Täiendus: vastust ma loomulikult saanud ei ole, aga võib-olla tuleb see lähipäevil. Ootame!
Ühes eelmises postituses oli juttu tsirkulatsioonitrikkidest ja et ilma soojenemine tuleb suure ringiga põhjast. Tegelikult on praegune soojenemine segu põhjast saabunud ja kagust tulnud soojusest, mida upitab loode poole Valgevenesse jõudev lõunatsüklon, hääbudes sealsamas. Võib öelda ka nii, et kuna siin on nii külm, siis kuhu me ka ei vaataks, kõikjalt võib ainult sooja tulla ja lisaks soojeneb külm õhumass ka veel päikeseenergia toel.
Hilissuvise kuuma kohta selline lisa, et 2008. a. saabus aasta kuumim ilm 17. augustil, sedagi lõunatsükloni tõttu. Tollane olukord oli äärmuslik, sest Poolas ja Ida-Euroopas kohtusid esiteks troopiline ja polaarne õhumass, teiseks kattus äärmiselt suure labiilsuse, suure tuulenihke, pööriselisuse ja kruvilisuse (helicity) aladega, mis põhjustas Poolas ägeda tornaadopuhangu, tollane ESTOFEX pani koguni eraldi teate: + + + TORNADO OUTBREAK CURRENTLY UNDERWAY ACROSS SOUTHERN AND CENTRAL POLAND AND POSSIBLY SLOVAKIA EXPECTED TO CONTINUE THROUGH THE EVENING + + +. Tollased sündmused olid midagi täiesti pöörast, jäädes isegi selle suve sündmustele alla. Vaata paari videot: http://www.youtube.com/watch?v=lbCRhn_vNgU, http://www.youtube.com/watch?v=QoCdcb3d9gg&feature=related, lisaks meeletu rahe, kusjuures pange tähele, et see tuleb varahommikul: http://www.youtube.com/watch?v=zzbC_dW9a9M. Need tuttavad, kes seal juhtusid olema, ütlesid, et äikesed arenesid öösel, saavutades haripunkti varahommikul. Päeval muidugi jätkus suur tornaadopuhang, vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/2008_Poland_tornado_outbreak. Lõpuks, 17.8. jõudis lõunatsüklonitest kantud kuumus Eestini, kuid see oli vaid ühepäevane.
Tuleb vist ennast kokku võtta ja kirjutada selle Poola tornaadopuhangu kohta ka kokkuvõte, sest see on nii märkimisväärne.
Ühes eelmises postituses oli juttu tsirkulatsioonitrikkidest ja et ilma soojenemine tuleb suure ringiga põhjast. Tegelikult on praegune soojenemine segu põhjast saabunud ja kagust tulnud soojusest, mida upitab loode poole Valgevenesse jõudev lõunatsüklon, hääbudes sealsamas. Võib öelda ka nii, et kuna siin on nii külm, siis kuhu me ka ei vaataks, kõikjalt võib ainult sooja tulla ja lisaks soojeneb külm õhumass ka veel päikeseenergia toel.
Hilissuvise kuuma kohta selline lisa, et 2008. a. saabus aasta kuumim ilm 17. augustil, sedagi lõunatsükloni tõttu. Tollane olukord oli äärmuslik, sest Poolas ja Ida-Euroopas kohtusid esiteks troopiline ja polaarne õhumass, teiseks kattus äärmiselt suure labiilsuse, suure tuulenihke, pööriselisuse ja kruvilisuse (helicity) aladega, mis põhjustas Poolas ägeda tornaadopuhangu, tollane ESTOFEX pani koguni eraldi teate: + + + TORNADO OUTBREAK CURRENTLY UNDERWAY ACROSS SOUTHERN AND CENTRAL POLAND AND POSSIBLY SLOVAKIA EXPECTED TO CONTINUE THROUGH THE EVENING + + +. Tollased sündmused olid midagi täiesti pöörast, jäädes isegi selle suve sündmustele alla. Vaata paari videot: http://www.youtube.com/watch?v=lbCRhn_vNgU, http://www.youtube.com/watch?v=QoCdcb3d9gg&feature=related, lisaks meeletu rahe, kusjuures pange tähele, et see tuleb varahommikul: http://www.youtube.com/watch?v=zzbC_dW9a9M. Need tuttavad, kes seal juhtusid olema, ütlesid, et äikesed arenesid öösel, saavutades haripunkti varahommikul. Päeval muidugi jätkus suur tornaadopuhang, vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/2008_Poland_tornado_outbreak. Lõpuks, 17.8. jõudis lõunatsüklonitest kantud kuumus Eestini, kuid see oli vaid ühepäevane.
Tuleb vist ennast kokku võtta ja kirjutada selle Poola tornaadopuhangu kohta ka kokkuvõte, sest see on nii märkimisväärne.
Nonii, ma pean lihtsalt kogu aeg kõigiga mölisema jne, sest muidu ei hakka lihtsalt asjad liikuma ega hakata mõtlema. Võtsin kätte ja saatsin sünoptikutele järgmise meili (e-kirja):
Tere,
lõunatsüklonite teema on minu meelest väga põnev ja vist on maailmas vähe kohti, kus need on olulised ilmategijad. Lõunapoolkeral ma pole kindel, kas neist saabki rääkida, põhjapoolkeral tuleb lisaks Euroopale kõne alla võib-olla ainult Põhja-Ameerika (kui teil on selle kohta mingit infot, palun andke teada).
Lõunatsüklonite definitsioon on minu meelest küllaltki ebamäärane. Olen proovinud neid paremini määratleda, aga see pole niisama lihtne. Lõunatsüklonid on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise (või aastaaja kohta ebatavaliselt sooja) õhumassiga ja mis formeeruvad enamasti Vahemere, Musta mere või Kaspia mere regioonis, liikudes enamasti itta, kirdesse või põhja, harvem loodesse. Ometigi on päris palju selliseidki lõunatsükloneid, mis tekivad Kesk- võ Ida-Euroopa või Venemaa keskobastite kohal, sest nende teke sõltub ju ikkagi troopilise (või sarnase) õhumassi levikust. Samuti on oluline, et Atlandi ookeani mõju poleks tugev, sest mida tugevam on tsükloni tekkes Atlandi mõju, seda enam on sel läänetsüklonite tunnuseid, seetõttu mõjutavadki Prantsusmaad ja Suurbitanniat lõunatsüklonite asemel edelatsüklonid, mis ühendavad endas lääne- ja lõunatsüklonite tunnuseid ja on sealse piirkonna lõunatsüklonite teatav analoog.
Nii olen ma lõpuks jõudnud järeldusele, et lisaks lõunatsüklonite tüüpidele, millele vastab M. Jürissaare õpiku alusel tsüklonite 6., 7., 9. ja 10. trajektoor (aluseks formeerumise regioon ja trajektoor), on olemas veel lõunatsüklonite mandri- ehk põhjatüüp, mis tekib eespool mainitud Kesk- võ Ida-Euroopa või Venemaa keskobastite kohal. Nende tähtsus Eestile seisneb selles, et kuna nad tekivad lähemal, kui "traditsioonilised" lõunatsüklonid, siis võivad need jõuda vägagi aktiivsetena Eestini ja põhjustada ohtlikku ilma. Muidugi võib seda (ohtlikku ilma) põhjustada ka kaugemal tekkinud lõunatsüklon, sest oleneb ju selle trajektoorist ja liikumiskiirusest. Näiteks 2008. a. novembri lumetormi toonud Irmela paigutan ma lõunatsüklonite põhja- ehk mandritüübi hulka, sest see formeerus mandri kohal ja võrdlemisi kaugel põhjas.
Parimat,
....
Näis, milline ja kas üldse mingi vastus tuleb.
Kes veel mäletab, siis 8. augustil peeti konvektiivtormide infopäeva, millest kirjutasin kokkuvõtte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/konvektiivtormid.htm. Tunti huvi, et kui detsembris või jaanuaris tuleb tsüklonaalsete tormide infopäev, kas saaks teha mingi otseülekande. Lõpptulemusena õnnestus siis koos IT-spetsialistiga formuleerida koos küsimusega selline diskussioonipaar:
>Kas oleks mingil kujul selline otseülekanne võimalik?Kes veel mäletab, siis 8. augustil peeti konvektiivtormide infopäeva, millest kirjutasin kokkuvõtte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/konvektiivtormid.htm. Tunti huvi, et kui detsembris või jaanuaris tuleb tsüklonaalsete tormide infopäev, kas saaks teha mingi otseülekande. Lõpptulemusena õnnestus siis koos IT-spetsialistiga formuleerida koos küsimusega selline diskussioonipaar:
-Täiesti võimalik, korduvalt tehtud. Korraliku ühendusega kohast, mõningase vaevlemise abil ka koos heliga. Samas, järelvaatamise variant alati parem ja töökindlam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar