jne. Tegelikult hoiatati ka siis, aga olukord kujunes hoiatatust tunduvalt hullemaks. Sellest järelduvalt, et edaspidi avalikku pahameelt vältida, võetigi ilmselt põhimõtteks pigem natuke n.ö. üle reageerida. Iseenesest on muidugi ka see veidi ohtlik tendents, sest kui pidevalt hoiatada, kuid ohtlikku ilma, mille eest hoiatati, ei saabu, ei võeta neid hoiatusi pikapeale enam tõsiselt. Ning teisest küljest, kui midagi rajumat juhtub, kuid hoiatust polnud, on jälle pahameelt kui palju.
loodame siis, et hulluks olukord ei lähe. keilas just üleeile lõi välk 2 lähestikku asuvasse objekti.
Ja ongi Eesti-Läti piiril esimesed pärastlõunased äikesed tekkinud. Võrust idas areneb samuti midagi.
Hoiatused üldjuhul õigustavad end, sest need pannakse üles siis, kui juba ohtlik olukord on tekkimas või tekkinud. Seetõttu kasutatakse kindlat kõneviisi. Rahul pole tavaliselt aga need, kelle tagaaias ei toimunud seda, mis hoiatuses (või üldse prognoosis) kirjas.
Hoiatusi, prognoose jne koostavad erinevad inimesed. Loomulikult need erinevad seetõttu suuremal või vähemal määral.
jüri, mul polegi muideks aeda, sest elan kortermajas.
kas kell 05:02 oli siis mingi ohtlik olukord?
ja seda ka, et mitme km kaugusele on äikesemürinat võimalik kuulda?
Pigem tuleks arvestada seda, et kui hoiatus pannakse üles - potentsiaalselt ohtlik olukord. Mahavõtmisaeg sõltub pigem sellest, kas töötajatel on meeles jne.
Müristamist kuuleb vaiksetes tingimustes 20-25 km kaugusele, ainult teatud eriolukordades kuni umbes 100 km kaugusele. Vastan õhtul sellele pikemalt. Lähitundidel olen arvutist eemal!
mis need eritingimused on? erakordselt vali raksatus ja see levibki kaugemale?
Vastuse viimasele (ja veel paljudele muudelegi küsimustele) võib leida siit: http://web.zone.ee/eav/01onv2lk.htm
Hoiatuste ja prognooside kohta veel niipalju, et tagaaias tähendab seda, et inimene kogeb hoiatatud/prognoositud ilma või nähtuse omal nahal läbi. Olen selle kohta ka küsitlusi teinud, sh tänaval ettejuhtuvate inimestega - kui isiklikult lubatud ilma läbi ei ela, siis on järelikult tegu valehoiatuse või -prognoosiga. Vähemalt 2/3 küsitletud inimestest arvavad nii. Kui aga laiemalt vaadata (tavaliselt on hoiatused ja prognoosid ju terve riigi kohta), siis enamasti on ikka õiged.
Müristamise tugevus ja iseloom ei puutu üldse asjasse. Anomaalne heli levik on seotud atmosfääri temperatuuriprofiiliga ja sealt tuleneva õhu tiheduse muutumisega: inversiooni korral levib heli palju kaugemale, sest helilained painduvad tagasi maa poole. Nii võib ka müristamise korral heli painduda näiteks stratosfääris oleva inversiooni tõttu tagasi maa poole ja olla kuuldav isegi 200 km kaugusel. Samal ajal paindumise koha all, antud juhul umbes 100 km kaugusel ei ole jällegi midagi kuulda. Kui inversioon on madalamal, siis toimub helilainete paindumine varem ja kuuldavus- ja tummraadiused on väiksemad. Oma mõju avaldab muidugi ka õhu liikumine (jugavoolud jms). Sellist anomaalset levinud heli kuuleb vaikses kohas, kuna teekonna jooksul on see tunduvalt nõrgenenud.
50-100 km kaugusele olen müristamist kuulnud vaid kolmel korral: 18.7.2001 Laitses (vaikne maakoht), pilv oli üsna silmapiiri lähedal lõunakaares näha, muu taevas selge; 31.7.2002 Stroomi rannas, pilv oli Soome lahe suudmes, muu taevas selge ja 8.8.2010 seoses hiidpagiga, mille välgud detektorite jm andmetele tuginedes üle 50 km kaugusel. Neid seletakski siis inversiooni tõttu tekkinud heli anomaalse levimisega.
Postita kommentaar