Halo ja näide pilvede määramisest 20. septembril

19. septembri õhtuks jõudis soe suvine õhumass Venemaale. Asemele tuli päris jahe polaarne õhumass. See märkis klimaatilise sügise algust. Ometigi ei läinud taevas selgeks, vaid suuremas osas Eestis oli taevas kõrgete pilvedega kaetud. See näitas, et tegu oli mingi lohu või frondi mõjuga. Sünoptiliselt paiknesime tsükloni lõunaservas. Kus taevas läks päris selgeks, siis seal arenesid külma õhu tõttu rünksajupilved ja üksikutes kohtades oli äikest.

Tartuski algas 20. september küll päikesega, aga taevas ei olnud selge. Taevas oli kaetud üleni õhukese pilvekihiga ja selle all mõned kõrgrünkpilved,  rünk- või kihtrünkpilved. Päeva jooksul tihenes ülemine pilvekiht, kuid päikest varjutada see ei suutnud. See pakkus halo vaatemängu. Samas oli huvitav see, et pilvekihil oli õhtul nii kiudkiht- kui kõrgkihtpilvede tunnuseid ja seetõttu oli mõlemaks määramine võrdselt ja korraga nii vale kui õige. 

Kiudkihtpilvede tunnuseks on halod ja täisvarjud, mis olid olemas, kõrgkihtpilvede tunnuseks on päikese varjutamine mattklaasi taha ja hallikas, sageli üsna ühtlane pilvekiht, millest mõlemad olid samuti olemas. Ühtlasi võis märgata, et päikese loojudes tugevnesid kõrgkihtpilvede tunnused, sest kiht läks hallimaks, halod ja täisvarjud kadusid. Tegelikult pilvekiht ei muutunud, lihtsalt päike paistis suureneva nurga all, mistõttu pidi valgus läbima paksema pilvekiht. Nii võib pilvede määramine sõltuda päikese kõrgusest - kõrge päikesega kiudkihtpilved, madala päikesega kõrgkihtpilved.

Järgnevalt pilved päeva jooksul Tartus:

Hommikul olid kõrgrünkpilved, mille kohal kiudkihtpilved ja all kihtrünkpilved.

Piimjad ühtlased kiudkihtpilved, valged triibud on kiudpilved, mis asuvad kõrgemal ja all on mõned rünkpilved.

Õhtu poole muutus kiht paksemaks. Saada võis ebatavaliselt ühtlase taevaga kaadreid

Sama kiht, kuid teise nurga alt - näha on 22-kraadine halo ja üksikud kihtrünkpilved. See määratakse ilmselt kiudkihtpilvedeks.

Hiljem - halo on peaaegu kadunud ja päike paistab nagu läbi mattklaasi - see määratakse pigem kõrgkihtpilvedeks. 

Satelliidipilt kah 20. sept. pilveväljadest

Õhtu kinkis veel suurepärase vikerkaare, sest mingi rünksajupilv läks üle ja päike tuli loojudes kauge pilveserva alt välja. Pane tähele lisakaari peakaare all, see on interferentsi ilming ja tuleb esile siis kui piisad on väiksemad ja ühesuguse suurusega. All on sama kaar sisse suumitud