Vead Vikipeedias

NB! Tegin endale vikis konto ja hakkasin vaatama, kuidas artiklite parandamisega on lood. Senini olen rünkpilvede artikli sõnastust parandanud ja äikese artiklis täpsustanud definitsiooni ja täiendanud liikide osas ning lisanud vastavad viited.

Eestikeelne Vikipeedia on vähemalt loodusteaduste poole pealt väga hõre ja kubiseb vigadest. Toon siin ära noppeid mõnedes artiklites olevatest vigadest. Siiski enne näidete juurde asumist tuleb kiita, et artiklis kevad on ära parandatud

"Meteoroloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle -10°C. Fenoloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 0°C", asendades selle õigega ( vastavalt 0°C ja +5°C).

Rünksajupilved. Artikli juures on pilt, millel väidetakse olevat rünksajupilved. Tegelikult on need ilmselt rünkpilved, tõsi, paremas servas on justkui näha ka jäätunud pilveosi, kuid isegi sel juhul on see pilt ikkagi sobimatu. Allpool on terve rida pilte, mis sobiksid väga hästi. Siiski, arusaamatu on see, miks seal on asperatuse pilt, see on ka nimekirjas sobimatu ja teiseks on küll väga hea mõte, et lamedatest rünksajupilvedest (Cumulonimbus humilis) on tahetud fotot lisada, aga hetkel tundub küll, et seal on tegu pigem kihtrünkpilvedega, igal juhul pole see ilmekas. Janek Pärn pildistas 3. juunil Simunas uskumatult ilusa ja ilmeka lameda rünksajupilve üles. Cumulonimbus capillatuse pildi kohta niipalju kommentaariks, et parem nimetus oleks Cumulonimbus incus. Jah, viimane kuulub ka capillatuste hulka, aga on palju täpsem.

Kihtrünkpilved. Need on Vikipeedias klassifikatsioonis pandud konvektsioonipilvede hulka. See pole otseselt vale, kuid entsüklopeedias peaks olema esikohal ikkagi rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem ja siis võib mainida alternatiivid. Seega võib siis ju teha nii, et lisaks konvektsioonipilvedele lisada kihtrünkpilved ka alumiste pilvede hulka. Viimaste klass on praegu igal juhul ebatäielik. Fotodest esimesel on väidetud, et tegu Sc castellanusega. Foto pole hea, sest kihtrünkpilved ei tule esile, vaid domineerivad kiudpilved. Viimasel, geisripurske fotol, on tegelikult kõrgrünkpilved. Teisel fotol ei ole tegu lenticularisega, vaid pigem undulatusega.

Kihtpilved. Artikkel on liiga napisõnaline ja ebatäpne. Kihtpilved võivad olla pilvetükkidena (Stratus fractus), samuti on need harva 1 km-st kõrgemal. Tuleks mainida, et udu on kihtpilvede erijuht. "Tavaliselt sajab" pole õige, kihtpilved ei ole tüüpilised sajupilved, seega tuleks öelda: "kihtpilvedest võib sadada". Foto võiks olla parem, liigselt domineerib maa ja pilved on ülesäritatud.

Kihtsajupilved. Vähemalt on suudetud tekkimisvahemik anda õige, kuid 100-200 m on kahtlane. Ehkki laussaju lõppedes tihenevad hatakpilved, siis kust me ikkagi teame, et kihtsajupilved nendega kokku sulanduvad? Ma ei ole seda suutnud lõplikult välja selgitada, sest selleks tuleks minna läbi hatakpilvede ja järele vaadata. Siiski, kui hatakpilvedes on vähegi avasid, siis on selgelt näha, et kihtsajupilved on hulga kõrgemal. Kahjuks lennukiga sõites pole õnnestunud tabada sellist juhtu, kui laussadu lakkab ja hatakpilved madalduvad. Klassifikatsiooni kuuluvus on segane. See tuleks ikkagi selgesõnaliselt kirja panna, mis teema sellega on. Septembri Horisondis kirjutan nendest pilvedest ja sealt saab siis lugeda. Lisaks käsitlen kihtsajupilvedega seotud väärarvamusi. Fotod on valed, esimesel pildil on kihtpilved, teisel aga rünksajupilved.

Kõrgkihtpilved. Artiklis on ebatäpsusi. Sademed on siiski üsna tavalised, kuid mitte tüüpilised ja nii talvel kui suvel. Optilisi nähtusi võib siis olla, kuid kiudkihtpilved lähevad kõrgkihtpilvedeks üle. Kõrgkihtpilved võivad muutuda kihtsajupilvedeks, kuid tavaline on ka vastupidine üleminek. Ülemine pilt on huvitav, kuid halb. Need ei tundu olevat kõrgkihtpilved, vaid pigem hatakpilvedega kihtsajupilved või lihtsalt kihtpilved. Pildireast esimene on väga hea, aga edasi tulevad kahtlased pildid. Teisel fotol ei ole puhtad kõrgkihtpilved, vaid midagi kõrgrünkpilvede sarnast. Kolmandal tundub olevat tegu rünksajupilvede ja kihtrünkpilvedega. Ka viimasel pildil on pigem lainelised kõrgrünkpilved. Oleks tumedam pilveosa tervet fotot katmas, siis võiksime juba rääkida kõrgkihtpilvedest.

Kõrgrünkpilvede artikkel on Vikipeedia kohta päris hea, seal ei olegi midagi karjuvalt valesti. Iga pisiasja üle ei hakka praegu norima. Eks sõnastus vajab niikuinii toimetamist. Ac castellanusel on eestikeelne nimetus olemas, tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved, lisaks võivad kõrgrünkpilved muutuda rünkpilvedeks, millel on suur vertikaalne ulatus. Sel juhul kasutan vahel nimetust Ac congestus.

Kiudkihtpilved. Artiklis on Jürissaarele toetudes öeldud, et kiudkihtpilved ei anna Eestis sademeid, kuid Ida-Siberis annavad. No oleks huvitav teada, kas Jürissaar on siis seal käinud, et teab seda öelda? Tema enda juttudest ei tule selle väite allikas otseselt välja, kuid võib arvata, et oma teadmised on ta saanud venekeelsest kirjandusest. Ma püüan alati toetuda enda kogemustele ja tähelepanekutele, Eestis on ju pilved igapäevased ja sellega pole seega probleemi. Olen näinud korduvalt, et kiudkihtpilvedest tulevad sademed, kusjuures ühe korra suvel olid need nii intensiivsed, et suutsid maa märjaks teha. Seega pole vaja väga madalat temperatuuri ja Ida-Siberit. Iseasi, et sademed pole kiudkihtpilvedele tüüpilised. Esimene foto on vale, seal on tegu kiudrünkpilvedega või kõrgrünkpilvedega. Definitsiooni järgi on need siiski kiudrünkpilved. Teine foto on väga hea.

Kiudrünkpilved. Siin on üheselt selge, et foto on vale, sest seal on kihtrünkpilved. Pange tähele foto ja teksti vastuolulisust (värv, läbipaistvus, varjud). Kiudrünkpilvede sademed ei jõua aluspinnani, kuid sajujoontena on need sageli olemas. Eks siin on võimalik muidugi vaielda, kas sademed peavad jõudma aluspinnani, et olla sademed või mitte. Ilmselt võib rääkida sademetest kitsas ja laias mõttes. All olevatest piltidest teine on kiudkihtpilvedest ja kolmas-neljas võivad olla kõrgrünkpilved. Viimasel pildil on näha juba päris selgesti varjud ja päikese varjutamine.

Kiudpilvede artikli kohta pole eriti midagi öelda, võiks olla põhjalikum. Seal on ka sademete kohta õigesti kirjutatud.

Keskatmosfääripilved. Kasutatud on teistsugust grupinimetust, kuid eelistan just keskatmosfääripilvede nimetust. Helkivate ööpilvede puhul võiks kasutada nimetust polaarmesosfääripilved ja artikkel on liiga lühike. Polaarstratosfääripilvede nimetuse kuju on vale.

Kokkuvõtlikult on vähemalt pilvede puhul probleemiks asjakohaste fotode puudumine ja valesti määratud pilved. Ka artiklites on palju ebatäpsusi, kuid ma ei loeks seda antud juhul isegi kõige suuremaks probleemiks.

Miks ma siis ise ei kirjuta sinna artikleid? Vikipeedia artikli kirjutamise vorm ei sobi mulle, sest kasutan palju enda tehtud uurimistegevuse tulemusi ja järeldusi ning endale viidata ei taha. Seetõttu eelistan teadmiste levitamiseks teisi kanaleid.

Vikipeediast veel: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/lingid.htm

Lühike pilvede kaart: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaart