Väike analüüs 4. juunist. Euroopa ilma mõjutas kaks antitsüklonit: üks Norra merel, teine Loode-Venemaal. Nende vahel oli meridionaalne front, millest ida poole jäi kuum õhumass, lääne poole aga jahe õhumass. 3. juuni õhtul liikus front mere kohalt ida poole, mistõttu õhtul tekkis Pärnumaal äike, järgneva öö jooksul oli äikest ja hoovihma paljudes kohtades Lääne-Eestis. Juurde tuli ka niiskust, mida näitab mõne rannikujaama raporteeritud udu.
4. juuni päeval püsis front saarte kohal. Kuna antitsükloni mõju Eestile vähenes, siis tekkis päeval tugev konvektsioon. See oli vastandina siis 1. juunile, kui antitsükloni mõju tugevnes, mistõttu konvektsioon ei saanud areneda.
Veel võis jälgida konvektsiooni erosiooni: briisi või üldse merelt puhuva tuule korral konvektsioon laguneb. Seetõttu rünkpilved mere lähedalt kaovad ja taanduvad sisemaale. Aga seekord oli konvektsioon väga tugev ja äike arenes välja kõigele vaatamata. Väga sarnane juhtum sellega oli ka 12.7.2012.
Video: http://www.youtube.com/watch?v=obd7oGP5OeQ (eraldi videot siia laadida ei saanud).
Videost väljavõetud kaader:
II äike Tallinnas, kl 16-17:
I äike Tallinnas kl 14-15:
4. juuni päeval püsis front saarte kohal. Kuna antitsükloni mõju Eestile vähenes, siis tekkis päeval tugev konvektsioon. See oli vastandina siis 1. juunile, kui antitsükloni mõju tugevnes, mistõttu konvektsioon ei saanud areneda.
Veel võis jälgida konvektsiooni erosiooni: briisi või üldse merelt puhuva tuule korral konvektsioon laguneb. Seetõttu rünkpilved mere lähedalt kaovad ja taanduvad sisemaale. Aga seekord oli konvektsioon väga tugev ja äike arenes välja kõigele vaatamata. Väga sarnane juhtum sellega oli ka 12.7.2012.
Merelt tulev õhuvool erodeerib konvektsiooni.
Merelt tuleva õhuvoolu mõjualast väljaspool arenes konvektsioon takistamatult. Kõikidel kordadel, kui tekivad sellised "vihmapead", mis trügivad mere poole, on Tallinnas äikest tulnud.
Veel üks pilt erodeeritud konvektsioonist
Video: http://www.youtube.com/watch?v=obd7oGP5OeQ (eraldi videot siia laadida ei saanud).
Videost väljavõetud kaader:
II äike Tallinnas, kl 16-17:
Ülal: II äikese kujunemine Tallinnast kagus, asukoht Laagri
Äike valmis, sähvib ja müristab.
Rohekad pilved viitavad rahele!
Paduvihm ja äike Laagris
***
I äike Tallinnas kl 14-15:
Kl 13.15 oli kaugel edelas rünksajupilv näha.
Põhja puhuv tuul erodeeris konvektsiooni, kuid kuna viimane oli tugev, siis lõpuks tekkis ka äike.
Võimas rünkpilv
Edelas asuv pilvemasssiiv, milles arenes äike.
Läätsjad pilved
Äike arengustaadiumis. See ja järgmised pildid on tehtud kl 14-15 Pääsküla endise prügila juures.
Kuulda oli juba müristamist.
Äike läheneb.
Räbaldunud pilveserv viitab pagile.
Äike muutus tugevaks, müristamine oli vaheaegadeta. Paar Tallinna linnaosa said paduvihma, Keilas oli rahe.
Äike eemaldub looderannikule.
***
Kell 13
3. juunil liikus Läänemerel olev meridionaalne front Eestile lähemale ja sel põhjusel tekkis õhtul Pärnumaal äike. Ka lõuna pool asuva tsükloni mõjul püsis Viljandimaal asuv äike hiliste õhtutundideni aktiivne. Öö jooksul tekkis äikesekoldeid juurde ja need liikusid loodesse. Enne, kui Harjumaale midagi paistma hakkas, võis näha helkivaid ööpilvi:
Seejärel võis juba põuavälke näha, kuid mitte enamat. Konvektsioon kestis hommikuni ja hajuvad pilved jõudsid ka Tallinnasse. Paar pilti sellest pilvesüsteemist:
Seejärel püsis lõunani rahulik ilm. Ennelõunal küll oli Saaremaal lühiajaline äike. Aga keskpäeval vallandus mitmel pool tugev konvektsioon, sh Tallinnas:
Lääne-Eestis on frondiga seotud suur tuulenihe - tuul on Lääne-Eestis põhjast, aga pilved liiguvad põhja. Samuti paistab, et Tallinnas on äike üpris tõenäoline, st peab äikesega arvestama!
18 kommentaari:
ei usu, et enam tallinnas midagi tuleb, sest pilved liiguvad kagust loodesse, kuid kagu-eestini täitsa selgem taevas. kagu-eesti pilved jõuavad hajuda, kuna õhtu jõuab enne kätte..
Nõmmel (Rahumäel)juba sajabki, äikest ei ole olnud.
Esimese kommentaari kohta: nojah, küllap tuleb uudisena see, et selgesse taevasse võib konvektsiooni teel tekkida rünk- ja rünksajupilvi. Huvitav on ka see, kuidas sai öösel äike tekkida, kui päikest pole?
Tallinnat riivas tugev äike, paar linnaosa said paduvihma.
Saue vallas samuti tugev äike ja rahe. Mikk
Kiili on ka kuulda müristamist
Tallinnale läheneb kagust äike, sähvib ja müristab!
Mürin on nii tugev, et aknad värisevad.. Aga Kristiines veel ei saja.
Asi tundub üsna tõsine ka Matsalu poolt lõunas olevas koldes, sest radarikaja on pikemat aega juba kollane.
Veab teil seal Kilulinnas. Tartu jääb vist jälle kuivale, kuigi lõuna pool pilvi areneb.
Äsja ühelt sugulaselt saadud andmete põhjal Rõuge lähedal hommikust saadik müristab, nüüd hakkas juba kergelt sadama ka.
Tallinnas koguneb jälle pilvi, võib-olla tuleb taas äikest, eks paistab.
Tuleb sest juba jälle kõmistab
Ilmakaardile pilku heites on näha, et see meridionaalne front, mis eile oli Rootsi kohal, on nüüdseks jõudnud juba lääne-Eesti kohale. Huvitav, kas Eesti idapiirini venitab välja?
Tõenäoliselt ei jõua, vaid taandub jälle mingi aja jooksul merele.
Üks küsimus ,et sõitsin täna mööda Võru-Tartu mnt. ning märkasin ,et põllul olev lõkke suits on hästi maad ligi ühtlaselt.Samasuguselt nagu talvel on toss külma ilmaga ühtlaselt piki taevast ,aga kas see viitab tugevale inversiooni kihile ja välistab äikese?
Sellel on suvepäeval kaks peamist põhjust: kas mingi õhuvool takistas suitsu üles kerkimist, näiteks oli tuuleiilid sel ajal seal või tõenäolisemalt see, et veemolekulide hulk õhus oli nii suur, et raskem suits vajus veeauru rikkas õhus maha. Ka vanarahvas on tähele pannud, et enne vihma tuleb suits maha.
Kolmas selgitus on tõepoolest inversioon, misjuhul tõusvad õhuvoolud sumbuvad ja suits seetõttu vajub vastu maad ega haju kergesti. Suvisel ajal aga, nagu öeldud, on selle põhjuseks pigem veeauru rohkus
õhus, sest veeaur muudab õhu vähem tihedaks - vee molekulkaal on väiksem kui õhu koostisgaasidel ja suitsul, mistõttu viimane siis pigem vajub maha.
Küsimus Jürile: mille põhjusel Tartus midagi ei tekki, koguaeg läheb mööda isegi ei ole kuulda müristamist???Kas mõnel päeval ka sajab ja on äikest?
Jah, Tartus on eriti oluline mõju lõunavoolu korral Otepää kõrgustikul, mis suunab äikesed üldiselt kõrvale. Kui õhuvool on läänest, siis mõjutab Võrtsjärv ja kui idast, siis Peipsi, mis eriti õhumassisisesed äikeseid takistavad.
Otse Tartu kohal on äikest siis, kui on ebatavaline äikesepäev (isegi 18. mail polnud äike otse linna kohal) või kui on piisavalt jõuline frontaalne äike või kui äike tuleb sellisest suunast, mida ei mõjuta Otepää kõrgustik, Võrtsjärv ega Peipsi, st põhjast, ehk ka loodest või edelast.
Frontaalse äikese võimalus sisemaal ja eriti ida pool on hetkel 8. juunil - ehk siis läheb äike ka otse üle linna. Aga nagu konvektiivse ilmaga ikka, selguvad täpsed asjaolud sageli viimasel hetkel.
Postita kommentaar