NB! Ülevaadet on täiendatud, seega lugege uuesti läbi!
Kes viitsib, võib seda tähistada, kuid otsustasin teha kokkuvõtliku ülevaate, et mis toimus 20 aastat tagasi ja millised äärmusnäitajad mõõdeti Lätis ja Leedus, samuti on lühidalt selgitatud, miks 2010. a. ei tulnud uut Eesti soojarekordit: http://www.ilm.ee/?510531
Aga jah, Eesti ligi 36kraadine kuumus on maailma mastaabis tagasihoidlik, vt täna Maspalomas (Gran Canarial) https://fbcdn-sphotos-c-a.akamaihd.net/hphotos-ak-ash4/217984_4406845459367_992829417_n.jpg
Kes viitsib, võib seda tähistada, kuid otsustasin teha kokkuvõtliku ülevaate, et mis toimus 20 aastat tagasi ja millised äärmusnäitajad mõõdeti Lätis ja Leedus, samuti on lühidalt selgitatud, miks 2010. a. ei tulnud uut Eesti soojarekordit: http://www.ilm.ee/?510531
Aga jah, Eesti ligi 36kraadine kuumus on maailma mastaabis tagasihoidlik, vt täna Maspalomas (Gran Canarial) https://fbcdn-sphotos-c-a.akamaihd.net/hphotos-ak-ash4/217984_4406845459367_992829417_n.jpg
7 kommentaari:
Tänane päev on nagu vastand.
Et 20 aastat tagasi oli 35 kraadi ja täna kuni 14 kraadi :D
Just, et ju siis ilmataat tähistab seda omamoodi, sest kui tollal oli erakordne kuumalaine, siis nüüd ebatavaline külmalaine, ainult pilves ilm hoidis möödunud öö väga sooja. Kui nüüd järgnev öö peaks selge olema, on veel väike öökülma võimalus, kuid kisub juba soojemaks, sest põhjast tuleb sooja juurde.
Aga kas on võimalik, et see soe õhumass toob ligi või üle 30 krradise soojuse?
Ei, see õhumass on teinud mitmetuhande km-se ringi ja on transformeerunud, enne kui põhjavoolus lõpuks siia jõuab. Üle 25kraadine temperatuur on äärmiselt ebatõenäoline. Et uuesti läheks väga palavaks, selleks peaks kuum õhumass liikuma Lääne-Aafrikast kiiresti üle Euroopa siia, et see ei jõuaks transformeeruda või tulema Venemaa lõunaaladelt.
1997. a. augusti viimastel päevadel oli mitu päeva 30-kraadist kuumust ja 1. septembril 1992 tõusis temaperatuur ka üle 30°C, olles ühtlasi septembri ilmavaatlusajaloo rekordiks. Seega need, kes arvavad, et augusti lõpus ja septembris on 30kraadine kuumus võimatu, mõelgu uuesti. Samuti annab see lootust, et mingi kuum üllatus võib veel kuu lõpus tulla.
see suvi on nii vähe kuuma olnud, et lootusetu on koolialguse kuumalaineks. praegune külm jahutab merd ja maapinda tugevasti ju, et suur soe lihtsalt jahtub siin ju..?
Ei, kui oleks nii, siis ei saaks ju olla kevadel, kui meri veel väga külm, mingeid suuri soojalaineid. Ometigi on aprillis näiteid, kui on sooja olnud 25°C ja mais 30 ja enamgi kraadi ja seda mitte kuskil kaugel sisemaal, vaid ka otse rannikul, näiteks Tallinnas. Kevadise külma merega ei saa anda sellistele juhtumitele mingeid usutavaid selgitusi.
Õhutemperatuuri määrab esmajoones ikkagi ära advektsioon ja õhumasside omadused, mitte Läänemeri. Tõsi, kui on tuul mere poolt, siis see tühistab mingil määral õhumassi mõju, aga sedagi olulisel määral siis, kui veetemperatuur on tõepoolest selgelt alla 10°C ja vaid mõne km ulatuses merest, kui tuul on mere poolt. Praegu on veetemperatuur avamerel 17°-19°C, seda on isegi rohkem kui näiteks juuli lõpus, kui õhus oli üle 30°C. Jällegi, kuidas sai selline kuumus siia siis tulla, kui vesi oli nii külm?
Seega küsimus taandub ikkagi esmajoones tsirkulatsioonile ehk sellele, millised õhumassid võivad üldse kohale jõuda ja teiseks (peamiselt kitsal rannikualal) tuule suunale, sest jah, merel on mõju vaid siis, kui tuul puhub sealt poolt ja see mõju kaob mõne kuni paarikümne km-ga sisemaale liikudes (kevadel, kui meri on jääs või äsja sellest vabanenud, võib mõju olla siiski suurem, sõltub ka tuule tugevusest). Olen seda autoga sõites mõne aasta vältel uurinud.
Arvestamata on jäetud ka vee soojusmahtuvus, kuna see on väga suur, siis peaksid praegused jahedad ilmad jätkuma vähemalt kuu aega, et Läänemeri jahtuks 2-3 kraadi võrra, praegune nädalake jahedust ei avalda erilist mõju.
Kui tuleb väga soe õhumass siia, siis ka tõuseb temperatuur väga kõrgele, miks mitte 30°C-ni, kui sellist õhumassi ei tule, siis ei tule ka kuumust.
Õhumasside transformatsioon toimub nii mere kui mandril kohal, sest Eesti asub arktilise ja troopilise õhumassi jaoks nii kaugel. See toimub paratamatult, vahet ei ole, kas liigub mere või maismaa kohal.
Aitäh sellise väärarvamuse väljatoomise eest! See andis inspiratsiooni uue sissekande või artikli kirjutamiseks.
Postita kommentaar