teisipäev, 21. august 2012

Kuumalaine miinimumid ja maksimumid

Näiteid, milliseid äikeseid võib troopiline kuumus kaasa tuua (Münchenis): 1 ja 2.
*************************************************************
40-kraadine kuumus tõi ka Austrias endaga hiidrahe kaasa. Ise olen sellist rahet näinud 2001. a. kurikuulsate juulitormide ajal, meenutus sellest: http://ilm.ee/?510441
Koht: Karnerviertel, Mönichwald (Bez. Hartberg), 47°27'52.42"N 15°53'46.70"E, 862m
Allikas: Skywarn Austria
*************************************************************
Kuumus tõi tagajärjed: http://www.rtl.de/cms/news/rtl-aktuell/starke-unwetter-vertreiben-glut-hitze-25f66-51ca-62-1234396.html. Bodensee järve ümbruses registreeriti tunniga üle 9000 välgu (möödunud südaöö paiku), tuulte tugevus oli kuni 30 m/s ja teateid oli vähemalt 6 cm suurustest rahekamakatest. Täna on veel Saksamaa ida- ja lõunaosas temperatuur kuni 35°C, kuid see taandub järjest lõuna poole.
*************************************************************
Siin kaartidel on toodud möödunud ööpäeva miinimumid ja maksimumid. NB! Kaartidel on ainult kliimajaamade ekstreemumid. Seega pole siin postide jmt vähemtähtsate vaatluskohtade andmeid. Õhumassi kese oli Tšehhi ja Austria kohal, kuid peab arvestama, et enamus kohti neis riikides on vähemalt 300-400 m kõrgusel, mistõttu õhumassi potentsiaal ei avaldu maksimaalselt. Merepinnal võimaldaks õhumass umbes 42°-43°C (seda saab hinnata, kui tuua mingil isobaarpinnalt õhukogum, mille näitajad on teada, mööda kuiva adiabaati merepinnale).
Selle aasta kõrgeim õhutemperatuuri miinimum Eestis oli 29. juuli öösel, kui selleks oli Tartus 22,9°C, Tallinnas 21,7°C, Võrus 24,5°C, Pärnus 23°C, kui arvestada ka poste, siis näiteks Pirital 25,4°C ja Roosisaarel 24,7°C. Samas juba paar nädalat hiljem jõudis Eestisse arktiline õhumass, millel oli öökülmapotentsiaal, kuid see osutus väga niiskeks ja seetõttu oli ilm pilves ning temperatuur ei langenud enamasti kuigi madalale. Siiski näiteks 10.8. ööl mõõdeti Jõhvis õhus miinimumiks 3,8 ja Tiirikojal 2 cm kõrgusel 1,9. Külma õhumassi sissetung oli ka 20. augustil, kuid seekord oli ilm ebatavaliselt selge ja vaikne, mistõttu viimaks tuli ära ka esimene öökülm. 2 cm kõrgusel oli Jõgeval külma 0,3°C, Kuusikul 0,1°C ja Türil 1,5°C, õhus aga vastavalt sooja 2°C, 1,5°C ja 2,5°C. Vaatamata öökülmale on tegu ikkagi hilissuvega.
20.8. õhtul puhkesid Euroopas, iseäranis Alpide ümbruses ja Saksamaa idaosas, ülitugevad äikesed. Praegu on need Austria ja Poola kohal, kolletes registreeritakse umbes 1000 välku tunnis. Tšehhi Hüdrometeoroloogia Instituut andis mõnele maakonnale ka nn äikese-superhoiatuse.
20. augusti ekstreemumid. Allikas: Kölni Ülikool




Euroopas õhtul tekkinud äikesekolded.
Allikas: Unwetterzentrale Deutschland


Äikese levik. Allikas: Sat24.com


12 kommentaari:

KN ütles ...

Siin oli eile vaid kell 00.00 neli kraadi.Aga Kuusikul 1,5 kraadi, hämmastav!

Anonüümne ütles ...

hommikune ilmateade ütles, et maapinnal oli siin-seal ka öökülma ehk miinuskraade olnud. kuna rääkis eva-maria sula, kes räägib ilmast pealiskaudselt, siis ta täpseid näitajaid ei öelnud.

Jüri ütles ...

Jah, Ele Pedassaar ja Merike Merilain on kõige põhjalikumad. See öökülm pole mingi ime, ilm oli ju vaikne ja selge. Panen postitusse ka siis miinimumid kirja.

Anonüümne ütles ...

Mida tähendab roosa joon http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2012-08-21_11.pdf

Jüri ütles ...

See on sooja tüüpi oklusioonifront.
Oklusioonifront tekib siis, kui külm front jõuab kiirema liikumise tõttu soojale järele ja toimub frontide liitumine. See liitfront võib-olla sooja või külma tüüpi, antud juhul sooja tüüpi, st et ees olev õhk on veidi jahedam kui frondi taga (pane tähele nullisotermi kõrguseid!) ja võib öelda, et frondi üleminekul homseks ilm soojeneb.

Anonüümne ütles ...

9000 välku tunnis? päris vägev välgutamine kui ligi 3x sekundis lööb!

Jüri ütles ...

Jah, sest soojust ja niiskust oli ebatavaliselt palju ja äikesekolded siis vastava võimsusega.
Ma pean seda tulemust reaalseks, sest olen Alpide piirkonnas viibinud suvel ja näinud, millised sealsed äikesed olla võivad, sh näinud öisel ajal äikest, kus oli välkusid nii palju, et nende hulka oli võimatu kokku lugeda.
Arvestama peab seda, et tegu oli suure äikesekoldega või nende süsteemiga, milles oli kümneid või sadu elemente ja iga küps konvektsiooonipilve element võib tekitada välke. Eks need siis koostöös andsidki sellise tulemuse.
Võib-olla on huvitav teada, et välkude sagedusel ei ole teadaolevalt ülempiiri.

Anonüümne ütles ...

ehk et välkude sagedus võib olla põhimõtteliselt siis suurem kuipalju tahes? kui äike oleks natuke eemal, siis oleks täitsa tore välguvalguses õues olla.

Jüri ütles ...

Jah, no mina ei ole küll näinud ega kuulnud, et keegi oleks avastanud mingi välkude sageduse ülempiiri. Ja miks peaks see üldse olema piiratud (vihje on siiski allpool)? Siinkohal on sobilik küsida, kas keegi on avastanud temperatuuri ülempiiri?
Küllap on nii, et mida kõrgema välgusagedusega on äike, seda vähetõenäolisem on seda kogeda või üldse selle teke, sest ikkagi sõltub välkude sagedus tõusvate õhuvoolude tugevusest ja pilvetippude kõrgusest korraga. Ilmselt on siiski vähetõenäoline, et tõusvate õhuvoolude tugevus või pilvetippude kõrgus saaksid olla lõpmata suured, samas jah pole ometigi keegi avastanud, et välkude sagedusel oleks ülempiir.
Seoses selliste äikestega, mille välkude sagedus on ekstreemne, tuleb ette inimeste huvitavaid katsetusi/ettevõtmisi. Nii on juhtunud, et üritatud on välgupaistel päevitada, sest oma kõrge temperatuuri tõttu peaksid välgud emiteerima UVkiirgust ja kui välgud on lakkamatult mingi aja jooksul olemas, siis on mõningad eksperimenteerijad naljaviluks püüdnud siis päevituda. Ei ole küll teada, et nad oleks niiviisi pruuniks saanud, kuid UVkiirguse hüpoteesil on tõetera küll sees.

Anonüümne ütles ...

See on nagu see et ka inimese vanusel pole ülempiiri. Keegi pole veel tõestanud et inimene ei võiks elada näiteks 150 aastat.

Jüri ütles ...

Just nimelt, gerontoloogilised uuringud peavad muide 150-aastaseks elamist tõenäoliseks, kuid mitte lihtsalt tervisliku eluviisi jmt kaasabil, vaid vananemisprotsessi otseselt mõjutades.
Äikese intensiivsusest välkude järgi niipalju, et on registreeritud juhtumeid, kus sekundis on olnud enam kui 40 välku, jutt siis sellest, mida vaatleja näeb.

Anonüümne ütles ...

Jah, no mina ei ole küll näinud ega kuulnud, et keegi oleks avastanud mingi välkude sageduse ülempiiri. Ja miks peaks see üldse olema piiratud (vihje on siiski allpool)? Siinkohal on sobilik küsida, kas keegi on avastanud temperatuuri ülempiiri?
Küllap on nii, et mida kõrgema välgusagedusega on äike, seda vähetõenäolisem on seda kogeda või üldse selle teke, sest ikkagi sõltub välkude sagedus tõusvate õhuvoolude tugevusest ja pilvetippude kõrgusest korraga. Ilmselt on siiski vähetõenäoline, et tõusvate õhuvoolude tugevus või pilvetippude kõrgus saaksid olla lõpmata suured, samas jah pole ometigi keegi avastanud, et välkude sagedusel oleks ülempiir.
Seoses selliste äikestega, mille välkude sagedus on ekstreemne, tuleb ette inimeste huvitavaid katsetusi/ettevõtmisi. Nii on juhtunud, et üritatud on välgupaistel päevitada, sest oma kõrge temperatuuri tõttu peaksid välgud emiteerima UVkiirgust ja kui välgud on lakkamatult mingi aja jooksul olemas, siis on mõningad eksperimenteerijad naljaviluks püüdnud siis päevituda. Ei ole küll teada, et nad oleks niiviisi pruuniks saanud, kuid UVkiirguse hüpoteesil on tõetera küll sees.

Oh peaks ka proovima :D
Olgu tegelt ma ei hakka riskima välgutabamusega. Põnev jutt muidu, huvitav :)