24. mail rääkis Sven-Erik Enno Raadio 2 saates "Puust ja punaseks" äikesest, kuula siit (alates 15. minutist): http://r2.err.ee/player_m?saade=354&paev=2013-05-24. Äikesest rääkis ta ka Vikerrraadios 29.7.2010 saates "Uudis+", vt http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/1404. Tollase saate panin siia üles: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ (fail SE äikesest).
Mida kokkuvõtteks öelda? Küsimused on head, vastused asjakohased, piisavalt sisukad, eriti kui inimene pole selle temaatikaga kursis. Mõningaid täpsustusi või täiendusi oleks siiski vaja teha, ilma teemasse süüvimata.
1) Maailmas on palju olulisem äikeste klassifikatsioon rünksajupilvede organiseeritusel põhinev: lihtrünksajupilv (inglise k single-cell), liitrünksajupilv (inglise k multicell), joonpagi (inglise k multicell lines/squall line) ja ülirünksajupilv (inglise k supercell);
2) pilvesisesed välkude tekke- ja toimumisprotsess on teistsugune kui pilv-aluspind tüüpi välgud, näiteks on olulised seal k-laengud;
3) äikese tekkeks vajalikku elektriseerumisprotsessi täpselt ei tunta.
Miks tuua need eraldi välja? Esiteks äikese liikide kohta küsiti ju otse, järelikult oleks tulnud neid mainida. Asi on veel selles, et sel on suur praktiline tähtsus - oleneb ju see, kas äike teeb kahju või mitte just sellest, mis liiki on äike. Näiteks joonpagidega on seotud ohtlikult tugevad pagid, ülirünksajupilvedega jälle purustavad tornaadod ja hiidrahe.
See, et pilvesisestel välkudel on teistsugune tekkeprotsess, olekski võinud lihtsalt märkuse korras jääda, ilma et seda oleks lahti hakatud seletama.
Aga et välkude tekkepõhjusi tegelikult ei tunta, on minu arvates oluline, kuna näitab, et vägagi palju on veel vaja uurida, palju on tundmatut kui ka tunnetuslikus mõttes on ju väga põnev, et tegelikult ikka veel ei teata ja võib tulla olulisi avastusi. Pikemalt süüvimist see saate formaadis kindlasti ei oleks vajalik, v. a. juhul, kui seda otse küsitakse.
Mulle tehti Vikerraadiost ettepanek tulla saatesse "Ökoskoop", et rääkida ilmast ja pilvedest. Saate eesmärk harida natukene inimesi ja kutsuda neid üles pilvi, aga miks mitte ka ilma vaatlema. Saade on eetris 10. juunil kell 10.00 -10.35. Tegemist on otsesaatega, kusjuures kuulajatel on võimalus ka helistada ja küsida.
Mulle tehti Vikerraadiost ettepanek tulla saatesse "Ökoskoop", et rääkida ilmast ja pilvedest. Saate eesmärk harida natukene inimesi ja kutsuda neid üles pilvi, aga miks mitte ka ilma vaatlema. Saade on eetris 10. juunil kell 10.00 -10.35. Tegemist on otsesaatega, kusjuures kuulajatel on võimalus ka helistada ja küsida.
Lõputöö on samuti nüüd siin olemas: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ (fail Baka2013Kamenik.pdf).
31 kommentaari:
Miks lubab EMHI oma kuuprognoosis juuni keskpaigaks õhus 0 kuni -2??? See on ju ebareaalne, et õhus oleks miinuskraadid juuni keskpaigas, maapinaal veel on olnud, aga õhus????
Ja veel ebareaalsem on see päeval, sest kuskil pole ööd mainitud. Praeguse EMHI prognoosi järgi tuleks nagu talv tagasi. Ja see pole vabandus, et kõigile peaks selge olema, et -2 käib öö kohta.
Öökülm -2 kraadi pole juunis midagi ebaharilikku. Mul tuleb meelde, kuidas nii u. 20 aastat tagasi sai Võrumaal sugulaste juures mäe peal jaanituld tehtud. Mäe nõlval oli kartulipõld. Lõkke ääres oli soe ja mõnus, aga hommikul olid kõik kartulilehed mustad. Öökülm võttis jaaniööl kartulipealsed ära.
Usun,et EMHI pani juuni prognoosiga korralikult puusse.
GFS mudelijooks näitab kuni 17.06 stabiilselt kuumalaineid paaripäevaste vahedega.Samuti NOAA kuuprognoos näitab meie aladel keskmisest 3 kraadi soojemat temperatuuri.Usun,et selle 2013 suve saab kirjutada jälle ajaloos ühe kuumemate hulka.
Öökülmaks peaks olema 850 hPa pinnal isoterm 0 kraadi ja öö selge, vaikne, sest muidu ei jõua õhk lühikese ööga piisavalt jahtuda. Võib-olla prognoosi koostamise hetkel näitas mõni mudel sellist võimalust, kuid praegu ei ole seda võimalust enam näha.
Seega võib juhtuda teist aastat järjest, et maasikad õitsemise ajal "näpistatud" ei saagi.
Muidu on olnud tavaline ju, et poole õitsemise ajal teeb ikka muist õisi seest mustaks. Meil on ikka nii vedanud soojaga, see -eest saavad Saksa- Prantsus- ja osa Hispaaniamaast tavatult jahedat kevadet. Kes uudiseid jälgib, teab, et prantslased avasid oma suusakuurordi -kuna kõvasti lund tuli mai viimastel päevadel-...
Jah, loodevoolus saabub Lääne- ja Kesk-Euroopasse pidevalt väga jahedat õhku, nii et lumesajud on juba 2 km kõrgusel täiesti võimalikud. Meil on praegu külmumispiir ligemale 4 km kõrgusel.
Viimased ulatuslikumad öökülmad läbi aegade on olnud jaanipäeva paiku Põhja-Eestis. Vanu kokkuvõtteid vaadates selgus, et näiteks 13. juuni 1984. a öösel oli õhuski mitmel pool 2-3 kraadi külma, Jõgeval aga maapinna lähedal kuni -6°C, nii et kahjustada said isegi pärismaised taimeliigid. Nõrka öökülma võib teatud kohtades olla muide suvi läbi. Üks suurimaid südasuviseid öökülmi oli 21. juuli 2006 öösel, kui mõnel pool mõõdeti maapinna lähedal paar kraadi külma ja hommikul oli hall maas. Kahju see siiski ei põhjustanud.
Õhus, st 2 m kõrgusel, pole juulis senise vaatlusperioodi jooksul kunagi külma mõõdetud. Rekord on +0,5°C 6.7.1992 Jõgeval ja 7.7.1951 Kuusikul.
EMHI üleminek Ilmateenistuseks - eks selle viljad ole juba näha. :D Ma olen vaadanud mudeleid viimase 2 nädala jooksul iga päev ja päevas mitu korda, ja mitte ükski pole pakkunud, et läheb selliseks külmaks anomaaliaks. -2 õhus juunikuus on absoluutne miinimum, ja seni pole üheski kuuprognoosis absoluutseid anomaaliad veel kordagi pakutud. See on tõsine löök EMHI pihta, ja tegemist ei ole mingi näpuveaga, vaid resoluutselt väljendatud lausvalega. Eks see suurendab veelgi inimeste usaldamatust EMHI kuuprognoosidesse. Sama hästi võiks kuuprognoosis märkida, et nt juulikuu keskpaigas on stabiilselt +37 päevasel ajal.
Lähtusin EMHI andmetest
http://emhi.ee/?ide=6,299,302
Jah, väga ebaprofessionaalne on mõõtmiste lahutamine prognoosidest. Sellega kannatab teenuse kvaliteet.
Juuni keskpaiga kohta on muidugi vara midagi konkreetset öelda, aga pole põhjust suurt anomaaliat siiski arvata.
Kui juba ilmateemalised raadiosaated jutuks tulid, siis siin on ERR arhiivist üks lõik paduvihmast Tallinnas 18. 07. 1964: http://arhiiv.err.ee/vaata/paevakaja-1964-paduvihm-tallinnas
Kas täna on lootust kosutavale vihmale?
Tallinnas hetkel juba +27 ja palju rünkpilvi lähenemas.
Või juhtub samamoodi nagu 01.06 oli?
Liisa.
Täna on kuiv ilm, taevas ainult rünkpilved ja kiudpilved, vahel ka kõrgrünkpilvi. Õhumass on küllalt stabiilne.
Seda 1964. a juhtumit on huvitav kuulata. Hiljem on sarnaseid asju juhtunud, näiteks 2007. a augusti lõpus.
Millal on Tallinnas vihmalootust? (mitte äikesevihma)
Liisa.
Arvestatav vihmavõimalus on 11. juunil.
Homme on Läänemerel olev meridionaalne front ja ehk ka Leedus asuv front lähemal, mistõttu vihma võimalus on samuti suurem kui täna, aga jääb alla 50%. Seega tänase ilma tõenäosus on ikkagi suurem.
11 juuni?
siis kuivab küll kõik ära ju
Hoovihma ja äikest võib nädala jooksul mõnel pool tulla, aga ulatuslikum sadu pole tõenäoline.
Edela-Eestis tekkis rünksajupilv.
Liisa.
Paistab, et Pärnu ja Haapsalu vahele on tõepoolest üks mitte eriti ulatuslik äikesekolle tekkinud. Ilmselt see lähema tunni-paari jooksul hajub. Mis aga puutub üldiselt valitsevasse kuiva ja sooja ilma, siis see, et taimed põua käes kannatavad, on vaid asja üks külg. Selliste ilmadega hakkab metsade tuleohuindeks hoogsalt kerkima ja kui taoline olukord küllalt kaua kestab, võib äike lõpuks omajagu pahandust teha. Päästeameti metsapõlengute kustutamise võimekus on aga peale läbiviidud koondamisi-kärpimisi veelgi vähenenud.
Läänemerelt liikus meridionaalne front ida poole ja põhjustas Pärnumaal äikese tekke. See tähendab, et homme on vähemalt Lääne-Eestis äike täiesti võimalik. Eks hommikul selgub, mis frondist on saanud ja kui suur selle tõttu on äikese tõenäosus. Äikest soodustab kindlasti ka antitsükloni lagunemine ja lõunapoolne tsüklon.
Siin Jõgeval on olnud alates 30. maist kuiv,30. sadas äikesevihma. Peale seda on olnud väga kuum, kuiv ja taevas on olnud vine, vahepeal on olnud mõned rünkpilved ka kiudpilved.
Saartele ja Lääne-Eestisse peaks öösel vist isegi vihma jõudma, kuna Sürgavere radar näitab, et rünksajupilved on Väinamerel tekkimas ja Liivi lahelt ning Pärnu lähedal tekivad ka uued rünksajupilved, mis liiguvad lääneloodesse.
Ristnas ja Vilsandil kõle põhjatuul ja vaid +11..+12 kraadi ka kohe.
Liisa.
Jah, frondi lähedus põhjustab konvektsiooni.
Ja kas hilisööl lõpeb?
Liisa.
See äike võib hommikuni kesta ja päeval omakorda tekkida õhumassisisesed äikesed.
Kuressaares olid öö hakul ja keset öödki kõvad äikeseraksatused, tuli vihmagi, oli ka vaja juba.
Margus
lääne-eestis ja isegi stockholmis on ülisuur tuulenihe. aluspinna kohal üsna tugev põhjatuul ning kõrgemates õhukihtides tugev lõunatuul!
aa, andmed sain emhi diagrammidest.
sat24 järgi on praegu euroopas suve kohta haruldane olukord - mitte kusagil pole äikest!
idakaaretaevas on nüüd näha võimsaid rünkpilvi.
Harjumaal tekkis nõrk äike, panen varsti pildid üles.
Postita kommentaar