Õhtune äike Tallinnani ei jõudnud, kuna front eemaldus merele. Küllaga pakkus see vaatepilte:
25. juunil paistab mõnel tulevat äikeserohke päev. Suurim võimalus on antud siin kaardil ja sobib hästi nii vaatlusandmete kui sünoptilise situatsiooniga:
Samal ajal emhi.ee radaripilt
Äikese hajumine:
Allikas: ESTOFEX, http://estofex.org/
Tallinnas on näha tugevat konvektsiooni, esimesed rünksajupilved ja hoovihm on juba üle käinud:
Esimene äike Tallinnast edelas. Jäätunud pilveosa on punase ovaali sees.
Juba tunniga oli tekkinud Laagris suurem rünksajupilvede kogum.
Järgnevalt mõned pildid äikesest, mis järgnes:
25 kommentaari:
Kas nendes pilvedes olev äike on pigem nõrk või keskmise tugevusega?
Kaasnes äikesega Tallinnas midagi huvitavat ka nagu rahe, pagi etc.?
Kiilis oli pagi mis viis lausa ühel majal antenni pealt !
See oli keskmise tugevusega äike. Ebatavaline oli sademete intensiivsus, mõõdeti vähemalt 26 mm poole tunniga. Pagi otseselt polnud, kuid oli näha räbaldunud pilvetükke ja kerget riiulpilve, mille põhjuseks oli tuulesuuna erinevus piirkihis ja selle kohal. Õhtul panen siis pildid ka üles.
kas Tallinas peaks veel täna äikest esinema
vabandust Tallinnas
Praegu paistab, et pigem mitte, sest konvektsioon kaob. Muidugi on veel üsna varane aeg - õhtul võib selles osas muutusi tulla, aga lähema paari tunni jooksul äikest ei oota.
äitah!
Aga kindlasti siis mingi aja tagant vaadata, sest kui selles osas on muutusi, siis kirjutan.
Kas Elvas peaks täna veel äikest esinema? Ja kui suur on äikese töenäosus ?
Praegu on üsna Elva lähedal rünksajupilv, kus võib-olla äikest. Aga muidu jääb õhtu jooksul ja öösel rahulikumaks, sest frontaaltsoon eemaldub merele.
Homme päeval on äikese tõenäosus ilmselt terve Eestis küllalt suur, st üle 50% ka sealkandis.
Tallinnale lähenev äike on hajumas.
hirlam/eta/diagrammid
Tere,
kas võiksite seletada diagrammi kohta, mida mis tähendab?
mida tähendab must, punane ja helesinine joon, kas vasak pool mb tähendab kõrgust?(arvutatud rõhu parameetrite järgi)mida tähendavad rohelised numbrid? parem pool tabelis kõige ülemine...mida tähendavad tähed? Öelge palun parameetrite väärtuste näited mille järgi saaks öelda: et äike kindlasti toimub. Ja kuidas siis välja näeks kõrval olev graafik
Tänased mudelid näitavad vähemalt 10 juulini kuuma ilma jätkumist.
Kas võib välja kujuneda 2006 a. suvega sarnane ilmamuster?
Või 2010-2011?
Vastan õhtu poole. Mobiilist on pikki vastuseid tülikas kirjutada ja aega kohe võtta ka pole.
Tere ma näen radari pealt tumesinise värvusega pilvi kas te võiksite palun selgitada mis pilved need on
Venemaalt on näha juba siiapoole suunduvaid äikesekoldeid
Ilmselt saared jäävad ilma nagu alati viimasel ajal
Tartus 7 müristamist 2 minuti jooksul, vihma veel ei ole, alles liigub Tartu poole.
Praegu kiirelt panin pisut infot ja pilte uuemasse postitusse.
Sinised ribad radaril on mingi peegeldus nt mastidelt vms tehisobjektidelt, kui aga sinakas peegeldus on ringikujuliselt ümber radari, siis nim. seda hea ilma kajaks, see on seotud õhumassiga.
Tartus korralik vihm, on näha äikest/müristab korralikult
Diagrammidel on musta joonega kastepunkt, punase joonega temperatuur (täpsemalt on see stratifikatsioonikõver ja iseloomustab õhutemperatuuri jaotust atmosfääris) ja helesinise joonega olekukõver. Olekukõver iseloomustab tõusva õhu temperatuuri muutust kõrguse suunas.
Vasakul on isobaarpinnad millibaarides, mis on samaväärne hektopaskalitega (SI-süsteemi ühik), need näitavad ligikaudse kõrguse aluspinnast, näiteks 850 hPa vastab umbes 1,5 km, 700 hPa 3 km, 500 hPa 5 km, 300 hPa 9 km, vt täpsemalt http://meteorologytraining.tpub.com/14269/css/14269_75.htm.
Rohelised arvud on veeauru mass kuiva õhu kilogrammi kohta (segusuhe) ja vastavad rohelised katkendjooned on isogrammid.
Tabelis tähed. K on Waitingi arv, mis näitab äikese ja rahe tekkimise võimalust, arvestab õhumassi temperatuuri ja niiskussisaldust. Kui K on alla 20, siis äikest pole oodata, kui 20-25, siis võib äikest üksikutes kohtades olla, kui 25-30, siis paljudes kohtades ja kui üle 30, siis väga suurel territooriumil.
TT on ka üks indeks, samuti konvektsiooni tarbeks, vt http://www.theweatherprediction.com/habyhints/302/ ja PW on sadestatav vesi (precipitable water), mis on veehulk, mille võib saada vertikaalses atmosfäärisambas sisalduva kogu veeauru kodenseerimisel, ühikuks on kg/m2 või g/cm2, aga antakse veekihi paksus millimeetrites või sentimeetrites, mis on lihtsamini mõistetav. Eestis võib see varieeruda 1 mm kuni 43 mm-ni (viimane on teadaolev rekord Eesti kohta, saadi Tallinna sondeeringul 30.7.1993).
Need näitajad aitavad hinnata õhumassis äikese jms tõenäosust, aga ei ütle, et kindlasti tuleb. Üle 90% on äike tõenäoline näiteks praeguse Tõravere diagrammi järgi, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5
Kas just kuum ilm, aga soe on küll. Vähemalt 28.-30. juunil on tavaline, maksimum veidi üle 20 kraadi, aga siis jälle paistab lõunatsükloni mõjul tulevat ka kuum ilm.
Senimaani pole olukord eriti 2006. a sarnane olnud, sest tollal oli kuivem ja õhumassid saabusid Lääne-Aafrikast üle Kesk-Euroopa, st edelast, kuid nüüd on soojematel perioodidel peaaegu kogu aeg olnud poolmeridionaalne tsirkulatsioon, ainult praeguse sooja- ja kuumalaine alguses saabus õhumass edelast.
Edaspidi ehk nüüd kuu lõpus ja juuli alguses, paistab olevat samuti poolmeridionaalne tsirkulatsioon.
Kokkuvõttes on see rohkem sarnane 2010. ja 2011. a suvele. Kas see jääb püsima? Tavaliselt jõuab juuli alguseks suvine tsirkulatsioon välja kujuneda ja seetõttu on sel hetkel olev ilm ja ilmastik iseloomulik ka järgnevatele nädalatele.
äitah
Postita kommentaar